Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine - Nirvaana - Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed 3. milline on peamine usutunnistus järgmistel rahvastel - Sloveenid - katoliiklus - Bulgaarlased õigeusklikud ehk ortodoksid - Albaanlased - islamiusulised
iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse kirjanduse ja kunstivoolude üldnimetus, Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, eitas naturalismi ja realismi. Teosoofia-müstiline õpetus, mis peab võimalikuks jumala tunnetamist üleloomulike jõududega vahetult ühendusse astumise kaudu. Panteism-filosoofiline õpetus, mis samastab jumala ja looduse. Luulegraafika - luuletused, milles stroofi kuju ning teksti paigutuse kaudu lehekülgedel taotletakse sisule vastavaid nägemuskujundeid. Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Novell - lühijutt, tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga
Teos on pühendatud kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Benjamin Britten Olivier Messiaen (1908-1992) Õppis Pariisi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. ·Pärast lõpetamist asus ta peaorganisti kohale Pariisi Püha Kolmainu ·Kirikus, kuhu jäi 50 aastaks. See määras ka helilooja loomingu sügavalt religioosse sisu. Sündis Avignonis, isa oli inglise filoloog, ema tuntud luuletaja · Messiaen oli ka väljapaistev muusikapedagoog Panteism · Prantsuse 20. saj. ühe olulisema helilooja looming on tihedalt seotud kristliku religiooni ja panteismiga · Panteism on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samane Jumalaga ,,Kvartett aegade lõpust". Lugu kanti ette esimest korda Saksa koonduslaagris, teose programm on võetud Johannese ilmutusraamatust. Orkestrimuusikas on tuntuim teos India filosoofiaga seonduv 10-osaline ,,Turangalila-sümfoonia",
elasid Induse orus tsivilisatsiooni ajal, kummardasid mõtlusega seonduvat jumalust. Paljude teadlaste arvates ei suuda usulise mõtte mitmekesisuses ükski maa Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline
maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv) ideoloogia põhimõtte kindlus (inimesed väärtustavad tõelisust, teisi inimesi ja ühiskonda) polüteism eeldatakse paljude jumalate olemasolu (suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest) monoteism eeldatakse ainujumala olemasolu (judaism, kristlus, islam) panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust
Wagner Draama aasta 1776 vastuvõtlikkus Johann Wolfgang v. Johann Wolfgang sentimentaalsus 1740-1780 Goethe v. Goethe entusiasm Friedrich Gottlieb Friedrich Gottlieb pietism Klopstock Klopstock panteism Christian Fürchtegott Christian Gellert Fürchtegott Gellert Weimar Classic V. A. Veimaris Johann Wolfgang v. Draama, novella, Mudel on klassikaline / 1786-1805 / Prantsuse revolutsioon Goethe Bildungsroman antiikmööbel 1832 Friedrich Schiller Luule (ballaad) Kunsti autonoomia
(suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism • Deism (ld. k. deus) on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. (Pole mõtet palvetada.) Maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista inimese surmajärgset elu. • Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k
RELIGIOON Maailmareligioon (hinduism, budism, moslem, kristlus) Uusreligioon (IXX-XX saj. tekkinud, nt mormoonid) Surnud religioon (ei praktiseerita aktiivselt, nt. Egiptuse religioon) Rahvuslik religioon (rahvuse identiteedist lahutumatu, nt. judaism) Loodusreligioon (polüteism, vaim-inimesed, pühad paigad, jumalate mõju ja nendega suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse
,,Inimese vari" ekspressionistlik novell, kujutab ühiskonna, moraali probleeme, meeleolu sünge, sõja hävitav mõju. Novellidele omane värvide, kirjelduste rohkus, fantastilised sündmused. 3. Ernst Enno pärit Tartumaalt, tuntuks saanud sümbolistlike mõtteluulega, eesti kirjanikest võttis esimesena kasutusele vabavärsi. Luulele iseloom. Endasse süvenenud, hingeliste otsingute kujutamine, loomingut mõjutanud idamaine filosoofia.: panteism. Tema arvates inimese elu eesmärk saada üheks kõiksusega tajuda enda kohta harmooniat maailmas. Sagedasemad sümbolid: tee-elu rännakut, kodu-rahu, pöördumine juurte juurde. 4. Siuru 1917-19 novelli kirjanikud Gailit, Tuglas, luulekirjanikud: Visnapuu, Under, Adson, Semper. Siuru tähendab lõokest. Korraldasid kultuuriüritusi, 3 Siuru albumit, mis sisaldasid luuletusi, novelle. Moto: Püüa päeva! Loomingule omane iroonilisus, avameelsus, püüe sokeerida
mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest. · Valgustusidee- eeldas pedagoogilist tegevust ehk inimese harimist. Selle ideega hakkavad tegutsema entsüklopedistid, hakatakse arendama 28 köitelist Prantuse entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu.
31. Enne lõpliku ,,Fausti" ilmumist: ,,AlgFaust" ja ,,Faust. Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41
Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus. Inimõigused omandasid olulise tähtsuse ning oldi teel vabanemisele seisuslikust süsteemist.
episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14. otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): a- berkley b- kant c- locke d- fichte 15. Fatalist: a- ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt b- tunnistab vankumatult tahtevabadust c- ei soovi püsida jäigas vastuolus d- ei usu, et teadus suudab seletada , mis meie tahtmisi determineerib 16. Kelle arvates on kõik inimesed loomu poolest vabad ja inimesed on egostlikud: a- mill b- russell c- hobbes d- spinoza 17
20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 22. Teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul.
Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. * Ontoloogia - õpetus olemisest; uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. * Panteism - Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. * Paradigma - Püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite järjestus teaduses. Üldine maailmavaade, millest antud ajastu teadlaskond lähtub oma tegevuses. * Pluralism - Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. * Pragmatism - Õpetus ja elukäsitlus, mis peab tõe kriteeriumiks praktilist tegutsemist ja selle tulemuslikkust.
Selle kohta on öeldud et see on maise armastuse kiidulaul. 1790 teine pool ilmub tal ,,Wilhelm Meisteri Õpiaastad". See oli arenguromaan. Peaaegu 20 aastat hiljem kirjutas ta teise osa milleks oli ,,Wilhel Meisteri Rännuaastad". Tema hilisluulelooming avaldub siis idamaadest. Tema suhtumine idamaadesse ei ole ka selline müstiline ja lihtsalt põnev vaid seal on öeldud et see on ka justkui sellise kõiksuse,üldinimlikkuse panteism. Leiab sarnaseid jooni ida ja lääne vahel. Toob välja universaalsust, mis on iseloomulik inimesele. Selle luulekogu inspiraatoriks on ka naisterahvas Marianne. On teada et osad luuletused on kas neil kahe peale ja osad puhtal marianne poolt kirja pandud. Arutleb ja mõtiskleb inimese mõttemaailma üle ka luules. Itaalias käies arendas ta fausti edasi ja lõplikult sai valmis esimene osa 1801 ja trükki jõudis alles 1808.
Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3
sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitakse, inimeseks arenetakse." Ilmalikkuse idee(2), eesmärk maapealset elu täiustada. Esindajad: Dante Alighieri, Galileo Galilei, Newton, Platon. Uus looduskäsitlus loodust peeti positiivseks, jumal on looduses kõikjal lõpmatu panteism. Uus maailmapilt keskajal geotsentriline maailmapilt(Ptolemaius). Taevakehad ümber Maa. Kopernik heliotsentriline maailmapilt. Humanistideks hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. Täies avaruses avanes antiik inimkonnale alates renessasist. Humanistid vastandati teoloogidele ja vaimulikkudele.
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama,
17.10.2011 12 17.10.2011 Interjöör Paleed interjööri loojate ja eeskujudena. Villa La Farnesina (16. saj algus) 13 17.10.2011 14 17.10.2011 Renessanss põhja pool Alpe Devotio moderna Panteism Kristlik humanism 15 17.10.2011 Jan van Eyck. Arnolfinide abielupaar. 1434 Petrus Christus Püha Eligius. 1449 16 17.10.2011 Dirk Bouts (u. 1420 1475) Püha Sakramendi altar. 1464-68 Quentin Massys (1466/67- 1530). Rahavahetaja ja tema naine. 1514 17
inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt
d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22
Eriti usaldusväärsed olid autobiograafilised teosed, kus autor tunnistab oma eksirännakuid ning tagasipöördumist õigele teele. Tunnetuse kolm võimalust: 1. Tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt 2. Kogemusel põhinev tunnetus 3. Teaduslik ehk positiivne tunnetus Kategooriline imperatiiv tingimatu ettekirjutus ehk inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. Positivism positiivne ehk teaduslik tunnetamine. Panteism jumal on kõikjal looduses, loodusega identne. Hermeneutika mida vanemad on allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub olulisemaks Piibli tõlgendamine ehk eksegees. Origenes kirikuisa, kes tõlgendas Piiblit. Patriarh Piibli tõlkijad Nirvaana kannatustest vabanemine, seisund, kuhu jõutakse, kui 8 voorust on olemas. Buddha õpetus, tema suunab ja näitab teed. Metafüüsika füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jääv usu ja
d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22
Vastus: Keskajal loodi mitmeid uusi originaalseid metafüüsika teooriaid maailma aluste ja loomise kohta. 2. Jumalatõestuse kaudu tuntud keskaja filosoof. Vastus: Aquino Thomas 3. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3
usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis pole veel jõudnud ülijumala (monoteism) aatesni ja jumalikustab füüsikalisi loodusjõude. Polüteist usub neid maailmasiseseid (füüsikalisi) jõude mis Jumal loonud on Polüteistlikud religioonid on näiteks Hinduism, Budism Tähtsamad religioonid
■ kõiksus- ainus tõeline substants, ainus põhjus, mis põhjustab oma olemasolu, ainus põhjus millel puudub põhjus- Jumal on sama mis kõik, Jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, Jumal on sama mis kõik ■ inimestel on füüsilised kehad ja hing, kuid see on vaid üks isiksus, ka Jumal on selline ■ inimene=tervik (keha+vaim) (Descartesel keha ja vaim mõjutavad üksteist vastastikku) ■ Panteism (kreeka k pan – kõik, theos – jumal) on usulis-filosoofiline mõttesuund, mille järgi kõiksus on samaneJumalaga. Panteistlik Jumal on individuaalsuseta "miski", halb lähtub jumalast nagu heagi. Samm panteismist edasi viib fatalismi või ateismi. Kogu maailm on jumala ilming ja Jumal on sama maailmaga. Panteism samastab Jumala jauniversumi. Panteism tähistab immanentset usundivormi. ■ sub specie aeternitatis- igaviku seisukohalt
klieeks, mis elas kaua. Kusjuures Stalini surma puhul peeti samasuguseid Moosese-Joosua kõnesid. Kusjuures silmatera oli fikseeritult parteiline ühtekuuluvus. See kliee seostub muidugi jälle selgelt kõigenägemisega (terane). Stalini omnipresentsi kaudu esineb Smuuli luules loodusmüstika (jumaliku suuruse äratundmine looduskaemuses). Kusjuures 'looja' isikut ei lahustata looduses (puudub panteism). Igal nõukogude kõiksuse osal on osadus Staliniga ('kõik kannab eneses Stalini nime'). Stalin jääb ühtaegu immanentseks ja transtsendentseks Isaks (näiteks Smuuli luuletus "Isa surm"). See kujund ei ole muidugi eriti uus, tsaarid olid ka Isad, kuid Smuulil seondub see surm isikliku vapustusega, ei ole abloonne. Smuulile on isa palju olulisem kui ema muide. "Isa surmas" segunevad kahe isa pildid - immanentse pärisisa ja transtsendentse Stalini omad, moodustub eriline isaduse ühtsus.
Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et jumalus on kõikjal, Jumal ja maailm on üks ja see sama teatavatest hüvedest ja naudingutest ning tegeleb praktiliste vabastavate Passivism- mõttelaad, mille esindajad ei püüa mõjutada ühiskonna arengut harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja
naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3
naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev.
naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev.
3) anoomiline suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on madal. 4) fatalistlik suitsiid – sotsiaalse regulatsiooni tase on kõrge. Sotsiaalne integratsioon iseloomustab inimese suhet ühiskonda ehk kuivõrd on inimene integreerunud ühiskonda. 4 2. Suitsiidi ajalugu 2.1. Esimesed suitsiidid Ajaloouurijate andmete põhjal sooritati esimesed suitsiidid idamaades, kus valitses panteism ja Buddha usuõpetus. Viimane tunnistas vabasurma ja pidas seda mõnikord koguni tarvilikuks. Budausulistele tähendas vabasurm ainult eluvormi muutumist, sest hing sünnib uuesti koos uue ilme ja vormiga. Jaapanis, Indias ja Hiinas oli vabasurm suures lugupidamises ja peeti isegi kiiduväärt teoks, seda enam, et suur Buddha näljaajal ise oma elu lõpetas. Selleks, et teised inimesed tema enda lihast toituda võiksid. 2.2. Suitsiidid antiikajal
Ratio on mõistus. Tunnetamine baseerub mõtlemisele, mõistusele. Descartes ,,mõtlen-järelikult olen olemas" ,, tunnen järelikult olen olemas ,, meeleline tunnetus (voierbach võttis selle descartesilt ) B. SPINOZA - ratsionalist, ristiusku BENEDIKTUS SPINOZA, radikaalne ratsionalist, ta ei räägi mitte tavalisest mõistusest vaid puhtast mõistusest. Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi
Subjekt objekti suhtes kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud,metafüüsika tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. 13. monaad vana- Kreekas jagamatu ühik, idealistlik filosoofia, eriti Leibnizi järgi või vähimat vaimsed algelemendid, millest pidavat koosnema maailm. 14
autor-keskaegne mõtleja- tunnistab üles oma eksirännakud ning siis tagasipöördumine õigele teele. Nt Pierre Abelard- ,,Minu viletsuse lugu", kus kirjeldab oma möllamist naistega. 2. Mõisted - Kategooriline imperatiiv - tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist. Patriarhid tegelesid tõlkimisega. Origenes- kirikuisa, kes tõlgendas. - Nirvaana - Kui need 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine.
imperatiiviks. - Positivism- teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud esindajaks prantsuse mõtleja A. Comte. Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära - Panteism- jumal on kõikjal looduses, ta on loodusega identne. inimesi, panna omad inimesed valitsema. - Hermeneutika - Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad allikad, seda usaldusväärsemad. Muutub oluliseks Piibli skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia - Pyrrhon tõlgendamine ehk eksegees, sama tähendab ka hermeneutika- epikureism Epikuros laiemas tähenduses, mitte vaid Piibli tõlkimist
Mormoonid 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism on paljude jumalate austamine, näiteks kreeka jumalad või egiptuse jumalad. Monoteism on usk ainsasse Jumalasse,sellel on mitmeid vorme näiteks deism (üks jumal kes maailma ei sekku), teism (isikuline jumal) ja panteism (universum ongi jumal) 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neanderthalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi, arheoloogiline tunnus on
b. Lihtsad meloodiad, asteetlik orkestratsioon, vanamuusikast inspireeritud vaimsus c. Pea tervenisti lavalised suurvormid d. Uus lavateose tüüp: Lavaline kantaat - Ühendab oratooriumi, kantaadi, ooperi, draamaetenduse jooned, koorid ühehäälsed. Tähtsus sõnal ja sõna rütmil e. Triloogia "Triumfid" "Carmina Burana", "Catudi Carmino", "Aphrodite triumf" 32. Oliver Messiaen a. Prantsusmaa, Avignon b. Teosed religioossed, kristlus ja panteism, traditsiooniline harmoonia ja meloodiajoonis. Uuenduslik rütmikäsitlus, loobub taktimõõtudest c. "Kvartett aegade lõpust" d. Orkestrimuusika "Turangalik sümfoonia", "Lindude ärkamine", "Eksootilised linnud" e. Klaverimuusika "Lindude kataloog" f. Õpilased Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen 33. Avangardism a. Ühendab endas erinevaid uusi kompositsioonitehnikaid(serialism, aleatoorika, pontillism,
V: Prantsuse keiser Napoleon I vallutas Saksamaa ja sulges Jena ülikooli 7. Mis gümnaasiumi direktor oli Hegel Napoleoni sõdade ajal? V: Nürnbergi gümnaasiumi 8. Mis ülikooli rektoriks valiti Hegel? V: Berliini ülikooli 9. Kuhu on maetud Hegel? Kelle kõrvale? V: Berliini Hugenottide kalmistule; filosoof Fichte kõrvale 10. Mis on Kanti peateos? V: Phänomenologie des Geistes ehk Vaimu fenomenoloogia 11. Millised olid Hegeli usulised arusaamad? V: panteistlikud 12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon
· Encima näidendid églogad farsilikud lühinäidendid · üks element hispaania draama kujunemisloos Gil Vincente (1465-1537) · portugallane, sündinud ja elanud Lissabonis · näitekirjanik: komöödiad ja tragikomöödiad · auto sacramental, püha armulaua sakrament oli keskne neis näidendites kes saab lunastatud, kes mitte (6) vs (A) :P · lüürilised näidendid · vahelepõimitud luuletused ja laulud: eriti loodusest (panteism) Inca Garcilaso de la Vega (1501-1536) · näitekirjanik · esimene kuulsam mestiits (eurooplane+indiaanlane) · pärit kuninglikust suguvõsast · ,,Kuninglikud kommentaarid" 1609 : inkade kuninglikest suhetest · ,,Peruu üldine ajalugu" · ekloogid: karjaseteema Juan Boscan (1492-1542) · panus luule uuendamisse · pärit Barcelonast, aadlik · ,,Castiglione" tõlkis · Sonetid, luuletused, kantsioonid Luis de Leon (1527-91)
d) Keskaja filosoofiast võib leida filosoofilisi Jumalatõestusi Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteadmetest? Vastus: Empirism Ratsionalistlikus tunnetusteoorias on oluline koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Ideed, millele peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutada. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse (seda pooldas nt. Spinoza) Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism
1919-30 õppis M. Pariisi konservatooriumis Marcel Dupre juures orelit ja Paul Dukas´ juures kompositsiooni (P.Dukas´ tuntuim teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele.
väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku 2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia reness kõige rev esindaja. 6. PILET reena 1. Apologeedid ja nende roll keskaegse filsoofia kujunemisel Apologeedid (kr) mingi õpetuse või süsteemi innukad kaitsjad, õigustajad ja pooldajad. Ajalooliselt 2-3 sajandil kristlikud kirjanikud (Justinus, Athenagorass,
headuseks ja kurja võitmiseks. Seepärast ei sarnane see "headus" Jumala absoluutsele headusele ega armastusele, kuna Jumal on püha. Jumala armastus pole filosoofia. Jumalal on jõud, millest kristlane saab ühe osa ja püsib usus mitte oma jõust, vaid Jumala jõust, väe abil ning võidab ära kurja. Kristusel on ka lahendus kurja võitmiseks. Taoismis on jumal määramatu, piiritu, nimetu, olematu ja uurimatu, kuid on siiski olevus (panteism). Kristuses on Jumal kõikvõimas, kuid tema jõud on piiratud tema tarkuse ja sõnaga. Seega Jumal on piiratud tema tahtega, ja iseloomuga, mis on headus ja pühadus. 6 Tao (Dao) on duaistlik jõud, mis koosneb kahest osast: Yang soojus, mehelik jõud ja Yin külm, naiselik jõud. Kristuses on vaid üks kandev jõud, see on Püha Vaim. Sealjuures Yang
(causa sui), s.t. ei vaja enese eksistentsiks mitte midagi muud. See tees on Spinoza materialismi ja ateismi aluseks. Loodus on ühelt poolt "loov loodus" ja teiselt poolt "loodud loodus". "Loova loodusena" on ta substants ehk jumal, mis on Spinoza arvates üks ja sama. Samastades looduse ja jumala, eitab Spinoza väljaspool loodust või loodusest kõrgemal asuva olendi olemasolu, lahustab jumala looduses ja rajab niivisi materialistliku ja ateistliku arusaamise loodusest panteismi vormis (panteism on õpetus, mis samastab looduse ja jumala). Loodus on Spinoza õpetuse järgi igavene ja lõputu, loodus on niihästi põhjus kui tagajärg, niihästi olemus kui eksistents. Üksikutes, ajutistes, lõplikes asjades ei ühti olemus nende eksistentsiga. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents
Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3. Hilisskolastika 14-15 sajand Skolasastilise folosoofia lagunemine ja kristliku müsika õitseaeg. Patristika I Antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolu 1) Jumal ja inimene- kreekalik pilt jumalikust olendist: * Herakleitos- ürgtuli * Aristoteles- esimesest liikuma paniija.iseennast vaatlev vaim. *Stoikud- panteism, nende arvates on kogu olev = jumal. * Plotinos- üksnes jumal on tõeline, kõik muu on jumaliku olemise peegeldus *Mütoloogia- jumalad on inimeste sarnased välimuselt, iseloomult ja pahedelt. Kristlik jumala käsitlus: - jumal on looja: lõi kogu maailma ei millestki, mis tähendab, et kõik see maailm on kõigest loodud. Inimene on loodu e kreatuur. Inimene on jumalanäoline: -hing, - ratio (mõtlemine), -vabatahe, -loomingulisus
Mõtleva mina subjektiivsus on d-l olemise garantiiks. 11. Ratsionalism- tähtis koht intuitsioonil ja sünnipärastel ideedel. Sellised ideed, mille peale peab paratamatult tulema, kui oma mõistust kasutad. Sünnipäraste ideede olemasolu- tüli empirismiga. Spinoza- rajab oma metafüüsika substantsi mõistele. Substantsi all mõtleb seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu, on iseenda põhjuseks ja paratamatu. Samastab substantsi jumalaga. Panteism- jamala asetamine kogu loodusesse. Determinism- juhuslikkust ja vabat tahet ei ole. Leibniz rajab metafüüsika süsteemi monaadidele- vaimsed punktide, mida lõpmatu palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Empirism- esimene suur metafüüsika vastane programm. Seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõtekuse. John Locke- empirismi rajaja. Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie
religioone - jumalate panteonis on palju jumalaid ja üks neist on kõige tähtsam. -monoteism eeldatud on ainujumala olemasolu. Judaism, kristlus, islam. Lisaks ka uusreligioone. Monoteismi teooria pärineb kõige põhjalikumal kujul mehel Wilhmelm Schmidt. Tema järgi monoteism on selline usk sellisesse jumalikku olendisse, kes on kõik teised olendid loonud, kes on andnud olenditele nende funktsioonid ja kes juhatab ja kontrollib nende funktsioonide täitmist. -panteism kõik on jumalast, jumal on kõiges. Kõik olendid, esemed, kõik on jumal. Selllist õpetust esineb üsna vähe. Hinduismis üks panteistlik vool; gnostitsism inimese eesmärk on tõsise õppimise, meditatsiooni, teadmiste omandamise abil jõudmine kõrgema teadvuse tasemele, tunda ära et tema hing on vales kohas, madalamal jumala poolt loodud kehas ja et hing peab jõudma oma tõelisse koju, mis on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad
olenditest kaaskond (nt inglid), keda ta on ise loonud, kes on temalt funktsioonid saanud ja kes talitlevad tema juhtimise all. Polüteism jumalausundi tüüp, millele on omane jumalate kogu panteon. Henoteism religioonifenomenoloogiline mõiste, mille järgi kerkib polüteistlikus pantenonis aeg-ajalt esile jumal, kes jätab teised varju, ning kellele on suunatud kultus, kuid ei eitata teiste jumalate olemasolu. Panteism jumalausundi tüüp, mille järgi kõik olemasolev on Jumal ja Jumal on kõiges ümbritsevas. Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalapere. Peajumalaks oli taevajumal Shang-di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. 1. at vahetuseks eKr: mailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang
annaabi.ee 
