LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV 9.b LUMEKUNINGANNA JA IGAVENE TALV • Filmi algne pealkiri: „Frozen“ • Režissöörid: Chris Buck ja Jennifer Lee • Helilooja: Christophe Beck • Näitlejad (hääled): Kristen Bell, Idina Menzel, Jonathan Groff, Josh Gad, Santino Fontana TUTVUSTUS • Loo peategelaseks on kartmatu optimist Anna, kes asub raskele teekonnale, abiks tahumatu mägilane Kristoff ning tolle ustav põhjapõder Sven. Anna eesmärgiks on otsida üles oma õde Elsa, kelle jäine võlujõud hoiab kogu Arendelli kuningriiki igavese talve vangistuses. Kõrgel mägedes võitlevad
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda
Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju
Üks populaarsemaid jumalannasid kunstis. Teda on kujutanud kunstis kuntsnikud: Tizian, Peter Paul Rubens, Francois Boucher, Nicholas Pouissin. Enamik kunstiteoseid räägivad, kuidas ta pärast küttimist puhkab. Tempel Dianale Actaeoni surm Valge marmor Titian Efesoses Õlimaal 4.Sajand eKr Central Hall 1559-1575 Supleja Diana Diana Christophe-Gabriel Allegrain Augustus Saint-Gaudens Marmor Vask Louvre muuseum Metropolitan muuseum 1788 1892-1893 Ta ei kaitse ainult metsloomi. Ta vandus neitsiks jäämist. Ta oli üpris tujukas. www.wikipedia.org kunstiteosed ja informatsioon www.google.ee kuntsiteosed Inimene. Kultuur. Ühiskond. I osa, 10.klass AITÄH KUULAMAST!
Tegelased Proua Vauquer pansionipidaja, paks, vana ja kole naine Preili Michonneau nägi välja vana ja kulunud, hoolitses kunagi ühe vanahärra eest, vana naine, vanatüdruk Härra Poiret kulunud riietega, meie ,,suure sotsiaalse veski eesli" moodi mees Victorine Taillefer näost valge, nukker, häbelik, hädine, vaene välimus, punakasblond, graatsiline. Kui ta oleks õnnelik, oleks ta väga ilus neiu. Ta isa keeldus teda tütreks tunnistamast. Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Is...
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst:
Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda, kuid mõistis peagi, et esmamulje on vale, Goriot muutus üha vaesemaks, inimesed pidasid temast aina vähem lugu. · Üks hommik käis Goriot juures ilus neiu, kes oli väga rikas. See oli ta tütar. Ka tema teine tütar käis tihti külas, kuid pansionärid arvasid, et neid naisi on mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred.
Lühidalt seal valitses viletsus, maja oli kõdunemas. Proua Vauquer on umbes viiekümneaastane, kellel on elus olnud palju õnnetusi. Tema mees oli käitunud temaga halvasti ning jätnud vaid silmad nutmiseks ning selle õnnetu maja elamiseks. Proua ise arvas, et ta on kannatanud kõike, mida on võimalik kannatada. Naine elas koos oma paksu köögitüdrukut Sylviega, kes valmistas sisepansionäridele eineid ning hoolitses majapidamise eest. Tal oli ka uksehoidja Christophe, kes edastas teateid ja tegi ka aeg-ajalt kelneri tööd. Tema juures elas preili Michonneau, vanatüdruk, kes hiljem osutus äraandjaks ning aeti teiste majaelanike soovil pansionist minema, temaga koos läks ka härra Poiret, kes oli vana rauk ja käis Michonneaul järgi nagu koerakutsikas, tema oli varem olnud ametnik, arvatavasti kohtuministeeriumis. Kõige rohkem kõneainet pakkus majas Goriot, keda hüüti isa Goriotiks. Ta oli eriskummaline mees, kes algselt elas kõige rikkamas ja
teisel korrusel ühes parimas korteris. Teises korteris elas proua Couture koos oma kauge sugulase noore neiu Victorine Tailleferiga. Kolmandal korrusel elasid vanahärra Poiret ja neljakümne ringis härra Vautrin. Neljandal elasid vanapiiga Michonneau ja endine nuudli,-makaroni-ning tärklisevabrikant, keda hüüti Isa Goriot´ks. Kaks ülejäänud tuba olid üliõpilaste jaoks üürimiseks. Ühes elas vaesunud õigusteadust õppiv Eugène de Rastignac. Katusekabrites elasid tööpoiss Christophe ja köögitüdruk Sylvie. Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas
Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti palju ebaviisakaid märkusi, nalju. Horace Bianchon tegi nalja isa Goriot,
pidevalt.Endine kaupmees tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin-iks Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber.
Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke
enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused ameeriklased ja jamaicalased, 1500 m, 5000 m ja maratonis on aga tipus Etioopia ja Keenia jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1) 2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD? 2.1 Geneetilised eripärad Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused, refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks justkui mingisugune tõmme ning nad tõeliselt nautisid seda, mida nad teevad. Nende muusikat ei olnud võimalik piiritleda, see justkui voolas üle kogu saali. Kindlasti ei olnud tegemist tavalise kontserdiga, pigem muusikalise seiklusega, mis on tõeliselt nauditav.
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli
Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944) "Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad" William Thackeray (18111863) "Edevuse laat" Thomas Hardy (18401928) "D'Urbeville'ide Tess", Tähelapandamatu Jude" John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (trioloogia) George Bernard Shaw (draamakirjanik, 18561950) "Püha Johanna", "Inimene ja üliinimene"; "Pygmalion" Venemaa Ivan Turgenev (18181883) "Küti kirjad", "Eelõhtul", "Rudin", "Isad ja pojad"
Bob Sinclar Bob Sinclar, (born Christophe Le Friant, 10 May 1969 in Douarnenez, France) is a Grammy Award nominated French record producer, House music DJ and owner of the label Yellow Productions. Career history Sinclar started his career in 1986, when he was 18 years old, specialising in funk and hiphop music and he was named "Chris The French Kiss". His first club hit was "Gym Tonic", which was coproduced by Thomas Bangalter of Daft Punk, featuring vocals illegally taken from a Jane Fonda fitness tape.
Vautrin uinutab ta. Vautrinist saab tagaotsitav kurjategija. Vahepeal on Anastasie müünud oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuleb isa käest raha küsima, kuid tollel pole midagi anda, sest ta on toetanud Rastignaci korteri ostmist. Nähes oma tütre õnnetust on ta kurvastus nii sügav, et ta saab rabanduse. Haigus muutub hullemaks ja ta sureb. Matused peeti ainult seitsmekümne frangi eest ja matustele tuli ainult Raastignac ning Christophe kes sai Goriotilt mõnedki head jootraha. Tütred ei ilmunud matustele neid polnud isegi isa surivoodi juures, kuna neil oli alati mingi põhjus mitte tulla ja nad ei maksnud ka matuste eest. Kui Goriot oli maetud ja Rastignac oli üksi ütles ta: "Ja nüüd alaku võitlus!" ning esimese väljakutseaktina seltskonnale läks ta proua de Nucigene juurde lõunastama. Minule see raamat ei meeldinud. Sest seal oli liiga palju detailset kirjeldust mis muutsid raamatu pikkaks ja igavaks
revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Siseseinad monumendil kooneb nimekirjast, milles on 660 inimese nimed, nende hulgas 558 Prantsuse kindralid nimed, kes lahingus surid on alla joonitud. Neljale lühemale küljele on kirjutatud suured Prantsuse võidud, Napoleoni sõdades. Lahingud, mis toimusid ajavahemikus mil Napoleon lahkus, kuni oma lõpliku lüüasaamiseni Waterloo lahingus, ei kuulu nimekirjadesse. Monumendi sees on püsinäitus. Kunstniku Maurice Benayoun ja arhitekt Christophe Girault poolt avati see 2007. aasta veebruaris. Terasest suled - sümboliseerides rahvuslikus monumendis tasakaalu küsimust viimasel kahe sajandil vaheldunud sõja ja rahu vahel. Vaherahu päeval aastal 1920 süütati sealne igavene tuli. See põleb mälestuseks surnutele, kes ei ole kunagi I ja II maailma sõjas intentifitseeritud. Algselt otsustati aastal 1919 matta tundmatu sõduri säilmed Panthéon´i, kuid avaliku kampaania tulemusel otsustati ta matta Triumfikaare alla
15m. Tänu sellele sai pronksmedali Dejen Gebremeskel. Meeste jooksude tulemused: Ala Kuldmedal Hõbemedal Pronksmedal 100m jooks Yohan Blake Walter Dix Kim Collins 9.92 10.08 10.09 Jamaica USA Saint Kitts ja Nevis 200m jooks Usain Bolt Walter Dix Christophe Lemaitre 19.40 19.70 19.80 Jamaica USA Prantsusmaa 400m jooks Kirani James LaShawn Merritt Kévin Borlée 44.60 44.63 44.90 Grenada USA Belgia
allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on luksuslikud ja ilusad ning tekitavad tänu sellele positiivseid meeleolusid. Raamatu tegevus toimub põhiliselt pansionis ning sellepärast on raamatu miljöö on kuidagi kurb.
seotud ühiste tegelaste, teema või kujutatava ajastu kaudu. Jõgiromaane hakati kirjutama 19. sajandil. Tuntud on näiteks Honoré de Balzaci "Inimlik komöödia", mis koosneb ligi sajast teosest. Balzaci jõgiromaan kujutab Prantsusmaa kõigi kihtide elu ajavahemikul 1815–1848 ning selles on mitmeid teosest teosesse korduvaid tegelasi. Jõgiromaane on kirjutanud ka John Galsworthy ("Forsyte'ide saaga") ja Romain Rolland (10-osaline arenguromaan "Jean Christophe"). [http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5giromaan 18.10.12] Vormi järgi Värssromaan – Värsivormis kirjutatud eepiline teos, mida iseloomustavad romaani tunnusjooned, näiteks Aleksandr Puškini (1799–1837) „Jevgeni Onegin” (1833). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Kiriromaan – Kiriromaan on kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab tegelaste psühholoogiline
Eugene põetab isa Goriot. Isa Goriot tahab meeleheitlikult näha oma tütreid, kuid need ei tule. ,,pean ma siis surema nagu koer? See on mu tasu, mahajätt. Nad on alatud, roimarid; põlgan neid, nean nad ära" eugene püüdis tütreid isa juurde kutsuda, kuid Anastasie mees ei lasknud ning Delphine jäi haigeks. Anastasie saabus, kui isa enam meelemärkusel ei olnud. Ta suri. Talle korraldati väga tagasihoidlikud matused, kuna raha ei olnud. Keegi peale üliõpilase ja Christophe matusele ei tulnud. Ta heitis sellele sumisevale mesipuule pilgu, mis näis tahtvat juba ette välja imeda ta mee, ning lausus: ,,Ja nüüd alaku võitlus!" romaan ei lõpe ulja väljakutsega, vaid Rastignaci naasmisega seltskonda.
Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis Proua Coutre- Prantsuse Vabariigi arvekommisari lesk, kes hoolitses Victorine Trailleferi eest. Victorine Traillefer- noorneiu, kes oli häbelik ja hädine. Ta oli hüljatud oma isa poolt, sest isa eelistas tütrele poega ning jättis ta ilma varanduseta. Kauge sugulane proua Coutre, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas temast jumalakartliku inimese. Poiret- rauk, kes käis pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant.
elektrisüsteeme, tugevdati maja vundamenti ja müüre, püüdes samal ajal säilitada hoone külluslikku sisustust. See taastamistöö jõudis lõpule alles 2007. aastal. 2011. aastal, pärast kolme ebaõnnestunud katset alates 1875. aastast avati hoone idaosas restoran. Selle ruumi, kujundas Prantsuse arhitekt Odile Decq ning see vastab väga kõrgetele nõuetele, mis on tingitud maja ajaloolisest iseloomust. Menüü on koostanud kokk Christophe Aribert ja restoran ise on avatud iga päev alates kella seitsmest hommikul kuni südaööni. 6 Arhitektuur ja stiil Külastajat võtab vastu uusbarokne paleefassaad, selle taga kerkib kuppel ning kõrgub kivist kolmnurkviil, mis tähistab lava asukohta ja mida kroonib lüüraga Apolloni kuju. Teatri ees olevate sammaste vahel on paljude suurte heliloojate pronksist büstid. Sealt võib
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41
Elukäik Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo ”Hüljatud”, Romain Rolland’i ”Jean-Christophe”, Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno…). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (1954– 1959), Kalmetul (1959–1963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965–1967 õppis meie tärkav lüürik Tallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö...
tulenevalt vähenesid tema sissetulekud ja ta oli sunnitud kaheaastase kursuse lõpetama ühe aastaga. Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. SÕJAVÄEKARJÄÄR Touloni piiramine 1793. aasta juulis lasi Bonaparte trükkida vabariiklasi toetava pamfleti "Le Souper de Beaucaire" ("Õhtusöök Beaucaire'is"), mis tõi talle Prantsuse revolutsiooni ühe peamise juhiMaximilien Robespierre'i venna Augustin Roberspierre'i imetluse ja toetuse. Korsika päritolu Antoine Christophe Saliceti abiga nimetati Bonaparte vabariiklaste suurtükiväe ülemaksTouloni piiramisel. Linn oli vabariiklaste vastu üles tõusnud ning selle olid hõivanud Briti väed. 7 Bonaparte otsustas vallutada kõrgendiku, mis lubanuks vabariiklaste suurtükiväel survestada sadamat ning sundinuks Briti laevad evakueeruma. Kõrgendiku hõivamiseks sooritatud rünnak,
naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks suudlevat tuvi, mille oli talle kinkinud ta naine esimesel pulmapäeval. Ta tõotas sellest mitte kunagi loobuda. „Ah mu inglid!“. Need olid ta viimased sõnad Christophe – pansioni toapoiss Sylvie – köögitüdruk Horace Biancon – Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Paruniproua Delphine de Nucingen – Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. käisid ratsutamas ning neil oli oma sõiduk Krahvinna Anastasie de Restaud – Isa Goriot'i teine tütar. Goriot’il oli juustega täidetud medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie.
Thomas More (1478-1535) kirjutas nii ladina kui ka inglise keeles, peateos "Utoopia"(1516 ladina k, 1551 inglise keeles) ou (ei) topos (koht, maa) kreekas keeles ei kusagil asuv maa. I osa jutustab rändur Hythloday oma Inglismaa-muljetest, kritiseerib sotsiaalset ebavõrdsust. II osas jutustab autorile sellest, mida ta koges kusagil kaugel lääne pool asuval Utoopia saarel, kus ühiskond on organiseeritud ratsionaalsete printsiipide kohaselt. Inglise renessansidraama küpsus algas 1570ndatel. Christophe Marlowe (1564-1593) - luuletused, tõlked antiikautorid (Ovidius, Lukianos); näidendid: "Tamerlan Suur" I-II (1590/92), "Doktor Faustuse traagiline lugu" (1604), "Edward Teine"(1593) jt Teoste järjekord oletuslik. Teoste aluseks kroonikad, rahvaraamatud, kaasaegsed sündmused või mõne teise autori näidendid. Draamade kangelased on renessansiaja inimesed, uhked, sõltumatud, suurte püüdlustega; detailide brutaalsus, julmus, kannatused, naeruvääristatud pateetiline surm.
enamasti Prantsuse kolonistide ja naisorjadest armukeste järeltulijad. Paljud rikkad värvilised olid ka vabaks lastud orjad. Enamik vabasid värvilisi ei olnud neegrid, vaid eurooplaste ja aafriklaste järeltulijad. 22 18. sajandi lõpus elas Haitil 524 000 inimest, kellest 88% olid neegerorjad. Orjade ülestõus 22. augustil 1791 algas orjade ülestõus Haiti kangelaste Toussaint L'Ouverture'i, Jean-Jacques Dessalines'i ja Henri Christophe'i juhtimisel. Prantslaste (mulattide?) vastu võideldes saavutasid ülestõusnud kontrolli Prantsuse asumaa põhjaosa üle. Aastaks 1801 oli Toussaint, kes oli Prantsusmaa poolt kuberneriks määratud, enda kontrolli alla saanud peaaegu kogu saare. (Baseli rahuga 22. juulil 1795 oli ka saare idaosa läinud Prantsusmaale.) Orjandus kaotati ja viidi ellu maareform. 1802 tekkis Toussaint'il Prantsusmaaga konflikt. 25
taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on. Bovarysm- vaimuseisund e. inimesed kes püüavad ennast näha teistsugustena kui nad tegelikult on. Kirjanik on öelnud ,,Madam Bovary- see olen mina'' e. siis kirjanik käitus oma elas samamoodi nagu tema teose peategelane. Oma kangelannas nuhtleb autor iseenda pattusid. 35)H. de Balzac ,,Isa Goriot'' Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua
Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilmaa hadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. *Vähemtähtsad tegelased:Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk jaVictorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile
Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Vähemtähtsad tegelased: Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile.
Viivi Luik sündis 6. November 1946. aastal Viljandimaal Võrtsjärve lähedal Tänassilmas. Tema isa oli rändelektrik, kes viibis sageli kodunt eemal, ema töötas kolhoosis. Omaealiste sõpradeta üksikut tüdrukut kasvatasid peamiselt vanaema ja ema. Laps oli iseseisev ja fantaasiarikas, õppis juba kolmeaastaselt veerima ning luges edaspidi kõike, mis kodust, naabertaludest, koolist või külaraamatukogust kätte sai (Victor Hugo "Hüljatud", Romain Rolland'i "Jean- Christophe", Byron, Gustav Suits, Marie Under, Ernst Enno...). Ühtlasi püüdis ta ka ise kirjutada ja tundis varaküpsena igavust alg- ning põhikoolis Ristil (19541959), Kalmetul (19591963) või Viljandis (mõni kuu 1962). 1965 1967 õppis meie tärkav lüürikTallinna kaugõppekeskkoolis, töötades veel kõrvalt raamatukoguhoidja ja arhivaarina. Viivi Luige esimene luuletus ilmus Viljandi rajoonilehes 1962. Järgmisel aastal
omandikirest nakatatud ühiskonnas võib absoluutse headuse taotlus koguni kurja põhjustada. Ometi saadab kirjanik Indreku Tiina seltsis uute lootustega Vargamäelt alla; kaasinimestele head teha on tema arvates ikkagi kauneim maailmas. A. H. tammsaare Tõde ja õigus on kõige ulatuslikuma haardega arenguromaan eesti kirjanduses, seda võib võrrelda seesuguste teostega nagu L.Tolstoi Sõda ja Rahu, R.Rollandi Jean Christophe, T.Manni Buddenbrookid. Teos annab mitmekülgse ülevaate eesti maa- ja linnakodanluse ning intelligentsi kujunemisest ligi poole sajandi jooksul. Selles keskkonnas areneb kirjanikule kõige südamelähedasemate tegelaste vargamäelaste võitlus tõe ja õiguse eest. Vargamäe eesperelastes poetiseerib ta elutõsidust, süvenemist ja intensiivsust tunnetes, mõtetes, igapäevases töös. Kõige monumentaalsemana tõuseb teiste hulgast esile Vargamäe
elus ning on sunnitud järeldama, et omandikirest nakatatud ühiskonnas võib absoluutse headuse taotlus koguni kurja põhjustada. Ometi saadab kirjanik Indreku Tiina seltsis uute lootustega Vargamäelt alla; kaasinimestele head teha on tema arvates ikkagi kauneim maailmas. A. H. tammsaare Tõde ja õigus on kõige ulatuslikuma haardega arenguromaan eesti kirjanduses, seda võib võrrelda seesuguste teostega nagu L.Tolstoi Sõda ja Rahu, R.Rollandi Jean Christophe, T.Manni Buddenbrookid. Teos annab mitmekülgse ülevaate eesti maa- ja linnakodanluse ning intelligentsi kujunemisest ligi poole sajandi jooksul. Selles keskkonnas areneb kirjanikule kõige südamelähedasemate tegelaste vargamäelaste võitlus tõe ja õiguse eest. Vargamäe eesperelastes poetiseerib ta elutõsidust, süvenemist ja intensiivsust tunnetes, mõtetes, igapäevases töös. Kõige monumentaalsemana tõuseb teiste hulgast esile Vargamäe Andres, kelle karakter on
Itaalia Lega Maria GRAPINI Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Rumeenia Partidul Puterii Umaniste Markéta GREGOROVÁ Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Tšehhi PIRÁTI Catherine GRISET Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Prantsusmaa Rassemblement national Bart GROOTHUIS Uueneva Euroopa fraktsioon Madalmaad Volkspartij voor Vrijheid en Democratie Klemen GROŠELJ Uueneva Euroopa fraktsioon Sloveenia Lista Marjana Šarca Christophe GRUDLER Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Mouvement Démocrate Claude GRUFFAT Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Prantsusmaa Europe Écologie Elisabetta GUALMINI Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Itaalia Partito Democratico Francisco GUERREIRO Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Portugal Independente Bernard GUETTA Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Liste Renaissance Sylvie GUILLAUME
kaudu mõtiskleb kirjanik headuse üle elus ning on sunnitud järeldama, et omandikirest nakatatud ühiskonnas võib absoluutse headuse taotlus koguni kurja põhjustada. Ometi saadab kirjanik Indreku Tiina seltsis uute lootustega Vargamäelt alla; kaasinimestele head teha on tema arvates ikkagi kauneim maailmas. A. H. tammsaare Tõde ja õigus on kõige ulatuslikuma haardega arenguromaan eesti kirjanduses, seda võib võrrelda seesuguste teostega nagu L.Tolstoi Sõda ja Rahu, R.Rollandi Jean Christophe, T.Manni Buddenbrookid. Teos annab mitmekülgse ülevaate eesti maa- ja linnakodanluse ning intelligentsi kujunemisest ligi poole sajandi jooksul. Selles keskkonnas areneb kirjanikule kõige südamelähedasemate tegelaste - vargamäelaste võitlus tõe ja õiguse eest. Vargamäe eesperelastes poetiseerib ta elutõsidust, süvenemist ja intensiivsust tunnetes, mõtetes, igapäevases töös. Kõige monumentaalsemana tõuseb teiste hulgast esile Vargamäe Andres, kelle karakter on sügav ja
omandikirest nakatatud ühiskonnas võib absoluutse headuse taotlus koguni kurja põhjustada. Ometi saadab kirjanik Indreku Tiina seltsis uute lootustega Vargamäelt alla; kaasinimestele head teha on tema arvates ikkagi kauneim maailmas. A. H. tammsaare Tõde ja õigus on kõige ulatuslikuma haardega arenguromaan eesti kirjanduses, seda võib võrrelda seesuguste teostega nagu L.Tolstoi Sõda ja Rahu, R.Rollandi Jean Christophe, T.Manni Buddenbrookid. Teos annab mitmekülgse ülevaate eesti maa- ja linnakodanluse ning intelligentsi kujunemisest ligi poole sajandi jooksul. Selles keskkonnas areneb kirjanikule kõige südamelähedasemate tegelaste vargamäelaste võitlus tõe ja õiguse eest. Vargamäe eesperelastes poetiseerib ta elutõsidust, süvenemist ja intensiivsust tunnetes, mõtetes, igapäevases töös. Kõige monumentaalsemana tõuseb teiste
tion speed, to obtain a product with desired sensors and control strategies is necessary. Emulsification 163 Acknowledgment K. J. Prusa. 2008. Effects of dried distiller grains with solubles on fat quality of finishing pigs, Swine Day Many thanks to Dr. Christophe Vial and 2007. Report of Progress 985, Kansas State University Agricultural Experiment Station and Cooperative Pr. Jean-Bernard Gros, both from LGCB, Extension Service 105–113. Polytech’Clermont-Ferrand, for supplying Bergenstahl, B. 1995. Emulsions. In Physico-chemical me with useful bibliographical sources
annaabi.ee 
