tükki. Kunagi palju aastaid tagasi nägi ta neid. Seda ei või iial teada, kus nad parajasti on. Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Inimestel puudub kujutlusvõime, nad kordavad seda, mis neile öeldakse. Rebane ei saanud Väikese Printsiga mängida, sest ta pole taltsutatud. Raamatus tähendab sõna ,,taltsutama" sidemeid looma. Väikese Printsi roos oli ainuke maailmas, sestta oli taltsutatid. Teisi roose polnud keegi taltsutanud ja roosidki pole kedagi taltsutanud. Kaev polnud sarnane Sahara kaevudega. See oli nagu külakaev. See vesi oli sootuks midagi muud kui toiduaine. Ta oli sündinud tähtede all käimisest, kaevuratta laulust, tema käte pingutustest. Ta oli hea südamele, hea nagu kingitus. Neile, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele on nad lihtsalt tulukesed. Õpetlastele on tähed keerulised küsimused. Väikese Printsi ärimehele tähendasid nad kulda.
ainuke terves universumis. Ta hakkab tundma, et ta pole üldsegi hea prints, kuna tema planeedil on ainult 3 vulkaani ja lill mis ta nüüd arvab on tavaline. Ta lamab murule ja nutab. 21. peatükk on autori seletus inim-armastusest kus prints kohtub ja taltsutab ühe rebase, kes seletab printsile, et tema roos on tõepoolest unikaalne ja eriline, sest just see roos on keda ta armastab. Peale selle rebane seletab kuidas prints mõnes mõttes on taltsutanud roosi, ning roos on taltsutanud tema, ja sellepärast tunnebki prints, et ta vastutab roosi eest. Siis prints kohtub rööpaseadja ja kaupmehega, kes jagavad edasisi kommentaare enamiku inimeste seisundi naeruväärsusest ja absurdsusest. Rööpaseadja räägib printsile kuidas reisijad pidevalt kiirustavad ühest kohast teisse, mitte kunagi rahul kus nad on ja teadmata mida nad otsivad. Ainult lapsed nende seas viitsivad akendest välja vaadata.
Teose teiseks peateemaks on väikese printsi armastus oma roosi vastu. See suhe peegeldab armastuse olemust laiemas laastus. Väike prints jätab oma roosi, et minna otsima midagi huvitavamat ning jõudes Maale satub ta roosiaeda. Talle näivad need roosid aga tühjad. Ta igatseb oma roosi. Printsi roosi erilisust ning armastust selle vastu seletab rebane: "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks." "[...]Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled.[...]" Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil sisimas tallel on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud
Ta on uhke ja üldse mitte tagasihoidlik. Esiti põhjustab ka see mõnes mõttes printsi lahkumist, kuid ära olles taipab prints, et olenemata roosi iseloomust igatseb ta teda ning et aeg, mis ta roosiga veetis teda kastes ja tema eest hoolitsedes, on see, mis teeb roosi tema jaoks asendamatuks. Rebane on üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Teos inspireerib lugejat taasavastama oma lapselikku, süütut hinge ning nägema asju avarama pilguga. See meenutab, et need täiskasvanute "tähtsad asjaajamised", millega me nii tihti ametis oleme, ei pruugi tegelikult sugugi nii tähtsad olla. See kutsub lugejaid üles oma väärtushinnanguid ümber hindama ja tõesti tähtsate asjade üle järele mõtlema. "Väike prints"
kõigepealt tuleb olla väga kannatlik, siis tuleb istuda eemale, piiluda silmanurgast. Iga päev võib natukene lähemale istuda ja kokku peab saama täpselt samal kellaajal, et jõuaks südame ette valmistada. 21. Miks Väikese Printsi roos oli ainukene maailmas vaatamata sellele, et Maa peal on terved roosiaiad? Väikese Printsi roos oli ainukene, teised roosid polnud tema roosi moodi, kuna keegi polnud neid taltsutanud. Väike Prints oli oma roosi taltsutanud tema eest hoolitsedes. 22. Mida tähendab lause “Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad.”? Lause, „Tähed pole kõikidele inimestele mitte ühed ja samad,“ tähendab seda, et osadele inimestele, kes rändavad, on tähed teejuhiks. Teistele lihtsalt tulukesed. 23. Mida tähendas lause “Sina saad endale viissada miljonit kellukest, mina aga viissada miljonit allikat.”? Lause, „Sina saad endale viissada miljonit kellukest, mina aga viissada miljonit
Autor: Antoine de Saint-Exupery Pealkiri: „ Väike Prints“ Peategelased: Väike Prints, Lendur( autor) Mõned kõrvaltegelased: rebane, lill (roos) Kuidas nad on seotud põhitegelasega? Rebane -minu arust üks raamatu olulisemaid tegelasi, aidates printsil mõista, miks roos talle nii tähtis on. Ta seletab printsile, et me vastutame kõige eest, mis me taltsutanud oleme. Ta annab ka tähtsaima õppetunni: ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Lill(roos)- Väikse Printsi asteroidil B612 tegutsev taim, kes poeb kuldsejuukselisele noormehele hinge. Roos on edev ja üldse mitte tagasihoidlik, samas õrn. Oma kodumaalt ära olles mõistab, et lille eest hoolitsemine, teeb selle roosi tema jaoks asendamatuks Loetle tegevuskohti. Millises tekstiruumis toimub põhitegevus?
Antoine de Saint-Exupéry ,,Väike Prints" · ,,Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii tähtsaks. Sa vastutad alati kõige eest, mida sa taltsutanud oled." · ,,Kunagi ei tohi lilli kuulata, neid tuleb vaadata ja nuusutada." · ,,Iseenda üle on hoopis raskem kohut mõista kui teiste üle." · ,,Sa oled peenike kui sõrm, see-eest võimsam kui mõne kuninga sõrm." · ,,Võin viia sind kaugemale kui ükski laev." · ,,Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks." · ,,Nad kasvatavad kanu see on ainuke, mille poolest nad(inimesed) huvitavad on." · ,,Keel on arusaamatuse allikas." · ,,Siin on minu saladus
, nende näoilmed on küll veidi ebareaalselt liialdatud, kuid samas veidi teistsugune annab parema usaldatavuse, jääb isegi mulje, et nad on siiramad, kui inimesed. Nagu ikka Hollywoodi filmides on ka siin filmis head ja pahad ning nendevaheline võitlus. Siinkohal taas tooksin välja olukorra, mis sarnaneb paljudele muinasjuttudele, kus Jake nö. "taltsutab" kõige suurema ja võimsama "draakoni". Tekkis kujutluspilt mõnest printsist, kes lohe on ära taltsutanud, ja tuleb siis teisi julgustama. Aga on ka hoopis sügavam teema peategelase sattumine olukorda, kus omavahel on vastuolus tema liigikaaslased inimesed ja tema uue elukoha rahva ja looduse säilimine. Filmi keskne teema paneks nagu vaatajat enda käest küsima: "Mida teeksin ise sellises olukorras, kui pean valima oma rahva ja oma põhimõtete vahel, või inimeste ja looduse vahel või midagi muud taolist". Aga minu jaoks tõstatub siit pigem küsimus:
see on ,siis tuleks seda ka kindlasti avaldada. 20. Igal asjal on oma tähtsus. Oska erineda teistest. 21. Rebane oli kaval ning ta kasutas seda VÄIKSE PRINTSI peal ära. Ainult südamega näed õigeid asju. Keel on arusaamatuste allikas. 22. Iialgi ei olda rahul seal kus oldaks. Igaüks teab mis on talle kallis. 23. Naudi tõelisust. Aseaine ei asenda päris seda mis on ikkagi päris. 24. Kõige tähtsam on alati peidus. 25. Kui oled taltsutanud, siis saad alati natuke petta. 26. Fakt on valus. 27. Hüvastijätt toob tagasi mälestused. Mulle isiklikult meeldis see raamat väga. Ma soovitaksin seda raamatut lugeda kindlasti ka teistel ,sest selle raamatu igas peatükis on elutõde ning arvan ,et igaüks leiab siit oma elutõe mida tal elus edasipidi vaja läheks. Minu jaoks just peatükis nr. 7 oli see elutõde mida mul läheks edasipidi ma arvan elus vaja ning ka peatükis nr
sest nüd avastab ta, et tema roos ei ole sugugi ainuke. Ja siis ilmub rebane, kes palub ennast taltsutada. Prints ei mõista, rebane selgitab, et taltsutama töhendab suhteid looma. Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist:"Traditsioon on see, mis teeb, et ks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised". Lõpuks avaldab rebane ka oma saladuse:" Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled." Lahkumise eel ütleb prints maapealse elu kohta:"Inimesed sinu kodus kasvatavad viis tuhat roosi ühes aias... ja nad ei leia, mida otsivad... silmad aga on pimedad, tuleb otsida südamega." Lendur on hakanud igatsema printsi maailma järele. Lendurile jäävad lohutuseks printsi sõnad: ,, Öösel sa vaatad tähti. Minu täht on sinu jaoks üks töhtedest. Siis armastad sa vaadelda kõiki tähti." Väike prints oli minu jaoks väga raske raamat. Pidin raamatut mitu korda läbi
tuhat, ja kik hesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub vlja rebane, kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga jttes, vidab rebane, et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult sdamega ned hsti. Kige thtsam on silmale nhtamatu. Edasi rkis rebane, et printsi roos on teliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Aeg, mis sa oma roosi peale kulutasid, tegi sinu roosi nii thtsaks," tleb ta. "Sa vastutad alati kige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Maal kohtab prints veel rpaseadjat ja kaupmeest. Rpaseadja rgib printsile, kuidas reisijad ruttavad pidevalt hest kohast teise olemata kunagi rahul selle le, kus nad on. Kaupmees tutvustab aga tiuslikke tablette, mis kustutavad janu ning aitavad sellega inimestel ssta ndalas 53 minutit. "Kui minul oleks viiskmmend kolm minutit aega, siis ma sammuksin sna tasakesi allika poole...," tleb prints.
Pühakud palvetasid lakkamatutlt ja olid jumalaga väga lähedased.Pühakud püüdsid inimesi aidata, eelkõige vange, keda peeti orjuses. 90% pühakutest olid mehed. Arvati kui pühakute säilmeid puudutada, siis saab terveks igasugustest haigustest ja need toovad õnne. Pühakute jäänustel oli üks imepärane võime: need ei haisenud ja lagunenud, neid võis jagada osadeks, ilma et need oleksid kaotanud oma toime. Pühaku tundis ära, kuna ta oli taltsutanud endas looduse ja tal oli üleloomulik võim looduse ja loomade üle. Heidik Heidikutel polnud kindlat elukohta ja neil puudus vara. Nad hulkusid ringi ja varastasid tihti. Nad teenisid elatist kerjamise, juhutööde, võimaluse korral jahipidamise ja varastamisega. Leidus ka elukutselisi, kes ei teinud tööd vaid röövisid. Heidikuteks peeti veel näitlejaid, zonglööre ja prostituute.
tükki. 19.osa Väike prints ronis mäe otsa. Ta kõneles tuulega . Kõik kajas vastu ja ta arvas, et inimesed on imelikud, muudkui kordavad. 20.osa Prints avastas, et tema roos ei olnud ainus maailmas. Ta arvas, et see oleks roosi köhima ajanud ja prints oleks pidanud teesklema, et ta hoolib temast. Prints hakkas nutma. 21.osa Ta kohtas rebast. Rebane oli õunapuu all .Rebane seletas, et ta ei ole taltsutatud. Samuti ta seletas, mida taltsutama tähendab. Kui Sa oled kellegi taltsutanud, siis sa ka vastutad tema eest. Rebase saladus oli see, et ainult südamega näeb hästi . Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. 22.osa Ta kohtas rööpaseadjat. Ta sorteeris reisijaid. Ainult lastel on õnne. 23.osa Ta kohtas kaupmeest, kes müüs tablette. Neelasid ühe alla ja ei olnud enam joogijanu. 24. osa Lennuõnnetusest oli möödunud nädal ja ta kuulas lugu tablettidest just siis, kui ta oma viimase tilga vett ära jõi. Nad hakkasid kõndima ning peagi väsisid ning istusid
Peagi sureb ka Korp, kes leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt "Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, mida valitseb türann nimega Tengil, kes on taltsutanud kohutava koletise, lohe nimega Katla. Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad Tengili ja Katla vastu. Kurjus võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest pöördumatu halvatuse ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - maailma teispool Nangijaalat.''(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015)
2) läänemaailma ja islamimaailma vaheline vaen 3) tutvuti võõramaa saadustega 11. Viikingiaeg oli Euroopa ajaloo periood 8.sajandist 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubatsemise ja sõjandusega. Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus, välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel riiklus, mis isepäiseid ülikuid taltsutanud oleks. Usund: Skandinaavlaste mütoloogia oli suhteliselt arenenud, see koosnes sadadest suurepärastest lugudest ja neil oli olemas ka oma kiri, kuid piibli või koraani taolist pühakirja. Tähtsamad jumalad olid Odin, Thor ja Freya. Ekspansioon: Viikingite rüüsteretked algasid Euroopa rannikualadel 800. aasta paiku. 9. sajandi keskpaigaks olid viikingid Euroopa jõgedel täielikud peremehed, nende sihtmärgiks olid suured linnad ja kaubanduskeskused. Ulatuslikult rüüstati
Rebane – palun ennast taltsutada. Taltsutama tähendab suhteid looma. Kohe meenub printsile oma roos: „On üks lill…ta on mu vist taltsutanud…“ Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist: „Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised.“ Lõpuks avaldab rebane oma saladuse: 1)Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu; 2)Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled. Maa peal toimunud muutused Printsiga: Madu – igal pool võib olla üksi, välimus on petlik. Rebane – Prints mõistis, et tema roos ja rebane on olulised, sest ta taltsutas nad, sest ta on nendega vaeva näinud, aega kulutanud. Ja seepärast ta ka vastutab nende eest. Väikese Printsi jaoks oli surm vaid lahkumine kehast, ka lendur mõistis seda. Ent sellegipoolest oli neil kurb üksteisest lahkuda.
Isa vastab, et kurg tõi, nagu isa ja vanaisagi. Kui Juku hakkas koolis kirjutama kirjandit "Minu suguvõsa", oli seal esimene lause: "Juba kolmandat põlve ei elata minu suguvõsas normaalset suguelu." Konn istub järve ääres jalad vees. Juhuslikult kõnnib temast mööda Rebane ja küsib: "Noh Konnake kas vesi on kah soe." Konn seepeale: "Kuule Rebane ma istun siin kui konn, mitte kui termomeeter." "Nüüd ma hakkan aru saama," ütles väike prints. "On üks lill.... ta on mu vist taltsutanud..." "Võimalik," ütles rebane. "Maa peal võib igasuguseid asju näha..." "Oh, see polegi maa peal!" ütles väike prints. Rebane paistis olevat väga põnevil. "Kas see on teisel planeedil?" "Jah." "Kas sellel planeedil ka jahimehi on?" "Ei ole." "Vaat see on alles huvitav! Aga kanu?" "Ei ole." "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane... :/ ..."Puhh!" sosistas Notsu. "Mis on?" küsis Puhh. "Ei midagi" vastas Notsu ja võttis Puhhil käpast kinni!
.................................18 2 Sissejuhatus Heatahtlik suhtumine on siili juba muistsest ajast. Siili esivanemad elasid juba 135 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et inimene on alati siile enda lähedusse tahtnud, et nad rästikuid hävitaksid või niisama toreduse pärast...? Antoine de Saint-Exupry ,, Sa vastutad alati kõige eest, keda sa taltsutanud oled." Eestimaal elab kaks liiki siile: 1. harilik siil (Erinaceus europaeus) 2. lõunasiil (Erinaceus concolor) Harilik siil on levinud üle kogu Eesti, välja arvatud väiksemad saared ja mandriosa lõunapoolsed alad, mida asustab lõunasiil. Lõunasiil avastati Eestis paarikümne aasta eest (1988). Kuni aastani 1987 käsitleti "lõunasiili" "hariliku siili" (E. europaeus) alamliigina Erinaceus europaeus concolor. Nüüd käsitletakse vorme E. europaeus ja E. concolor ammugi
Tegemist on missiooni pooliku tajumisega, oma kitsasse maailma sulgumisega. Näiliselt tark, pealiskaudsus, ei mõelnud oma eesmärgi põhjustele, sõltuv teistest, nägi vaid oma maailma, uhke, piiratud. Madu VP saab teada, et üksi ollakse ka inimeste juures. Kõrbelill õpetab, et inimestel pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks. Rebane palun ennast taltsutada. Taltsutama tähendab suhteid looma. Kohe meenub printsile oma roos: ,,On üks lill...ta on mu vist taltsutanud..." Rebane õpetab ka traditsioonidest kinnipidamist: ,,Traditsioon on see, mis teeb, et üks päev teisest erineks, et üks tund oleks teistmoodi kui kõik teised." Lõpuks avaldab rebane oma saladuse: 1)Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu; 2)Sa vastutad alati kõige selle eest, mis sa taltsutanud oled. Maa peal toimunud muutused Printsiga: Madu igal pool võib olla üksi, välimus on petlik.
Ta on õnnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on 25 neid viis tuhat, ja kõik ühesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Jutustus jõuab otsaga tagasi lendurini, kes on nädal aega üritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu. Hiljem kohtab jutustaja printsi arutlemas maoga kojupöördumise üle. Prints jätab südamlikult hüvasti ja tahab säästa lendurit hingevalust, väites, et kuigi see näib nii, siis tegelikult ta ei sure. Jutustus lõppeb visandiga, mis kujutab kõige kaunimat ja kõige kurvemat maastikku maailmas
Tema jaoks oli ainus ülesanne aidata operatsioonidega teisi arste. Kui t kohtas Joani, oli tal jälle midagi, mille üle mõelda. Pagulane nii sõjas kui armastuses. Ravic pidi pidevalt pagema ja ennast varjama. Ta oli põgenik ja iga hetk võis keegi teda kinni võtta. Ta töötas ebaseaduslikult ja oli pidevalt valmis põgenema. Ka armastuse eest pidi ta põgenema, sest see nõuab suurt vastutust (see kelle sa oled taltsutanud, selle eest sa ka vastutad) Armastuses ja sõjas on kõik lubatud ka kättemaks. Pagulase rahulolu armastades ja kätte makstes. Sõda röövib inimeselt iseenda. Sõda identiteedi surm. ,,Triumfikaare" tegevus toimub Triumfikaare läheduses. See on võidu, tähtsate otsuste tegemise, täitmatute unistuste purunemise sümbol. Samas võis Triumfikaar anda tegelastele mulje, et kogu sellel sõjatallermaal on siiski midagi jäävat, midagi püsivat. Antitees, kuna ei
interdiktist (U. B. 591). Selle kirja järele oli Tallinna piiskopkonnas sel ajal uskmatuid noorkristlasi ja ristiusku uuesti tagasi tulnud kõikuvaid vastristituid. Kaebekirjades ordu vastu tuuakse esile muu seas ka süüdistus, mis esines juba vaadeldud 1234. a. kaebustes: ordu ei ole ümbritsevate paganate püüdeid vastristitute vastu (paganorum circumpositorum nafarios conatus adversus dictos neophitos) mitte taltsutanud, vaid uskmatute abi võitluseb piiskoppidega kogu ristiusulise rahva tagakiusamiseks ära kasutanud (U. B. 584): Niisamuti kaebab Saaremaa piiskopp, et ordu ühenduses usust taganenute ja uskmatute suure hulgaga (apostatorum et infidelium copiosa multitudine adiuncta) Saaremaale tunginud ja rüüs- tanud ning tapnud piirita. Samuti asusid nad ka Saaremaal piiskopi piiramisele Lihula lossis, pärast seda, kui nad olid uskmatute ning usust taganenute suure sõjaväe kokku kogunud (magno
ratta ja teiste leiutiste leviku ning inimeste migratsiooni kiirust. On olemas täiesti arvestatav teooria, et eurooplased on edestanud kõiki teisi kultuure just seetõttu, et on osanud taltsutada kõige suurema valiku loomi. Asi pole ainuüksi karjakasvatuse majanduslikus efektiivsuses. Tänu loomade taltsutamisele omandati immuunsus paljude nakkushaiguste suhtes, mille allikaks olid enamasti Euraasia koduloomad. Teised rahvad, kes loomi ei taltsutanud, kannatasid mitmesuguste (tihti Euroopast imporditud) nakkushaiguste tõttu eurooplastest märksa enam. Viimaste aastate uurimused on näidanud, et Euroopa rahvad on mitmesugustele surma- viirustele (kaasa arvatud HIV-viirus) geneetiliselt tunduvalt immuunsemad kui teiste mandrite põlisrahvad. Geeniuuringud on näidanud, et eurooplastel on paar protsenti neandertallaste geene, mis ilmselt suurendavad nende immuunsüsteemi. Väidetavalt muutus eurooplaste geneetiline kood umbes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
