21. Materialism 21.1. Sissejuhatuseks Materialism on selline suundumus, milles peetakse esmaseks ainet. Objektiivne reaalsus on mateeria, millest tuleneb teadvus. Materialistide järgi on maailm oma olemuselt aineline. 2 Materialismi üks tänapäeval levinumaid vorme on dialektiline ja ajalooline materialism, mille lõid Karl Marx ja Friedrich Engels. Dialektiline ja ajalooline materialism seletab looduse ja ühiskonna nähtusi teaduse saavutuste abil. 3 21.2. Üldiseloomustus Materialism on seisukoht, mis: a) vastandub idealismile, mis peab esmaseks vaimu või teadvust; b) väidab, et kõik olemasolev on materiaalne ja sõltub materiaalsest olemisest; c) eitab maailma loomist ja hinge surematust; 4
kas maailm on tunnetatav. Mis on filosoofias mõiste "olemine"? · Olemine on filosoofiline mõiste, mida kasutatakse mateeria, välismaailma ja looduse tähistamiseks ja eristamiseks teadvusest ja mõtlemisest. Kuidas jagunevad filosoofid vastavalt põhiküsimusele? · Materialistid · Idealistid Nimeta 5 materialismi ajaloolist vormi? · Antiikaja materialism · Keskaegne materialism ehk nominalism · Mehhaaniline materialism XVII-XVIII · Vulgaarne materialism XIX · Dialektiline materialism Milline oli antiikaja materialism? · Jälgides igapäevast tegevust, filosoofid väitsid, et inimene suudab avastada nähtuste loomulikke põhjusi. · Järeldasid, et maailm areneb iseenda seaduste järgi. · Esmamateeriaks peeti - vett, maad, õhku (Kreeka oli põllumajanduslik maa - see oli elu). Milline oli nominalism? · Väitis, et reaalselt eksisteerivad konkreetsed esemed · mõisted on ainult nimed, mida me anname nendele esemetele.
Hegel: 1770 – 1831 AJALUGU — vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST
Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus Milline peab olema filosoofia? Filosoofia on Jumala teenimine Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja kultuurilistest kogemustest Avar ja süstemaatiline Peab lähenema inimese "mina"-tunnetusele Ajalooline 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine 2) Dialektiline areng Jumal Jumal kui teadvust omav olend "Just see ongi jumalik idee avada ennast, kehtestada midagi teistsugust endast väljaspool ja võtta see tagasi endasse, et olla subjektiivsus ja vaim" Pattulangemine Lugu 1.Moosese raamatust Individualism ja personaalne vastutus Tänan kuulamast!
Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt: Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud norm...
tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. Näide: mõne zanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp
ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks loodusfilosoofia – „idee teisitiolemine“ selle võõrandumine materiaalses maailmas vaimufilosoofia – „idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse“. Viimase sisuks on
deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline loogika, matemaatiline ehk sümbolistlik loogika, modaalne loogika (loetelust võib väljalugeda ajaloolist geneesi). Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Vana-Kreeka teoreetiline ja filosoofiline mõtlemine oli kogunisti deduktiivne, Aristotelese oma kaasaarvatud. Mistahes maailma olemust käsitleva süsteemi aluseks oli 2
Oluliseks jooneks on traditsioonilises mõtlemises domineerinud lihtsate põhjuslike seoste hülgamine. Väikesed ajendid võivad põhjustada aja jooksul laiaualtuslikke ja ettenägematuid tagajärgi. Meenutab ettevõtjale, et suunda ja kontrolli ei saa ettevõttesse sisse programmeerida. Sündmusi ei ole võimalik ette näha ja neile tuleb reageerida konkreetsest olukorrast tulenevalt Kokkuvõte Ettevõtte kasvuprotsessi võib käsitleda erinevalt. See võib olla evolutsiooniline, dialektiline, trialektiline või teleoloogiline. Arengut saab seostada ka elava organismiga või kaosega. Kaos on ainus arengu selgitamise viis, kus midagi ei eeldata.
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
Kuidas algaine muutub mitmekesiseks maailmaks? Kuidas yhendada muutuv ja muutumatu? Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Parmenides (6. 5. Saj eKr) Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas.
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Koos Charles Darwini ja Sigmund Freudiga on Marx suurimaid maailmapildi m...
Filosoofia kui vahend eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel Sofistid: Gorgias ja skeptitsism Olevat pole olemas: 1) Mitte midagi ei ole olemas 2) Kui midagi, olekski olemas, siis meie ei saaks sellest teadmusi 3) Kui me saavutaksimegi teadmusi, siis ei saaks me neid edasi anda teistele Totaalne skeptitsism Sofistid Kui on õige, et pole olemas üldkehtivat tõde, kas on siis üldkehtivaid seadusi? Sokrates (u 469 eKr – 399 eKr) Dialektiline meetod Kahtlus kui meetod “Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea.” Tõde peab olema absoluutne, mitte relatiivne. Teadmine on ülim hüve Sokrates
libateaduseks ja vastupidi? v: Saari tekstis väga hästi vastused. Seminar objektiivsuse mõistest Arvutis olemas, osa kaustik 1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine
küllaldase aluse seadus. 2. Mõtlemise üldvormid: 1) mõiste, 2) otsustus, 3) järeldus. 3. Mõtete seostamise vormid arutluses: 1) induktsioon, 2) deduktsioon, 3) analoogia. 4. Tõestus ja ümberlükkamine. Loogikad: 1. Formaalne loogika Pöörab tähelepanu lausete vormile, mitte sisule. Peamine tähelepanu mõiste õpetusele. 2. Kvalentne loogika kas otsus on tõene või väär. Otsus on absoluutne. 3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline
Ükski S ei ole P (E) ja Mõni S on P (I). Käesolevas tekstis esineb esmakordselt otsustuse vorm "Antud S on P" ja "Antud S ei ole P", milles otsustuse subjekt on täismahus ja tähistab üksikut (konkreetset, ainukordset, individuaalset). Teatavasti loogika reeglid ja vorminõuded ei erista üksik- ja üldmõistet, mistõttu puudus seni vajadus seda iseärasust rõhutada. Vasturääkivuse vorme on kolm: 1) formaal-loogiline vasturääkivus, 2) dialektiline vasturääkivus ja 3) paradoksaalne vasturääkivus. Formaal-loogiline vasturääkivus kätkeb endas teineteist välistavaid otsustusi ühe arutluse piires. Käsitleme seda hiljem. Dialektiline vasturääkivus on teadmiste kujunemise ja arenemise seesmine "mootor" ja edasiviiv jõud, mille ülesandeks on paljastada oponendi seisukohtades vasturääkivusi (sokraatiline meetod), ja ületada maailmaprotsesside lahtiseletamisel teesi, antiteesi ja sünteesi
1 EKSISTENTSIALISM Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Kaasajal ta seda enam ei ole. Selleks, et eksistentsialismi õieti mõista peame ajas tükk maad tagasi minema, nimelt Sören Kierkegaard'i juurde. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetselele situatsioonile, mida oleme Kierkegaard'i juures õppinud tundma, on ühine kõigile eksistentsialistidele. Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). M...
· evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog · Dialektiline materialism Materialism- elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted,soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse. Majandus(baas) määrab ära teised ühiskonna osad(pealisehituse) Ühiskonna osad · Baas 1. Tootmisvahendid- inimesed,tööriistad,maa,kapital,teadmised 2. Tootmissuhtes-tootjate vahelised suhted- Tööjaotus, kasumi jaotus Pealisehitus-seadused,kunst,reigioon,poliitika Tootmisvahendid ja suhtes=tootmisviis KLASSID · Igas ühiskonnas on:
neile tagasi saata ühiskirjana (kõigi inimeste vastused koos) ja lasta järjestada ja vaadata teiste inimeste vastuseid (siis võib tulla veelgi uusi ideid). · Võib ka kohe osta eksperthinnangu sisse, kuigi see ei pruugi olla parim, sest aind oma töötajad teavad kõige paremini kuidas asi toimib firmas. Aga turu uurimiseks ja hindamiseks võib kuulata ekspertide nõu, et mida nad tulevikuks usuvad tulevat jne. · Kindlasti oleks väga hea ka dialektiline otsustamine moodustataks rühm, et kuidas turuosa suurendada ja mineviku vigu enam mitte korrata. Rühmatöödes peaks otsima võimalusi, et kuidas suurendada oma tootebaasi mitmekesisust, kuidas inimesteni paremini jõuda, kus saada parimaid ja odavamaid resursse ja kas on vaja tehnoloogia kaasajastamist. Vastuvõetud otsuste elluviimiseks võiks luua mingi eraldi töötajaterühma, kes tegelevadki sellega, et vaadata kuidas otsused parimal viisil ellu viia
Ta on avaldanud luulekogud ,,Söerikastaja"(1958), ,,Kivist viiulid"(1964), ,,Lauljad laevavööridel"(1966) ja ,,Vihm teeb toredaid asju"(1969), poeemi ,,Tuule-Juku"(1963)ja valikogu ,,Voog ja kompii"(1971) Krossi luule andis impulsse ja eeskuju eesti luule uuenduseks 1960. aastate algul, värskendades intellektuaalsust ning tihendades motiivide seostamist. Tema luulet iseloomustab avar, eurdeeritud ja mõtestatud maailmapilt, ainete ja laadide mitmekülgsus, arenguvastuolude dialektiline nägemine. Olulisemate teoste hulka eesti poeesias kuuluvad poeemid ,,Maailma avastamine" ja ,,Campanella, anno 1961" 1970. aastatel ilmus tetraloogia ,,Kolme katku vahel", mis kujutab 16. sajandi vaimuliku ja krooniku Balthasar Russowi elukäiku, peamiselt Tallinnas ja suurel määral Liivi sõja taustal. Romaani eellugu ulatub 1960. aastasse kui valmis samateemaline filmistsenaarium(telefilmina teostati see 1970.a.)
matemaaltilisi sümboleid kombineeerida saab tohutult palju uusi võimlusi) 2)otsustusõpetusest. On olemas kolme liiki otsuseid ning nende abiga saab kogu maailma kirjeldada a)otsused kvantiteedi järgi (eitavad ja jaatavad) b) otsusest kvaliteedi järgi (üldised ? täpsemad ja määramatud.) c)modaliteedi järgi tehtud otsusest (tegelikud ja paratamatud). Peale Aristotelese oma tunneb Õhtumaa kultuur veel teisigi loogika süsteeme. Näiteks dialektiline loogika (Hegel, Marx jne), mis lähtub nähtuste muutumise (arengu) eeldusest. Samuti on eriti viimasel aastasajal konstrueeritud süsteeme, kus lausete võimalike tõeväärtuste hulka (dilemma: tõene, väär; tetralemma: tõene, väär, nii tõene kui väär, ei tõene ega väär ) on laiendatud (näiteks: tõene, väär, määramatu), või on diskreetsetelt tõeväärtustelt üle mindud pidevale tõe otsusele (väide on x% Tõene, (100-x)% väär). "KÕRGKOOL "I STUDIUM"
; Sotsiaalset progressi saab kooskõlastas ühiskonnaklasside mõõta läbi naissugu hegeli seisukohti vahel; vaimset poolt ei sotsiaalse positsiooni. materialismiga; tunnista; dialektiline materialism;Kapitalism i kriitika: Ideaaliks on kogukondlik käsitöönduslik tootmine;
vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. SOKRATESE DIALEKTIKA Sokratese filosoofilised vestlused olid sihipärased, metoodilised. Kui räägitakse Sokratese meetodist, siis seda nimetatakse dialektiliseks. Sokrates oli vestlustes alati juhtiv pool. Sokratese dialektiline meetod seisneb järgmises: 1. Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea. 2. Aidata suunavate küsimustega teadmiseni jõuda, mis on võibolla temas endas peidus. 3. Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. 4. Määratluse leidmiseks kasutada induktsiooni, s.t üldistamist. VOORUS JA TEADMINE
näiteks lõigub, põletab või üritades enesetappu teha. On ka teatud programmid, mis sisaldavad struktureeritud tegutsemisi ja grupiteraapiat iga päev. Neljandaks võimaluseks on teraapia, mis tekitab inimesele tunde, et temast hoolitsetakse, et temast saadakse aru. Õpitakse ka erinevaid võimalusi, kuidas tulla toime stressiga ning ravitakse ka alkoholi- või narkootikumiprobleeme. Üheks võimaluseks on veel ka dialektiline käitumuslik teraapia, mis aitab inimesel reguleerida oma emotsioone, taluda stressi, endaga hakkama saamist ning teiste inimestega paremini suhtlemist. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). Histriooniline isiksus Histriooniline inimene näeb ennast võluva ja muljetavaldavana, teised inimesed on võrgutatavad ning imetlevad teda. Inimene leiab, et ta on imetlusväärne ning õnne saavutamiseks vajab ta teiste tähelepanu. Ta on dramaatiline - võrgutab, vihastab, nutab.
tahtevabaduse küsimust ja küsimust, kas vabadus on inimesele saavutatav. Spinoza lükkab tagasi idealistliku õpetuse tahtevabadusest. Inimloomusele paratamatult omaseks üldiseks jooneks kuulutab ta inimese sõltumise kirgedest ehk afektidest. Ent loobudes idealistlikust kujutlusest, nagu ei sõltuks inimese tahe motiividest, ei eita Spinoza selle põhjal inimese vabaduse võimalikkust. Vabadus on paratamatuse tunnetamine, s.t. täpne ja selge kujutlus sellest, mis on paratamatu. See dialektiline idee on materialistliku filosoofia suur saavutus. Spinoza õpetusest järeldus, et eri inimeste jaoks on olemas erisugused vabadusastmed. Spinoza piirab vabaduse ainult paratamatuse tunnetamisega ja paratamatusega nõustumisega. Ta ei mõista materiaalse praktika osa vabaduse realiseerimises. Vabadus on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega , teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast
Ideaal ei esine kunagi looduses, ta on ainult inimeses ja kunstis. Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides: mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut. Sourian määratleb esteetilise ideaali ja suhestab selle ühiskonna ideaaliga ja inimelu ideaaliga. Kunstile on omane esteetiline kategooria tekitada vaimustust. Vaimustuda ei suuda see, kellele ei jätku esteetilist tunnetust. Samal ajal on kunst tunnetus ja kujutlusvõime. Olulisem kunstis on oskus ,,kenalt joonistada nägu", mitte ainult ilusat nägu vaid ka traagilist, naljakat, hirmutavat.
võib. Üldise filosoofiaga ei olegi see nii väga seotud, pigem ongi seotud militaarfilosoofiaga ja ka sõjapsühholoogiaga. Tema teose võib kokku võtta ühe laialt levinud tsitaadiga tema raamatust: ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega". Oma raamatus ei püüagi ta õigustada ega ilustada sõda, ta lihtsalt üritab anda seletust sellele ja selle tekkele ning põhjustele. Olulisemad filosoofilised seisukohad: · Sõja analüüsimise dialektiline lähenemine · ,,Kriitilise analüüsi" meetodid · Võimude tasakaalustatuse loomus · Poliitiliste ja militaarsete eesmärkide seotus sõjas · Asümmeetriline seos kaitse ja rünnaku vahel sõjas · ,,Sõjalise geeniuse" loomus (analüüsides rohkem isiksust ja iseloomu kui intelligentsust) · Filosoofiline erinevus ,,absoluutse" või ,,ideaalse" sõja vahel ja ,,tegelik" sõda
Aga ometi on maal tervikuna mõeldud katsena vabaneda seda liiki konventsioonaalsusest. Kunstnik lubab pilgu heita kulisside taha. Pilt ei sulgu endasse, seda enam, et kuninglik paar seisab tõeliselt maalist väljaspool. Üldse pääseb siin maksvusele rohkem juhuslik; sümeetriat rikub ka kolme valgusallika kasutamine. Sellega aga võidab maal loomulikkuses. Ent vastandina kujude asetuse sundimatusele on maali ülesehitus rangelt proportsioonis. Maali vastuolude dialektiline terviklikkus andis kaasaesetele põhjust nimetada seda pilti ,,maalikunsti teoloogiaks" 6 Kasutatud kirjandus 1.Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 2.M.V. Alpatov ,,Kunstiajalugu" 3.http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17807&onepagefree=7041621788a45e5d36e585ba581a1673 7
vaid apitalismi hävitamisega, kuid selleks peavad nad oma jõud ühendama. KLASSIDE VAHELINE SOLIDAARSUS ✣ teadlikkust ühtsusest või isegi tahe ühiselt tegutseda, et saavutada klassile vajalikke poliitilisi ja majanduslikke eesmärke. ✣ Klasside vaheliseid konflikte on kahte tüüpi: ✣ 1) kahe klassi vaheline võitlus, kui teadlikkus klassist pole veel piisavalt arenenud; ✣ 2) teadlik ja eesmärgile orienteeritud võitlus. DIALEKTILINE JA AJALOOLISELT MATERIALISTLIK KLASSIDE KONTSEPTSIOON ✣ Selles kontseptsioonis on väga palju ratsionaalset, kajastab ühiskonna objektiivse arengu tähtsaid külgi. ✣ Eitada K. Marxi panust klassiideoloogiasse oleks sama, mis eitada tähtsaid momente, mida see sisaldab, mis omakorda oleks vale. ✣ Samas on Marxi õpetuses näha klasside rollide ja nende vaheliste suhete absolutiseerimist, mis tõi kaasa mitmeid olulisi tasakaalustamata aspekte
● rõhk sellel, keda kuulatakse ● aidata rääkijal end väljendada Emotsioonide peegeldamine-ohud ebatäpsus, tugevad emotsioonid Parafraseerimine- faktilise materjali esitamine enda sõnadega, sõnumi põhiolemuse edastamine Spekulatsioonid, interpretatsioonid Enda avamine ja avatus suhetes ● Iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtuses) jagamine, mille alusel kujunevad suhted ● kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess ● seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogeminsega, usaldusega ● teemade hulk ja sügavus, kultuuri mõju Avatus sõltub: ● suhtest ● isikule tüüpiline käitumine, avatuse määr ● teise isiku käitumine Plussid: ● Mõju suhetele (rahulolu, võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused-- suhte areng) ● Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
KOKKUVÕTE Karl Marxi kirjatööd hakkasid käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme ning nende evolutsioonilist vaheldumist vastavalt eri ühiskonnaklasside või tootlike jõudude ,,vastuolude" ehk lahendamatute konflikdidele. Karl Marx kritiseerib oma teostes traditsioonilist poliitökonoomia seisukohta ebavõrdsuse loomulikkusest. Marx tahaks kõike muuta, ta purustas majanduskategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse. Sarnaselt Hegeliga uskus Marx, et ajalugu on dialektiline protsess. Marxi järgi ei määra protsessi kulgu aga ,,maailmavaim",vaid majanduskoovad ja klassivõitlus. Marx on materjalist. Marx võttis Hegeli dialektika ja kohaldas seda materiaalsele maailmale. Igas olukorras toob ühe jõu olemasolu kaasa vastandjõu. Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marx tahtis klassivõitlust ühiskonnas praktiseerida. Palgatööliste ja ettevõtja huvid ei
Reljeefi madalamates kohtades, jõeorgudes ja järvenõgudes, kus pinnasevesi on maapinnale lähedal, tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks. Eluviaalmaastiku mullatekke- ja murenemisproduktid kantakse pinna. ja pinnaseveega reljeefi madalamatele elementidele ja sellega mõjutatakse sub- ja superakvaalsete maastike kujunemist 18. Diskreetsus ja pidevus Diskreetsus taimkatte katkendlikkus. Looduses ilmneb taimkatte diskreetsuse ja kontiinumi (pidevuse) dialektiline ühtsus ja vastandlikkus (dialektilise käsitlusviisi korral vaadeldakse loodusnähtusi kui alati liikuvaid ja muutuvaid, looduse arenemist kui sisemiste vastuolude ja vastandite võitluse tulemust looduses). 19. Mis on leetumine? on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 20. Mis on kamardumine?
Vaimne alge - absoluutne idee - on maailma alus ja olemus. Hegeli filosoofia lähtealusteks on dialektilised põhiideed: 1) mõtlemine ja olemine on identsed, 2) isearenemine on vastuoluline, 3) arenemine on kolmejärguline (tees, antitees, süntees). Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale: · a) loogika - "idee iseendas ja enda jaoks" - see on puhta mõtlemise valdkond, milles loogika kategooriad saavad sisu ning muutuvad üksteiseks, · b) loodusfilosoofia - "idee teisitiolemine" - selle võõrandumine materiaalses maailmas, · c) vaimufilosoofia - "idee tagasitulek teisitiolemisest iseendasse". Vaimufilosoofia sisuks on inimteadvus ja inimtegevuse vormid.
rohkem seda parem). Andmed (andmete kogumine, uuringud, avastused) → info (esitamine) → teadmised (vestlus, arutelu) → tarkus (sisemine dialoog, mõtisklus, kogemus). 2) Seoste nägemine ja loomine (selleks, et näha) aitab andmeid grupeerida ja süstematiseerida. 3) Mustri tajumine ja mustri äratundmine muudab andmegrupid kasulikuks - tekib informatsioon. 4) Arutelu on töövahend, mille abil teeme kogemustest üldistusi ja järeldusi - 1. Lineaarne või dialektiline 2. Deduktiivne või induktiivne 3. Üldistav või ekstrapoleeriv 4. Hüpoteesi loov. 5) Väärtuslik info - sellest sõltub edu. Väärtus koosneb hinnast, tarbija vajaduse rahuldamisest ja lõpptulemi paremusest (võrreldes varasemaga). Väärtuskriteeriumi rahuldamine ei ole lihtne. Selleks on vaja hankida või luua andmed, muuta need kasulikuks informatsiooniks ja muuta informatsioon teadmisteks (mitte tarkuseks, mis on lõppkasutaja personaalne ülesanne). Sellel
improviseerimine. Tehniline töö on vastandlik. Erineb tehnilisest tööst, et lahendused peavad kõige paremini sobima kliendile. Oluline on eetiliselt õige tegevus. Sotspedagoogika töö ei ole ka meditsiiniline, psühholoogiline (ei vaata indiviidi ühiskonnatasemelt), on kõige sarnasem sotsiaaltööga. Nii sotsiaaltöö kui sotsiaalpedagoogika: seosed praktika ja teooria vahel; seosed abi ja kontrolli vahel; seosed indiviidi ja ühiskonna vahel. Nende dimensioonid pole stabiilsed, dialektiline ja ka mitte vastandlik. 4 Praktika tähendus oleneb teooriast. Milline on teooria seos praktikaga sotsiaalpedagoogilises töös? Tee väärtustest tegevuseni on sotsiaalpedagoogilises tegevuses kõver. SP positisoon seoses praktikaga: 1. Puristlik (üks suund, üks lähenemine on parim, ja teisi ma ei aktsepteeri) 2. Eklektikiline (erinevate meetodite ja protseduuride rakendamine) 3
Tulemused oleksid võimalikult asjakohased ja kallutamatud. Võib tekitada erinevate teadusalade vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest küljest olla väga kindel oma arusaamades, teisalt väga tagasihoidlik. 70ndatel pakkus Kuhni töö sotsiaalteadlastele õigsuse tähenduse või teisisõnu objektiivsuse. a 3. interaktiivne või dialektiline tähendus – objekti ja subjekti vahel on erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks võõras kultuuris olevad inimesed teevad nii või teisiti. Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse
V: eetika ehk õpetus väärtustest 15.Mis on ontoloogia? V: olemisõpetus 16.Mis on gnoseoloogia? V: tunnetamisõpetus 17.Mis on aksioloogia? Mis on aksoloogia liigid? V: väärtusõpetus; eetika ehk õpetus kommetest ja esteetika ehk õpetus ilust 18. Mis on filosoofia kaks peasuunda? V: materialism ehk mateeriat rõhutav ja idealism ehk vaimsust rõhutav Filosoofia meetodid ja teoreetilise arutluse komponendid 19. Nimeta kaks filosoofia kaks peamist meetodit? V: · dialektiline ehk väitlemisel põhinev meetod · metafüüsiline ehk olemise põhialuseid ja algupära nõudev meetod 20. Millisest 5 komponendist koosneb teoreetiline ehk mõisteid kasutav arutlus? V: küsimus, vastused, argumendid, kriitika ja implikatsioonid ehk eeldused Thales (624-546 eKr) Mileetose koolkonnast Eluloost 1.Kes oli esimene filosoof? V: Thales 2.Mis sajanditel Thales elas? V: 7.-6. saj eKr 3.Kes kuulusid Mileetose koolkonda?
Teades näiteks infosüsteemi mõne osa nõudlusi, kuid mitte teiste samasse süsteemi kuuluvate süsteemiosade oma, ei ole võimalik süsteemi tervikuna iseloomustada. Süsteemi madal emergentsus avaldub tema info mittetäielikkuses: ehk infosüsteemis ei ole samaaegselt esindatud kõik vajalik informatsioon. Süsteemsel käsitlemisel vaadeldakse elemente mitte lihtsalt süsteemi osiste kui niisugustena, vaid lähtutakse eeldustest, et süsteemi ja süsteemielemendi vahel valitseb dialektiline üleminekusuhe. Süsteemi element on süsteemi terviklik osa, mida võib vaadelda ka iseseisva madalamat järku süsteemina. Selles määratluses väljendub süsteemi ja elemendi mõiste potensiaalse ekvivalentsuse seaduse üks toimesuundi, mis mõjub süsteemihierarhiat pidi allapoole. Võimalus vaadelda süsteemi elementi omaette süsteemina on oluline süsteemide mitmetasandilisel käsitlemisel. Igal konkreetsel tasandil on see aga oluline üksnes kui
palju - Käeline tegevus langeb alates 30ndast - Kuulmine hakkab langema 20ndates Kognitiivne areng - Intelligentsus kasvab 30-40 aastani - Erivõimete nt loovus kõrgpunkt peale 30ndaid Postformaalne mõtlemine: - Formaalsete operatsioonide staadium - Pragmaatiline mõtlemine - Mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut - Fischer: abstraktne mõtlemine:; printsiibid - Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine - Schaie -funktisonaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria - Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) teadmine iseenesest - Saavutamine (noorem täisiga) teadmiste abil kompetentseks - Sotsiaalne vastutamine (keskiga) vastutus teiste eest - Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus)- kompleksed suhted erinevatel tasanditel - Reintegratsioon (vanadus) tähenduslikkus Isiksuse areng - Normatiivne vs kriis mudel
maailma uhke "valitseja" ja tunnetuse nõrkusest ja puudustest! Otsekui soovides inimeselt ta ausära täielikult ära võtta, näitas Pascal mõistust naeruväärsena: "Maailma suvenäärse kohtuniku vaim ei ole nii sõltumatu, et ükskõik missugune müra, mis tema läheduses puhkeb, ei saaks teda häirida. Selleks, et teda mõtlemast takistada, ei lähe tarvis kahuripauku. Piisab vaid tuulelipu või vintsi kriiksatusest." Pascali dialektiline vaim ei talunud ühekülgseid arutlusi, üheseid lahendusi ega põhjendamatuid liialdusi. See ei olnud juhuslik, et "mõistusekultusele" vastukaaluks ei seadnud ta intuitsiooni või "meelekultust", vaid määras igale gnoseoloogilisele võimele oma "seadusliku" kompetentsussfääri. Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks
Psühhoteraapia jaotatakse neljaks suureks rühmaks: psühhoanalüütilised või psühhodünaamilised, käitumuslikud ja humnastlikud/eksistensialstikud suunad. (Psühhoteraapia, 2010) Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad – teraapiad, mis keskenduvad käitumis- või mõtlemismustrite kindlakstegemisele ja muutmisele. kognitiiv-käitumuslik teraapia ehk KKT biheivioristlik teraapia ratsionaal-emotiivne käitumisteraapia dialektiline käitumisteraapia Psühhodünaamilised teraapiad – teraapiad, mis põhinevad psühhoanalüütilistel teooriatel. Teraapia eesmärk on sageli alateadlike konfliktide teadvustamine. Eestis on esindatud: Psühhoanalüütiline teraapia Analüütiline psühhoteraapia (jungiaanlik) 9 Individuaalpsühholoogia (adleriaanlik)
See nimetus pärineb Immanuel Kantilt, kelle filosoofia lähtubki just sellisest küsimuseasetusest ja kannab seetõttu ka nimetust transtsendentaalfilosoofia. Platoni “päikese võrdpildis” võib näha sedalaadi küsimuseasetuse esmakordset püstitamist filosoofia ajaloos. Kuid seejuures on Platoni filosoofilised eeldused selle küsimuse püstitamisel muidugi oluliselt erinevad Kanti filosoofilise õpetuse lähte-eeldustest. Joonte võrdpilt; “hüpoteetiline” ja dialektiline mõtlemine. Siin võrdleb Platon tunnetuse valdkonda joonega, mis on kahekordselt jagatud. Esimese jagamise järel tekkivad joonefragmendid tähistavad vastavalt doxa ja noesis`e, arvamuste ja mõistusmõtlemise, valdkonda. Need on omakorda jagatud veel kaheks. Arvamuste valdkond jaguneb usu (pistis) ja sarnasuse (eikasia) valdkonnaks. Usk tähendab siin mitte religioosset usku, vaid usaldust meeleandmete ja teiste inimeste poolt üteldu suhtes, mis on
Selle väitega on ta sõnastanud hoopis teadmise arenemiseks ühe vajaliku tingimuse kriitilise suhte iseendasse. Kui mina tunnistan, et ma tean, et ma midagi ei tea, siis ma teadvustan endale oma esialgse teadmise piiratust ning püüdlen uute teadmiste poole, arendan end edasi, et saada korrigeeritum ja täielikum teadmine, et siis end sellest täielikumast teadmisest taaskord edasi arendada ja nii edasi (inimene õpib kogu elu). Teadmine1 .. teadmine2.... teadmine3 .... 2. Dialektiline meetod teha kindlaks olemise määratluse piiratus küsitluse teel. Sokrates õpetas küsimuste-vastuste varal - ta kaevas küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, kusjuures enda seisukohti ta ei paljastanud. Ta suunas oma küsimustega vestluskaaslast positiivse definitsiooni poole. Sokratese dialektika keskseks teemaks olid eetilised küsimused. PLATON 1. Ideede õpetus: Platon tähistab sõnaga "idee" (olemus) kõigi nähtumuste muutumatuid, igaveseid ja mittemateriaalsed olemusi
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
reageeringuid inimese põhivajadustele Sotsiaalne võrgustik inimese eri gruppide liikmelisuste ja inimsuhete summa Sotsiaalse kontrolli formaalsed agendid erilistes normide jõustamisele spetsialiseerunud sotsiaalsetes rollides inimesed Sotsiaalse liikumise institutsionaliseerumine toimub, kui domineeriv struktuur võtab liikumise uskumused vastu ja liikumise eesmärgid muutuvad domineeriva struktuuri osadeks Sotsiaalse muutuse dialektiline mudel teesi märgib status quo, antiteesi opositsioonilised jõud ja nende kahe vahelisest konfliktist kerkib süntees Sotsiaalse muutuse tsükliline teooria põhineb arusaamal, et kultuurid on nagu organismid, mis arenevad sünnist lõpliku allakäiguni Sotsiaalsed faktid kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid Sotsiaalsed institutsioonid ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste korrastatud struktuur
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
- emotsioonide peegeldamine Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self- Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: · isikule tüüpiline käitumine avatuse määr · teise isiku käitumine · suhe Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne.> suhte areng
● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia) Interpersonal skills /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google translate) Avatust x olukorras sõltub: ● Isikule tüüpilise käitumise avatuse määr
kolmanda isiku (poole) nõuanded. Struktuurne konfliktidega toimetulek viis meetodit, mis aitavad osapooli lahku viia ja koostööle rakendada: positsiooni abil domneerimine, allüksuste reorganiseerimine, vahepuhvri loomine, ühenduslülide loomine ja koostegevust korraldavate osakondade loomine. Konfliktide õhutamine nende võtete kasuamisel peavad konflikti lahendajad aktiivselt oma seisukohti avaldama ja võrdlema: dialektiline uurimise meetod seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises ja ,,kuradi kaitsmise" meetod seisneb selles, et väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritseerib tegevusplaane. 8. Konfliktidega toimetuleku individuaalsed erinevused Kõige paremini iseloomustavad konfliktidega toimetuleku individualseid erinevusi nn konfliktidega toimetulekut kirjeldav võrgustik. Selle võrgustiku idee pärineb Blake'i-Moutoni liidrikäitumise võrkmudelist. Isiksuse
Siit järeldub esiteks, et mingi mõiste filosoofiline uurimine, näiteks Aja või Võimalikkuse või Vabatahtlikkuse oma, ei saa kunagi olla selle mõiste uurimine üksinda, vaid ainult selle uurimine vis-à-vis paljude naabermõistetega ja siis vis-à-vis ka nende arvutute naabritega. Isegi kartograaf ei saa valmistada kaarti üksikust veeribast või kivirahnust. Siit järeldub teiseks, et mingi mõiste filosoofilise uurimise protseduur on paratamatult argumenteeriv või kui soovite, dialektiline protseduur. Filosoof ei ole teinud midagi seni, kuni pole näidanud nende järeldusniitide suundi ja piirjooni, millega mõiste mõjutab väiteid, kus ta esineb; ja näitamaks seda peab ta nii-öelda sikutama niidid läbi nende lähikonnas olevate niitide, mida ta omakorda peab samaaegselt sikutama. Mis on ristuvad asimuudid kartograafile, on järeldusniitide ristamine filosoofi jaoks. Augustinuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
