ainsaks --- 4,5 sajand! Lõpp- 1517- reformatsiooni algus, 1492- Columbus pidi jõudma indiasse, purustatakse viimane araablaste tugipunkt pürenee ps-l. Hõlmab 1000 aastat umbes. Perioodid: Euroopas on kristlik filosoofia keskajal. Üleminek antiigist kristlikule filosoofiale on sujuv. Kristluse levik langeb kokku antiikmaailma hääbumisega. Kristlus ise oli ainulaadne, omalaadne mõtleja. See annab teistsuguse tunnetusviisi kui antiikmaailma mõtlemine. Paulus (juut) toob sisse selle, et õpetust jeesusest tuleb kuulutada väljaspoole juute, paganatele. Tema tulemusena hakkab ristiusk levima väga jõuliselt rooma idaaladelt ka läänealadele. Ise sooritab kolm misjonireisi. Lõpetab märtrina. Märter- inimene, kes oma veendumuste või usu pärast sureb. Teise sajandi keskel oli kõikides rooma osades kristlike kogudusi. Rooma riigi võimude ja elanikkonna poolt
Kanti metafüüsika räägib tunnetustest, mida ainsana võib nimetada metafüüsiliseks.Kui tahetakse esitada mingit tunnetust teadusena, peab kõigepealt olema võimalik määratleda täpselt ära see iseloomulik, mis teda kõigist teistest eristab ja on niisiis temale ainuomane, vastasel juhul segunevad kõikide teaduste piirid ja ühtki neist ei saa käsitleda põhjalikult, tema enda loomusest lähtudes. See eripära võib seisneda kas objekti, tunnetusallikate või tunnetusviisi kas siis kõigi kolme või mõnede neist erinevuses, alles sellele saab tugineda mõte võimalikust teadusest ja tema ulatusest. Kant väidab,et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, seda nõuab tema allikate eripära. Aprioorsne tunnetus jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. Sünteetilised otsustused vajavad teistsugust printsiipi, kui seda on vasturääkivuse seadus
ohutuks. · Vaistliku psüühika elustamiseks tuleb kaitsva psüühika alt väljuda · Kurjad õed avaldavad V-le nii suurt survet, et tema hingetuli kustub.Just selles seisus võib naine hing kaotada oma sirgselgsuse.Ta on valmis tegema mistahes et tuld tagasi saada,just sellist vapustust vajabki kukupai naine, V-le oli vaja kohtuda Baba Jagaaga sest talle läks vaja korralikku ehmatust. · Nukk=vaist, st ema andis V-le tõevaistude usaldusväärse tunnetusviisi · Baba Jagaaga silmitsi seismine=suure jõu vastu tuleb olla aupaklik, mitte lömitada ega kelkida · V arenes Baba Jagaa juures, kõik majapidamistööd vihjasid hinge toitmisele,puhastamisele ja korrastamisele. · AED-aineliseks kehastunud meditatsioon,ütleb välja millal on ühel või teisel aeg surra. On ju meilgi võime kiirata energiat ja tugevdada elu.Aga meil on võime ka lükata oma teelt kõrvale see, mis peab surema.
ning viimasega lahutamatult seotud. Metafüüsika kui “sealpool kogemust asuv tunnetus” (lk. 19) saab selle jaotuse kohaselt kuuluda üksnes aprioorsete teaduste hulka. Ja kuna tema objektideks on entiteedid, mis jäävad väljapoole võimalikku kogemust, siis peab metafüüsika olema ka puhas tunnetus, s.t. ta ei saa üldse sisaldada aposterioorsest allikast pärinevaid komponente. Niisiis on metafüüsika “puhtast mõistusest tulenev tunnetus” (lk. 19). Tunnetusviisi järgi jaotub teaduslik teadmine analüütiliseks ja sünteetiliseks. Siinpuhul tuleb kõigepealt osutada, et loogilisest küljest on teadus Kanti kirjelduse kohaselt kogum otsustusi, s.t. lauseid, milles midagi (predikaat) väidetakse millegi kohta (subjekt). Otsustused omakorda jagunevad analüütilisteks ning sünteetilisteks otsustusteks. Analüütilisi otsustusi defineerib Kant selliste otsustustena, mis “väljendavad predikaadis vaid seda, mida juba tegelikult mõeldi subjekti
sõltumatud tegurid (mis olenevad nt heli füüsikalistest oma- dustest, inimese mälust, vanusest jpm), (2) kultuurilised tegurid (nt mõned muusikakultuurid on valdavalt ühehäälsed, teised aga mitmehäälsed) ning (3) inimese individuaalsed eelistused (mistõttu nt võivad laialdase tunnustuse saavutanud muusikud vahel pälvida mõnelt asjatundjalt oma tegevusele ka teravalt eitavaid hinnanguid) Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi induktiivset ja deduktiivset. Induktiivne tunnetusviis osutab sellele, et teadvuse kategooriad võivad kujuneda kild killu haaval hangitava teabe põhjal, et tunnetus töötab nii-öelda altpoolt ülespoole ning et inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest (bottom-up processes). Deduk- tiivne tunnetusviis seevastu osutab, et inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused (mallid) sellest, kuidas teda ümbritsev maailm on
C.Stumft ,,Helide psüholoogia"-nt muusikas tekkivate kooskõlade erineva iseloomu uurimine, st miks mõned kooskõlad tunduvad kuulmisele püsivad ja konsonantsed, teised kooskõlad aga ebapüsivad ja dissonantsed.19. saj-l on piirid eri teadusvaldkondade vahel üsna hägusad. 20.saj.alguses uus suund saksa psüholoogias- gestaltpsüholoogia. Inimese kognitiivsete protsesside mõistmisel on oluline teineteisest eristada kaht tunnetusviisi:1)induktiivne-alt üles, inimese terviklik maailmapilt sulatatakse kokku üksikutest väiksematest koostisosadest;2)deduktiivne-ülalt alla, inimese teadvuses võivad leiduda üldisemat laadi ettekujutused. 20.saj. elguse gestaltpsüholoogia tähtsus on selles, et ta reaktsioonina 19.saj.lõpu induktiivset laadi atomistlikule psüholoogiale hakakb rõhutama deduktiivsete mehhanismide olulisust inimese psüühilistes protsessides. Seda iseloomustab katse, mille saksa psüholoog M
viimastest rohkem varvale õige asendi andmisel. 8. Kas õpetamisel kohandumine õpilase äärmuslikule kognitiivsele on alati õigustatud? Ei. Näiteks tõid Witkin jt (1977) välja, et toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla negatiivsed tagajärjed. Nad viitavad vähemasti neljale asjaolule, miks õpetamise kohandamine õpilaste psühholoogilisele diferentseerimisviisile võib olla vastunäidustatud. 1) Mõnikord võib õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi erinevus õppimist pigem stimuleerida kui takistada. 2) Heterogeensus toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seetõttu klassis toimuvat. 3) Väljatundlik õpetaja, püüdes õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikele õpilastele tegevusstruktuuri. 4) Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest. Samas on teada, et
Jumala lõputu hulk omadusi, ta peab paratamatult eksisteerima kuna ta on substants ja jagamatu kõik, mis tajume, on jumala seisund.mõiste ,,modi" substantsi seisundid. Samas pole panteist. Loodus jumal. Saame kõike haarata tänu jumalale. Jumal on looja ja loodus tema abil tekkinud ja hoiab koos. Tunnetusteooria Inimvaimu ideed siis tõelised, kui nad on seotud Jumalga kuna jumal ainus substants. Tõesed ideed selged ja arusaadavad. Nende mõtete mõõdupuuks on tõde ise. Olemas 3 tunnetusviisi: 1) meeleline tunnetud, mis tekib välisärrituse mõjul, see võib kaasa tuua korrastamata ja segasid mõisteid. 2) Ratsionaalne tunnetus. Läbi mõtlemise. Mõisted korrastatud 3) Intuitiivne tunnetus selles tunneb sidet absoluutsega Jumalaga. Ainult 1) tunnetus võib olla eksituse allikas. Hea on see, mis soodustab inimese võimu ja halb takistab. Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetamises
See on olemasolevate tekstide, konspektide publikatsioon: taevas ja jumalused, inimene ja surmajärgsus, haldjad (mitte Eesti, vaid muude maade). Ei ole kasutanud kirjutates algallikaid vaid muude autorite tõlgendusi. Ei saanud Looritsaga läbi. Masing kui usundifilosoof. Mõtlejana mõtles eestikeskselt, saksavaenulikult. 1920.-30. aastatel oldi üldiselt väga saksavaenulikud. Üks mõtlemissuundi on Eesti vaimu ja mõttelaadi omapära ning eestlase religioosse tunnetusviisi lahti mõtestamine. Miks eestlane kogeb maailma nii nagu ta kogeb? Üritas määratleda ning sõnastada eestlase religiooni kogemise viisi. Masing on teravas opositsioonis ametliku kirikuga. Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on oma ülesehituselt saksalik. Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist. Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest.
Mittereversiivsus- lasped ei suuda liikuda mõttes edasi-tagasi. Intuitiivne mõtlemine- vahetu arusaam ja asjade mõistmine. . Intuitiivne mõtlemine. 3. Konkreetsete operatsioonid periood- Lapsed on võimelised liitma/lahutama/korrutama jagama. Loogiline mõtlemine! Oskavad sündmuseid ja objekte klassifitseerida ja mõista seoseid. Raskusi abstraktse mõtlemisega. Egotsentrism väheneb järkjärgult. Aga võib tagasi tulla kui uued tunnetusviisi teemad tulevad. Animism- eluta objektile antakse elus omadused. Päike teeb pai, Tuul tõi lehe, puu lehvitab. Animism- omastatakse eluta objektile elusa omadused. Nt. Päike teeb pai. Tuul toob mingeid asju jne. Elutud objektidel elusa omadused. Saab need omadused, mida laps ise tahaks. Nt. Pliiats kukub vastu maad- saab haiget. Artifitsialism- arvamus, et keegi on asjad valmis teinud. Omadused mis lapsel on/mida ta tahab.Piaget küsib: Kas tuul saab tunda
teoloogiale: · Ratsionaalsetele argumentidele eelistatakse · See oli pööre kreatuurse ja empiirilise suunas. Pühakirja. · Pööre ratsionaalse analüüsi suunas. · Summa theologiae · Pööre teadusliku uurimise suunas. · Jumal on "kõrgeim olemine" (summum esse), · On olemas kaks erinevat tunnetusviisi: "olemine ise" (ipsum esse), kõrgeim tõde · Loomulik mõistus (maximum verum), tõde ise (ipsa veritas), kõrgeim · Usk armu läbi headus (summum bonum). · Raamat koosneb kolmest osast ja on jagatud 512
läheb mitmekesisemaks ja nende sisu on väärtuslik; teadmiste kasv. See on filosoofia positiivne funktsioon; tagada teadmiste kasv. Eriteadused jagatakse kaheks: on ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ratsionaalsed teadmised pole aga huvi all. Tähelepanu all on kogemus teadmised. Olemine määratleb teadmise; see on metafüüsiline. Teadusliku klassifikatsiooni probleemid: vastuväited. Esimene vastuväide on: objekti vastandus ei kattu tunnetusviisi vastandusega. Windelband ütleb, et objektid võivad olla samad, aga tunnetuviisid erinevad; ja vastupidi. Teine vastuväide: kehaline ja vaimuline substants, Locke viis selle tagasi tunnetusele (väline ja sisemine taju). Väline käsitleb kehalist ja sisemine vaimset; viimaseaja tunnetuskriitika on pannud selle kahtluse alla nagu sisemine tunnetuskriitika. Sisemine taju on privaatne; ega ole teaduslik tunnetusviis.
COMTE JA POSITIVISM Thomase teoloogia muutub ratsionaalseks, ta rõhutas, et siiani oli mõistus pandud lihtsalt usu kõrvale. Thomas püüab aga põhjendada usu õigustatust mõistuse kõrval. Thomas leiab, et Jumal ise on inimese mõistusega varustanud, mistõttu läheneb Thomas Jumalale uuest vaatevinklist: Jumal on teaduste isand. Sellest tulenevalt toimus pööre empiirilise maailmavaate, ratsionaalse analüüsi ja teadusliku uurimise suunas. Thomas leiab, et inimesel on kaks erinevat tunnetusviisi: loomulik usk e mida inimene tunnetab oma kogemuslikust horisondist lähtuvalt ja üleloomulik usk e mida inimene tunnetab Püha Kirja kaudu. Seejuures lähtub filosoofia loomulikust e ratsionaalsest tunnetusest ning teoloogia Jumalast lähtuvast tunnetusest. Thomas esitab 5 jumalatõestust. Seejuures lükkab ta a priori tunnetused kõrvale. Tema tõestused lähtuvad kogemusest. Toob ära 5 jumalatõestust: 1
lähtuv ja mõistusest, sest metafüüsika tähendab, et „teiselpool füüsikat“ ehk kogemusest väljaspool(mõistus ja aru tunnetusallikateks). See ongi erinevus. Metafüüsika-allikas on puhas mõistus (üheks eristuseks teadustest, aga mitte kõigist). Tunnetusallikate küsimus ei erista nt metafüüsikat matemaatikast. Peame siis edasi tunnetusviise eristama. Aprioorsed otsused ehk kogemuset sõltumatu ehk mõistusest sõltuv. Eristamine tunnetusviisi kaudu. Teaduslik tunnetusviis on otsustused(tänapäeval tähendab lausung – subjekti ja predikaadi seos). Teadus apoliitiline ehk tõestatud teadmine ehk tuleb õigustada(tõestada) subjekti ja predikaadi seost. Otsustused jagatakse kaheks: analüütilised ja sünteetilised otsustused. Nende erinevus sõltub sellest, kuidas tõestatakse S ja P seos. Analüütilised otsustused, kus tegeleb mõistus, mille puhul on teadmine olemas. Analüütilised
Loov loomus ei ole identne loodud loomusega. Kõik, mis on, on Jumalas ja miski ei saa olla ilma Jumalata. Jumal on loov loomus ja kõik, mis on, on tema läbi tekkinud ja hoitakse alal tema läbi. Metafüüsika. Ideede kord ja seosed on samad kui asjade kord ja seosed. Asjad ja ideed on Jumala atribuudid. Kehad on Jumala modid omades ulatuvuse atribuuti, ideede atribuudiks on teadvus. Tunnetusteooria. Iga tõeline idee on Jumalas. Tõesed ideed on selged ja arusaadavad. 3 tunnetusviisi: 1)meeleline tunnetus - tekib afektsioonide kaudu, võib esile tuua segaseid liigimõisteid; 2)ratsionaalne tunnetus - opereeritakse üldiste mõistetega; 3)intuitiivne tunnetus - mõistab sidet absoluutsega. Afektid - kirgede mehhaanika. Iga asi püüab, niivõrd kui see talle võimalik on, oma olemuses püsida. 3 põhiafekti: 1)kired; 2)rõõm; 3)kurbus. Nendest põhiafektidest tuletab teised. Affektide tõelise loomuse mõistmine annab võimaluse elada püsivat ja täiuslikku elu.
Psühholoogilised katsed näitavad, et õpetamisviisi vastavusse viimisel õpilaste tunnetusviisiga (e kognitiivse stiiliga) pole selgelt mõju (e avalduvat efekti) õpilaste õppe- ja kasvatustöö tulemustele. Mõnikord võib see olla isegi negatiivsete tagajärgedega. WITKIN ja tema kolleegid viitavad (1977) vähemalt 4 asjaolule, miks õpetamisviisi toetumisel õpilaste tunnetusviisile võivad olla neg tagajärgedega: 1. Õpilaste ja õpetajate tunnetusviisi (väljast sõltuv või sõltumatu) võib õppimist pigem stimuleerida kui takistada; 2. Heterogeensus (erisugusus) toob selgemalt esile vaatenurkade erinevused ja elavdab seega klassis toimuvat; 3. Väljatundlik õpetaja, kes püüab õpetada diskussioonimeetodil, ei suuda sageli pakkuda väljatundlikule õpilasele tegevusstruktuuri (e tegevuse siseehitust); 4. Väljast sõltumatud õpetajd tulevad üldjuhul paremini toime õpilaste informeerimisega õpitulemustest.
sõnade tähendusi selgelt piiritleda, pidas insener Wüster oskuskee- les võimalikuks samasugust ideaalset korda: mõisted on täpselt defineeritud ja iga eksemplari puhul on absoluutse kindlusega ja mittevaieldavalt teada, kas ta kuulub kõnealuse mõiste ekstensiooni või mitte. Vahepealset varianti, osaliselt kuulumist või „teatud mõttes” kuulumist, ei oska klassikaline teooria kirjeldada. Heido Ots on teadusliku, teoreetilise tunnetusviisi keelele esita- tavaid nõudeid võrrelnud tähekastiga, mille „igas sirgete ristuvate vaheseintega eraldatud pesas on üks trükitüüp, mis märgib täpselt ja kindlalt temaga vastavusse seatud mõistet (aabet, häälikut). Tüüpide igasugune segunemine, vaheseinte ületamine, eri tüüpide panek ühte pessa, ühe tüübi panek eri pesadesse jne. ei rikasta, vaid rikub seda süsteemi.” (Ots 1980) Võrdluseks on Otsal üldkeelt kujutav sujuvate üleminekutega värvipalett
annaabi.ee 
