Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lugemisoskus" - 272 õppematerjali

lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke.
thumbnail
1
doc

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal?

Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti lasi see periood natuke kergemalt hingata kaupmeestel ja käsitöölistel. Piibli tõlkimine oli oluline kultuurisündmus kirjakeele seisukohalt. Tänu sellele paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud ning kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatikaraamatuid, kuid hoopis hiljem. Samuti oli piibli tõlkimine oluline usuelu seisukohalt, kuna sel viisil toimus jumalasõna levimine ning usust saadi paremini aru. Talupoegade kohustused suurenesid Rootsi võimu tulekuga, eriti teoorjus. Koos...

Ajalugu
233 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Nende poolt tuli kaitsepookimine rõugete vastu. Välja anti ajakiri tervishoiust. A.W.Hupel ­ Osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside moodustamises. Kirjutas mitmeid teoseid kohalikest, andis välja esimese tervishoiuteemalise ajakirja. 5. Mida nõudis Browne 1765a. patent? Browne oli iirlasest kindralkuberner. See patent puudutas ainult Liivimaad. Mõisad olid kohustatud koole avama ning lapsed pidid õppima lugema. Lugemisoskus tehti kohustuslikuks. 6.Eestikeelne piibel, väljaandjaks Anton Thor Helle. 1739a. anti välja esimene eestikeelne piibel. Piibli väljaandmine venis kuna vaieldi, mis keeles see välja anda, kas Põhja-Eesti või Lõuna-Eesti keeles. Ilmalikeks trükisteks olid juturaamatud ja kalendrid(väikesed raamatud)...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Energiamajandus

energia energiatarbimise korral 2 taastuv alternatiivne 71. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses; (diagrammi või graafiku lugemisoskus , analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi graafiku põhjal söe / nafta / puidu osatähtsuse muutusi maailma energiamajanduses. Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul osatähtsus % 90 80 70 puit 60 süsi...

Geograafia
218 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Talurahva hulgas levisid muinasusu kombed ja ebausk. Eestis tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius ­ õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl ­ esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung ­ eesti keele grammatika ladina keeles 1693 ­ vana kirjaviis Johan Skytte ­ Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 ­ Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 ­ Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
doc

19. saj talurahvaseadused Eestis

Sajandi keskpaigaks kaotati luterluse priviligeeritud seisund, kehtestati kreeka-katoliku õigeusk, toimus vennasteliikumine, ulatuslikud palvetunnis eri paigus, mis ühines keskpaigaks väljarändamisliikumisega; 1843.a loodi uus eesti keele grammatika; Kultuurikeskuseks oli Tartu, toimus seltsiliikumine, arhitektuuris oli valdavaks stiiliks klassitsism, toimus estofiilide liikumine, Õpetatud Eesti Selts loodi Faehlmanni poolt, samuti suurenes lugemisoskus pea 100 %-ni, rajati elementaarkooliõpetajate seminar. Karl Ernst von Baer oli embrüoloogia rajaks. Samuti loodi Eestimaa Kirjanduslik Ühing ja tehti ,,Kalevipoeg''....

Ajalugu
285 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ajaloo põhjalik konspekt eesti ajaloo kohta gümnaaisumile

juunil 1672 Moskvas. Ta vanemad olid Aleksei Mihhailovits ja N. Narõskina. Oma isale oli ta 14. poeg, oma emale aga esimene laps. Peetri noorus aastad möödusid Preobrazenski lossis. Seal valitses puhtus, kord ja töökus aga seal osati ka lõbutseda. Ühel oma retkel sattus Peeter Kukui külasse. Peeter õppis tundma seal sakslaste kombeid, tutvus uue tehnika ja eesrindlike ideedega. Preobrazenskis elades sisustas oma päevi sõjamängudega. Kukuis sai ta ka mõtte hakata ehitama laevu. Võimule sai Peeter I 1689. aastal pärast poolõe Sofia Aleksejevna ebaõnnestunud paleepöördekatset. Alguses valitses ta koos oma poolvenna Ivan V-ga aga pärast Ivani surma 1696. aastal sai ta Venemaa ainuvalitsejaks. Peeter I oli teadmishimuline, energiline, kannatamatu ja ägedaloomuline. Peeter I viibis Pjotor Mihhailovi nime all Lääne-Euroopas kus õppis laevaehitust, sõjandust ja merendust ning...

Ajalugu
94 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas hea või halb Rootsi aeg ?

Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestima...

Ajalugu
278 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Vaimuelu eestis poola ja rootsi ajal, venestamine eestis

aastal leidis aset Pühajõe mäss.Kohale saadetud sõjavägi küll vaigistas talupojad,aga kohalik pastor pidi tõdema,et talupojad "ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast."Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu pühiseisikohtadest ,et inimene peab oskama piiblit lugeda.1687. aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool.Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. 2)Venestamine 19. sajandil. Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine.Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele.Kubermanguasutustese suunati tööle venekeelsed ametnikud ning igati toetati õigeusukiriku tegevust.Eriti aktiivselt levitas õigeusku Eestimaa kuberner Sahhovskoi,kelle eestvedamisel rajati suur õigeusu katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Haridus Eesti kultuuris

Pärnumal oli 13 kihelkonnakooli ja 2 külakooli, Tartumaal oli aga 16 kihelkonnakooli ja 5 külakooli. Koolmeister oma teadmistega, kuid ka õigustega tõusis tavalisest talupojast kõrgemale. Liikumisvabaduse tõttu ei olnud ta enam seotud maaga. Koolmeistri töö eraldus niivõrd põllumehe omast, et käibele tuli ametinimetus ­ koolmeister. Koduõpetuse kaudu hakkas lugemisoskus levima ka tütarlaste hulgas ja mitmekordistus lugemisoskus. Forceliuse surm ja aabitsa keelustamine lükkasid edasi parandatud kirjaviisi kasutuselevõtmise. Põhja-Eesti jäi koolide arvu ja lugemisoskuse tasemelt Lõuna-Eestist maha. Lõuna-Eesti koolivõrk püsis ka pärast Forceliuse hukkumist. Tavaks sai kevadiste ja sügiseste leerikoolide pidamine. Saaremaal algas rahvakoolide rajamine hiljem, kuna Forceliuse mõju saartele ei ulatunud....

Euroopa tsivilisatsiooni...
435 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vara valla haridusajalugu

Alushariduse ajalugu ei ulatu eriti paljude aastate taha. Vara Lasteaed ,,Õnnetriinu" sai valmis 1992. aastal kahe rühamlisena, 2008 aasta leiab endale juurdeehituse näol kodu ka kolmas rühm. Koosal on alusharidust pakutud varasemast ajast. Vara valla haridusajalugu ei ulatu just 13. sajandisse aga üle 250 aasta haridust on ka juba midagi. Väikese koha süda on kool. 20 sajandi alguses tähendas kool Vara jaoks ka väga aktiivset seltsielu, sest tänu koolile arenes kirja- ja lugemisoskus , toimusid kontserdid, loodi laulu- ja mänguseltse. Koolist saavad alguse kõik teed. Väikesel maailmakodanikul on vaja kohaneda paljude asjadega, mis koolis käimine kaasa toob ja kui kodukülas asuv kool suudab leevendada raskusi, siis on juba see on plussiks väikese kooli eksisteerimise vajadusele. 8 Kasutatud kirjandus 1. Andersen, L ,,Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

REEGEL: ühend- ja väljendverbidest moodustatud tegijanimi ­ja kirjutatakse kokku!!! Harjutus Kolme meetri kõrgune, tohutu suur, maa-alune käik, arengumaade rahuaegsed relvajõud, tootmisprotsess, tuhat seitsesada viiskümmend kilomeetrit, viieteistkümnepäevane, telefoni teel, saja-aastane vanaema, silmatorkav saavutus, neljasajameheline jõuk, huvitavad keeltekursused, päev-päevalt aina töörügamine, kehv lugemisoskus , meditsiiniprofessori tööpäev, tuhandevärviline pluus, novembrikuu ilm, raske kartulipanek, otsinguterohke varasuvi, põhiõigused ja -kohustused, metsavahelinetee, needsamad taksikoerad, eestipärane ütlemine, sinimustvalge lipp, manna- ja riisipuder, plaani kooskõlastama, sume augustiöö, siin- seal, biskviitkook, saunataat ja -eit, adru ärauhtumine, õpilastevaheline tüli. Lühendamine 1...

Eesti keel
93 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvuslik liikumine

03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm ­ sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim ­ kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks ­ muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval ­ keel, rahvakultuur. Edasi üks periood ­ rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest ­ kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Konkreetsed uuendused ­ katolikus kirikus on 7 sakramenti, Luther loobus 5st sakramendist ja jättis alles 2 ­ ristimise ja armulaua. Hülgas vaimuliku seisuse tsölibaadinõude, kuna piiblist ta sellist nõuet ei leidnud. Ta oli viimane kes lahkus Wittenbergi kloostrist (kuna piiblis kloostreid ei mainitud) ja võttis endale naiseks endise nunna. Tänu piibli tõlkimisele, et rahvas seda lugeda saaks, hakkas arenema ka rahva lugemisoskus . Usupuhastus hoogustus ­ Lutheri poliitiline veendumus toetas kohalike vürstide võimu. Luther leidis, et valitsejal ja riigil on õigus korraldada oma äranägemise järgi alamate elu (nt kehtestada, mis usk on vastaval alal ja rahvas peab sellega leppima). Ta leidis et kirikud tuleb alluta riigile ja tekkis riigikiriku ideoloogia ning kiriku liitumine ilmaliku võimuga, kuna see oli aadlitele meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Eestlaste peatoiduks oli endiselt rukkileib, mida valmistati aganatega segatud teradest ning tähtsamaks leivakõrvaliseks kala (soolasilk), millest osa toodi sisse isegi Soomest · VAIMUELU ROOTSI AJAL: 1. Rahvaharidus ­ Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist ­ Maarahvale lugemise õpetamises pandi lootusi köstritele, kuid viimaste vähesuse ning hariduse puudulikkuse tõttu levis lugemisoskus vaevaliselt ­ Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine, mille võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius ­ 1684. aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks (ainsaks õpetajaks oli seal Forselius) ­ Mõisnikud, kellele talupoegade hariduspüüe ei meeldinud, hakkasid levitama kuulujutte...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuldne aeg?

Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. 1684. aastal kutsuti kokku õpetajate seminar, mille tööd korraldas B.G. Forselius. Tänu seal saavutatud headele tulemustele rajati 1687. aastal igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. 1632. aastal asutati ka Tartu Ülikool, mille tänu kuulub Johan Skyttele. Mõningatele asjaoludele ajendatult on Tartu Ülikool viidud ka teistesse linnadesse üle, ent tänapäeval asub kool siiski Tartus. Ülikooli esimeseks rektoriks sai Skytte poeg Jacob Skytte ning õpetusviise oli seal 2: loeng ja dispuut(väitlemine). Kui teha enda ees dilemma ja mõelda küsimusele, kas Rootsi aeg oli meie jaoks...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6...

Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivi sõda

Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud. Seepärast pooldasid aadlikud pigem Lutheri usku. Jesuiidid viisid hariduskeskuse Tartusse, traditsioon ja kogemus- seega hea pinnas, kuhu luua Tartu Ülikool. Taani. Kuulus saaremaa. Ei midagi märkimisväärset...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Põhja sõda

sajand oli Rootsi oma võimsuse tipul, mis häiris nii Poolat, Taanit kui ka Venemaad. Nende riikide omavahelised suhted paranesid ja 1699 sõlmisid August II tugev, Reener I ja Frederick IV liidu Rootsi vastu. Samal ajal halvenes Rootsi olukord, olid väga rasked näljahädad. Troonile sai Karl XII. Rootsi sõjaline võimsus säilis tänu suurele vabade talupoegade hulgale. Sõda algas 12 veebruaril 1700 August II rünnakuga Riia linnale. Pikaajaline edutu piiramine. Samal ajal ründasid taanlased Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. no...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Haridus

1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%. 1880. aastatel alanud venestusaeg andis hariduselule tugeva tagasil öögi, sest nii saksa kui eestikeelsed koolid sunniti üle minema vene õppekeelele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi koolikorraldus tugines ühtluskooli põhimõttele. 1930. aastate lõpus oli kuueklassiline algkool Eestis kohustuslik. HARIDUSKORRALDUS Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus haridusele, et õppimine on...

Ühiskonnaõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuld aeg?

Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada ­ neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll...

Ajalugu
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun