15. uusromantism- on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust Impressionism- märksõna-hetk. Meeleolukas, mänglev, varjundirikas, detailne, peened nüansid. ''Toome helbed'' Ekspressionism-märksõna-väljapigistamine. Ühendas maailmavaatelt erinevaid inimesi. Hirm, ahastus inimese tuleviku pärast. Agiteeriv jõuline laad, seda seostatakse suurlinna närvilise elurütmi ja pahelise keskkonnaga. ''Popi ja Huhhuu'' Sümbolism-anti edasi idee maailmas toimuvaid nähtusi. Musikaalsus, harmoonia. Tekkisid vabavärss ja proosapoeem. Naturalism- Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda.
Prantsuse valgustus Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is":
sajandi alguses maalikunstis tekkinud ning muudesse kunstiliikidesse tunginud vool. Esikohal on kunstniku enda mõtte ja elamuste väljendamine, protest inimest ahistava ühiskondliku elukorralduse vastu, rõhutatakse inimeste ühtekuuluvust, omapärast sotsiaaleetilist inimlikkust. Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. 16. Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Tekkis 1920 paiku. Aja- ja nimelt ahistava aja!- kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuste pealkirjades. 17. Dekadents - Tähendab langust ja ning viitab kultuuri allakäigule- haiglane, mandunud,
tundetoon, meeleolukus ja nüansirikkus. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale
1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse.
vastandama. Nt: Mõistus versus Ilmutus Teadmised versus Traditsioon Prantsuse valgustus Esmased impulsid saab Inglismaalt, võtab siiski oma eripärase vormi Prantsusmaal. 3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub. Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't
väljaspool seda maailma, siis Mõistus on osa maailmast. Maailma koos ajalugudega ongi see lõpmatu jõud, mis maailma juhib. Prantsuse valgustuse põhijooned Radikalism. Tehti valgustusideedest kõige kaugemaleulatuvaid jäteldusi, ei kohkutud tagasi, et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise võitluse vahend: filosoofid levitavad ideid, mis peavad muutma ühiskonda. Ateistlik põhihoiak. Kirik ja riik toetasid üksteist: prantsuse filosoofide silmis oli seisuliku ühiskonna kinnitaja kirik, uue ühiskonnaga tuleb inimesed vabastada kiriku ahelatest. Lõpuks täiesti usu vastu
Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised
'; 'kuidas eristada näilikkust tegelikkusest?'; 'mis on tõde?' Aksioloogia uurib esteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust. Probleemideks: 'kuivõrd vaba peab inimene ühiskonnas olema?'; 'kas inimesi tuleb vaadelda teatud mõttes võrdsetena (demokraatia küsimus)?'; 'milline on moraalselt õige käitumine?' Prantsuse valgustusele iseloomulikud jooned: radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Prantslased tegid kõige ulatuslikemaid järeldusi, nende mentaliteet oli 'kas ainult nii või üldse mitte'. Sama kehtis isegi eetika ja moraali suhtes: nad olid kindlad, et kirik on halb, ning moraal neid eriti ei huvitanud. Agiteerimine e kiire ja avalik üleskutsumine. Filosoofid paiskasid võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtele massidele oma ideed ette. Seda tehti mõistagi suure vaimustusega. Kui inglased
Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega" ("Julmal ajal" Semper 1919)
kogemusele. Ta uskus, et kogu metafüüsika on üleüldiselt selgusetu (eriti ründab ta religioosset metafüüsikat). -) Ta uskus, et kui jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab, et ta on olemas. * Rousseau (1712-1778) - kõige originaalsem mõtleja. -) Kui üldiselt ei olnud prantsuse valgustajad väga originaalsed, siis oma mõtted said nad Locke'lt ja * Prantsuse valgustusele olid iseloomulikud: -) Agiteeriv suunitlus - olid need, kes valmistasid ette suurt Prantsuse Revolutsiooni.. -) Radikalism kui inglased ütlesid, et miski on vajalik, kuid selle üle tuleb siiski natuke mõelda, siis prantslased tahtsid kõike kohe radikaalselt ja võimendatult tööle rakendada. -) Ateistlik põhihoiak prantsuse demokraatlik kuningriik oli läbinisti põiminud katoliiku olemusega ning selle tulemuseks, kui läks lahti riigi kriitika, sai kriitika osaliseks ka kirik.
olemas lõputu arv asju, milleni ta ei küüni." · Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb · Francois Marie Arouet Voltaire Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. 1694-1778 · Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: · Sündis juristi pojana. · Agiteeriv suunitlus · Ema suri sünnitusel. · Radikalism · Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks · Ateistlik põhihoiak elu, tegelikult elas 84 aastaseks. · BLAISE PASCAL · Kehv tervis. 1623 -1662 · Õppis jesuiitide kolleegiumis · Sündis Clermont-Ferrandis
PRANTSUSE VALGUSTUS Prantsuse kirjanduses pilt kirju. Enamus värskeid ideid on pärit Inglismaalt (Locke, Hume), nende mõju on valdav. Prantsuse valgustusfilosoofiat iseloomustavad: 1)radikalism - olemasolevatest eeldustest tehti kõige kaugemaleulatuvamaid järeldusi. Pole inglaslikku tasakaalu. Religiooni ja eetika põhitõdede kriitika. Inglismaal seda polnud, anglikaani kirik oli teiste suhtes küllaltki tolerantne. 2)agiteeriv suunitlus - see, mida mõtleme, tuleb võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette (prantslaslik suhtumine). Filosoofiline mõtlemine muutus poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks. 3)ateistlik põhihoiak - inglastel deism (Jumal on kellavärgi käima pannud, kuid maailmast eemaldunud). Imesid selgitatakse loodusnähtustega. Prantsusmaal ikkagi ateistlikum suund. Voltaire'i ja Rousseau' tekstid. Holbachi "Looduse süsteem" - ateismi Piibel.
impressionismile, mis fixeeris eelistatavalt muljeid. Expr.eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste, sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus, värvikad ja dekoratiivsed muljepildid vahetas välja retooriline pöördumine kaasinimeste poole, agiteeriv üleskutsetoon. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimes üles inimlikkust. Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete
eelistatavalt muljeid. Expr.eesmärk on väljendada autori kujutlusi ja ideid jõuliste, sageli abstaheeritud kujundite kaudu, mis andsid tegelikkusest sageli deformeeritud pildi. See põhjustas täispöörde poeetide hoiakus ja luule üldilmes. Meelerõõmude asemel tuli mõttelüürika ja kõrgendatud vaimsuse kuulutus, värvikad ja dekoratiivsed muljepildid vahetas välja retooriline pöördumine kaasinimeste poole, agiteeriv üleskutsetoon. Sõja, hukatuse ja ülekohtu kütkes maailma kujutasid ajalaulikud viimse piirini võigastes toonides, lootes ehmatada inimes üles inimlikkust. Kujutati ka kaasinimeste viletsuse taustal saagitsevat spekulanti, marodööri ja tõusikut. Otsiti pääsu uude ja paremasse maailma. Ajaluuleõitseajal sündis "Tarapita", mis andis välja ka ühisväljaandena ajakirja, nad deklareerisid vaimuvabaduse nimel vajadust minna võitlusse ohtlike sotsiaalsete
annaabi.ee 
