Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
· Hõimkonda Korarchaeota veel uues Bergeys sees ei ole. Hõimkond Nanoarchaeota - nanoarhed · Hõimkond "Nanoarchaeota" kirjeldati 2002. a. "Nanoarchaeota" koosneb ühest perekonnast, kuhu kuulub praegu üks liik "Nanoarchaeum equitans." Genoom sekveneeriti 2003. a. Nanoarchaeum equitans on väga väike hüpertermofiilne ektosümbiont, kes kasvab Igniococcus'e pinnal. Igniococcus on autotroofne vesinikku oksüdeeriv ja väävlit redutseeriv arhe. Nanoarhe diameeter on 400 nm ja tema meelistemperatuur on 75-98 kraadi. Ta isoleeriti Islandilt hüdrotermaalsest lõõrist. Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi
millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa käega katsuda siis kas ta on olemas nt jumal?) Filosoofia algus ehk mis on arhe? Arhe ehk kõige algus ning kõige olemus. See, mis läbib kõike maailma olemuses. Filosoofid (loodusteaduste eelkäijad) Thales - vesi (kõik elusolev vajab vett sest kõik elusolendid vajavad vett. Kõik muutub koguaeg nagu ka inimene) Anaximenes - õhk (Kõikjal ulatub igalepoole. Arhee on see, millest maailm koosneb.) Herakleitos - tuli (kõik on muutumises ning liikumises) Kõik need loodusfilosoofid on otsinud kõikidele küsimustele vastuseid loodusest. Eleaadid - Parmenidas ja Zenon
Thalese oletatav arutlus: 1. need arutluskäigud eeldavad ühtsust asjade vaadeldavas paljususes. 2. neis sisaldub eeldus, et olev tervikuna asub muutumises, muutumisest saab aga kõnelda üksnes eeldades, et see mis muutumist kannab, on põhilises muutumatu. See mis muutumist muutumatult kannab, on oleva terviku algne element antud juhul vesi. 3. Sellest tuleneb olemuse ja nähtumise eristamine. Sest me ju näeme, et asjad on ka midagi muud kui vesi. Kui vesi on aga arhe, siis on asjad oma olemuselt midagi muud kui lihtsal vaatlemisel paistab AFORISMID: "SÕPRU EI TULE MEELES PIDADA MITTE AINULT NENDE JUURES OLEKUL,VAID KA SIIS KUI NAD ON EEMAL." "Kõigist asjadest vanem on jumal, sest ta ei ole sündinud. ,, ,,Kõige kiirem on mõte , sest ta jookseb peatumata ,, ,,Kõige targem on aeg, sest ta teeb kõik ilmsiks ,, ,,Kõige tugevam on paratamatus, sest ta saab kõigist jagu. ,,
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
arhiivihalduse kaitseks võetavate meetmete kirjeldust. Erandiks on üks vastanud ministeerium, kelle dokumendi- ja arhiivihalduse kaitset on käsitletud ainult kriisireguleerimisplaanis ning eraldi arhiivi ohuplaan puudub. Samas on vastanute seas üks, kellel on arhiivi ja arhivaalide ohuennetusplaan arhivaalide ohuplaani näol. See on selge näide selle kohta, et õigusaktides ja juhendites ei ole selgelt reguleeritud nõudeid. ArhE punktis 160 on öeldud, et arhiivid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning seaduses või selle alusel sätestatud avalikke ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud koostavad ja kehtestavad nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaani Selline sõnastus võib asutuses tekitada segaduse, mida täpsemalt kehtestada tuleb. Ka Rahvusarhiivi koostatud ohuplaani juhises ei selgu
Rakubioloogia I 1. Kirjelda peptidoglükaani ehitust Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest. Ahelates vahelduvad N-atsetüülmuraamhape (NAM) ja N-atsetüülglükoosamiin (NAG). Esinevad bakterite rakukestades, Gram+ rakukest koosneb mitmetest peptidoglükaanidest, Gram- ühest. 2. Kust tuleb energia, mida kasutatakse ATP sünteesil? Prootonite kontsentratsiooni erinevusest kahel pool mitkondri sisemembraani (rohkem on prootoneid kahe membraani vahelises osas). 3. Millise kolme sümbioosi vormi ja kolme organelli moodustumist annab seletada endosümbioosi teooriaga? Leukoplastid (kloroplastid) tsüanobakteritest Mügarate teke mügarbakterid liblikõielistel Mitokondrid - proteobakteritest 4. Võrrelda arhe- ja eubaktereid · Genoomi struktuur arhedel intronid, eubakteritel mitte · Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
tuvastanud 6,12 mln. erinevat valku kodeerivat geeni! Metagenoomide geenikeskne analüüs: Võrreldes eri bioomide baktereid võib kindlaks teha spetsialiseerunud geeniperekonnad kindlas elupaigas eksisteerimiseks ning "kodukorra" geenid. 26. Organellide päritolu. Mitokondriaalse genoomi päritolu: Proto-eukarüoodi ja prokarüoodi endosümbioos, geeniülekanne. Eukarüootse raku päritolu teooriad: Seeriaviisilise endosümbioosi idee, synthropic hypothesis, (kaks endosümbioosi juhust arhe + G- bakter, seejärel mt eellane), Vesiniku hüpotees, hydrogen hypothesis, (üks endosümbioosi juhus arhe + mt eellane). Plastiidide teke endosümbioosi käigus: tsüanobakteri ja eukarüoodi primaarne endosümbioos, seejärel puna-, rohe- ja liitvetikad, siis sekundaarne endosümbioos eukarüoodiga, mõnel juhul ka tertsiaarne endosümbioos, parasitism, fotosünteesivõime kaotus. 27. Eukarüootide genoomide evolutsiooni eripärad. Selgroogsete genoom on
Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis "neelati alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid. Üks võimalik stsenaarium eukarüootse rakku tekkeks: 1) Ürgne arhe neelab alla ürgse bakteri, millest moodustub mitokonder. Mitokondri genoom jääb vastutama energia hankimise eest, arhe genoom muid ülesandeid täitma. 2) Tänu raku energeetilise võimekuse kasvule tekib võimalus raku keerukuse tõusuks: geenide ja valkude hulga kasv, organellide moodustumine, tuumamebraani moodustumine. 18. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit
Ühekihilised ja eetersidemetega..tetrameter lipiidid. - kõige stabiiilsemad. 16.Nim baktereid, kes hapestavad oma keskkonda ja kes leelistavad. Hapestavad hambakatubakkterid ja leelistavad näiteks Helicobakter pylori. Oma elukeskkonna hapestavad ka kääritajad bakterid, kelle happetolerantsus pole eriti suur. Atsidofiilid on bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda. Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Uriini leelistumine Proteus mirabilise ja
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
c. Puitumine (ligniin) d. Lipiidsed kihid (vaha, kutiin, suberiin) e. Ränistumine f. Plasmodesmid (rakumembraan; rühmiti) g. Poorid (esmane rakukest) 6. Eukarüootse raku sümbiogeneetiline kujunemine. 1) Kemolitotroofsete bakterite arengu käigus tõusis bioproduktsioon nii suureks, et osutus võimalikuks obligatoorsete heterotroofide kujunemine. Heterotroofe võis tekkida tollal nii arhe (domineerisid) kui eubakterite (olid sel ajal vähemuses) hulgas. Bakteritele omane väike genoomi maht võimaldas neil heterotroofidel korraga kasutada vaid mõne keemilise reaktsiooni energiat. Stromatoliitidel kujunes välja mitmekesine laguahel (=paralleelsed laguahelad), erinevatest bakteritest. Selles koosluses hakkasid peagi osad heterotroofid ka elusatest rakkudest seeneliselt (s.o. nagu kõik bakterid) toituma. Heterotroofsel toitumisel olid olulisel kohal antibiootikumid – nii
kas vesinikku või väävliühendeid. Arvatakse, et T ülemine piir, mille juures veel bakterid elada saavad, võiks olla 150°C. Kõrgemal temperatuuril kahjustuksid biopolümeerid, ka DNA. Ka väikesed biomolekulid (näiteks ATP) ei ole kõrgel temperatuuril stabiilised. ATP ja NAD pooleluiga on 120 kraadi juures 30 min, kõrgemal temperatuuril väheneb see kiiresti. Esimene kirjeldatud hüpertermofiil oli Pyrodictium occultum. See on arhe, kemolitotroof. Ta oksüdeerib vesinikku ja redutseerib väävlit. Eraldatud on ta süvamerre avanevast mustast suitsetajast. Sügavus seal 2500 m, veesamba rõhk 250 at. Vee keemistemperatuur ulatub 42 sellistes tingimustes 300°C-ni. Tmax on tal 110°C. Võimalik, et valgulised torud, mis seovad rakke võrgustikuks, on ka seotud mikroobi termostabiilsusega. Pyrolobus on isoleeritud musta suitsetaja korstnast. Ta on vesinikku oksüdeeriv arhe, kelle
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just vanasõnu). Suhted muu folklooriga Ütlusfolkloori ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Idamaade foklooridel näiteks on kalduvus vormistada dialoogilisteks või monoloogilisteks juttudeks neidsamu sisumotiive, mis Euroopa folkloorides on tavaliselt vormistatud ütlustena: Laisale öeldi: "Tän...
ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm.
välismembraanis paiknevatele ja raku pinnal toimub raua redutseerimine. 3) Mõnel bakteril on näidatud elektrit juhtuvad peened valgulised karvakesed pinnal nende karvakeste kaudu saavad rakust liikuda elektronid Fe(III) lahustumatute ühendite partiklitele rauahingamisel. Rauda redutseerivate bakterite vahendusel muutub raud lahustuvaks ja liikuvaks. Pyrococcus furiosus arhe. tal on lihtne membraanse hüdrogenaasi vahendusel toimuv anaeroobne hingamine. Elektroni aktseptoriks on prootonid ja moodustunud redutseeritud produkt difundeerub rakust välja. 1) glükolüüsis toimuvad Fd-seoselised oksüdatsioonireaktsioonid (nn ürgne glükolüüs) 2) seal sisuliselt energiat ei salvestata. 3) redutseeritud Fd reoksüdeeritakse membraanis paikneva hüdrogenaasiga, mis redutseerib prootoneid ja suunab neid läbi membraani tekitab prootongradienti. 4)
tuleb näidata, et rääkida üldse tähendusest. Tähendust saab vaadata vaatluslausetest ja protokolllausetest (1856). See mudel laiendatatakse kogu mõtekale kõnelemisele – et rääkida mõtekatest sõnadest ja lausetest. Sõna „babine“ mõtteeksperiment (1857). Kuidas rakendada seda analüüsi filosoofilistele sõnadele (1-4 punkti 1858). 1. „a“ empiirilised tunnusmärgid on teada. 2. On kokku lep Olemisprintsiibid (1858). Sõna „printsiip“ vaatlemine. Algne, algus – arhe. Filosoofia ajaloost – loomuliku keelest said filosoofilised terminid, need nihkuvad teise diskursusesse. See toob kaasa tähendus muutuse. Carnap – see pole tähenduse muutus, vaid see on tähenduse kadu (1859). Sõna „jumal“ (1859-1860). Mütoloogiline, metafüüsiline ja teoloogiline sõna kasutus. Ühelt poolt ja teiselt poolt „jumala“ tähendus. Tänapäeval on need pseudolaused. „Jumala“ puhul ei saa süntaksist määratleda. Süntakstiline mõtetus loos pseudolauseid.
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
vektori DNA ahelate otsad ensüümiga DNA ligaas. Saadakse rekombinantsed DNA molekulid, mida on võimalik paljundada kas siis bakteri või eukarüoodi rakus. Tänu täiustunud tehnoloogiale, mis võimaldab üha kiiremini ja odavamalt määrata DNA nukleotiidset järjestust, on paeguseks sekveneeritud paljude organismide genoomi primaarjärjestus (nukleotiidne järjestus). Seisuga jaanuar 2004 (http://www.tigr.org) oli sekveneeritud 133 bakteri, 17 arhe ja 21 eukarüoodi genoom ning sekveneerimisel olevaid genoome on sadu. Seisuga aprill 2009 (vt. www.genomesonline.org) oli sekveneeritud 818 bakteri genoom, 104 eukarüoodi genoom ja 56 arhe genoom. 2497 bakteri genoomi ja 1029 eukarüoodi genoomi on sekveneerimisel. Genoomide sekveneerimine Inimese genoomi sekveneerimiseks käivitati teadusprojekt, kuhu kaasati laborid erinevatest riikidest. Töö koordineerimiseks loodi rahvusvaheline Inimese Genoomi Organisatsioon HUGO (Human Genome
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
5’ otsa hoitakse kinni ja toimub väljapungumine (otsad hoitakse lähestikku). Aitavad ruumilist struktuuri tekitada. Lõpuks on kaks väga tugeva operoni lõpus rho sõltumatu terminatsioon. Rho sõltumatu, sest 5’ ots on kinni – rho faktor seostub RNA 5’ otsaga ja peab liikuma mööda RNA-d. Ribosoomi RNA süntesitakse ühe pika eellasena. Geenid on ühes operonis – ühest kohast reguleeritakse. Lõigatakse välja 16S ja 23S RNA. Rnaas III on oluline – arhe tüüpi Rnaas – tal on 16S ja 23S RNA ümbritsevas piirkonnas äratundmise kohad ja vabaneb RNA produkt, lõikab. Peale ribosoomi RNA väljalõikamist seondub ribosoomi valkudega ja moodustab struktuuri. Antiterminatsioonifaktorid moodustavad suure valkude kobara, seostuvad RNA elementidega ja RNA polümeraasiga. RNA sünteesitakse suure linguna, mille otsad on lähestikku. Ribosoomi valgud pärsivad iseenda sünteesi ja soodustavad rRNA sünteesi.
vektori DNA ahelate otsad ensüümiga DNA ligaas. Saadakse rekombinantsed DNA molekulid, mida on võimalik paljundada kas siis bakteri või eukarüoodi rakus. Tänu täiustunud tehnoloogiale, mis võimaldab üha kiiremini ja odavamalt määrata DNA nukleotiidset järjestust, on paeguseks sekveneeritud paljude organismide genoomi primaarjärjestus (nukleotiidne järjestus). Seisuga jaanuar 2004 (http://www.tigr.org) oli sekveneeritud 133 bakteri, 17 arhe ja 21 eukarüoodi genoom ning sekveneerimisel olevaid genoome on sadu. Genoomide sekveneerimine Inimese genoomi sekveneerimiseks käivitati teadusprojekt, kuhu kaasati laborid erinevatest riikidest. Töö koordineerimiseks loodi rahvusvaheline Inimese Genoomi Organisatsioon HUGO (Human Genome Organization). Esimeseks projekti juhiks oli James Watson, kes koos Francis Crick'iga oli kirjeldanud DNA kaksikhelikaalse struktuuri. 1993-ndast aastast juhib projekti Francis Collins
Anorgaanilis ed ühendid, Kemolitoautotro Mõni eubakter, palju näiteks H2, CO2 ofid arhedest NH3, NO2, H 2S Orgaanilise Orgaanilised Orgaanilised Enamik eubaktereid, Kemoheterotroof d ained ained ained mõni arhe Kasvufaktorid Peale C- ja energiaallika vajavad bakterid elutegevuseks kasvufaktoreid. Kasvufaktoriteks nimetatakse orgaanilisi aineid, mida bakter vajab väga väikestes kogustes, kuid pole võimeline neid ise sünteesima olemasolevatest toitainetest. Kasvufaktoreid vajavad bakterid väikestes kogustes seetõttu, et neid aineid vajatakse spetsiifilisteks biosünteesi protsessideks. Kasvufaktoreid vajatakse seetõttu, et teatud metabolismirajad on blokeeritud või puudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
