TÕSTAMAA KESKKOOL 11 klass Merlin Miido MAURICE MAETERLINCK Referaat Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad"....
inimliku komöödia eeskujul romaanisarja, mis koosneb 20 osast. Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus)
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükkis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraijurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõt...
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega. Lastega koos asuvad teele Valgus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer Tylo ja Kass Tylette. Viimasest saab reetur, kes asub laste suurima vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale ja ja kohtuvad vanaema n...
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener. Kass omaette hoidev ning peab oma huvisid kõige tähtsamaks, sellest tuleneb tema salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõ...
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ...
Maetelinck "SINILIND" Tegelased: Tyltyl, Myltyl, Kass, Koer, Tuli, Valgus, Vesi, Suhkur, Piim, Leib, naaber Sündmustik: Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse. Kõik nad - Kass ja Koer, Suhkur ja Vesi, Leib ja Piim, Tuli ja Valgus- on vaesevõitu puuraiduri majas alati olnud laste kaaslasteks. Kõigepealt satuvad lapsed Mälestustemaale, kus nad kohtavad oma kenas väikeses talumajas elavaid vanavanemaid. Sinilinnu asemel saavad nad sinise musträsta, ent kui lapsed jõuavad läbi sünge metsa tagasi, on lind mustaks muutunud. Otsingud jätkuvad Öö palees, kus laste ette astuvad vaimud, haigused, sõjad, valud ja hirmud. Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui l...
Maurice Maeterlinck "Sinilind" Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Esimeses peatükis "Puuraiuja majake" kirjeldatakse raamatu peategelasi: kümneaastast poissi Tyltyl-i ja tema kuue aastast õde Mytyl-i. Tyltyl oli südamlik ja tore poiss. Mytyl oli väga arg, ning iga pisemgi asi võis teda nutma ajada, temas peitusid aga ka juba kõrgemad naiselikumad voorused, ta oli armastav ja väga kiindunud oma venda. Puuraidurite perekond asus täpselt lossi vastas, kus elasid rikkad. Lapsed alati vaatasid, aknast välja, kuidas rikkad lapsed lõbutsevad ja saavad kingitusi. Kuid see lugu saab just alguse jõululaupäeva õhtust. Ema oli tulnud Mytyli ja Tytyli magama panema, suudles neid, ning see järel läks oma tuppa. Ema oli kurb, sest taadikesel ei olnud halva ilma tõttu võimalik metsatööle minna ja selletõttu ka po...
Maris Savik Sinilind M. Maeterlinck TEGELASED: Memmeke Tyl ja taadike Tyl. Tyltyl poeg 10 aastane. Tore, pikakasvuline, tugev, rühikas. Naerune, heatujuline. Käitus julge ja kartmatu mehena, süda oli õilis. Mytyl tütar 6 aastane. Armas, kaunis. Suurte arglike silmadega. Väga õrn, nuttis vähimagi mure puhul. Tema hinges peitusid kõrgeimad naiselikud voorused oli armastav, hooliv. Väga kiindunud oma venda. Tylo Koer Tylette Kass Haldjas Berylune, emand Berlingot
enda surnud vanavanemate ja õdede-vendadega. Sealt sinise linnuga tagasi tulles tabab neid aga ehmatus lind on muutunud mustaks. Järgmisena suundutakse Öö paleesse. Öö ja Kassi salasepitsustele ning Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" keelitustele järele andmata soovib Tyltyl siseneda kõigisse kambritesse, sealhulgas Saladuste ja Sõdade tuppa. Suurt peaust avades leiab poiss sealt paradiisilaadse aia, kus on mitmeid Sinilinde. Koos kaaslastega
Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" kokkuvõte Lisa: http://www.miksike.com/docs/lisa/sinilind_maeterlinck_liissandre.htm Sinilind on õnne sümbol.Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga, mistõtu ongi selle leidmine peaaegu teostamatu, kättesaamatu nagu Maeterlincki sinilind. Tegelased: Ema Tyl Isa Tyl Mytyl-(6 a), tütar, Tyltyli õde Tyltyl-(10 a), poeg, Mytyli vend Haldjas Bérylune Leib Tuli Vesi Piim Suhkur Koer (Tylô) Kass (Tylette) Valgus Tunnid Vanaema Tyl Vanaisa Tyl Õed ja vennad (Pierrot, Robert, Jeannette, Madeline, Pierrette, Pauline, Riquette) Puud Loomad Saladused, Tähed, Lõhnad jt. Öö, Kummitused, Hirmud, Uni, Surm, Haigused, Nohu Sinised Lapsed Üheksa Planeedi Kuningas Armastajad Aeg Sündimata Vend Tüsedaim Õnn Teised tüsedad õnned (Õnn-Olla-Majaomanik, Rahuldatud-Edevuse-Õnn, Õnn-Juua-Kui- Enam-Janu-Pole, Õnn-Süüa-Kui-Enam-Kõht-Tühi-Pole jt.) Väikesed Rõõmu...
Koostaja: Sten Kangilaski Koostaja: Sten Kangilaski 8.12.11 ,,Pimedad" Maurice Maeterlinck Tln Perioodika 1996 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kuus pimedat istusid kuskil kivi või kaljurahnu juures, natuke eemal oli mingi kirik või loss. Tegelasteks olid pimedad inimesed, osad sünnist saati pimedad, osad hiljem pimedaks jäänud, mõni pimedaks jäänu suutis veel mingit moodi ähmaselt näha, mitte selgelt, kõigest piisavalt, et aru saada kas väljas on valge või pime.
Õudusnovell ,,Reetlik süda" annab väga hästi edasi hullu mõtteviisi. Peategelane tahab tappa vanamehe, kellel on kaega silm, sest see on tema arvates kole. Tapab vanamehe, lõikab tükkideks ja matab põrandalaudade alla. Politseid tuleb uurima, mis toimus ja hull ajab politseiga rahulikku juttu ja istub tooliga laiba kohale ja äkki talle tundub, et kuuleb ohvri südamelööke ja et ka teised kuulevad. Lõpuks rebib põrandalauad üles ja tunnistab oma teo üles. Maurice Maeterlinck Belgia näitekirjanik ja sümbolistliku draama rajaja. Tema näidendid proovivad ühendada reaalse elu ja kujutluste maailma. Esimene tuntum näidend on draama ,,Pimedad"-kujut. sümboolselt kogu inimkonna traagikat. Peategelased on pimedad, kes on üksikul saarel ja nad elavad varjupaigas. Üks nende hooldajatest-preester on toonud nad metsa jalutama. Preester on kahjuks jalutuskäigu ajal surnud ja pimedad jäänud ilma juhita. Nad on hirmunud ega tea mida teha. Kolm, kes on
juurde", milles vaadeldakse maailmaparandamise võimalikkust, ning Jeanne d´Arci elu kujutav ,,Püha Johanna". 1920.-1930. aastail kirjutas ta peamiselt groteskseid komöödiaid, mida nimetas ,,poliitiliseks ekstravagantsuseks". Shaw vastandas oma draamad armuintriigil rajanevatele lavateostele, öeldes, et kunsti suhtes on ta puritaan. Shaw´ humanistliku, kordumatu huumoriga laetud loomingu keskmes oli tema kaasaegne inimene. ,,Pygmalion" 6. Maurice Maeterlinck Sümbolistliku draama tuntuim viljeleja on 1911. aastal Nobeli kirjandusauhinna saanud belgia kirjanik. Õigusteaduskonna lõpetanud noormees otsustas pärast sõbrunemist prantsuse luuletajate-sümbolistidega pühenduda hoopis kirjandusele. Esimene luulekogu ,,Kasvuhooned" ja draama ,,Printsess Maleine". Nendest viimane, sümbolistliku draamakirjanduse esikteos, äratas prantsuse kriitikute tähelepanu ning varsti saigi näidendite kirjutamine Maeterlincki põhitööks
Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, näitekirjandusse ja muusikasse. Nimeta Charles Baudelaire`i tuntuim luulekogu, too 5 iseloomustavat märksõna tema loomingule. "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal) Sümbolism, dekadents, ühiskondliku moraalitunde solvamine, üksi vaimupimeduse maailmas Mis on M. Maeterlinck`i sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? "Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck. Tõepoolest kõigel välisel- tegelastel, tegevusel, isegi sõnadel- on selles draamas vaid sümboolne tähendus. Igapäevaelu inimlikele pahedele- vägivallale, kadedusele, mõistmattusele vastandab autor hingelise puhtuse andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahu. "Sinilinnu" süzee viib lugeja võluriiki, muinasjutu ja imede maailma pakub olulisi eluväärtusi, lapselikku elurõõmu. Maeterlinck on "Sinilinnnu" autorina
jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt
elu.Kool on vaid üks tähtis etapp meie elus.Tänu koolitarkustele oleme me need,kes me tulevikus olla tahame. "Tarkus on armastuse valgus ja valgus toitub armastusest.Mida sügavam on armastus,seda targemaks ta muutub ja mida enam tarkus üleneb,seda enam läheneb ta armastusele.Armastage ja te muutute targaks;saage targaks ja te peate armastama.Tõeliselt saame armastada vaid siis,kui muutume paremaks;paremaks muutuda tähendab aga targaks saada."(Maurice Maeterlinck "Tarkus ja saatus") Me õpime terve elu.Selleks ei pea olema tark,et õppida.Õppimiseks peab olema tahtmist.Eesmärk on saada hakkama oma eluga ning vormida oma saatust. Ld.k.repetitio est mater studioreem=kordamine on tarkuse ema.
leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri. Matused olid tagasihoidlikud. Esialgu maeti Pariisi lähistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale. 10. Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza
rahaliselt. Peavarju leiab hotellis, mille omanik on tema loomingu austaja. Oscar elab viletsat elu ja tervis hakkab tundma andma. Vanglas kukkus korra nii, et lõi pea ära ja arvati, et tegemist on vähiga. Operatsioon oleks päästnud, kuid raha selleks ei olnud. Jõi ja suitsetas, et valu leevendada. 30. novembril 1900 ta suri. Matused olid tagasihoidlikud. Esialgu maeti Pariisi lähistele küla surnuaiale, mõned aastad hiljem maeti ümber Pére Lachaise'i surnuaiale. 10. Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza. Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911
Üks suurimaid probleeme on, et inimesed ei väärtusta seda, mis neil on. Paljudel kipub olema arusaam, et õnn ei ole midagi tavalist. Vastupidi, selleks et olla õnnelik pead sa olema või omama midagi teistsugust, kui mitte öelda et erilist. Tuleks lõpetada õnne kui asja otsimine ja vaadata omaenda nina alla. Sul ei pruugi küll olemas olla kõik, mida sa oled kunagi iganud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Maurice Maeterlinck ,,Sinilind" räägib õnne otsingutest. Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on temale kergesti kättesaadavad. Olles rännanud ringi tervelt aasta, külastanud nii mineviku- kui tulevikumaad, mõistsid lapsed, kui õnnelikud nad oma hubases talumajas on. Mõistsid lihtsaid elutõdesid nagu püüdes teistele
(proosaluuletus, vabavärss). Sümbolistid andsid tõuke ka 20. saj luuleteooriale. 1 Sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted. Nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsiatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. Sümbolism on mõjutanud ka draamat (eelkõige M. Maeterlinck, aga ka Hauptmann, Ibsen, Strindberg) ja proosat. Esindajad : pr luuletajad Ch Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme; belgia draamakirjanik Maurice Maeterlinck; saksa kirjanik Gerhart Hauptmann; austria kirjanik Rainer Maria Rilke; iiri päritolu inglise kirjanik Oscar Wilde; iiri kirjanik William Butler Yeats; vene luuletajad Valeri Brjussov ja Aleksandr Blok. Eestis on uusromantismi mõju täheldatav alates 20. saj algusest (Tuglas, Enno, Suits, Semper).
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...
lõpuks kuulutas mehe vaimuhaigeks, viimane suri südamerabandusse. "Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. ,,Mäng tulega" perekonnaprobleemid. Vastabiellunute elu paistab kujunevat samasuguseks kui ,,isas". ,,Surmatants" perekonnaprobleemid. 25 aastat abielus olnud, 25 aastat vihanud. Isoleetirud saarel, teistega ei suhtle. 5. Maeterlincki sümbolistlik draama Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte. Vastu ootusi avaldas Mirebau artikli, milles ülistas Maeterlincki näidendit peaaegu taevani
Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Prast II maailmasda olid mjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugne Ionesco).
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
,,Sinilind" Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlincki kirjutatud muinasjutt ,,Sinilind" on üks parimaid, mida olen lugenud. Eelkõige meeldib mulle selles raamatus rohke sündmustik, kus vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind, kes neile õnne toob. Teos räägib vaesest pererahvast: isast,poisist ja tüdrukust. Poiss nimega Tytyl on 10- aastane. Tytyl oli väga südamlik ning aitas abivajajaid, kes iganes seda soovisid. Tytyli 6-aastane
koos oma abikaasaga Artur Adsoniga elu pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogut ,,Sädemed tuhas"(1954) ja ,,Ääremail"(1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aastate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik ,,Valik saksa uuemat lüürikat"(1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi kelle vahendusel jätkus kuni hilis eani (nt Fr. Sciller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lemontov, A. Ahmatova jpt.). Underi loomingut on inspireerinud eesti kirjanduse parimaid tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luuletus Õhtud 3 Ju päike jätnud ammu linna halli, Sääl hämaruses tukuvad kõik majad Ning uulitsad on inimesed sajad
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga. Pal...
ilu. Oma poeemis "Kunstniku pihtimus" tunnistab Charles Baudelaire: "Ilu harrastus on kahevõitlus, kus kunstnik kisendab piinades, enne kui langeb võidetuna." Kuigi kunst vallutab meid, õpetab ta ka lömastada ähvardavatele jõududele vastu hakkamist. Albert Camus teoses ,,Mässav inimene" ülistab igat liiki mässamist. Ta veenis mind, et ilma mässuta ei ole võimalik ka progress. Areng toimub ainult edasi liikudes. Isegi kohal seistes toimub regress. ,,Sinilinnu" autor Maurice Maeterlinck kirjutab oma teoses aga õnne otsimisest. Ta kinnitab, et õnn ei ole minevikus, tulevikus ja ka kurjuse jõud ei suuda pakkuda ihaldatut. Õnn peitub igas inimeses, seda tuleb ainult avastada. Tehtud heateod paisutavad meie sees paiknevat õndsust. Tänu kunstiteostele suudan mõista maailma. Nad avavad mu silmad ning ma näen reaalsust. Filosoofid räägivad tõtt, mida poliitikud varjavad, fantastilised teosed kergitavad
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
7. Viljakusjumalanna. 8. Kreeka kangelas- eeposte autor. 9. Raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesose keskosas. 10. Linn, kus toimub "Kuningas Oidipuse" tegevustik. 11. Apolloni ennustaja. 12. Elise kuningas, kelle juures töötas Herakles. 13. Surematuks tegev jumalate toit 14. Vana- Kreeka teine nimi 15. Üks üheksast muusast 16. Jumal, kelle sümboliks oli viinamarjakobar 17. Allmaailma jõgi 18. Kreeklaste armastatuim kangelane. VASTU S: Maurice Maeterlinck 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. H S S P E O K E T Ü T A E A R K D O R R L H T R N P S O T L S E Ü
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses, millest inimene on üks osa ja samades õigustes kõige elavaga. Tema luulet mõjutas peale filosoofiliste arusaamade ka sümbolism, eriti selle belgia esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk. Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht.
Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee (,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga
lõpus on nad üksteisega harjunud. Kulõgin on teoses kõige naljakam tegelane, sest ta käib pidevalt oma kallist Masakest otsimas, aga ei leia teda peaaegu kunagi siis kui vaja.Samuti pigistab ta silma kinni selles suhtes, et Masa armastab Versininit. Teost läbiv idee: Õed on alati teineteise jaoks olemas.Kõik unistused pole loodud täitumiseks.Selleks, et jõuda õnneni tuleb mõnikord enne seda palju kannatada. "Pimedad" Maurice Maeterlinck Elumõte ja eluväärtused: Pimedad lootsid kõik kord nägijateks saada.Neile meeldis pigem elada turvaliselt neile mõeldud lossis, kui käia sellest kaugel eemal.Nad kartsid ja olid alatasa ebalevad, ega julgenud isegi püsti tõusta.Pimedad ei usalda isegi omaenda kuulmist. Armastus: Selles teoses ei olnud armastusest üldse juttu.Kui siis võib arvata, et meestele meeldis Noor Pime Naisterahvas, sest kuuldavasti oli ta päris ilus. Suhted:
sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine PAUL VERLAINE Snadeta romansid ARTHUR RIMBAUD Illuminatsioonid Suurim smbolist Enne 20. A. loobus kirjandusest Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis Surnud preester->usk Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk Salk pimedaid->inimkond Sinilind 2 last, kes otsivad sinilindu, kes peaks nne tooma. Unengudes kivad teda paljudes kohtades otsimas, kuid ei leia teda vi lendab ta neilt kest, kui nad ta leiavad. rgates tuleb neile klla vanamemm, kes tleb, et ta
kujutatakse kuriteona, säilitab ta oma veetluse. Kui muutub inimeste silmis veetlevaks, kaotab ta oma populaarsuse." ,,Ainus vahe pühaku ja patuse vahel on see, et igal pühakul on minevik, patusel tulevik." ,,Alati peab mängima ausalt, kui sul on võidukaardid." ,,Kohusetunne on asi, mida nõutakse alati teistelt, mitte iseendalt." See, kuidas Wilde lõpetab Dorian Gray romaani, näitab, et kirjanik ise tema ideedega nõus pole. Pilet nr 11: 1) M. Maeterlincki elu ja looming Maurice Maeterlinck oli belgia sümbolist, sümbolistliku draama üks väljapaistvam esindaja. Ta sündis Gentis vanas flaami perekonnas, kuid kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal, järgmisel aastal läks elama Pariisi ja tutvus seal sümbolistlike luuletajatega, eriti lähedalt Mallarméga. 1919. aastal sai tema elukohaks Vahemere-äärne ja Itaalia piiri äärne Nizza. Maeterlinck oli Prantsuse ja Belgia Akadeemia liige. 1911
Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism (Jean-Paul Sartre) ja absurditeater (Samuel Beckett ja Eugène Ionesco). Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870. aastal "Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel
Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. Kasutati maalitud dekoratsioone. Lava oli nagu karp, lahtine külg vaatajate poole. Valgust andsid küünlad või õlilambid. 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja G. Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti käsitlesid pärast I maailmasõda ekspressionistid G. Kaiser ja E. Toller. Antiik teater Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega. Läänepärase teatri kodu on Antiik-Kreekas. Seal korraldati 2500 aastat tagasi viljakuse ja veinijumala auks pidustusi, mille kõrgpunkt oli 50-mehelise koori esitatud hümn Dionysosele.
söögist, milles domineerivad negatiivsed tendentsid, pole midagi imelikku, et inimese mõistus hakkab langema kurjuse kuristikku". Kui roomlased tarvitasid sõnaühendit homo vegetus, mõistsid nad selle all tugevat, liikuvat ja tervet isiksust, harmooniliselt arenenud isiksust nii filosoofilises kui ka füüsilises mõttes. Tänapäeval mõeldakse taimetoitlase all ainult inimest, kes tarvitab taimset toitu. Seda on kinnitanud näiteks Maurice Maeterlinck, kes ütles kunagi, Lihasöömin et härg tarbib ühe naela liha tootmiseks sada naela sööta. Professor Harper Cornellist tõendab, et inimesele terveks aastaks e on piisavalt kaloreid, mineraale ja vitamiine andva viljakogusega saab toota vaid nii palju sealiha, et ta saaks sellest elada vaid kaks majanduslik kuud. Praegu on USAs ligemale 70% haritavast maast lihaloomade
.................. 9 Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.....................................................................9 Under ise hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt).. .10 Marie Under on tõlkinud luulet kuueteistkümnest eri keelest........................................... 10 LUULEKOGUD................................................................................................................10 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917............................................................................10 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913.................................................................... 10
rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas alati, et missugune on inimene ise, tema hing ja vaim, seesugune on ka ta luule. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Materiaalsesse kesta vangistatud hing aga püüdleb ümbersündide kaudu üha suurema täiuslikkuse poole, et lõpuks sulada jumalusse. N. ,,Hall laul", ,,Ta tuli...", ,,Igatsuse laul" Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee
Vihjeline, mitmetähenduslik, ei seleta midagi täpselt ja lõpuni, nõuab kaasamõtlemist. · Sümbolistide loomingule iseloomulik nukrus, ükskõiksus maailma vastu, vabavärss. · C.Bodelaire, P.Varlaren, A.Rimband, St.Mallarme, R.M.Rilne, A.Blok luuletajad · E.Enno (,,Lõpmata teed", ,,Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad") · Fr.Tuglas (,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu") · Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlick (1862-1949) · Belgia kirjanik, sümbolistliku draama esindaja · Müstik ja Jumala otsija · Vihkas tsivilisatsiooni (inimene kui tootmise ori), aga oli üks esimesi autojuhte ja tehnikahuviline. väga vastuoluline · Sõnum inimese väärtus kaob masinate ajastul. Võõras ja tehislik maailm teeb inimese õnnetuks. · Näidend ,,Sinilind" sinilind kui unistuste täitumine · Näidend ,,Pimedad" J.D. Salinger (1919-2010)
MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE, OLEMUS JA ALGUS ¤ 2 tähendust: 1) maailmakirjandus (edaspidi ka MK) kui kõigi maailma rahvaste kirjandus tervikuna, kõigi maailma rahvuskirjanduste summa; 2) maailmakirjandus kvaliteedi tähenduses, s.t kirjanduse ülemaailmse arengu seisukohast oluline, väärtuslik, rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kirjandus e. väärtkirjandus. ¤ MK mõiste tekkis 19. saj alguses. Termini Weltliteratur võttis kasutusele saksa suurkirjanik J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli in...
keelt. Ta võtab enda juurde aguliplikast lilleneiu Liza. Ta veab sõbra kolonel Pickeringiga kihla, et teeb tüdrukust daami. Katse läheb korda, kolonel kaotab. Liza on oma ,,loojast" kõrgemal. Kui liza lahkub, mõistab professor, et Liza on muutunud talle kalliks ja lähedaseks inimeseks. Idee- kultuuri pealmist vaapa ei saa samastada inimese tõelise sisemise kultuursusega. Kõik ei ole see, mis paistab. Liza sisemiselt suurem inimene, kui H.Higgins. Maeterlinck: 1862-1949. Belgia. Põhiteosed- ,,Kasvuhooned", ,,printsess Maleine", ,,Pimedad" ,,Sissetungija" ,,Sisemus". Stiil- sümbolistlik draama, filosoofiline lähenemine. Teemad- elu mõte, kuidas eluga hakkama saada, saatus, õnn, hinge ja mõistmise vastuolu, mittemõistmine, elu kahepoolsus, hinge ja mõistuse vastuolu, saatuse võim inimese üle. Sümbolism: oli vastureaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkust selle üksikasjadest
Sümbolistlik draama Tegevuse aeg ja koht ei ole konkreetselt määratud, sündmustik on tingitud ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriigid on napid, dialoog lakootiline, tegelased on allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid interpreteeriumis- ja üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja pildid, sümoltähendusega tegelased ja situatsioonid. Esindajad: peamine esindaja on belgia näitekirjanik M. Maeterlinck (1862-1949). Tema draamalooming läheb muinasjuttudest, legendidest ja filosoofilistest ideedest. Paremad näidendid on : "Printsess Maleine" (1889), ,,Pimedad" (1890), ,,Pelleas ja Melisande" (1892), ,,Sinilind" (1909) Estetism Aluseks on kunsti sõltumatuse idee. Kunsti eesmärk on temas eneses. Estenismiga on seotud dekadents, sümbolism, kunst kunsti pärast. Eredalt väljendub iluprintsiip O. Wilde´i (1854-1900) loomingus, tema
Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga. Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Korp! Vironia vilistlane. Teosed: · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950)
sümbolistide vaadete aluseks on plaatoni idealistlik õpetus kahe maailma - reaalse ja ideaalse olemasolust. sümbolistid vastandasid realistidele ja naturalistidele.sümbolistide teostes peegeldub hingeline kriis, domineerivad nukrus, ükiskõiksus maailma vastu, painajalikud surmamõtted, nende loomingule on iseloomulik meloodilisus, assotsatsioonide mäng, erinevate aistingute liitmine. sümbolistid võitsid kasutusele vabavärsi. esindaja: Arthur Rimband, Maurice Maeterlinck, austria päritolu Rainer Maria Rilke, Oskar Wilde, William Butler Yeats, Aleksander Blok, eestist Ernst Enno.
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Jörgen Läänerand XI ü klass Ernst Enno Referaat Haapsalu 2009 Sisukord SISUKORD......................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................3 ..............................................................................4 MAAILMAVAADE JA LOOMING...............................5 ...............................................................................6 ...............................................................................7 ...............................................................................8 ...............................................................................9 TEOSED.........................................................................10 TEKSTINÄIDE..............................................................11 KASU...
võtta, sest iga hetk võib jääda viimaseks. Tema luulet isel üldiselt eriline intensiivsus e pingelisus, kujutlustemaailma põimimine reaalsusega ja ekstaatiline meeleolu (kireuimas kirjutatud). Kujundid ja metafoorid tema luules ei ole loogilised, aga olulised ongi kujutluspildid, mis lugejas tärkavad selle mõjul ja luuletuse meeleolu tajumine. Ta oli üldiselt julge ja rõõmus oma luuletustes. Kõige sümbolirikkam oli luulekogu ,,Illuminatsioonid" Maurice Maeterlinck 1862-1949 Sümbolistliku draama rajaja, mis kujut elu sümbolite abil. Esimene kuulsaim näidend draama -,,Pimedad" . Tegevus toimub üksildasel saarel keset merd, kus on pimedate varjupaik. Nende hooldaja vana preester on toonud nad välja jalutuskäigule. Näidendi alguses istuvad pimedad õues ja ootavad preestri tagasitulekut, kuid pr on ka tegelikult laval, kuid ta on surnud. Pimedad saavad oma olukorrast aru ja enamik neist tunneb hirmu. Arutavad, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
