VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem.
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, ...
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
Rocca al Mare Kool Tähe-Kai Tillo 7.b David Guetta "One Love" Plaadiarvustus Tallinn 2010 David Guetta on prantsuse DJ ja produtsent. Tal on ilmunud 4 plaati: "Just a little more love"(2002), "Guetta blaster"(2004), "Pop life" (2007), "One love"(2009). David on teinud koostööd paljude praeguste pop-artistidega nagu näiteks Akon, Estelle, Shakira jne. Ta viljeleb selliseid stiile nagu Electro-House, Hip-House, Electro hop ja Funky house. "One Love" on tema hetkel viimane album, sellel löövad kaasa veel Kelly Rowland, Akon jt. Albumilt on avaldatud 5 singlit ja palju neist on käinud ära ka mitmete edetabelite tipus. Parimateks plaadilt võiks kindlasti pidada avalugu "When Love Takes Over" ft. Kelly Rowland ning koos Kid Cudi-ga salvestatud "Memories". Võrreldes eelmiste albumitega on see saavutanud suurema edukuse ja pälvinud rohkem auhindu. Nimelt on album nominee...
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne.
Kuna iga inimene on erinev, meeldib inimestele ka erinev muusika. Õnneks tänapäeval on väga palju muusikastiile ja iga üks suudab leida endale meelepärase, mis just talle sobib. Klassikaline muusika on muusika, millel on püsiv esteetiline väärtus. Ta on ilusa kõlaga, meloodiline ja rahustav. Kuna klassikaline muusika kandub edasi põlvest-põlve, siis oskab iga üks meist nimetada heliloojaid sellest valdkonnast. Minule tuleb kohe esimesena meelde Mozart ja Beethoven. Nende palad on väga ilusad ja kindlasti ka meeldejäävad. Klassikaline muusika on meile edasi kandnud väga palju väärtusi. Nüüdisaja muusika kohta saab öelda, et see väljendab rohkem erinevaid tundeid. Samas klassikalise muusika heliloojad väljendasid samuti emotsioone, kuid seal oli tähtsam siiski vormiilu. Meie uued muusikud väljendavad oma tundeid läbi laulude, mis on mõnes mõttes õige, aga see tähendab ka seda, et paljud palad on väga sarnased ja tihti ainult ühemõttelised
Samuti paistab nende hea tase välja nende auhindadest. Ei pannud tähele ühtegi viga kontserdis. Iga esitus avab helilooja stiili- ja mõttemaailma, antud paladest arvan, et mõlemale esinejale andis kõige rohkem juurde A. Vivaldi ,,Guarda in quest’ occhi e senti’’ ooperist ,,Ottone in Villa,’’ kuna see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks. Enamus palad olid kurva alatooniga. Esitus oli minu jaoks tavapärane, mõned lood olid kahjuks minu jaoks väga sarnased ja kuna kontsert oli pikk, siis sarnasus väsitas. Parema meelega oleksin vaadanud mõnda muusikali või ooperit. Kolm esimest pala on 17-18.sajandi Itaalia heliloojatelt: G. Giordani, A. Scarlatti ja A.Vivaldi. Esimene pala G
Kontserdi arvustus Ma käisin vaatamas Kammermuusika kontsertit mis toimus EMTA kammersaalis. Kuupäev oli 25. September 2012, kell 18:00. Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A
samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vindi kujutlusmängud või ka Kivirähki teatraalne loomariigi personifitseerimine. Samal ajal
Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norra imepärast loodust, rahvaloomingut oma teostes. Helilooja ütles: ,, eelkõige tuleb rahvakunsti vaheldada rahvale. Nagu pole rahvast ilma kunstita, pole ka kunsti ilma rahvata." Teda on köitnud rahvalaulude vanad laadid ja rahvatantsude viisid. Looming Tal on 140 soololaulu. Klaverimuusika kogumik ,,Lüürilised palad", ,,Albumi lehed", ,,Humoreskid", A-moll kontsert klaverile ja sümfoonia orkestrile. Orkestri teosed ,,Sümfoonilised tantsud" Süit ,,Peer Gynt" Lüürilised palad ,,Liblikas", ,,Kevadel", ,,Knoomide rongkäik" Klaveri kontsert koosneb 3 osast 1. Allegro-molto 2. Adagio 3. Allegro moderato presto-maestoso Huvitava rütmiga, karged, põhjamaised meloodiad. Muusika näidenditele
https://www.youtube.com/watch?v=ZchINjvFVh4 Kava koostamise inspiratsiooniks oli 18. sajandi mitmete kuulsate heliloojate sünd ning teoste loomine. Samuti, kui alustasin koostamist sattusin G.F. Händeli teosele, mis kavas nr 3 on ning seda teost kandlel oli väga mõnus kuulata, arvestades, kui rahulik ja helge see teos on. Sellest teosest peale üritasingi kavasse panna ühel sajandil loodud teosed, mille autoriteks on päris kuulsad heliloojad. Oma muusikaliselt sisult on palad erinevad, mõned rohkem rahulikumad, mõned hoopiski väga tempokad . Kava alustada otsustasin rahulikult, kuid palaga, kus on esitavad seda suur hulk inimesi ning saab kuulda nii pillimängu, kui ka laulmist. Osad palad, nagu näiteks ka pala, mis on kavas nr 2 oli sünge ning tiheda vahetuva tempoga , milles võib mingi hetk isegi väga järsk vahetus tulla. Ka pala nr 4 on eriline selle poolest, et esitatakse seda klavessiinil ning selle pillil on väga omapärane kõla Lõpetada kava W.A
Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. 1972. aastal liitus Pärt õigeusu kirikuga. ja tema looming muutus vaimulikumaks. 2. Pärdile iseloomulik muusikastiil kannab nime tintinnabuli- stiil. Tema looming on väga ilusa meloodiaga, huvitava ja liugleva kõlaga, rahulik, tähtsal kohal on vaikuse hetked ja muusikapalade tõusud ja langused on rõhutatud. Tema palad meenutavad kellaheli, ta on kasutanud vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena ning see annab palale kurvameelse ja kauge efekti. Tema palad on suuremjaolt kurvameelse kõlaga. Kuulasin tema palasid “ Spiegel im spiegel” , “Magnificat” ja “Te Deum”. 3. Minu arvates on Pärdi maailmakuulsuse põhjuseks tema andekus, tema looming on muutnud inimeste arusaama muusikast, ta on näidanud selle ilu ja seda mitmelt erinevalt tahult
Sõmfoniettorkester, G. F. Händel - ,,Air''Veemuusika E. Narborna Kairit Sepp G.F. Händel - ,,He shall feed M.Altrov his flock'' Messiasest Sümfoniett ja Kairit J. S. Bach - Koraal ,,Jesu bleibet K. Sepp laululapsed meine Freude'' E. Narbona 4. Minu mulje: Minule meeldisid kontserdi osad palad väga nagu näiteks Rondo poolt esitatud popurrii kaunimatest jõululauludest kuna see oli vaikne kuid samas oli meloodia mänguline. S. Berensi, M. Lehto ja R. Mäetalu esitatud popurrii ,,Jõuluviisid'' meeldis mulle samuti väga kuna basskitarri ja klaveri kooskõla oli kaunis ning oli väga hea dünaamika. Palad nagu nt. ,,Jõulupopurrii'' mida esitas saksofoniansambel ei meeldinud mulle, kuna mulle tundus, et mängida mitu saksofoni tolles väikses kirikus
Estonia". Uue plaadi esmaesitlus toimus 5.novembril 2004 klubis Rock Cafe. Plaadil oli neli lugu: "Vale", "Neljapäev", "Nii las jääb" ja "Welcome to Estonia". Viimane neist oli verivärske, teised olid kõlanud ka eelmistel singlitel. Kõik lood olid eestikeelsed. 2005. aastal oli Tanelil ja The Sunil käsil plaadi lindistamine ning valmis sai see juuni alguseks. Debüütplaadil ''The Greatest Hits'' kõlavad vaid eestikeelsed palad ja neid on kokku 14. Nende seas on "Nii siis jääbki", "Kuu on päike", "Vale", "Unistus", "Saadan kuradile", "Lõhu ring", "Nagu merelaine", "Tead sa?", "A.S.A.P", "Neljapäev", Sõnad läinud" ning kolm versiooni loost "Welcome to Estonia". Sun Music' all 2005 lõpus tulnud "Veidi valjem kui vaikus" CD+DVD pakub muusika ja üllatuste nautimist küllaga. DVDd "Veidi valjem kui vaikus" ja sinna juurde kuuluva CD materjal on senised the greatest hit´id
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilised palad” “Holbergi “Albumilehed” aegadest” “Humoreskid” keelpilliorke Kontsert strile (1885) klaverile ja Muusika sümfoonia- näidenditele orkestrile a- “Sigurd moll Tänan kuulamast !
kuna... ● Ma olen seal ise käinud ● Toidud on huvitavad ja maitsvad ● Erinevate maitsetega toidud ● Selle toitlustusettevõtte kliendid on... ● Inimesed, kes soovivad midagi huvitavat ja uut ● Vürtsikate toitude armastajad ● Pidutsejatele (ööläbi lahti ja alkohool) ● Kes soovivad huvitavat lõuna või õhtusööki ● Kes soovivad catering teenust Tooted ja teenused mida seal pakutakse... ● Parimad palad: taco, burrito, faijta, chilli con carne ● Pannipitsad ja õhukesed pitsad (ülisuured XXL) ● Salatid, tex-mex snäkke ja suppe ● Teenus: catering Toitlustusettevõtte töötegevus on korraldatud nii et... ● Sulle tuuakse menüü lauda ● Seejärel toit tuuakse lauda ● Nõud viiakse hiljem ise ära ● Teenindatakse vanuse järgi (alaealistele alkohooli ei pakuta) Põhjus miks ma ise sinna läheks... ● Seal on huvitavad ja maitsvad toidud
Kiviõli 1. Keskkool Richard Strauss 11.06.1864-8.09.1949 Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Franz Strauss:esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks
ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes leidis eest teda kogu selle aja oodanud pruudi solveigi
katkestab nii vahekorra. Lesbia-lauludes on palju võluvat siirust ja tundeehtsust nii rõõmude kui ka kannatuste kirjeldamisel. Teise rühma moodustavad invektiivid, ründavad pilkelaulud, ja epigrammid. Neis õiendab Catullus arveid talle ebasümpaatsete tegelastega, olgu need siis politikaanid, hoolimatud äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud. Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad. Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu. Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX
Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks. Esinejatel on kõigil minu arvates väga hea muusikaline haridus. Palad olid esitatud, ma küll pole suurem asi muusikaekspert, aga minu jaoks ilma vigadeta. Kontserti üldise mulje võib lugeda ma arvan õnnestunuks. Esinejad olid tasemel ning ka publik oli enamasti keskendunud ikkagi muusika kuulamisele ja see tekitas hea õhkkonna mõisa saalis. Wolfgang Amadeus Mozarti teos ,,Kegelstatt" koosneb küll kolmest osast, kuid oma retsensioonist kirjeldan ma teost üldiselt.
10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet), Ülari Kirsipuu (tenorsaksofon) ja Hendrik Nagla (baritonsaksofon). Ansambli põhirepertuaari moodustavad 50date ja 60date aastate palad valsist rock'n'rollini. Vähesel määral on ka omaloomingut. Rock Hotel on esinenud 30. tegutsemisaasta jooksul peaaegu kõikidel esinemislavadel üle Eesti ning paljudes välisriikides. Nendest kaugemad ja eksootilisemad on Angoola, Laos, USA. Albumid: RockHotel 1983 Ivo Linna & RockHotel 1984 RockHotel 1986 Aeg meid muutnud on 1995 RockHotel 20 1998 Kõva ketas 1999 RockHotel (30.aasta juubel) 2008 Oktoobris 2008 tähistas ansambel oma 30. tegutsemisaastat raamatu ilmumise
Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma rahvata” Looming Umbes 140 soololaulu Klaverimuusika: “Lüürilised palad”, “Albumilehed”, “Humoreskid” Kontsert klaverile ja sümfooniaorkestrile a-moll Sümfoonilised tantsud (1989) Süit “Holbergi aegadest” keelpilliorkestrile (1885) Muusika näidenditele “Sigurd Jorsalfal (1872) “Peer Gynt” 1876
Duke Ellington. Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Edward Kennedy Ellington sündis 29. Aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke (ingl. k. hertsog) sai Ellington koolipõlves silmatorkavalt korraliku riietuse ja viisaka käitumise eest
Impressionistid loobusid maalides teravatest piirjoontest. Heledad puhtad värvid. Impressioon. Tõusev päike. Claude Monet Vee lilled Claude Monet Claude Debussy (18621918) Kõige mõjuvõimsam impressionistlik helilooja. Pariis. Pariisi konservatoorium (helilooja, hea klaverimängija). Rooma preemia õpingud Itaalias. Protest Pariisis õpetatu vastu Looming Põhiosa moodustavad lühiteosed. Sümfoonilised palad "Fauni pärastlõuna" Euroopa muusika esimene impressionismi näide. "Nokturnid" "Meri" Klaverimuusika Klaverimuusikat kirjutas ta terve oma loometöö vältel. "Prelüüdid" ( kokku 24 prelüüdi kahes kogumikus) Ooper "Pelléas ja Mélisande" ( ainus lõpetatud ooper). Maurice Ravel (18751937) Prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist Pariisi kontservatoorium ( kompositisoon ja klaver)
religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ning Eesti algupärase näitekirjanduse üks rajajaid. Eesti esimene eesti keelne teatrimäng"Vanemuises" oli "Teomees ja karjapoiss". 24.juulil 1870.a. esietendus "Vanemuises" Koidula lavastuses teatrimäng "Saaremaa onnapoeg". Kasutatud kirjandus:
nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvintetis, aimates järele Dizzy Gillespie’ närvilist stiili. Ei möödunud kaua aega, kui ta hakkas
Barokk Barokk on suurejooneline, mänguline, kontraste armastav stiil. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstiliigiks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse. Mulle meeldib see, et barokiaeg oli hoogsa teaduse ja maadeavastuste aeg, seega arenes teadus ja inimesed said targemaks. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse, see tähendab, et kombed ja traditsioonid segunesid ning võeti vastu uusi asju. Ka see meeldib mulle, et riikidel on natukene erinevad versioonid baroki stiilist. Näiteks Prantsusmaal ja ka Inglismaal võeti vastu rahulikum ja kainem, osaliselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil mida on nimetatud vanaklassismiks. Mulle meeldib see, et kunst oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Mulle ei meeldi selline külluslik arhitektuur, mis sündis osalt katoliku kiriku soovil ja selline tun...
Kirjandus - Eesti kirjanikud Heiti Talvik - esimene luulekogu "palavik". - Luuletsükkel "Dies irae" - "Fööniks" August Mälk -Asus juba 16aastaselt ametisse algkooliõpetajana. -Esimesed ilukirjanduslikud palad ilmusid 1920. a -Esimesed raamatud"Kesaliblik" ja "hukkumine" -Romaan "kivid tules" -Kokku on kirjatunud 19romaani, hulganisti novelle,jutustusi. Rannatriloogia kolm teost: 1. "õitsev meri" 2.-Hea sadam" 3. A.H. Tammsaare -peateos "Tõde ja õigus" -Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid
Chopin 1810-1849 Sündis Poolas, ema poolatar, isa prantslane. Kodumaalt lahkus peale 1830-1831 aastate ülestõusu mahasurumist. Oli sel ajal kontsertreisil(revolutsiooniline etüüd on tehtud selle eeskujul). Ei abiellunud kunagi. Hea pianist. Looming: esikohal klaverimuusika. Lemmikzanrid: prelüüd,nokturn, etüüd, ballaad, tantsurütmidega palad: mazurka, polonees, valss Peale lühiteoste on 2 klaverikontserti jt suurvorme. Nooruses ka mõned laulud nt: ,,Soov" Loomingus kajastuvad poola rahva vabadusvõitluse ideed ja poola rahvamuusika. Prelüüd (tõlkes sissejuhatus) on tal eraldi teosena. Loob tsüklitena, kus igal on erinev helistik ,,24 prelüüdi klaverile" Programmiline muusika-programmiks nimetatakse helilooja poole oma teosele antud sisu seletust. Võib olla ka kirjandusteose põhjas, mille sisu on juba teada
Peagi lahkub neiu erinevatel põhjustel perekonnast ja hakkab omaette elama. Mingi aja möödudes avastab tüdruk, et ta on armunud ühte perekonna liikmesse ja abiellub temaga. Muusika oli väga ergas ja eluline. Oli ka rahulikemaid palasid, kuid läbivaks teemaks oli siiski erksus, mis muutis etenduse muusikalise poole ka natuke ühekülgseks ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte. Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast
9 sümfooniat – klassikutest enam kasutab soolopille Kuulsaim 1822.a.loodud ,,Lõpetamata sümfoonia,, h-moll. Novell ,,Minu unenägu,,(ainus kirjanduslik katsetus) Suurim laululooja –üle 600 soololaulu (Goethe,Shakespeare,Shiller jt.) Klaverisaated väga keerukad Laulutsüklid ,,Ilus möldrineiu,, 1823 ,,Talvine teekond,, 1827 ,,Luigelaul,, Kammermuusika-lühipalad klaverile tsüklilised klaveriteosed palad keelpillikoosseisudele Vähem tuntud ooperid ja missad
Konsterdiarvustus Rujamaagia Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga
VIINI KLASSIK Lahkus 17-aastaselt. Harib ennast ise Itaalia ooperilooja Porpora õpetas. Palju tööpakkumisi. Muusika Elurõõmus muusika, Haydnit on Elurõõmus Traagika üldiseloomustus nimetatud suurimaks optimistiks Üksikud traagilised palad Jõuline muusikas. Haydn armastas Kontrastide rohke publikut üllatada, noorena ka Kõige vähem hoiab sokeerida. kinni vormi reeglitest Zanrid, milles 104 sümfooniat 41 sümfooniat 9 sümfooniat
Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt. kuuluvad sinna. Villem Kapp Sündis 1913 Suure-Jaanis. 1938. aastal lõpetas ta TRK-s August Topmani oreliklassi. 1944. aastal lõpetas Heino Elleri kompositsiooniklassi. 1944. aastast kuni surmani töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Oli tegev ka Heliloojate Liidu juhatuses. Suri 1964. aastal. Villem Kapi looming Iseloomustavad sõnad: meloodilisus, lihtsus ja südamlikkus.
valmistatud tooteid. Liha pannakse Peaegu kõiki toite toitudesse vähe, maitsestatakse seejuures väikesteks küüslauguga, kastmeid tükkideks lõigatult. paksendatakse maisijahuga või saagoga. Toite serveeritakse väikestes kaussides, süüakse pulgakeste või lusikaga. Enamsti süüakse samal viisil nagu Jaapanis ja Hiinas: kaussi tõstetud toidust süüakse pulgakestega paksemad palad välja, siis juuakse vedelik üle kausi ääre. Korea porgandisalat. Porgand, sibul, küüslauk, tsillipulber, jahvatatud koriandriseeme, röstitud seemned, suhkur, äädikas. Pese ja koori porgandid. Riivi, maitsesta soolaga ning lase 30 minutit tõmmata. Lõika sibul ribadeks ning prae õlis kuldseks. Jahuta. Haki küüslauk.Maitsesta riivitud porgandid küüslaugu, pipra, praetud sibula, koriandri- ja seesamiseemnete, suhkru, õli, äädika ja soolaga.Sega ning lase
1.2 Teine periood (1976-1979) PROGE-RUJA 1975. aastal võttiski aset muutus. Rannap lahkus ansamblis ning tema koha võttis üle noor pianist Margus Kappel. Rannapi lahkumisega jäi ansambel samuti ilma laulude kirjutajast, selle ülesande võtsid enda peale kitarrist Nõgisto ja uus liige Kappel, kes said sellega väga edukalt hakkama. Mehed kirjutasid koos lugusid, mis olid selle ajastu kõige seikluslikumad progressiivse rocki palad. Sedasi sündis teine mõnda aega püsiv ,,klassikaline" koosseis (Ruja 1978. aastal LISA 1). Selle perioodi sees kirjutas Ruja mõned meeldejäävaimad lood, näiteks ,,Üle müüri", ,,Mis saab sellest loomusevalust" ja ,,Läänemere lained". Juba vahetuski ansambli koosseis uuesti trummar Andrus Vaht ja bassist Tiit Haagma lahkusid grupist. Teismeline Ivo Varts võttis üle Vahu koha ja bassist Priit Kuulberg Haagma koha
Kontserdiarvustus Michael Manring ,,Jõulujazz" 10.detsembril käisin Võru kultuurimajas Kannel vaatamas kontserti, kus esines basskitarrist Michael Manring USA-st. Kontsert kestis poolteist tundi, kus ta mängis osad parimad palad oma kolmel erineval kitarril. Michael Manring on üks maailma unikaalsemaid basskitarriste. Tema tavatud häälestused, unikaalsed tehnikad, metodoloogilised uuendused on sundinud pillimehi üle kogu maailma ümber hindama selle pilli võimalusi. Teda kuulates jääb mulje, nagu tal oleks üks kätepaar rohkem, kui teistel. Ülemaailmse tunnustuseni jõudis ta müütilise kuulsusega plaadifirma Windham Hill märgi all, kus ta oli lepinguline muusik ja sooloartist
Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm. See oli väga puhtalt esitatud ning tempo tõttu väga kaasahaarav. Lugu jäi meelde sellega, et oli väga särtsakas. Ülejäänud lood polnud nii huvitavad ja ei jäänud meelde. Palad kokkuvõtvalt oli teosega väga hästi kontekstis, sobisid ideaalselt. Teose muusika oli täiesti erinev minu varasema muusikakogemusega. Ma polnud varem operetti vaatamas käinud, seetõttu oli see täiesti erinev ning uus kogemus. Igapäevaselt ma sellist muusikat ei kuula. Kuna ma polnud varem Estonias käinud, siis oli saal ja kogu paik väga uus ning ka enamus esinejaid olid minujaoks tundmatud, seega sain ka uut informatsiooni nende kohta.
lavale Aale Lember õpetaja Kairit Sepa lauluklassist. Muusikapalade vahel loeta ka mingeid luuletusi. Minu jaoks kontserdi üheks huvi pakkuvamaks osaks olid orelipalad. Ise igapäevaselt sellise muusika austaja ei ole ja kui aus olla siis vist polegi varem orelit niimoodi lives kuulanud. Seepärast olin isegi üllatunud, milliseid helisid sellest pillist välja võluda annab. Samuti kõlas puhkpilliorkester üsna huvitavalt. Veel meeldisid väga vanamuusikaansambel Rondo esitatud keskaegsed palad ja kitarriorkestri poolt ette kantud jõululood. Nagu juba mainisin siis seda sorti muusikaga ma eriti kokku ei puutu, aga vahelduseks oli täitsa mõnus kuulata ja nautida. Jäin saadud muusikalise elamusega täitsa rahule. Priidu Saart 10b
Mozart sündides geenius. Mozart sündis muusikute peres ja tema isa lootis Mozartist kasvatada kuulsat muuskut. Tema isa hoolitses Mozarti ande arendamise eest, kindlusdades talle kohtumised andekate Euroopa heliloojatega. Oma esimesed palad komponeeris ta juba 5-aastaselt. Igal Wolfgangi kontserdil olid kõik kohad välja müüdud. Tema esimene ooper valmis aastal 1768 nimega Bastien ja Bastienne. Näiteks pala Overture pärines sealt. 1765 kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja 10 aastaselt esimese ooperi. Kokku on ta üldse oma 600 tööd kirjutanud. Ta sündis Salzburgis ja suri Viinis. Tema talent oli ülemaailma kuulus. Ta oli eeskujuks isegi Beethovenile. Mozarti muusika oli üldiselt rõõmus ja puudutas inimeste hingi
Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid ,,Naiivsed palad", ,,Cruise Control" ,,Six-pack piano" ja hulk väiksemaid klaveripalu, Klaverikontsert ja ,,Time Sculpture" klaverile ja sümfooniaorkestrile. Samuti on ta ise enamikel juhtudel olnud oma klaveriteoste esmaettekandja. Ta on kirjutanud ka kammer- ja kooriteoseid, teatri- ja filmimuusikat. Olulisel kohal Rannapi loomingus seisavad kaks rock- kantaati: ,,Ilus maa" ja ,,Taevas ja maa" solistidele, segakoorile, klaverile ja rock-ansamblile.
Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tušiga.Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi: * 1901–1914: otsingute ja katsetuste periood. realistlikud jutustused ja novellid ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste palad(poeem "Meri" ja "Kätki laul"). Varasemad tööd on koondatud kogusse "Liivakell" I–II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tähtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Õhtu taevas" (1913). *1914–1925: kõrgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jäävväärtuslik on omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming.
Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha. Teise vaatuse ball oli väga suurejooneline, kuid mulle jäi meeste kaklemise koht segaseks, sest ma ei saanud päris täpselt aru, mille pärast neil tüli tekkis. Eriti meeldis mulle selle balli mustlase ja matadööri tants. Samuti torkasid silma Flora peas olevad paabulinnusuled ja tema sinise ja kuldsega kleit. Muusikaliselt meeldisid mulle kõige rohkem need palad, kus laulis koor ka kaasa. Kõige parem koht oli kolmandas vaatuses, kui Violetta hakkas surema ja Alfredo, Georges ja Violetta kolmekesi koos laulsid. Aariad ei olnud just minu lemmikud, kuid see-eest meeldis mulle väga "Drinking song." Ma olin seda varem kuulnud ja mulle meeldis vahelduseks tuttavat viisi kuulda. Kui analüüsida veel valgustust ja lavakujundust, siis eriti hästi oli lahendatud Violetta surma stseen. Mulle meeldis ka karnevali koht, kui Violetta oli haige ja tema
AJALUGU Aeglane ehk inglise valss on välja arenenud Saksamaal ja Austrias 18. sajandi teisel poolel. Teisalt aga öeldakse, et aeglane valss arendati välja 1920. aastatel Inglismaal, kus peeti seda seltskonnatantsuks. Eestis hakassi aeglast valssi tantsima esimeste tantsude seas, kuna sammud on lihtne meelde jäta ja tempo on aeglane. Viini valss arendati välja pärast aeglast valssi. Põhjuseks oli Viini heliloojate kiiremate tempodega palad, mis muutsid ka tantsu kiiremaks, heliloojate päritolust tulebki tantsu nimetus. Heliloojateks olid Joseph Lanner ja Johann Strauss. Kuulsaim Viini valss on „Ilusal sinisel Doonaul“, mis on J. Straussi ajast. Algselt mõistati valss Inglismaal hukka. Seda peeti vulgaarseks ja kombelõtvaks tantsuks, kuna keerutamise ajal oli näha naise pahkluud. Valssi ründas käige ägedamalt aristokraatia. Veel üks põhjus, miks valss hukka mõisteti oli see, et seda
oli 1 vaheajaga. Kava kuulates ja vaadates ei hakanud kordagi igav ning nautisin esitust kuni selle lõpuni. Hindasin endise profitantsijana kogu graatsiat ja tantsukavaga mängimist vastavalt muusikale. Kõige rohkem tundsin ära Tsaikovski Luikede Järve Valss, olles ise mitmeid kordi tantsinud selle järgi. Koreograaf Toomas Edur kes oli samuti ka lavastaja, oli imelist tööd teinud tuues välja võitluse hea ja kurja vahel. Dirigent Vello Pähn suutis tekitada mulje, et palad vahetusid nagu hästi õlitatud autol käigud ja juhtis enesekindlalt, jäädes ise üllatavalt tagasihoidlikuks balletti lõppedes. Erinevalt Tsaikovski ebaedust Luikede Järve esietendusel oli vähemalt see kord rahvas väga rahul, rahvas oli väga kaasa haaratud ja oli nägudest näha, et nautisid, isegi arvatavasti need, kellele Tsaikovski teosed mõjusid meeldiva unelauluna. Kontserdi tipphetkeks oli minu jaoks kindlasti valsi äratundmisrõõm, kuigi raske on välja tuua
Pianistiks oli 19-aastane Gerly Kättmann, kes studeeris 10 aastat Pärnu Muusikakoolis ning hetkel õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigendiks. Kontserdi eesmärgiks oli jutustada eluringist, nagu noor pianist ise ütles ning sellest tuleneb ka kontserdi pealkiri ,,Jagamisrõõm"- esitaja tahab jagada oma tundeid ja kõike õpitut kuulajatega. Esitusele tulid Edward Griegi klaveritükid kogumikust ,,Lüürilised palad", Olav Ehala ,,Ma tahan olla öö ...", Lembit Veevo ,,Variatsioonid", Ester Mäe ,,Kassari kadakad", Lepo Sumera ,,Pala aastast 1981" ning regilaul ,,Oh, minu kulla kiigutajad". Kontserdi tegi eriliseks see, et pianist mitte ainult ei mänginud eelpool nimetatud lugusid, vaid nende ühendamiseks tegi improvisatsioonilisi vahepalu, mis mõjusid väga värskendavalt. Muidugi oli kontsert meeldejääv ka selle poolest, et esineja oli paljajalu, kuna tema sõnul on paljajalu mängimine
Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige esimene laul muusikalis kirjeldas laulja armastuse otsimist ja emotsioonide kirjeldamist. See laul andis ka ülevaate kogu toimuvast näitemängust. Teose viimane laul võttis aga kõik näidendis olnud sündmused ja tegemised kokku. Esitasid seda peaaegu kõik näitlejad kes laval käisid. See pala esitati koos tantsuga ning oli üsnagi tempokas lugu, millest saaks teha väikse töötlusega päris korraliku diskolaulu
rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul
annaabi.ee 
