), kus tutvustab erinevaid maid on populaarteaduslik ja geograafia alane. "Kodutohter", arstiteadmistest, kodusest ravimisest. Proosa vormis avaldas: "Ennemuistsed jutud" ("Eesti rahva ennemuistsed jutud" tänapäeval). Jutud: "Kullaketraja", "Tuhka-Triinu", "Tark mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud
1. ILUKIRJANDUS (proosa) Harjutus 1.1. I LUGEMINE Loe läbi katkendid Andrus Kivirähki romaanist ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ja lahenda selle põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50100 sõna. 1. Analüüsi ja võrdle Leemeti isa ja onu Vootele väärtushinnanguid. Kinnita oma väiteid tekstinäidetega. (15 punkti) 2. Selgita teksti põhjal mõistet ,,ussisõnad". Nimeta vähemalt 4 põhjust, miks hakkas ussisõnade kasutamise oskus vähenema. (15 punkti) 3. Selgita, missugust inimest tahtis isa Leemetist kasvatada. Millele ta poja kasvatamisel toetus? (10 punkti) II KIRJUTAMINE Kasvatusteadlane Peeter Põld on 1933. aastal väitnud, et eestlaste häda on traditsioonide puudus, st kommete, harjunud viiside puudumine, mis annaksid stabiilsuse. Traditsioonides peitub vaim, mis paistab silma vanades haritud maades. Traditsioone järgides saab inimene ohutult üles kasvada, nad kaitsevad...
PROOSA. STIILI HARJUTAMINE 11. klass NIMI: Armin Golovanov LÕPETA LAUSE VÕRDLUSEGA. Õhtune väikelinn magab nagu karu talveund. Haab kükitab oma juurtel kui inimene kindlalt oma kodus. Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lain...
Ümberjutustus ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald Laul VIII Teisel päeval ärkasid Kalevite pojad enne koitu. Kolm venda jätkasid enda teekonda uurides häid liisuheitmise kohti. Olles kõndinud päeva lõuna poole, märkasid nad pärnade vahel asuvad talu. Nad astusid väravast sisse ning taluperenaine hõikas: ,,Astuge, mehed, õueje, Tulge, peiud, me talusse, Kosilased, kamberisse! Teie kõrged kosilased, Kallid kalevite pojad, Meil on kõrged kositavad, Targa taadi tütrekesed, Hiiust ilmund neiukesed." Vanem vend kostis vastu: ,,Ega me ole kosjaskäijad, ...
6)Hugo: Teda on tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja säravaima esindajana. Prantsusemaal kujunes ta olulisemaks proosakirjanikuks romantismiajastul. Tema roomanid on populaarsed ka tänapäeval. Üks ähtsamaid on ,,Jumalaema kirik Pariisis" Hugo tegelased on erandlikud ja tegelased piinlevad ning enamik neist hukkub. Tegelased ja nende teod on romantilised ,kontrastirikkad, kuigi mitte alati psühholoogiliselt usutavad. Romaani ülesehitus põhineb romantikutele ja kontrastidel.Sügav traagika läbib romaani. Kõige oma tegelaste kaudu jäädvustab auto inimlikke kannatusi ja muret, südametust , samal ajal aga ka ülimat ilu, altruimi ja eneseohverdust. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo l...
Proosa aastatel 1905-1940 Sajandivahetusel eesti kirjanduses valitsenud realism mõjutas ka 20.sajandi alguse noori kirjanikke. Realistlike, peamiselt külaelu kajastavate juttudega astusid kirjandusse Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare, Oskar Luts, Jaan Oks ja teised. Uusromantiline proosa kujunes välja 20.sajandi esimese kümnendi lõpuks. Võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutatud, pigem impressionismist; samuti oli uusromatilise kujutuslaadiga ühendatud realistlikke, isegi naturalistlikke jooni. Näiteks Tuglase novelli "Toome helbed" ja Tammsaare üliõpilasnovelli "Noored hinged" on kujundanud realismi ja uusromantismi ühendav psühholoogiline impressionism, mis annab edasi tegelase tunde- ja meeleoluvarjundeid. Jaan Oksa detailirikas ja
Johann Wolfgang Goethe 1749 1832 Proosa `'noore Wertheri kannatused'' (1774) `'Wilhelm Meisteri õpiaastad'' (1796) Wilhelm Meisteri rännuaastat'' (1829) `'Luule ja tõde'' nelja osaline autobiograafiline romaan üks autobiograafiliste tipp teoseid (1811 1839) `'reisikirjad'', `'itaaliareis`', `'kirjad Sweitsist''. Draamad 1771 `'Götz von Berlichingen'' (16. Saj talupegade sõda Saksamaal) 1773 `'prometheus'' (nimitegelane ei allu Zeusile, vaid kuulutab oma sõprust inimestele ja tööle) 1787 `'Egmont'' 1790 `'torguato Tasso'' 1787 `' Iphigenia Taurises''
Kalevipoja 20.lugu Ühel päeval kihutasid kullerid Kalevipoja juurde, et talle teada anda saabuvatest raudmeestest. Kalevipoeg saatsid kullerid minema ning hakkas ise kiiresti sõjaplaani koostama. Enne teele tõttamist kutsus ta kaasa Alevipoja ja Sulevipoja ning koos nendega maha kallid varandused, et need võõrastesse kätesse ei satuks. Kui saabus hommik võttis Kalevipoeg oma mõõga ja hobuse ning läks tallist välja, et teavitada rahvale raudmeeste tulekust. Sarvehäält kuuldi kaugele viru piirile, see kostis ka Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega. Koguti kokku kõige kangemad mehed, viissada tuli Virumaalt, kuussada Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enn...
luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik
selgitajaks oli koor, *vähe koor kadus, *palju dekoratsioone, * eelistati dekoratsioone, *eelistati tragöödiaid komöödiaid Sarnasused: Pidustuste jaoks, mängiti -||- kreeka müüte, ainult mehed Rooma luule. Nii nagu proosa, langes luule õitseng kuldsesse ajajärku. Tuntumad luuletajad olid Vergilius, Horatius ja Ovidius. · Vergilius oli tuntuim ja armastatuim. Ta on ka rooma eepose "Aeneis" autor. Eepos on luulevormis ja koosneb 12 laulust. · Horatius on teatud kui oodide autor ood on ülistuslaul elurõõmule, armastusele, loodusele sõprusele (kõigele ilusale), meeleolult hästi positiivne. Kirjutas ta ka
Kordamine romantilise proosa kontrolltööks · F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas, Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit, oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas, teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. ,,René" on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased. · E. T. A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist, teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent, komponist, dekoraator, kapellmeister. Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amade...
Pime auk Tänapäeval ei ole enam palju kohti jäänud, kuhu inimsilm ei ulatuks. Ka kõige pimedamad koopad üksikutel saartel on risti-põiki läbi uuritud. Aga võib leiduda kõledaid mahajäetud või silmale nähtamatuks jäänud paiku, kuhu ei ole inimene oma jalga teab kui kaua tõstnud. Ühes väikelinna koolimajas on just seesugune paik, näotu, pime, räpane. Sinna jõudmiseks tuleb avada uks, surudes oma sõrmedega ukselinki, mis on sadade inimkäte puudutustest rasvane. Seejärel sisene kõledasse kajavasse, kuid avarasse ruumi, mille tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud. Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi. Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aega...
.............................................................. 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib Eduard Vildest, kes oli Eesti vanim ning ka auväärseim proosa kirjanik. Näiteks oli just tema see, kes hakkas esimesena avaldama pakse algupäraseid romaane. Vilde mitmeid jutte ning romaane iseloomustab kõige väljatoomine ning üldiselt mitte millegi varjamine näiteks on ta kirjutanud talupoegade peksmisest üksikasjalikult. Niisiis ei ole Eesti ühes suuremas proosa kirjanikus mitte mingit väga rahulikku hingeelu. Referaadis toon ära põhiliselt Vilde eluloo ning ka tema kirjutustest.
· 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna" · Jannsen 1819-1890 "Pärmi Jaagu unenägu" »
See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid. Peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast. Peajumal Odin, äikesejumal Thor. Surmavaen ja halastamatu kättemaks. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi. Kangelaslaulud – inimestest
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
KIRJANDUSZANRID Ilukirjandus jaguneb proosaks ehk eepikaks, luuleks ehk lüürikaks ja draamaks (näitekirjanduseks) ehk dramaatikaks. VORMI JÄRGI ZANRID: Proosazanrid on jutt, jutustus, romaan, eepos, novell, miniatuur Luulezanrid on sonett, ballaad, poeem, haiku Draamazanrid on tragöödia, komöödia, draama PROOSA Proosateose ehk jutustava teksti kolm põhitunnust on süzee (tegevus), karakterid (tegelased) ja miljöö (tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
vihjeid usule. · Tuntuim kogu on "Tolmust ja värvidest" (1967) Veel autoreid · Uno Laht julge ja bürokraatiat kritiseeriv, põimitud huumoriga. · Ellen Niit lasteluule, lootusrikas ja helge. · Ain Kaalep klassikaline luule, mõjutused ajaloost. Olulisemad naasnud autorid · August Sang lootusrikas ja optimistlik luule. · Kersti Merilaas skeptiline, luule väljendab kartust uue hirmuvalitsuse ees. Proosa · Proosa jääb luulevaimustuse varju. · Peavooluks on realistlik proosa, eriti isiku- ja ajasturomaan. · 1960. aastail pöördutakse tagasi vorminõudlikumate zanrite (novell, miniatuur jms) juurde. · Noorem põlvkond kasutab palju sisemonoloogi ja kogemusi elust enesest. · Teemadeks on möödunud aegade analüüs · 1960. aastate noorsoo lemmikuks sai Mati Unt noorte elu käsitlevate lühiromaanidega. Proosa · Debüteerivad Arvo Valton, Enn Vetemaa,
sest Loomingut antakse välja Tartus ja selle puhul tajutakse teatavat opositsiooni ametlikult kultpoliitikale. Ajakiri on kindlasti väga professionaalselt tehtud ajakiri. Ajakirjad katkevad MS tõttu, aga tekivad ajutised asendused: 1940 "Sirp ja vasar" 1942-1943 "Ammukaar" 1943-1944 "Sõjasarv" Üks võimalus periodiseerida kirjandust: + 1917-1928 (Siurust "Toomas Nipernaadini") Nips tähendab suuremat pööret proosa suunas. Retseptsioonikriitikas on näha, et proosale hakatakse rohkem tähelepanu pöörama. + 1929-1940 ("Õnnevarjutusest" okupatsioonini) M. Underi ballaadikogu, lüroeepiline värsikogu, mis annab märki senisest suuremast narratiivsest algest. Võib kuidagi ettevaatlikult arvata, et 30ndad on narratiivsemad kui 1920ndad aastad. Tartu-Tallinna opositsioon kujuneb välja 1930ndate jooksul, pol võim eeldab tsentreeritust. Tartult hakatakse kultuurilist võimu ära võtma
J a M Jaan Kross · Sündis tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi kooli õigusteadust. · 1946-1954, ,,puhkusel" Krasnojarski Krais ja Komis. · 2004 aastal oli jaan Kross Kõige enam autorihüvitist teeniv eesti kirjanik 29148.- · 1944-49 abielus Helga Pedusaarega, 1954-58 oli abielus Helga Roosiga, 1958 on abielus Ellen Niiduga, neil on kolm last. · Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Proosa (Romaanid) 19 80) 0 (197 e l " IIV t ku vah m e ka 978) 982) 84) o l " (1 1 (1 9 ,,K i s r i hull a a n" ( rasõit" ,,Ke ere rom rtensi ä v a )
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)
Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit). Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. Tema teos''Tume inimeselaps'' on teema, tegelaste ja sümbolistliku maailmapildi poolest eesti uusromantilises proosas üsna iseloomulik teos, millel on ühisjooni teiste autorite, eriti Tuglasega. Oksa novellides põimuvad sümbolistlik ja realistlik(või naturalistlik) kujutus. O.Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad uusromantilised näidendid ja jutud. ''Kevade'', ''Soo'' lastejutt''Nukitsamees'' 15. uusromantism- on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust Impressionism- märksõna-hetk. Meeleolukas, mänglev, varjundirikas, detailne, peened nüansid. ''Toome helbed'' Ekspressionism-märksõna-väljapigistamine
Vanem Edda on kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius. Codex Regius taasleiti aastal 1643. Erinevates käsikirjades säilinud laulude valik täpselt ei kattu, ka kaasaegsed väljaanded ning tõlked erinevad laulude valiku poolest. Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat E...
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
,,KALEVIPOEG" Rahvaväljaanne (Kreutzwald) Enn Vetemaa Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg"on algselt kirja Enn Vetemaa kirjutas ,,Kalevipoja" pandud luulevormis. proosavormis. Rahvaväljaandes on kirjas, et Kalev tuli Enn Vetemaa kirjeldas Kalevi Eestimaale tulekut Eestimaale Põhjakotka seljas. pikemalt ja iseloomustas kotkast."Kotkas on kaunikesti elukartev õhusõiduvahend, aga eks jätnud kotkapiloot pealtnägijatele õige mõjuvõimsa mehe mulje" Kreutzwaldi teoses toitis Linda Kalevipoega 3 Enn Vetemaa teoses: ,,Nii suure poisslapse aastat rinnaga. rinnaga toitmine olevat surmapatt ja neile e...
ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis
d 1940 Kommunistlik propaganda. Juhan Smuul, Debora Vaarandi, Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad", ,,Poeem Okupatsioonid kehtestasid range Luule Poeem, võitlus ja igatsusluule. Karl Ristikivi, August Gailit Stalinile", ,,Mina kommunistlik noor". Debora tsensuurisüsteemi. Aastatel 1940 Proosa ja draama jutustus, olu-kirjeldus, Friedebert Tuglas, August Mälk Vaarandi ,,Põleva laotuse all", ,,Talgud Lööne soos". kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa"
3) lõpplahendus on ootamatu ja üllatuslik. Novell. Novell sai oma nime hiliskeskaja lühikesest lõbusast lühijutust novella'st. Novell on kõigist kirjanduszanritest kõige loomulikuma tekkega ta tekkis olukorras, kus jutuvestja istus linnaplatsil või tänavanurgal ja tema ümber kogunes kuulajate hulk. Neid rahvuskeelseid lühijutte ja naljandeid hakati ajapikku kogudeks ühendama. Kui keskaja proosa oli vadavalt müütilis-fantastiline ning esitusviisilt piltlik-metafoorne, siis uus proosa oli sisult igapäevaelu käsitlev, realistlik ning rahvalik. Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Giovanni Boccacciot (1313-1375). Tema novellide allikaks on needsamad rahvajutud, kuid andes tegelastele lugematuid psühholoogilisi varjundeid ja kujutades kaasaja elu väga mitmekesiselt, tõi ta lühiproosasse täiesti uue kvaliteedi.
Kreeka-Mükeene periood- Kujunes välja kiri, Homerose ajajärk- kujunes välja eraomandus, tegeleti põllumajandusega. Arhailine periood- kujunes välja orjanduslik periood, tekkisid linnriigid 776.enne meieaega Olümpia. Atika periood-ateena õitsenguaeg, kreeka-pärsia sõjad. Kreeka teater. Hellenismi periood- kultuurivõim läheb üle roomale, komöödia hiilgeaeg , pärast aleksandri surma. Roomaperiood- kreeka tõuseb kultuuriliselt kõrgemale ,kuid poliitiliselt langeb, kujuneb välja seiklus ja armastusromaan. Zeus- tunnusteks on kotkas ja tamm, ta on karm aga õiglane.(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja ...
E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Tunnus Lüürika Eepika Draama Loo olemasolu -- + + Jutustus -- + -- Kõneviis Seotud kõne Sidumata kõne Dialoogiline Väljendusviis Lüüriline Eepiline Dramaatiline 4. Iseloomust vcxage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Luule- värss ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia" kasutatakse ka lüürika tähenduses. Proosa- igasugused kirjanduslikud tekstid, millel puudub rütm, kuuluvad siis: anekdoodid, muinasjutud, muistendid, kroonikad, näidendid, stsenaariumid
Kolmas tegelane on hetman Hazepa hoiab sinna, kui on näha võiduvõimalusi, valmis petma, auküsimus oluline (Puskinarvas, et selliseid inimesi rahvas vihkab) ,,Vaskratsanik" - Peeter I, kaks erinevat tegevusliini 1) Peterburi linna ehitamine 2) väikeametniku elu tsaari poolt ehitatud linnas Maailmas on 2 stiihiat, mille vastu inimene on võimetu loodus ja tsaarivõim. Puskini proosa Jutustus ,,Kapteni tütar" - ajaloosündmused, eelkõige Pugatsovi ülestõusust Vormilise uuenduse toovad ,,Belkini jutustused" - tegu topeltraamjutustusega (kõik lood on jutustanud keegi Belkin, kes on omakorda kuulnud iga loo erinevalt inimeselt see on lihtsalt väide, teeb nii, et saaks mitu vaatepunkti kirja panna) Puskini tragöödia Ajalootemaatika jätkub. ,,Boris Godunov" - 18. saj lõpp 19. saj algus. Võimule saanud tapmiste ja valetamiste kaudu, tark valitseja, kuid teeb
kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehiskõne. Seega luuakse opositsioon „luule-proosa“ Perminil proosa on vähemalt kaks selget eristuvat tähendust 1) Proosa kui tavaline, argine , mittekunstiline küne; 2) Proosa kui sõnakunsti (ilukirjanduse) liik.
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
Poliitikasündmused, filosoofia Teine tase ``Ratsanikud`` Kolmas tase ``Pilved`` Neljas tase ``Linnud`` Viies tase Elav ja ilmekas DEMOSTHENES filosoofiline proosa Elas 384 322 eKr. Kreeka kõnemees Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Filosoofiline proosa meister Teine tase 61 kõnet Kolmas tase Filipika Neljas tase
Lepiku käsikirjad ja oma raamatukogu pärandas ta Fr. R. Kreutzwaldi nimelisele Kirjandusmuuseumile. Hoiused ja autoriõiguse teostele pärandas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnale Betti Alveri nimelise fondi asutamiseks. 19.juunil 1989.aastal Tartus luuletaja suri. Ta sängitati 23.juunil Tartu Vana Jaani kalmistule, oma teise ustava abikaasa Mart Lepiku kõrvale. 8 2 LOOMING 2.1 PROOSA Betti Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" 1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi". Samas ajakirjas avaldati aprillinumbrites veel Betti jutuke ,,Pärtel Paulseni naine". 1927.aastal avaldati ,,Loomingu" neljandas numbris Alveri etüüdilik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke". Ta sai ka julgustust ,,Vaene väike" avaldamisest, mistõttu andis ta ka oma uue teose ,,Linda"
tunne iseenesest. Muutub luuleraamatu formaat. Nõukogude ajal suhteliselt väikesed, vahel kõvade kaantega. Nüüd hästi läbi mõeldud kujundus ja formaat käivad terviku juurde, omaette esteetiliseks objektiks muutunud. Eeskujud noortele luuletajatele: surulased, Jüri Üdi (Viiding), Ilmar Laaban, Andres Ehin, Uku Masing; 19. sajandi lõpu prantsuse sümbolism, 20. sajandist dadaism, sürrealism, ekspressionism. 5. Üldised muutused 90ndate proosa poeetikas. Selgelt muutub kirjanduse keel seotud mitmete mõjudega (prantsuse poststrukturalistliku filosoofia + kõnekeele mõjud). Tehnoloogia mõju keelele ja stiilile. Selgelt näha teemaderingi avardumist, hoopis teistsugune tegelane. Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses
Ma ei viitsi seda peab julgema lausuda, neid snu ei tohi hbeneda. On tarvis kinkida enesele hetki, mil sa ei tee mitte midagi. Mil sa lihtsalt elad, oled niisama olemas ilma konkreetse sihi vi lesandeta nagu mingi taim vi kass pikesepaistel. Vedeled, juturaamat kes, diivanil, tukastad, loivad mda linna Ld niisama aega surnuks. Lased oma ellu natukene hku, et see ei sarnaneks liialt tellisseinaga. Kas vi ndalavahetustel, kas vi puhkuse ajal. Paljudel inimestel on ju kombeks planeerida oma puhkust tpselt samamoodi nagu tpevigi. Tuleb teha remonti ja harida aeda, klastada suveteatrit, korraldada saunapidu, astuda lbi tkaaslase juubelilt Turismireisil on tingimata tarvis tormata he vaatamisvrsuse juurest teiseni, kia peva jooksul lbi vimalikult palju muuseume. Milleks? Taas ehitatakse tellisseina, laotakse seda kiiruga kokku ahmitud muljetest. Pole kahtlustki, et sedasi ringi kihutades juhtub nii mndagi, mr tuleb pikk. Aga hku seal pole...
Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile. Scotti juures isegi gooti banaalsed nõuded on tema loomingus oluline - halvad asjad toimuvad tormi ööl jne. Olukirjeldus on lüürilise varjundiga Hayne puhul, kes oli põhiliselt luuletaja. Sõnavõimalused - keeli hakatakse juba sellel ajal uurima rohkem, 19. sajandil on keelte uurimises uuendused
Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina). Monoloogilisus, mille adressaadiks on lüüriline sina. Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis. Aja, koha ja tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud. Klassitsistliku draama nõue on
............................................................32 21. August Gailiti looming + 1 teos..............................................................35 22. Dramaatika olemus..................................................................................36 23. Lüürika olemus........................................................................................38 24. Luule 1917 - 1940...................................................................................40 25. Proosa 1917 - 1940..................................................................................42 27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus
60.-te alguses oli sulaaeg. Kirjandus oli optimistlik, romantiline, allegooriline (loodusallegooria, ridadevaheline poeetika), avatud, taastamine oli põimunud uuendusega. Avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia. Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas kirjanduses ringlema. Helgus, ühemõttelisus. 1964 – sulaaja lõpp. Kultuurile hakatakse tasapisi pidureid peale panema. 60.-te lõpus oli kirjandus raskemeelne, sünge, mitmekihiline. 4. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. 5. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1966–72. Almanahhide laine. Eksistentsialismipoleemika, uuenduse ja pessimismi põimumised, iroonia, madaldumine, modernism ja postmodernism, sürrealism. Luulekassetid.
TARTU TALLINNA NAK ja TNT (__________________ Noored Tegijad). Proosa on sidumata kõne (kõige levinum keelekasutamise vorm). Tähtsamad proosažanrid on ________________, romaan novell ja jutustus. Eesti proosa 1940-1955 sotsialistliku Stalinismiaegne kirjandus oli rangelt reeglistatud: nõuti _______________________ realismi laadis kirjutamist, proosa põhiteemadeks olid sõjasündmused, Saksa okupatsioon, ______________________ kolhooside rajamine, LÄÄNEMAAILMA ______________________ pahelisus. Sotsialistlikku realismi järgisid August __________________
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga),
Jaan Kaplinski Elukäik 1941 Tartus Tartu 1. Keskkool Tartu Ülikool Tallinna Botaanikaaed Ugala Eesti Kirjanike Liit 40 kirja Läbiotsimised ja surveavaldused Poliitik- Eesti Kongress ja Riigikogu Looming Luule Proosa "Jäljed allikal" Autobiograafiline proosa "Tolmust ja värvidest" Pikem proosa Elliptiline ja metafoorirohke "Jää ja kanarbik" Napp väljenduslaad "Kust tuli öö" "Raske on kergeks saada" "Jää ja Titanic" "Mitu suve ja kevadet" Reisikiri "Teekond Ayia "Öölinnud. Öömõtted" "Sõnad Triadasse" sõnatusse" "Kirjutatud" Tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke Göteborgi raamatumess Raamatumessi peaesineja Tunnustused Juhan Liivi luuleauhind Eino Leino auhind Riigivapi IV klassi teenetemärk Riigivapi III klassi teenetemärk
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele
Rooma kirjanduse põhiperioodid. Vanim ajajärk kuni 240 e.m.a Kreeka eeskujude jäljendamine kuni Cicer kirjandusliku tegevuse alguseni (a. 240-81 e.m.a) Rooma kirjanduse kuldne ajajärk (Cicero aeg ooma proosa õitseaeg) Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk Augustuse surmast Traianuse surmani Rooma kirjanduse vasken ajajärk hiline impeeriumi aeg Traianuse surmast antiikaja lõpuni ( a.117-476 m.a.j Komöödia Algust tegi Livius Andranicus, kes valis süzeesid Trooja tsüklist. Ta sai ka Rooma dramaatikas juhtivaks Kirjutati värssides ja kanti ette mitmesuguste mängudel Komöödias säilisid kreeka süzee ja kreeka tegelased
Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasaminek info peitmine ridade vahele(J. Smuul). 5.)Jaan Kross *käis Westholmi gümnaasiumis *TÜ õigusteaduskond *on töötanud söekaevanduses, Eesti Postimehes, tõlgina *on olnud vangis Looming: Zanrid: *luulekogud ,,Söerikastaja" *novellid ,,Kajalood" *romaanid ,,Wikmani poisid" *näidendid ,,Dr Karelli raske öö" *elulooraamat ,,Kallid kaasteelised" *tõlked ,,Othello" Teemad: *ajalooline proosa kasutab ajaloolisi isikuid ja sündmusi ning mõtleb ise juurde, teosed on ajalises järjekorras. *autobiograafiline proosa + ajalooline proosa nt ,,Wikmani poisid" ja ,,Tahtamaa" Veel teoseid: ,,Kolme katku vahel" tegelaseks Russow ,,Pöördtoolitund" Jannsen ,,Taevakivi" Masing, K. J. Peterson ,,Keisri hull" Masing, Faehlmann ,,Professor Martensi ärasõit" jurist Martens ,,Kolmandad mäed" J. Köler. Iseloomulik Krossile:
Tolleaegse kriitika armastatud epiteete oli ,,suureandeline" ja ajastusse neid ,,suureandelisi" jätkus, ehkki tänapäev enam nende nimegi ei tunne. Aga leidus siiski ka teistsuguseid kirjanikke: tol ajal esilekerkinud autoreist on oma loominguga jäänud eesti kirjandusklassikasse August Kitzberg, Eduard Börnhöhe, Eduard Vilde, Karl Eduard Sööt, Anna Haava, Juhan Liiv jmt. Romantilised jutustused. 1880.aastail tekkis eesti kirjanduses ajalooainelise romantilise proosa laine. Selle voolu esimene jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" (1880)on jäänud ka kogu voolu esindusteoseks. Bornhöhe on kirjutanud veel kaks ajaloolist jutustust: ,,Villu võitlused" ja ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". ,,Vürst Gabrieli" tuntakse tänapäevale eeskätt kui filmi ,,Viimne reliikvia" alusteost. Kõige viljakam ajaloolise proosa autor oli Andres Saal, põneva elukäiguga mees, kes elas pikka aega Jaava saarel ja suri Californias
Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik.
4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tragöödia ja naljalugudest komöödia Tragöödia tähtsamad esindajad: Sophokles, Euripides, Aischylas Komöödia tähtsamad esindajad: Aristophanes Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes. 5. Hellenismi ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Eriline õitseng luulel Rohkem hakati tundma huvi üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu eleegia, epüllion ja epigramm. 6. Rooma ajajärk 7. Rooma kirjanduse tunnused ja jooned On Vana-Rooma ladinakeelne kirjandus. Rajaja oli endine Kreeka ori Livius Andronicus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
