Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pontus" - 125 õppematerjali

pontus

Kasutaja: pontus

Faile: 0
thumbnail
1
docx

"Õnnevarjutus" raamatuarvustus

Iga ballaad jutustas lugu, mille käik tundus mulle nii põnev, et ma ei suutnud raamatut enne antud ballaadi lõpetamist käest panna. See oli mulle endalegi üllatuseks, sest kartsin, et luuletuste mõistmine võib üsna raske olla. Sellegipoolest olid selle kogumiku ballaadid mulle arusaadavad ja meeldivad. Kui ma nüüd loetud raamatule tagasi mõtlen, siis kõige eredamalt on mul meeles ballaad nimega ,,Nahakaupleja Pontus". See rääkis sõdurist nimega Pontus, kes nülgis langenute nahad ning lasi neist pärast parkimist ja pehmitamist kõiksugu esemeid valmistada. Hiljem müüs ta need kalli hinnaga maha ning teenis ise nii üsna suure varanduse. Selle loo traagiline lõpp seisnes selles, et pärast Pontuse surma nülgisid kõik, kellele ta sama oli teinud, Pontust ennast, et endale taas kehakate saada. Ma leian, et see on tegelikkuses ka küllaltki õpetlik lugu. Ka vana sõna ütleb: ,,Nagu koer külale, nii küla koerale"

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meister ja Margarita

tõusiklikkuse üle. Naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Ehk arvab Bulgakov, et see Venemaa, mida tema tundis, ei olnud väärt meistri romaani, ei olnud väärt tõde. Süsteem, mis püüdis välja juurida tõde, ei pidanud saama Kristust risti lüüa. Kristus sai päästetud ­ teisel ringil. Kuid parem hilja kui mitte kunagi. Jereslaimi tegevustik (Meistri kirjutatud romaan) on pikitud jupphaaval Moskva tegevustiku vahele ning kulmineerub temaga üheaegselt Pontus Pilatuse vabaks laskmisega. Esimese osa jutustab Woland Berliozile ja Ivanile pargis, teist näeb Ivan unes ning viimast loeb Margarita Meistri käsikirjast. Kuigi raamatus esitatakse lugu teistsuguses järjekorras, annan ülevaate sündmustest nii-öelda tegelikus järjekorras Niisani 12. päeval on Jeua ja tema kaaslane Leevi Metteus külas kohalikul mehel Juudasel, kes on äärmiselt huvitatud Jesua mõtetest usu ning riigivõimu kohta. Sama päeva õhtul lahkub

Kirjandus → Kirjandus
131 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Meister ja margarita

ridede vaheline sõnum, on selline, mis jätab jälje. Kirjutada nii mitmeplaanilist, aga siiski omavahel seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid"

Kirjandus → Kirjandus
322 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi Sõda

2) 1570 ­ 1571 ­ Tallinna I piiramine venelaste poolt, (Magnus) katk, ................................. 3) 1570 ­ 1577 ­ Liivimaa kuningriik ­ Venemaa vasallriik, valitsejaks hertsog Magnus, pealinnaks Põltsamaa 4) 1577 ­ 1578 - Tallinna II piiramine (Magnus), .............................................. 5) 1577 ­ Liivimaa vasallriigi likvideerimine, Põltsamaa hõivamine venelaste poolt 6) 1581 ­ Rootsi vägede suur pealetung, Narva vallutamine Pontus De la Gardie poolt 7) 1581 ­ Pihkva piiramine .............. poolt 8) 1582 ­ Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel Lõuna ­ Eesti läheb Rzeczpospolita võimu alla 9) 1583 ­ Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel: Põhja ­ Eesti Rootsile Saaremaa oli jäänud Taani kätte. Venemaa tõrjuti Eestimaalt välja. Eestis algas kolme kuninga aeg: Rootsi, Poola, Taani 1600 ­ 1629 toimus Rootsi ­ Poola sõda, võitis Rootsi

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Tiit Sukk

1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2008 külaline – Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2009 Luule lugeja – koost. Priit Pedajas Arbujad 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2010 Nikolai Vassiljevitš Vassiljev – Andrus Kivirähk 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2010 Kolmas – Paavo Piik Panso 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2011 Tetsumi – M. Algus, I. Vihmar Õitseng 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2011 Paul – Uku Uusberg Kuni inglid sekkuvad 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2012 Frank – Roland Schimmelpfennig Naine minevikust 2001 sulane Jaan – A

Teatrikunst → Näitlemine
1 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tiit Sukk

Lindgren Mao tee kalju peal 1999 Aleksei Petrovitsh Fedotik – Anton Tšehhov Kolm õde 1999 Esav – M. Kõiv Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta 1999 Vend, Emil, õpilane, vorstivolli, harjatsura, Pim, Trik – R. Hachfeld ja V. Ludwig Rongijuht ja Millipillli 1999 Schürzinger – Ö.von Horvath Kasimir ja Karoline 2000 Pavlis – J. Stein Zorbas 2000 Casimir – B. Friel Aristokraadid 2000 Huhuu – Fr. Tuglas Popi ja Huhuu 2000 Pontus – A. Lindgren Rasmus, Pontus ja Lontu 2001 Edgar – W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Laulu-Lullu – Tammsaare Tagasi Vargamäel 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp 2001 sulane Jaan – A. Kivirähk Rehepapp ja näärisokk 2002 episoodid – T. Johnson Elluastuja 2002 Norman Bassett – Michael Cooney Rahauputus 2002 Johanan Tsingerboi – Hanoch Levin Kummikauplejad I 2003 Davey – M. McDonagh Inishmore´i leitnant

Teatrikunst → Näitlemine
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, niinimetatud Veneetsia aknad. Sellele on juurde ehitatud palju kõrvalhooneid .

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Põhimõisted Eesti keele eksamiks

Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...

Eesti keel → Eesti keel
229 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kordamisküsimused teemal "Sõdade ajajärk"

a Liivi sõjas? Venemaale. 16. Kes oli Ivo Schenkenberg? Ivo Schenkenberg oli Tallinn käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka. Teda kutsuti ,,Liivimaa Hannibaliks ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks" 17. Mis muutus Poola välispoliitikas kui kuningaks sai Stefan Batory? Poolal oli ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu ja selle suunaks oli tagasi saada Vene võimu alla langenud alad. 18. Kes oli Pontus de la Gardie? Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid ise pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna ­ Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 20. Mis oli Pljussa rahu? Oli rahu Venemaa ja Rootsi vahel, kus rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja ­

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunsti ajaloo spikker

MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm Michel Sittow Taani kuninga Christian II portree Aragoni Katariina portree Arent Passer Tallinn...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
75
ppt

Kuldvillak renessansi kohta

· Leonardo da Vinci "Madonna Litta" · Raffael "Sixtuse madonna" · Tizian "Maarja taevaminek" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Tizian "Parnass" · Raffael "Ateena kool" Kellele kuulus arvamus "Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem" · Leonardo da Vinci · Michelangelo · Macchiavetti Autor Autor oli · Donatello · Verrocchio · Michelangelo · Michelangelo "Taavet" · Arent Passer Pontus De la Gardie haua-monument · Michelangelo "Mooses" Veneetsia maalikunsti erinevus Roomast ja Firenzest · Sümmeetria taotlus · Oluline kehade joonistuslik ja plastiline ilu · Õlimaalitehnika kasutuselevõtt · TIZIAN "Urbino Venus" · GIORGIONE "Lamav Veenus" · RAFFAEL "Puhkav Veenus" · TIZIAN "Maarja taevaminek" · RAFFAEL "Sixtuse madonna" · CORREGGIO "Maarja taevaminek" Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

1(8) Das Renaissance-Epitaph in der St. Benedikt Kirche in Herbern

deutsche Kunst schon im Mittelalter immer wieder versucht hatte sich auseinander- zusetzen, sind so einfach umgangen.“(Loeffler) Vergleichende Studie Die Domkirche zu Tallinn (Reval) in Estland ist ein eindrucksvolles Bauwerk, das der Jungfrau Maria geweiht ist. Im Chor der Kirche ist eine Reihe von Epitaphien aufge- stellt, die dem in der Kirche in Herbern sehr ähnlich sind. Besonders zwei Epitaphien, sie stellen Carl Horn und Ehefrau Agnes von Dellwig und das Ehepaar Pontus De la Gardie dar, stechen außerordentlich hervor. Sie sind zwei von den Werken, die Arent Passer in Reval geschaffen hat. Zunächst ein Vergleich mit dem Hornschen Bildnis. 3 Bild Herbern Bild Eheleute Horn (Foto: Cramer) Das Epitaph hat eine Höhe von 2,84 m und eine Breite von 1,97 m, rechts ein Band

Keeled → Rootsi keel
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renessanssi kunst

kujunemist-barokki. Eestis olid arhitektuuri põhitellijateks kuningad ja aristokraadid.Hans Pavelsi kenotaaf(hauamärk) Oleviste kirikus. Vaekoda(1554-55) hävis 1944. Säilinud mõned tondod(kivimaalid). Mustpeade hoone fassaad 1597. Sinna kuulusid noored, vallalised. Ümberehitust juhtis Arent Passer-muutis keskaegse viilu otsast nüriks Itaalia viiluks. Rae apteegil on ärklid(seinast eelduv tugitaladele toetuv ruumi osa).Tuulekoja seinas asub Burchartide raidkujust perekonnavapp. Pontus Delagardie hauamonument Toomkirikus(sarkofaag ja epitaaf). Maalikunstnikest tuntuim- Michel Sittow. Manerism 16.saj 2.pool. Püüti jälendada da Vinci ja Raffaeli loomingu välist vormi. Antiik ja loodus polnud nii olulised. Taodeldi peenust ja elegantsi. Kasutati looduskaugeid värve ja ruumikujutus ähmastus. Kehad venitati pikaks. Tintoretto on suurima lõuendmaali autor. Agu Pilt- moelooja. El Greco-ekspressionist, kubist.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajatelg

Ninasarvik. Puulõige 1538-Hans Holbein noorem Albrecht Dürer EESTI KUNST 16 saj. Arent Passerm Cornelis Foris Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus Tallinna Mustpeade maja fassaad Antventperi raekoda 1595 1597 MADALMAADE KUNST 16 saj. Michel Sittow Joachim Patinir Pieter Brughel Pieter Brughel Pieter Brughel vanem

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo KT mõisted ja isikud

Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuning...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Renessansi spikker

Aknad kaunistusi. SITTOW madalmaade üks kuulsamaid kunstnike kes oli eesti päritolu. Peamiselt eestis muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole ja ei püüdnud end eraldada nagu gooti elamud. tegeles kaubalinnades, eriti elav oli raidkunst. PASSER hollandi kunstnik kes suri tallinnas, tuntuimad Võeti aina rohkem kasutusele antiikarhidektuurist laenatud detaile, eriti fasaadidel. LEON BATTISTA teosed on mustpeade maja fassaad ja Pontus Dela Gardie kauamonument toomkirikus. ALBERTI uue palazzo levik (akente vahel pilastrid). Pilastrite ja akende vaheldumine muutis fassaadi elavamaks. Arvas et matemaatiliselt väljendatud proportsioonid on kõige jumalikumad. LORENZO GHIBERTI skulptor. Tegi Firenze toomkirikusse põhjapoolse pronksukse 28st kullatud pronksist reieefi mis kujutasid vana testamendi sündmusi. Uksepaar meeldis firenzelastele ja telliti ka idapoolne kahe poolega uks

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Astrid Lindgren

Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby ­ 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875­1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vene-Liivi sõda

Vene - Liivi sõda 1558-1583 Põhjused:  Tugevad naabrid (Taani, Rootsi, Poola, Venemaa)  Vana – Liivimaa killustatud. Sisetülid  Moskva nõudis „Tartu maksu“ Esimene sõda, kus kasutati tulirelvi. 1558.a 22. jaanuar : Tungisid vene väed Liivimaale Tartu piiskopkonda, liikusid rüüstades läbi Virumaa Venemaale tagasi. 1. aprill : Narva piiramine ja alistumine soodsatel tingimustel 60 000– maheline armee Vastseliina alla. Vallutatakse Kastre. Vene poolel: Suurvürst Ivan“Julm“ IV 18. juulil : Alistus Tartu (piiskopkonna lõpp) Augustis vallutati Rõngu, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa, Toolse Ordumeistriks sai Poola – sõbralik G.Kettler Saare-Lääne piiskop otsis tuge Taanilt – Taani kuningas ostis piiskopkonna oma vennale hertsog Magnusele. 1560.a 2. august Härgmäe lahing - orduväe häving. Ordu käes vaid Tallinn, Pärnu, Paide. September – algas talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal. Koluvere linnuse piiramine ja lüüasaamin...

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Renessanssi mõisted ja tegelased

kannatuste maalija; eksperssiivsus; Isenheimi altarHolbein ­ portreist(Henry 8); Rotterdami Erasmuse portree; kirjutas lauakommetest ja käitumisnormidest, Eesti - Sittow ­ hollandkasest portreemaalija, kasutas peenmaalitehnikat, töötas Euroopa õukondades, 47 Neitsi Maarja väikesemõõdulist maali Hispaania kuningannale Passer ­ skulptor ja arhitekt, Tallinna uusi hooneid ei ehitatud, ainult renoveeriti, Mustpeade maja fassaad, Pontus De la Gardie hauamonument Prants - Francois I ­ kultuuri austaja ja toetaja, da Vinci veetis

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Dirigent andrus kallastu

Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljate...

Muusika → Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Liivi sõda

Ivan IV lubas pruudiks oma onupojatütre ja abi lubaduse eest vasalliriigiks olla 1570 asuti piirama Tallinna (ebaõnnestus) 1577 teine Tallinna piiramine vene kindralite juhtimisel samuti ebaõnnestus Magnus otsis uut isandat ­ PoolaLeedu teenistusse Tallinn kui kindlus Vene vägede edust kaotuseni 15721573 venelased vallutasid Karksi ja Paide 1579 algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu PoolaLeedu poolt ­vallutati Lõuna Eesti 1581 Pontus de la Gardie väed vallutasid Rakvere ja Narva, hiljem Haapsalu Narva ja Ivangorod (Jaanilinn) Sõja lõpp 1582 jaanuaris sõlmiti 1583 sõlmiti Pljussa Jam Zapolski suudmes Venemaa ja vaherahuga sai Ivan Rootsi vaheline Julm tagasi Vene vaherahu ­ Rootsile alad, kuid loovutas PõhjaEesti, Lääne kõik Liivimaa Eesti ja Ingerimaa kindlused Saaremaa oli Taani

Ajalugu → Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Marie Underi loominguperioodid ja luuleanalüüs

MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...

Kirjandus → Kirjandus
272 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Vana-Rooma kokkuvõte

andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda. Muidu nad maksustasid vallutatud alad v.a. Itaalia, kelle kodanikud pidid käima sõjaväes ja kellelt võeti maad. Makse kogus asehaldur, kellest tuntuim Pontus Pilatus Iisraelist. Kehtis põhimõte "jaga ja valitse", s.t. läbirääkimisi peeti ükshaaval ja kokkuleppeid sõlmiti eraldi.Tänu Puunia sõdadele vallutati tõsine vastane Kartaago. Vabariigi languse põhjused 1. Linnriigist saab suure territooriumiga riik 2. Vabariiklik valitsemiskorraldus ei sobinud;kodanikud ei saanud käia hääletamas 3. Kodanikud ei saanud sõjaväkke minna vaesumise pärast 4. Maariuse sõjareform: eraarmeed

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4 Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond ­ nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.

Ajalugu → Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Stenbocki maja

aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõja tõttu Türgiga halvenenud ning seetõttu ei suutnud kubermanguvalitsus ehitusettevõtja ees võetud lepingulisi kohustusi enam täita. Poolelioleva maja oli valitsus sunnitud andma Stenbocki omandisse. Tingimustes, kus oli olemas odav tööjõud pärisorjadest talupoegade näol ning kohale toimetatud ka enamus

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Madalmaade ja Eesti kunst 16. sajandil.

9. Kes oli tuntuim arhitekt Tundub arhidekt oli Cornelis Floris. Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12. Kirjelda Tallinna Mustpeade Fassaadil on neli korrust, esimesel korrusel on Maja fassaadi. 2 suurt akent mille keskel on suur uks, mis on musta värvi ja diagonaalsete triipudega, triipude vahel on kuldsed lillemotiivid. Uks on

Kultuur-Kunst → Kunsti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Renessansi maalikunst Madalmaades, Eestis.

säravate värvidega poolfiguur-portreid või madonnasid. (,,Taani kuninga Christian portree", ,,Aragoni Katariina portree" , ,,Maarja kroonimine" ) · Muutused arhitektuuris : sisekujundus muutus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, raidkunst (etikukivid). · Hollandist tuli Eestisse 1589. Aastal arhitekt ja kujur ARENT PASSER. Tema tähtsamad teosed on Pontus De la Gardie hauamonument toomkirikus, Mustpeade maja fassaadi ümberehitus.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rüütlid ja Eestimaa rüütelkond

aastal Harju­, Viru­ ja Järvamaa kreisi aadelkondadest. Samal aastal võeti Eestimaa rüütelkonda vastu Läänemaa aadelkond ning neile laienesid samad privileegid. Liivi sõja ajal 4. juuni ­ 6. juuni 1561. aastal andis Eestimaa aadelkond ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Ustavusvande leping on aluseks 1584. aastal Eestimaa rüütelkonna Estländische Ritterschaft moodustamiseks koos sellest tulenevate õiguste ja privileegidega. Rüütelkonna loomise peamiseks initsiaatoriks oli Pontus de la Gardie. Eestimaa rüütelkond teostas Eestimaa kubermangus Maapäeva (Landtag) otsuste kaudu kohalikku võimu, kuni 1917. aastani. Eestima rüütelkonna eelkäijaks võib pidada Taani-aegset Harju ja Viru vasallide ühendust (Universitas vasallorum in Estonia constituta), mille kohta on säilinud dokumendid aastast 1252. Kõige suurem rüütlite ordu-Saksa ordu Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles:Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajaloo KT mõisted

Ivan Julm - vene tsaar kelle pärast puhkes Liivisõda. Hertsog Magnus - Taani prints, kellele kuulus osa Eesti maa aladest. Pontus se la Gardie - mõjukas mõisnik kellele kuulus palju paid. Lõuna-Prantsusmaa kaubamehe poeg ja Rootsi väejuht. Stefan Batery- Poola leedu kuningas. Balthazar Russow - oli Tln kroonika kirjutaja ja pühavaimu kiriku õpetaja. Johan Skytte - oli Tartu ülikooli rajaja. Bengt Gottried Forselius- Eesti haridustegelane ja kirjamees, Forselius seminari algataja. Ignatsi Jaak - oli Forselius seminari õpilane (üks esimesi). Pakri Hanso Jüri - käis samamoodi nagu ignatsi Jaak oma teadmisi demonstreerima kuningale Karl IV, mille pärast Forseliuse seminar sai heaks kiidu. Andrian ja Andreas Virginius - alates 1658 Eestimaa piiskop ja korduvalt Tartu ülikooli rektor vastsete testamendi tõlkijad. Eramõis ehk rüütlimõis - Rüütlile kuulunud läänimõis Riigimõis ehk kroonumõis - mõisa juhtisid riigipoolt määratud ametnikud Kirik...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tallinn kui gootika linn

a ning ürikutes on seda mainitud esmakordselt 1233. a. Kivist kiriku ehitamine algas kümme aastat hiljem. Kiriku torn pärineb barokkajastust ja mitmed kabelid koguni hilisematest perioodidest. Kiriku sisustusest väärivad suurimat tähelepanu 13. - 18. sajandist pärinevad hauaplaadid ja 17. - 20. sajandist pärit 107 aadlike vapp-epitaafi. Kuulsamatest kirikusse maetud isikutest võiks nimetada tuntud rootsi väepealikku Pontus De la Gardie'd ning tema abikaasat, Rootsi kuninga Johann III tütart Sophia Gyllenhelmi, Katariina Suure favoriiti admiral Samuel Greigh'i ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admirali Adam Johann von Krusensterni. Kui astuda Toomkiriku peasissekäigu juurest kolm sammu lõunapoolse löövi suunas, leiate suure kivitahvli järgmise tekstiga: "Otto Johann Thuve. Edise, Vääna ja Koonu mõisniku haud. 1696 A.D." Legendi järgi oli Thuve eriti lustlik

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Liivi sõda

1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Magnusega, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond ­ nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Allikad

Ajalugu → Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Usupuhastus ja Liivi sõda

Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" ­ üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

"Petruška pärastlõuna"

"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele. Teemaks on identiteet ja inimese olemus: inimesed on need, kes nad on ning nad peavad seda tunnistama, et olla võimelised muutuma. Inimeste võimetus enda tundeid väljendada on

Muusika → Muusika
8 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU III

Avamine 1759. Hispaania. Kuninglik raamatukogu Madriidis. Escorial. SAKSAMAA / VENEMAA Brandenburgi kuurvürstkond. Friedrich Wilhelm 1659 avatuks Brandenburgi-Preisimaa Kuningriik. Peeter I raamatukogu. Ermitaazi raamatukogu. Peterburi Keiserlik Avalik raamatukogu. ÕPETATUD EESTI SELTS Raamatukogu ülesehitusprintsiibid. Dietrich Heinrich Jürgenson. Christian Emil Sachssendahl. Hermann Eduard Hartmann. Andreas Johannes Schwabe. Chronologisches Verzeichniss. Pontus von Haller. Raamatukogu suunitluse teisenemine. EESTI KIRJAMEESTE SELTS Komplekteerimise allikad. Jaan Jõgeveri kataloog. Ettepanek raamatukogude ühisele asutamisele. Komisjonid raamatukogudele soovitavate raamatute nimestiku koostamiseks. Mihkel Veske ülevaated. Seltsi tegevuse lõpetamine. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI RAAMATUKOGU Eesti Üliõpilaste Seltsi arengujooned. Oskar Kallas raamatukoguhoidjana 1888/89. Seltsi esimees 1889/90. Komplekteerimise allikad.

Majandus → Raamatukogundus ja...
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti arhitektuuur

aastal, et teha ruumi Estonia puiestee 1 elumaja laiendusele, eelkõige aga projekteerijate majale. Fotol vaade tsirkusele kaubamaja poolt. Vasakul kulgeb Lenini, tänane Rävala puiestee. Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone kavandas Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, kuid pärast hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone sai valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis krahvi Tallinna residents. 1891. aastal võeti maja kasutusele kohtuhoonena (Tallinn- Haapsalu Rahukogu jt.), kohtud töötasid seal 1987. aastani, mil valmis Liivalaia kohtumaja. 1996. aastal alustati Stenbocki maja renoveerimist valitsuse ja Riigikantselei tarbeks ning 2000. aastal alustas valitsus ja Riigikantselei seal majas oma tööd. 2001. aasta lõpul võeti kasutusele ka

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile

Lk: 38-39 Millised olid enim kasutatud teemad renessansi maalidel Itaalias ja Madalmaades? Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse

Kultuur-Kunst → Kunst
26 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Liivi sõda

1577. aastal toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola ja Leedu käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola ja Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578. aastal toimus sõjategevuses pööre, 1580. aastal purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De La Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1582. aastal sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. aastal Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Eesti ajalugu

Hertsog Magnus 1570 pakuti talle Liivimaa kuninga tiitlit, alustas koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. Balthasson Russow kirjutas Liivimaa kroonika, pühavaimu kirikuõpetaja, ,,Kolme katku vahel" Ivo Schekengerg Eesti päritolult, käsitöömeistri poeg, pani kokku salga, kes venelasi ründaks, ta hukati Vene tsaari ees. Stefan Batory- Poola kuningas, ungarlane, sundis Venemaa alistuma, Valga linnaõigus. Pontus de la Garde- pärit Prantsusmaalt, väejuht, läks laevaga põhja. 3. Eesti rahvastiku olukord Liivi sõja järel ja Rootsi ajal (kuni suure näljahädani). Peale Liivi sõja lõppu taastus rahvaarv väga kiiresti Moodustas Rootsi rahvaarvust u. 10%. Hakkas kasvama talurahva arv Sündimusele aitas kaasa rahuaeg(Eesti mehi ei sunnitud tulema Rootsi väkke) 1696.aastal suurim näljahäda, haigused tüüfus, düsenteeria

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

NARVA

NARVA Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinn- Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. See paikneb 200 km kaugusel Tallinnast ida pool ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist lääne pool. Ida-Virumaa kesasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel ida pool. Narva linna pindala on 68,95 km²[4], sh linna põhiosast eraldatud ja Vaivara valla territooriumiga ümbritsetatud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindalad on vastavalt 5,08 km²[5] ja 0,58 km². Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel j...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Eesti mõisate ajalugu

Eismont, kes oli mõisnik 1598. aastani. Siis sai Olustvere omanikuks Tartu piiskopi Johann Blankenfeldi sugulane Franz Blankenfeld ja tema abikaasa Catharina Orgies. 1624. aastal läänistati Viljandi lossilään, mille koosseisu Olustvere kuulus, krahv Jakob De la Gardiele (1583–1652). Peagi panditi mõis Valentin Schillingile, kes oli omanik 1640. aastal. Pandilepingu lõppedes siirdus mõis De la Gardie´dele tagasi. Krahv Pontus Fredrik De la Gardie (1630–1692) pantis selle lõplikult ära: 1668. aastal sai pandihärraks Johann von Schlippenbach.  Pärast Johann von Schlippenbachi surma siirdus mõis endiselt pandivaldusena edasi tema pärijatele. 1734. aastal oli Olustvere mõisnikuks vabahärra Berend Friedrich von Schlippenbach. Viimane pärandas mõisa oma tütrele Anna Friederika von Schlippenbachile, kes abiellus 1742. aastal Karl Gustav von Ferseniga. Pärast

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577  1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande  Sai Liivimaa kuninga tiitli ja Põltsamaale lossi ja Ivan IV onupoja tütre Maria  1570 7 kuud veneväed piirasid Tallinnat  1577 7 nädalat vene väed piirasid Tallinnat 6) Sõja lõpp  Poola kuningas Stefan Batroy ründab Vene alasid > 1582 Jam Zapolski vaherahu > Poola saab Lõuna-Eesti  Rootsi väejuht Pontus de la Gordie ründab üle külmunud Soome lahe Põhja-Eestit Poola võim Liivimaal  1582 Jam Zapolski rahu  1583 Tartus jesuiitide gümnaasium  1585 Tartus tõlkide seminar Rootsi võim Eestimaal  Eestimaa hertsogkond  7 linnuselääni > mõisaläänid  Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj  1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord  Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi sõda

Liivi sõda 1558 ­ 1583 Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ­ keskvõimu puudumine ­ ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam ­ vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ungru loss (mõis)

1655. aastal abiellus ta Helene von Zoegega Erastverest. 1666. aastal suri Otto von Ungern-Sternberg ning mõisa päris tema poeg Reinhold von Ungern-Sternberg. 1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast

Ajalugu → Eesti ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Meister ja Margarita

"Miilitsale ja abikaasale esitamiseks," lausus Nikolai Ivanovits kindlalt." Antud teose üleseehitus, mis põhineb romaanil romaanis, lubab autoril tekitada rea siseparalleele nii üldkasutatavas sümboolikas kui sõnamängude kahemõttelisuses. Mainitud hipodroom, viitab Maneezi väljakule, kus ratsutati ning korraldati võiduajamisi. Samuti turuplats ja suur väljak. Sarnast kõrvutatavat materjali leiab veel Pontus Pilatuse ja Kaifase vestluses mainitavates Saalomon tiigis, mida oli samuti kolm nagu Patriarhi tiike. XXVI peatükis mainitakse kaht viieharulist lühtrit, mis templi kohal olid (arvatavasti vihje Kremli müüritornide viisnurkadele). Jne. Teoses esinevad muusikalised teemad on täiesti olemasolevad ning selgelt eristatavad. Bulgakovi jaoks oli muusika oluline.

Eesti keel → Eesti keel
704 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökopakett

Kivilinnuse varaseim etapp, kuhu kuulub kolmeruumiline ja kolmekorruseline pikliku torni-laadne majalinnus, valmis 15. sajandi alguseks. 15. sajandi I poolel toimus esimene linnuse laiendusetapp, mille käigus ehitati linnusele juurde sise- ja eeshoov, kõrge ja sakmelise kaitserinnatisega lõunamüür ning põhjatiib. Liivi sõja ajal, 1558. aastal langes Toolse linnus venelaste kätte, nagu paljud teisedki Ida- Eesti linnused ning 1581. aastal Pontus de la Gardie võiduka retke käigus vallutasid linnuse rootslased. Siiski arvatakse, et Toolse pääeses Liivi sõjast suhteliselt kergelt ning jäi varemetesse alles Põhjasõja käigus. Altja Kõrts Altja Kõrts asub Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargis. Esimest korda on ajalooürikutes Altjat ja selle lähiümbrust mainitud 1465. aastal, kui Annikvere mõisale kuulus samas paigas olev kalapüügikoht. Altja oli kõrtsiderikas küla. Rannakõrtsid olid esmajoones

Ökoloogia → Ökoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Suuremõisa loss

(1637-1710), kes oli sõjaväelane, väejuht ja riigiametnik. 1687-1704 oli ta Eestimaa kindralkuberner. De la Gardie perekonna käes oli Suuremõisa 1691. aastani, mil see reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagastati. Pärast Põhjasõda 1710. a. võeti Suuremõisa nagu teisedki Rootsi riigimõisad Vene krooni hallata. 1712-1755 oli mõis antud rendile. 1775.a. sai Suuremõisa omanikuks E.M.Stenbocki poeg Jacob Pontus Stenbock (1744-1824), aga oma elustiili tõttu langes ta suurtesse võlgadesse ning Suuremõisa mõis läks vekslite kattena 1796.a. parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile (1744-1811), kelle suguvõsa valdusse jäi mõis rohkem kui sajandiks. 1811. a päris Suuremõisa mõisa O.R.L von Ungern-Sternbergi poeg Peter Ludwig Konstantin Ungern-Sternberg (1779-1836), kes ehitas laevu, kasvatas meriinolambaid ja rajas Kärdla

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola- Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. 1.3 Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele.

Ajalugu → Ajalugu
126 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tallinna kirikud

Kuni 1560. aastani oli see katoliiklike Tallinna piiskoppide kirikuks, hiljemgi resideerisid seal Eesti kõrgemad vaimulikud. Kirikusse sisenedes jäi minu pilk peatuma koheselt suurtel ja võimsatel vappidel, mida oli hulgaliselt kiriku kõikidel seintel. Samuti oli ka mitmeid epitaafe kiriku piilaritel ja seintel. Toomkiriku silmapaistvamad hauamonumendid esindavad erinevate ajastute raidkivikunsti stiilisuundi. Kooriruumi lõunaküljel on kaunis renessansteos ­ Rootsi väepealik Pontus De La Gardié ja tema abikaasa. Barokiajastut esindab tagasihoidlikum meistritöö ­ Johan Hastferi portree- epitaaf 1676 aastast Rootsi kujur Nicolaes Millichi loomingust. Imekombel elasid nimetatud raidkiviteosed üle kirikut XVII sajandil laastanud tulekahju.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Liivisõjast Põhjasõjani

Kõik Vana-Liivimaa keskaegsed riigid olid 1561.aastaks lakanud eksisteerimast ja seetõttu loetakse seda aastat Vana-Liivimaa ajastu lõpuks. Sel hetkel oli Liivimaa jagatud 4 riigi vahel: Venemaa, Poola, Rootsi, Taani. 3. Talupoegade ülestõus. TV lk. 29-30 4. Liivi sõja lõpp. Vihik Poola ja Rootsi eesmärgiks sai kaotsi läinud alade tagasivallutamine Venemaalt. · Poola eesotsas Stefan Batoryga tungis Tartumaale ja sealt edasi Venemaale · Rootsi eesotsas Pontus De la Gardie'ga tungis Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaale. Vallutati Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Narva alt liiguti edasi Venemaale, vallutati Ingerimaa kuni Laadoga järveni välja 1582.a sõlmiti Venemaa ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, mille alusel Lõuna-Eesti läks Poola-Leedule kuid Venemaa alad, mis olid sõja ajal vallutatud anti Venemaale tagasi. 1583.a sõlmiti Venemaal Pljussa vaherahu, mille alusel Rootsi sai Lääne- ja Põhja-Eesti ning

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj)

Venelased lülitusid uuesti sõjategevusse mõni aeg hiljem, kui nad vallutasid pea kogu mandri-Eesti aastatel 1572-1577. Rootsi ei suutnud oma valdusi tagasi vallutada. Liivi sõja tulemuse otsustas suuresti juhus : uus Poola-Leedu kunn, ungarlane Stefan Batory ja Johan III olid kälimehed, kes leidsid sõjas Venemaaga kähku ühise keele. Batory alustas ulatuslikku sõjategevust Venemaal. Vahepeal saatis edu ka rootslasi. 1581 hõivasid Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel Rakvere, Läänemaa kindlused ja Narva. Venemaa ei suutnud kahe tugeva vastasega jätkata. Jaanuaris 1582 sõlmiti Venemaa ja Poola-Leedu vahel Rooma paavsti legaadi vahendusel Jam Zapolski vaherahu. Sellega loovutati Rzeczpospolitale Lõuna-Eesti. Rootsi ja Venemaa sõlmisid augustis 1583 Pljussa vaherahu. Liivi sõja tulemusena hukkus pool Eesti elanikkonnast. Eesti jagunes kolmeks : Põhja-Eestis Rootsi, Saaremaal Taani, Lõuna-Eestis Poola- Leedu.

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun