Dostojevski - idioodid Nõrkushood, milleks? On need kellelegi kasulikud? Peavad olema, kuid enamasti ei too nad mingit kasu, pigem kahju. Vapustavad sündmused võivad esile kutsuda nõrkushoogusid, mil ei suudeta säilitada kontrolli oma välise mina üle, paljastub sisemine tahe, jõud, mõtted, agressiivsus, millest mul võib-olla aimugi ei ole, ja mis võiks nii mulle kui teistele teadmata jääda. Juhuslikult iseennast avastades tunnen tagasilööke, tunnen, et ei olegi nii tugev, kui arvan end olevat, tunnen, et ei saa iseendaga hakkama. Niisiis seisangi iseendaga silmitsi ja pean kohut, süüdistades ja kaitstes iseennast. Tundub, et teisi inimesi on kergem mõista kui iseennast, kuna pinnapealsus on lihtsam. Lihtsam on siiski analüüsida teiste käitumist, Dostojevski "Idioot", miks leidis romaan just sellise lahenduse, miks ei võinud vürst Mõshkin käituda teisiti. Vürst Mõshkin saabus Venemaale pärast oma 20-ndaid eluaastaid, s
Fjodor Dostojevski Fyodor Mikhaylovich Dostoyevsky (1821-1881) oli vene kirjanik keda peetakse üheks kõige suuremaks psühholoogiliseks kirjanikuks. Tema parimad teosed nagu ,,Kuritöö ja Karistus" või ,,Idioot" on puhtad näited sellest kuidas ta uurib inimese psühholoogiat nii sotsiaalses kui ka hingelises vormis. Fjodor Dostojevski, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis asus ühes halvimas linnaosasDostojevskile meeldis väiksena haiglas ringi käija ja patsientidega suhelda mis mõjutas teda terveks eluks. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe
romaan "Mängur"; Venemaalt L-E pögenenud pinnatu inimene, kes oma mängukire pärast kôigub ühest äärmusest teise. "Kuritöö ja karistus" - eesti keelde tôlkija Tammsaare. 1929 jôuab lugejateni, aga tôlkinud tôenäoliselt 1923, mil tôlkevôistluse komisjon oli talle selle tôlkimiseks määranud. Ise öelnud: "D aga tegi mind päris hullumeelseks, ma elasin unes ja ilmsi tema môju all." 1867 - abiellus stenografisti Anna Snitkinaga. Sôitsid välismaale. Dostojevski sattus hulluseni jôudva mängukire ohvriks. Samal ajal süvenes ka langetôbi. (katkend 4) Vôrdleb Lääne-Euroopat ja Venemaad. Leiab, et L-E on madalama arenguastme viimane staadium, Venemaa kôrgema arenguastme esimene staadium. D on slavofiil. 1868 - ilmus "Idioot". Sündis tütar, kes suri paarikuusena. 1869 sündis teine tütar, 1871 ja 1875 pojad. 1871 - 1872 - ilmus "Sortsid"; suunatud vene rev liikumise vastu
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses.
Mariliis Tisler 11.B "Idioot" Fjodor Mihhalovits Dostajevski 1. Dostojevski on öelnud Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu. Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? Ma arvan, et kirjanik sai endale püsitatud ülesandega hästi hakkama, kuigi maailmas ei ole olemas täiusliku inimest, sest keegi meist ei ole täiuslik. Igal ühel meist on olemas midagi, mis ei tee meid täiuslikuks
Fjodor Dostojevski (1821-1881) Fjodor Dostojevski, sündinud 11. november 1882, oli pärit seitsmelapselisest perest. Tema isa, Mihhail, töötas arstina haiglas, mis ei asunud just parimas Moskva osas. Kuigi Fjodoril polnud lubatud haigla juures viibida, meeldis poisile siiski seal ringi jalutada ning patsientide lugusid kuulata. Dostojevski isast räägitakse kui rangest mehest, keda kimbutas alkoholism ning väidetavalt kasvasid ta lapsed üles väga karmides tingimustes. Sellegipoolest, uurides Fjodori hilisemaid kirju, tuleb välja, et nende vahel oli siiski väga armastav suhe. Kui Dostojevski ema 1873. aastal tuberkuloosi suri, saadeti ta kohe koos vennaga Peterburi Sõjaväeinseneride kooli. Mõne aja pärast rabas vendi aga uus uudis isa surmast. 1842. aastal ülendati Dostojevski leitnandiks ja järgmisel aastal
,,Kuritöö ja karistus" Raskolnikov tapab võlausaldaja Aljona Ivanovna põhjendusega, et mõttetuid inimesi võib tappa. Mõrva on ta juba pikka aega ette valmistanud ja kõik hoolega läbi mõelnud ootab, kuni naise õde on kodust ära läinud, seob kirve mantli alla, siseneb korterisse ja tapab Aljona Ivanovna. Mõne aja pärast siseneb korterisse Aljona Ivanovna õde Lizaveta, kelle mees samuti kirvega mõrvab. Siis aga saabuvad korteri ukse taha kaks klienti, kes saavad aru, et midagi on valesti ning lähevad kojameest kutsuma. Selle ajaga põgeneb Raskolnikov korterist ning varjub paar korrust allpool oleva lahtise ukse taha, pääsedes sedasi trepist üles tulevate inimeste käest. Korterist varastatud saagi peidab Raskolnikov suvalisse hoovi kivi alla kindla otsusega seda mitte kunagi kasutada. Naaseb koju meeltesegaduses, haigena. Järgmisel hommikul saab kutse politseisse perenaise esitatud võlanõude tõttu. Raskolnikov on veendunud, et kõik juba teavad sellest, et te
Tartu Kutsehariduskeskus Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes
Aitäh igatahes!
Kõik kommentaarid