Politeia Platon ,,Politeia" on Platoni dialoog, mis kätleb õiglust ja haridust. Antud tekstist selgub, et on olemas kahte tüüpi inimesi, on neid, kellel on omatud haridus, kuid nad on suunatud kindlale teele ja need kes ei ole haritud, kuna neile ei ole antud kunagi võimalust. Vaadeldes koopamüüdi näidet, kus on inimesed sunniviisiliselt koopas kinni seotud ja sellega täiesti harjunud. Nende arvates nad teavad piisavalt palju , mis nende ümber toimub.
,,Politeia" Platon Põhiidee: Autor tahab öelda, et kõige paremini juhitud polis on selline, mida juhivad need, kes seda kõige vähem ihkavad. Nemad loovad hea riigi kõigi jaoks, sest neil on kogemusi nii ,,all" kui ka ,,üleval". Samas arutatakse ka ideaalse riigi valitsemise vormi üle ning, et ideaalses riigis peaks olema haritud rahvas, ühtekuuluvustunne ja õiglased seadused. Põhipunktid: 1. Koopavõrdpildi abil seletatakse lahti, kuidas võib koopast välja minnes inimese maailmapilt muutuda, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema. 2. Haridus on teadmised, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna ...
AKADEEMIA 9/1997, lk 18191828 POLITEIA (VII raamat 514a-521 b) Platon Tõlkinud Marju Lepajõe ,,Pärast seda nüüd," ütlesin, ,,võrdle meie loomust harituse [] ja harimatuse seisukohalt selli- se kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa
Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 POLITEIA (VII raamat514a-521 b) Platon Põhiidee: Parimad riigijuhid ja-rajajad oleksid oleksid need haritud ja valgustatud inimesed, kes ihkavad võimu kõige vähem. Nad oleksid õiglased ning tooksid rahva pimedusest välja. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Koopavõrdpilt kujutab harimatust ühiskonnas, vaimse arengu puudumist, eluaegset ühe koha peal sammumist
7) Ülesanne seisneb selles, et õpetada meid mõelda. Teaduses aga inimene ainult kordab. 8) Sellepärast, et ei ole olemas sellist inimest, keda ei huvitaks küsimus tema isikliku vabadusest ja ebaõiglusest, mis teda suhtub. 9) Ideed juhtivad maailma, nii et õiged ideed ja mõtlejad kes annavad sellised ideed leiavad ühiskonna jaoks parema tulevikku. See on side igapäevase ja igavese vahel. Platon: Politeia VII (koopa võrdpilt) 1) Ma arvan, et tema seisund tuleb halvemaks ta tunneb solvus ja kurjus. Ta näeb ainult seda, mis on tema ees, ta ei tea mis toimub maailmas, kuidas elu areneb. 2) Ta hakkab mõelda, et kõik need uued asjad mis ta näeb praegu on vale ja see on võõras tema jaoks. Talle tundub, et elu, mis oli vangis oli parem, sest seal ta saanud aru rohkem, kui praegu siin.
Politeia Platon Platoni dialoog Politeia arutleb meie ühiskonna ning riigikorralduse üle. Selleks kasutab autor koopavõrdpilti. Vangistatud inimesed seal pildil kujutavad lihtrahvast, kes proovivad välja lugeda võimalikult palju koopaseinte varjudelt. See on nende ainus infoallikas. Nagu ühiskonnas näeb lihtrahvas valitsejate tegevust, kui puudub võimalus lähikontaktiks. Nii püüame kõik välja lugeda sellelt infot, mis meile paistab. Rahvas ei talu kiireid muutusi. Need on meile vastumeelsed. Isegi kui need on meie endi
Politeia Platon püüab läbi kahekõne selgitada, kuidas polist juhtida ja kes peaksid seda tegema. Ta toob oma visiooni ideaalsest polise valitsejast. Ta väidab, et polis ei saa olla õnnelik, kui puudub õiglus ja õigluse saavutamiseks on vaja poliitika ning filosoofia ühendada. Veel toob ta võrdpilti koopaga(vanglaga) , et näidata,et valitseja, kes kord on juba ülal, ei taha sealt enam iial alla tulla. · Kui valitseja on harjunud nägema, et tema polises on kõik hästi, tunneb ta valu, kui teda tagasi tuua tavaliste inimeste sekka, ning ta näeb, et kõik ei olegi nii korras, kui ülevalt ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana. · Võimelisus ja vahend, millega igaüks teadmisteni jõuab, on igaühe hinge sees, · Õigluse kaob kui mõtlemise voorus, mis nagu teised keha voorused saab m...
Kodutöö nr 2. 2/4 teisipäev, 08.00 Platon ,,Politeia" Põhiidee: Me ei ela tõelises maailmas ning sellest pääsemiseks peame laskma oma mõistusel areneda ning end vaimselt harima, kuid ei tohi hakata ennast teistest paremaks pidama. Seetõttu ongi parim riigi valitseja filosoof, kes on saanud hea hariduse ning omandanud palju kogemusi, või keegi, kellest võiks kunagi saada filosoof. Sisu: Arutletakse selle üle, kuidas mõned inimesed elavad ignorantsuses (koopas) ning püsivad sama koha peal paigal
Platon ,,Politeia"(teksti analüüs) Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asja...
Platoni käsitlus riigist kui klassikalise poliitilise utoopia näide PLATON, Politeia (VII raamat 514a-521b). Tõlkinud Marju Lepajõe. Akadeemia nr 9/1997. lk 1819-1828 1) Kuidas kirjeldab Platon allegooriliselt koobast ja selle asukaid ning mida need allegooriad võiksid sümboliseerida? Koobas sümboliseerib inimese piiratust ja kitsast silmaringi. Koopa asukad on kui inimesed, kes ei mõista, mis tegelikult toimub nende ümber. Koobas on nende maailm ja see maailm, mis asub väljaspool koobast on neile tundmatu.
kristliku ja islamistliku eetika arengus. Aristotelese arvamus naistest Aristoteles arvas, et naistel peaks olema vähem õigusi, sest nad teevad vähem tööd. Levitas ideed, et naised peaksid saama vähem süüa ja muid võimalusi. Üldiselt sobisid Aristotelese arvates naised ainult laste tegemiseks. Aristotelese arvates olid naised poolikud mehed. Riigikorraldused Inimene on poliitiline Aristoteles isiklikult eelistab loom, elab polises. politeia riigivormi. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinus poliste analüüsist. ÕIGED VALED Ta jaotab erinevaid ÜKS Monarhia Türannia riigikordasid nii: VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/i/indrme/aristoteles.htm (30.10.2013) http://www.annaabi
oleksid võrdselt soodsad tingimused ise endale heaolu loomiseks. Niisuguste tingimuste kujundamine seisneks eelkõige õiguskorra loomises, täiustamises ja sellest kinnipidamise tagamises, mis oleks soodsaks keskkonnaks, kus igal ühel on võimalus teostada isiklikult eelistatud “õnne-mudelit”. Õiglane polis. Keskse poliitilise väärtusena käsitas Platon kreeka traditsiooni kohaselt õiglust. Tema õpetus õiglasest polis`est on esitatud Platoni kõige tuntumas teoses “Politeia”. Platoni määratluse kohaselt on inimese jaoks õigluseks – “teha endaomast” (ta eautou prattein, Politeia 433 a8-9), seda “milleks ta loomult on sobivaim.” (samas, a5-6) Seega käsitleb tema õpetus õiglasest polis`est küsimust, milline võiks olla põhjendatud rollide jaotus ühiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele küsimusele vastates lähtus ta eeldusest, et inimeste võimekused on loomupäraselt erinevad.
ja mida ei tule karta. Seda teadmist ja oskust aga loomult mittemõistuslik söakus endas ei sisalda. Seetõttu pole võimalik olla vapper olemata tark. Tarkus tähendab antud juhul võimelisust vapruse olemustunnetuseks, millest tuleneb eelpool nimetatud oskus. Karta tuleb aga seda, mis inimest tõeliselt kahjustab. Ainus asi, mis hinge Platoni järgi kahjustab (hing on aga inimese olemuslik külg, nagu eespool juttu oli), on ebaõiglus. (Politeia alates 609b) Seega üldsegi mitte see, mida tavaliselt arvatakse ohtlik olevat. Samas on Platonil spetsiifiline käsitlus sellest, mis on õiglus ja mis on ebaõiglus – sellest tuleb järgnevalt veel juttu. Seni on meil kõne all söaka hingejao arete ja selleks on karta üksnes ebaõiglust ja mitte karta kõike muud. On selge, et niisugune käsitlus lahkneb tavapärasest arusaamast selle kohta, mida pidada vapruseks
Peale Akadeemia asutamist viibis ta veel kahel korral Sitsiilias, kuid oma elu lõpu sai ta kaheksakümne aastaselt siiski vastu võtta kodumaal. Platon oli viljakas kirjanik tema dialoogid võib liigitada 4 rühma: 1. noorusea dialoogid (nt "Apoloogia", "Protagoras", "Laches"), milles veel puudub ideede õpetus ja mille sisuks on eetiliste mõistete defineerimine; 2. üleminekuaja dialoogid (nt "Gorgias", "Menon"), milles võib juba näha ideedeõpetuse alget; 3. meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof
Filosoofiline pärand Platoni dialoogid on filosoofia ajaloo jaoks olnud ammendamatu tõlgendamise allikas. Platoni dialoogides on tõstatatud kõik peamised filosoofia küsimused, mistõttu nende küsimuste arutamisel pöördutakse tihti tagasi just Platoni enda juurde. Platonit peetakse esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele selles ning loob vastava rangetel filosoofilistel alustel põhineva mõtlemissuuna. Platoni teosed "Philebos" "Pidusöök" "Politeia" "Protagoras" "Riigimees" "Seadused" "Sofist" "Sokratese apoloogia" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Platon https://www.google.ee/search?q=platon&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=DI36UoHyD =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Pidus%C3%B6%C3%B6k_(Platon) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase erinevuse eeldusest. Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas
alistatud. Headuse idee on nagu päike ideede riigis. Ei ole ühtki teist filosoofi, kes oleks nii veendunud olnud headuse eksisteerimises ja headuse lõplikus võidus ning kõikvõimsuses, nagu oli Platon. Headus pole mitte ainult see, mis võidab lõplikult, vaid headus on ühtlasi kogu oleva absoluutne alus. Headus langeb Platonil ühte jumalusega. Platoni ühiskonnakäsitlus Poliit - filosoofilisest vaatenurgast lähtudes võib välja tuua neli Platoni teost: Politeia, Politikor, Trimoios ja Nomoi. Kaalukaim neist on "Politeia" e "Riik", kuna see on pühendatud õigluse olemuse ning selle teostamise uurimisele nii üksikinimese elus kui ühiskonna täiuslikumas vormis. See vorm on Platoni arvates riik. Paljud Platoni uurijad jt on vaielnud selle üle, mis oli "Politeia" loomise tegelik eesmärk. Kas see oli puhtalt tema ideaalriigi kujutlus või tahtis Platon läbi ideaalriigi kujutamise avaldada oma nägemuse õigluse mõistest.
Aristotelese jaoks oli inimene poliitiline olend (homo politicus), kelle jaoks on parim kesktee egoismi ja altruismi, privaatsuse ja avaliku vahel. Aristotelese jaoks ei ole halb ja hea kaks äärmust, vaid hea asub alati kahe halva vahel (liiga vähe – hea – liiga palju). Aristoteles pidas heaks iga tasakaalustatud valitsemise vormi ja vihkas türanniat, väheste rikaste või pööbli võimu. Aristotelese järgi olid head riigivormid monarhia, aristokraatia ja politeia, halvad aga türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristoteles demokraatiat ei pooldanud. Demokraatlikke riike juhivad demagoogid, kes selle asemel, et nõuda vanade seaduste täitmist, loovad ajutise ja suvalise seadusandluse kaudu uue õiguse, mis toob kaasa õiguskorra puudumise ja diktatuuri. Loomuõigus on Aristotelese kohaselt iga õigus, mis kehtib igal pool ega sõltu sellest, kas inimesed teda kehtivaks tunnistavad või mitte. Aristoteles ja retoorika (Kõnekunst)
filosoofis küll rõõmu, aga see pole suunatud mitte konkreetsele kehale, vaid keha ilu tekitab filosoofis igatsuse tõelise ilu järgi, mille suhtes on keha ilu ainult osaline ja puudulik. Selle igatsusega tegelejaid võib nimetada filosoofideks. Platoni mitmekesisele filosoofi kuvandile lisandub aga ka filosoofi vastutus teiste inimeste ees, st filosoofid peavad oma surematut tarkust ära kasutades püüdma olla kasulikud riigile. Platoni tuntuim teos "Politeia" käsitleb just riigikorraldust, milles ülimateks otsustajateks riigiasjade üle on filosoofid, kes sõelutakse kodanike seast välja vastavalt korraldatud haridussüsteemi abil. Suured filosoofid Tihti räägitakse ka "suurtest filosoofidest" või "filosoofia ajaloo suurkujudest". Nende all võidakse pidada silmas filosoofe, kes on mõtestanud erilise selgusega mõne pöördepunkti filosoofia ajaloos ning andnud mõistelise kuju millelegi, mida võib
filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c. Lucius Annaeus Seneca - oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Ta oli imperaator Nero õpetaja ja hiljem nõuandja. Ta lõpetas elu enesetapuga. d
PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased
Sokratese kaitsekõne põhjal ,,Sokratese apoloogia". 387. aasta paiku rajas ta Ateenast loode pool asuvas heeros Akademose pühamus AKADEEMIA, mis sai eeskujuks hilisematele Euroopa ülikoolidele. See Akadeemia jäi püsima peaaegu 900.aastaks, selle sulges keiser Justinianus I. Koos õpilastega tegeles ta filosoofilise ja loodusteadusliku uurimistööga. Kirjutas oma mahukama ja sisukama dialoogi ,,Riik" (,,Politeia "). Hilisperioodil kirjutas oma suurteose ,,Seadused" (,,Nomoi"). Platon on esimene kreeka filosoof, kelle kõik teosed on peaaegu tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate
Kõik koosneb seemnetest. 3. Leukippos ja demokritos maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Demokritos aatomid erinevad üksteisest. Kuni aatomid liiguvad, seni on elu. Demokraatia veendunud pooldaja. Parem olla vanee ja demokraatlikus ühiskonnas kui rikkas ja mitte demokraatlikus. Kes tahab valitseda teisi, peab oskama esmalt valitseda iseennast. T.More utoopia Platon politeia I.Kant praktilise mõistuse kriitika O.Sengler õhtumaa allakäik A.Schopenhauer maailm kui tahe ja kujutlus Antisemitismi kolm põhjust: 1. Kristlastepoolne süüdistamine Jeesuse surmas 2. Inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle 3. Viha Siioni tarkade protokolli ehk juutide maailma valitsemise kava suhtes. 1930.ndatel oli kohtuprotsess, milel otsuses on kirjas, et sellist kava ei ole olnud ning protokoll on võltsing
alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine, b) Schopenhauer - Maailm kui tahe ja kujutlus tunnetamine baseerub teaduslikult. c) Spengler - Õhtumaa allakäik b) Monoteism - ainujumalus, nt kristlus, islam, judaism
Egiptus,Itaalia,Sitsiila(Kreeka kolooniad). Teda mõjutasid pütaagorlased. 40-aastaselt naases Ateenasse. Kõik tema tekstid on kunstilised.Platon kasutab Ateenas oma kooli, mis hakab tegutsema pargis, mis on pühendatud Akademosele, millest tuleb sõna Akadeemia, tegutseb kuni 6 saj pkr. Tal oli olulisi ideid riigi poliitikale. Elu viimased aastad mööduvad õnnelikuna, tema õpilased armastavad teda. Suri pärast pulmapidu, kodus tugitoolis. Tema dialoogides on põhitegelaseks Sokrates. "politeia","symposion","timaios". Õpetus: see maailm,reaalsus mida me kogeme on illusioon, see on vari. Siin maailmas on asjad pidevalt mutumas, kadumas, tekkimas. Tegelik maailm peab olema püsiv. Nähtamatut maailma peab põhjustama teine nähtamatu maailm. Meie oleme vangid nähtamatus maailmas. See mida kogeme on pettus, oleme karistust kandmas, vangid koopas. Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10
C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga 2. Tunnetause 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. C Teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 3. Millised toesed kuulusid järgmistele autoritele ja oli see A rea variant (utoopia politeia jne) a.Utoopia = T.More b.Politeia = Platon c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler e. Maailm kui tahe ja kujutlus = A.Schopenhauer 4. Tuua välja keskaja filosoodia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c. Keskaja filosoofia õpetuslik-kasvatuslik iseloom ehk skolastiline iseloom. Eriti usaldusväärsed olid
headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid. Ideaalse riigi moodustavad Platoni järgi 3 seisust: filosoofidest valitsejad, valvuritest käsutäitjad ja tootjad. Ateena demokraatiat, kus kõik kodanikud riigijuhtimisest osa võtsid, pidas Platon halvaks riigikorraks. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Platoni õpetus ideaalsest riigist tekkis tänu Ateena mittesobilikule valitsemisele. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju
Kas võimu koondumine valitsejale vabatahtlik või vägivaldne? Ühiskondliku lepingu idee enne kui tekkisid seadused oli inimene inimesele hunt. Inimesed leppisid kokku et nad hakkavad käituma teatud seaduste järgi. Võimul on Hea Halb Üks monarhia Türannia Mitu Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja tagada seeläbi enda eesmärkide elluviimine. Võimu ressursid · Omand, kapital · päritolu · teadmised, oskused · Sotsiaalsed suhted Võimu teostamise meetodid Sund Autoriteet traditsioon, karisma, kaalutus Võimu legitiimsuse küsimus Poliitiline kultuur Eesti poliitilise kultuuri mõjutajad: · Ajalugu (nõukogude aeg)
aga vältimatu või pealesunnituga. 5. Riigikorraldused: Inimene on poliitiline loom, ta elab polises. Aristoteles lähtub oma riigikäsitluses reaalselt eksisteerinud poliste analüüsist. Ta peab aktsepteeritavaks mitmeid erinevaid riigikordasid ning jaotab neid järgmiselt: ÕIGED VALED ÜKS Monarhia Türannia VÄHEMUS Aristokraatia Oligarhia ENAMUS Politeia Demokraatia 4 Aristoteles isiklikult eelistab politeia riigivormi. DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda.
teoste teemade hõlmavust Briti entsüklopeediaga, mis tegeleb probleemidega Päikese all ja peal. Toome välja mõned tähtsamad teosed: ,, Organon" ,, Metafüüsika" ,, Nikomachose eetika" selle teose on pühendanud ta oma ainsale pojale Nikomachosele, kes sündis teisest abielust ja arvatavasti poeg avaldaski isa teose postuumselt (pärast isa surma). Muuseas oli ka A. isa nimi Nikomachos. See teos on eesti keeldegi tõlgitud ja ka Jõgeva linnaraamatukogus saadaval. ,,Politeia" ehk nagu Platonilgi ,,Riigist" teos, mis jäänud surma tõttu lõpetamata, kui kus uuritakse ja võrreldakse mitmesuguseid riigikordasid. Õpetus. Kuna tema teosed hõlmavad kõiki peamisi teadusharusid on nimetatud teda ka kõigi teaduste isaks või teaduse isaks. Veelgi ilmselgem on tema roll uue teadusharu loomisel, milleks on loogika ehk õpetus mõtlemisest. Sestap võib nimetada teda ka loogika isaks. Vaatleme lähemalt selle üht haru järeldusõpetust ehk süllogistikat.
“Charmides” Selle rühma dialoogide sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. Neis puudub veel ideeõpetus. 2. Üleminekuaja dialoogid “Gorgias” “Menon” “Euthydemos” “Väiksem Hippias” “Suurem Hippias” Nendes esindab Platon preeksistentsi ja surematuse õpetust. Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi”
Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust.
Asutas Ateenas 387. a paiku oma filosoofiakooli Akadeemia (Akademose - kreeka muinaskangelane). Seal tegeldi ka matemaatika, loodusteaduste ja kehakultuuriga. Kool tegutses 900 aastat ja oli eeskujuks ülikoolide loomisel Platoni vaated On olemas nähtav maailm - see, mida aistime oma meeltega, meie igapäevane maailm , ja maailm väljaspool aega ja ruumi, ideede maailm, milleni meie meeled ei küüni. Hing on inimese püsiv vorm. Hinge päriskodu on ideede maailmas. . "Politeia" Platoni peateos, milles ta püüab välja töötada õige eluviisi, õiglase elu alused. Platoni vaated: Demokraatia on halb valitsusvorm, sest seda ei juhi teadmine, vaid inimeste arvamused, mis vahelduvad ja kõiguvad. Nii nagu inimese mõistus peab tahte kaudu kontrollima kirgi, peab sama toimuma ka ühiskonnas. Valitsejateks võiksid olla filosoofid Aristoteles 17-aastaselt tuli Ateenasse Platoni Akadeemiasse. Sai Makedoonias kuningas Philippose poja Aleksandri õpetajaks
Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma mõistuse abil asjade tõelise olemuseni. Tark pöörab oma tähelepanu ideede maailmale, et mõistuse abil tabada asjade tuuma. Tark taotleb teadmist tõelisest- ideedest. Kokkuvõttes: asjad jäljendavad ideesid- ideed kehastuvad asjades- asjad on ideede varjud. Koopamüüt võtab võrdpildi või mõistujutuna kokku Platoni õpetuse ideedest. Esitatakse teoses ,, Politeia" ehk "Riik". Koopas istuvad vangid, kes on aheldatud nii, et nad ei saa peadki pöörata ja on sunnitud otse vaatama. Ainus, mis nad näevad on varjud koopa seinal, nende ees. Nad ei tea, et see on kõigest kujutis (varjud) esemetest, mida pea kohal kannavad inimesed, kes müüri taha jääval teel edasi tagasi kõnnivad. Müüri taga põleb lõkketuli, mis varjupilte esemetest vangide esisele koopaseinale heidab. Et vangid on eluaeg aheldatud olnud ega ole kunagi näinud
Asjades on ideed mateeria inertsuse (või nt tislerite erineva meisterlikkuse) tõttu realiseerunud deformeeritult; asjad on ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud. Inimesed saavad meeleliselt tajuda üksnes neid varje. Platoni argumendid ideederiigi olemasolu kasuks on peamiselt epistemoloogilised, tunnetusteoreetilised. Kujundlikult, nn koopa võrdpildina, on Platoni tunnetusõpetus esitatud tema filosoofiat hästi kokku võtva dialoogi ,,Politeia" (,,Riigist") seitsmendas raamatus. Kujutlegem koobast, milles viibivad lapsepõlvest alates aheldatud vangid. Vangid on aheldatud nii, et nad ei saa ennast pöörata. Nende pilk on üksiti suunatud väljapääsu vastas olevale koopa seinale. Koobast valgustab vangide selja taga tuli. Tule ja vangide vahel on madal müür, umbes nagu nukuteatri näitlejaid varjav sirm. Mööda müüri taga kulgevat teerada kantakse erinevaid kujusid, kuid nii, et kandjad ise jäävad müüri varju
Nunc est bibendum nüüd tuleb juua Sub aqua vee all Et tu, Brute! ka sina, Brutus! Quod licet Jovi, non licet bovi mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Vale! Ole tervitatud! Arma virumque cano relvi ma laulan ja meest Dulce est desipere in loco hea on unistada õigel ajal; hoolivus on käituda lollilt teatud kohas. Graecum est, non legitur see on kreeka keeles, seda pole vaja lugeda Aere perennius vasest kestvam Exegi monumentum teoks ausamba ma teinud Politeia riik Memento mori mäleta surma Ridet hoc, inquam, Venus ipsa seda nerab, ma ütlen, isegi Venus Nec dulces amores sperne, puer, neque tu choreas! ära pelga, poiss, sulnist armastust ega tantsu! Permitte divis cetera muu jäta taevaste hooleks ...sequi deum/ cingentem viridi tempora pampino - ... järgi jumalat, kes halja viinapuu pärgab laupa. Brevis omnis militia super malitiam mulieris tühine on kõik õelus naise õeluse kõrval.
Ontoloogia ja epistemoloogia vahekord. Nii nagu varasele kreeka mõtlemisele, nii oli ka Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta.
See mida me tema mõttemaailmast teame, on pärit just siia rühma kuuluvatest teostest. c) materjalid, mida Aristoteles on kogunud ka ettekannete või kavatsetavate uurimuste tarvis, on tavaliselt lühidate märkuste või pikemate katkenditena kirja pandud. Võib arvata, et taoliste materjalide kogumisel kasutas ta ka oma õpilaste abi ning kaastööd. Parimaks näiteks nende suhtes on möödunud sajandi lõpul avastatud papüürosetekst "Ateenlaste riigist" ("Politeia Athenation"). Filosoofia alastest Aristotelese teostest on säilinud järgmised: 1. uurimused mis tegelevad loogika või nagu Aristoteles seda ise nimetas, "analüütika" küsimustega. Neid tunti hiljem pealkirja all "Organon". Siia on koondatud 6 iseseisvat kirjutist: a) õpetus kategooriatest - uurib kõrgemaid üldmõisteid, nn. Kategooriaid. b) uurimus "seletamise" üle - käsitletakse lauseid ja nende seletamist ("hermeneutika"). c) esimene analüütika - uurib otsuseid.
korrastatud ühikut sihipäraseks tegutsemiseks“.1 Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise võimuga. Riigil on kolm peamist tunnust: maa-ala ehk territoorium, rahvas ehk riigi kodanikkond ja suverääne riigivõim ehk riik on sõltumatu ühestki muust võimust ja organisatsioonist. Riigi mõiste tuli kasutusele Euroopas uusaja algul (varasemad sellega võrreldavat tähendust väljendavad terminid on kreeka politeia ning ladina civites ja res publica).2 Selleks, et saaks rääkida riikide tunnustamisest, tuleb kõigepealt rääkida riikide tekkimisest. Riik võib tekkida 2 viisil: algelisel ehk originaalsel ja tuletatud ehk derivatiivsel viisil. Originaalsel teel tekib riik varem mitte kellelegi kuulunud territooriumil – nõnda tekkisid riigid ajaloos ühiskonna arengu käigus. Tänapäeval, mil kogu maailm on jaotatud, sellist võimalust enam ei ole
Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed. On poliitiline võrdsus ebaõiglane. leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides
võimuahneid. Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga kodanikeseisus täidab kõige
Platonile on vastuvõtmatu ka timukraatia, kus kodanike võimed ei olnud otsustavad, vaid nende õigused sõltusid varandusest ja seisusest. Ka ei meeldinud talle oligarhia, kus võimule saadi pärilike õiguste alusel või majandusliku rikkuse abil, arvestamata kõlbelisi väärtusi. Türanniat pidas Platon kõige madalamaks ning vääritumaks riigivormiks, kuna võimul on tavaliselt vähearukas, võimuahne ja piiramatu omavoliga valitseja. Oma "Politeia "arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike seisuste vahel. Niisugune tööjaotus tagab, et iga
tunnetatavad. Ideid kogeda ei saa, kuid nad on mõeldavad. Seda müstilist seost seletab Platon oma hingeõpetuse kaudu: Himustav osa; Söakas osa; Mõistuslik osa. Hinge mõistuslik osa pärineb Platonil ideedemaailmast. Seega on filosofeerimine meeldetuletamine (anamnesis) ning ühtlasi surma poole püüdlemine -- siis ühineb mõistus taas ideedemaailmaga ning saabub mõisteline selgus. Ideede tunnetamist kirjeldab Platon kuulsa koopamüüdi abil, vt.Platon, Politeia. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdluse abil. Inimesed on nagu koopas. Aheldatud näoga koopaseina poole, selg on seejuures pööratud koopa avause poole, millest lahutab meid müür. Müüri taga on kunstliku valguse allikas, mis heidab meie ette seinale varje asjadest, mida kantakse mööda meie selja taga asuvast müürist nii, et üle müüri ulatuvad ainult kantavad asjad, kandjad ise jäävad müüri taha peitu ning neid pole varjudel näha
Herodotos. Kõik on suhteline. Üksnes tava on teejuht. Kui moraalinormid on erinevad võib ka kõlbus olla erinev ja lihtsalt kokkuleppeline. Kultuuriline relatinism - erikultuurides käitutakse erinevalt. Eetiline relatinism erikultuuridel on erinevad moraali normid. Eetiline relatinism viib eetilise skeptisimini (kõiges kahtlema). Ja see viib eetilisie nihilismini (normireegleid ei olegi) Kõik Platoni dialoogid on meie ajani säilinud. Võibolla kõige olulisem kaasaja silmis. On riik (politeia) Looduses võimutsevad tugevad alati nõrkade üle. Pole mingit põhjust arvata, et ühiskond sellest erineb. Kuuled ühiskonna seadustele siis kui pead, kui tuled ilma toime. Gygese sõrmus on sõrmus mis muutub nähtamatuks. Tõdevad, et enamus inimesi varastaks, teeks midagi häbi väärset kuna neid ei nähtaks ja nad jääks karistama. See osutab selgesti et ilma kitsendusteta langevad inimesed oma ahne isekasse ja julma loomusesse.
Demagoogid haaravad võimu, vägivaldne valitsus. Aristoteles: Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Milline Aristotelese arvates parim? Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Leidub üks ülivooruslik monarhia Eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia Ei ole tugevaid klassivahesid politeia. Demokraatia: valitsus vaeste huvides. Halbadest vormidest halvim on türannia, demokraatia parim. 3) Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin 6. saj. Justianuse koodeks
Ideedevaldkond kujutab endast tervikut. See omakorda tähendab, et sel ideedepüramiidil on kõrgeim idee, millesse madalamad ideed on justkui ühte vaatesse kokku koondunud. Seda kõrgeimat ideed nimetab Platon hüvelisuse ideeks (sama sõna agathon, mis esineb Sokratesel, aga viimasel on see eetilise valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena). Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b). Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee, ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse
Hea (õiglane) ühistes Halb (kõrvalekalle, huvides ebaõiglane) valitseja 8 huvides üks monarhia türannia vähesed aristokraatia oligarhia paljud politeia demokraatia Parim? Sõltub rahva loomusest, kuidas jagunevad voorused. Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane. Kui leidub üks ülivooruslik monarhia (raske tunnustada, revolutsioonid) - , kui eristuvad parimad või jõukamad aristokraatia -, kui ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatiat pidas valitsuseks vaeste huvides. Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3
Sokrates suri rõõmsa näoga, pesi end enne hukkamist ise. Platon 8 aastat oli Sokratese õpilane. Pärast Sokratese surma võtab pettumuses ette pikki reise. Reisib Lõuna-Itaaliasse, puutub kokku Pythagorlaste koolkonnaga. 387.a. e.Kr. rajab Ateenas Akadeemia. See asus Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus. Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam teos RIIK(Politeia). Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine
Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Suur lugupidamist osutas Platon kui mõtlemise kasvataja vastu. Platonile nagu hiljem Russellile on matemaatika filosoofia vältimatu eelmäng. Matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed, vastandina tajutavale asjade maailmale. Platoni dialoogi "Politeia" algul küsib Sokrates, kes esindab Platoni seisukohti, rikkalt aristokraadilt Kephaloselt: ,,Mida pead suurimaks õnnistuseks, mis sa oled saanud oma rikkusest?" Kephalos vastab, et rikkus on õnnistuseks talle peamiselt selletõttu, et võimaldab olla helde, aus ja õiglane. Sokrates küsib oma kavalal viisil, mida ta mõtleb õiglusega, ja algatab sellega filosoofilise arutluse. Sokratesele osutub lihtsaks kummutada üksteise järel talle esitatud definitsioonid. Ta provotseerib
ning "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. Demagoogid haaravad võimu,vägivaldne valitsus Aristoteles : Valitsusvormid jagunevad ühiste (head, tõeline ja õiglane vorm) ja valitseja (halvad,valitseja huvides) huvidega riikideks. Need omakorda ühe, väheste või paljude valitsejatega riikideks. Üks ülivooruslik on monarhia, seejärel väheselik aristokraatia ning politeia. Halbadeks on türannia, oligarhia ja demokraatia. Milline on Arsitotelese arvates parim? : Sõltub rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui inimesed on ebavõrdsed, on poliitiline võrdsus ebaõiglane leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides
annaabi.ee 
