Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare.......................
Milleks meile Tammsaare? Tammsaare mõistmiseks tuleb meil küsida, kuidas tema teoseid lugeda, mis tähendus neil on, kuidas mõista üht või teist tegelast. Nendele küsimustele peaks minu arvates eelnema veel üks teine küsimus: miks meil antud kirjaniku teoseid vaja on. Milleks on meile vaja Tammsaaret? Milleks tema põimlaused, milleks Kõrboja ja milleks Vargamäe? Ma usun, et igaühel on oma tõlgendus sellest küsimusest ja oma vastus, kuid järgnev on minu arusaam Tammsaare tähtsusest, meie eludes. Esmalt olulisim, mulle on Tammsaaret vaja. Võib öelda, et Tammsaaret lugedes, avastasin endas taas tulihingelise eestlase. Tammsaare teoseid lugedes, lugesin ma ennast ühe mõttelise traditsiooni osaks. Teiselt poolt on mul Tammsaaret vaja aga tema tekstides peegelduva inimlikkuse
Kus ravis A. H. Tammsaare tervist? Kaukaasias, venna juures Koitjärvel 2)Millised olid Tammsaare suhted naistega? 40nda eluaastani poissmees (süüdistab tervist), seejärel abiellub naise tugeva pealekäimise tagajärjel 1) Iseloomusta Tammsaaret kui inimest. Tundlik Väga laialdaste teadmistega 2 erinevat palet: (avalikkus lähedased) Eraklik / Seltskondlik Endassetõmbunud / Jutukas Igav / Sarmikas Looming 2) Iseloomusta Tammsaare I loominguperioodi. Too vähemalt 1 näide. Realistlik Rahvaliku dialoogiga Maaeluainelised / külaeluainelised Kujutab talupoegade halli argipäeva
Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas *A.H.Tammsaare ...
· Noor-Eesti hing, Kirjandusloolane, Kriitik, Õppejõud, Manograafia kirjanik · ,,Eesti kirjandus lugu" : raamat. · Ei soovinud endale järglasi. · Loengud hirmsurmigavad, õpetas halvasti, emotsioonitu. · Suits aka Vanaving, Emajõe Valtäär? :D · Pidutsemine talle ei meeldinud, lärm ei meeldinud. · Armastus Maria, kooselu polnud temaga. Kevadetüdruk. Kirjutas luuletusi. · Naine: Aino Suits. 1911 abiellus, õnnelik abielu oli. · Suits kritiseeris Tammsaaret. · Kahur Pinna partner Estonia teatris. · ,,Kus Suitsu seal tuld". · ,,Elu tuli" noortest räägitakse · ,,Noorte laul" üleskutse noortele, unistused, õppimine, käitu õigesti · ,,Ühte laulu tahaks laulda" üleskutse igasugusele võitlusele, ühtne tegutsemine · ,,Oma saar" unistuste otsimine · ,,Nooruse aeg" noorus kõige ilusam aeg · ,,Ühele lapsele" lapsed peavad olema rõõmsad, kuni tekivad probleemid
käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas PõhjaTammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel.
seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide paigutus, kuid nüüdseks on nõudmised leevenenud ning nüüd on see kõik lubatud, kuid looduslikumates võtmetes. Metsakalmistule on maetud väga paljud avalikus elus tuntud inimesi. Kõige kuulsamateks neist võib pidada: Georg Otsa, Anton Hansen Tammsaaret, Lennart Merd ning Lydia Koidulat. Siiani reserveeritakse palju haudu ka avaliku elu tegelastele kes tegelevad näiteks: teatri, spordi, arstinduse või kunstiga. Eduard Vilde oli esimene, kes 81 aastat tagasi, aastal 1933 metsakalmistule maeti. Kuna minul on palju lähedasi kahjuks meie seast lahkunud, on mul kalmistustega kogemusi palju. Võimalikult tihti käin vanematega kaasas, et näitada oma austust ning hoolt lahkunute auks. Näiteks oma austuse kohta võin tuua selle suve näite
õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid
õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud.
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määr...
Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes
ja tema suure populaarsuse võitnud rahvaliku huumoriga kirjutatud näidendeid ,,Sinimandria", ,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst". 1930. aastate keskpaigas leidis aset teine suurem murrang omariiklusaegses kirjanduses. Proosalooming jäi küll esikohale ning järgnenud aastaid on peetud koguni eesti romaani kõrgajaks, kuna senine suhteliselt tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle märksa kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Siingi tuleb märkida taas A.H. Tammsaaret, kelle kõrvale kerkis aga oma linnatriloogiaga Karl Ristikivi. Seoses vaikivale ajastule iseloomuliku rahvustervikluse propagandaga saavutas suure populaarsuse ajalooline romaan. Seda viljelesid edukalt nii vanameistrid Karl August Hindrey ja Mait Metsanurk kui ka uustulnukad August Mälk ja Enn Kippel. Luules kerkis siurulaste kõrvale plejaad noori koondudes ,,Arbujate ,, rühmituseks: Heiti Talvik, Betti Alver, Kersti Merilaas, Augusust Sang, Uku Masing, Benhard Kangro.
Loodus jäi Tammsaarele vaimse värskuse allikaks. Kaheksandal eluaastal asus Tammsaare õppima Sääsküla vallakoolis ning 1888. aastal asus kirjanik koos vennaga Prümli vallakooli, kus Tammsaare omandas haridust 3 aastat. Teadmisi tuli omandada vene keeles. Poiss kuulus parimate õpilaste hulka ning omas ka palju sõpru. Kirjanik unistas koolmeistri elukutsest, kuid pärast vallakooli tuli siiski asuda isa põldudele põllutööd tegema. 1892. a. nõustus isa Tammsaaret kooli saatma. Kirjanik jätkas õpinguid Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1897. aastal lõpetas Tammsaare kihekonnakooli ning isa tahtis teda jälle põllutööd tegema. 1898. aastal jätkusid A. H. Tammsaare õpingud Tartus- Hugo Treffneri I järgu eragümnaasiumis. Treffneri koolis õppimise eest oli võimalik tasuda tööga ning seetõttu osutus ka see kool valituks. Kirjaniku põhiametiks oli valvuriamet kooli ooteruumis. Tammsaare asendas vahest ka õpetajaid.
miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8. koht ja 14 892 Eesti krooni, kusjuures esikümnes oli ainult kaks surnud kirjanikku (Tammsaare ja Eno Raud). Seesama kehtib ka 2006. aasta andmete kohta, üksnes autorihüvitis oli 12 431 krooni. 2010. aastal möödus Tammsaare surmast 70 aastat.
vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja „Tõde ja õigus” II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
vabadused eestlastele. Hugo Treffner oli kärsitu loomuga mees, kes tundis vahetpidamata tungi tegutseda, korda saata, silma paista ja anda ainet enesest kõnelemiseks. Teda on seetõttu edevaks ja ülespuhutuks peetud, kuid tegelikult laskis Treffner alati läbi enda just oma koolil silma paista. Treffneri ägemeelsuse ja pideva suhtlemisvajaduse tõttu sai kool üsna suure tähelepanu osaliseks. Treffneri karakter inspireeris A. H. Tammsaaret looma Mauruse kuju romaanisarja ,,Tõde ja õigus" II osas. Pärast tervise järg-järgulist halvenemist ja mitmetes raviasutustes viibimist, suri Hugo Treffner 13. märtsil 1912 ja ta maeti Tartu Raadi Uue-Jaani kalmistule.
"Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt... Tserebraalsond, mis edastab teadvusesse muljeid illusoorsest maailmast ja muudab inimkeha robotite energiaallikaks; ajuga integreeritud lahinguarvuti esialgu on need ainult meelelahutuslik fantaasia, mis said inimestele tuttavaks kultusfilmi ,,Matrix" ja kirjanik Leo Kunnase ulmetriloogia vahendusel. Keskmisele liisinguid ja laene maksvale ühiskonnaliikmele tundub selline areng ebareaalse ja vähetõenäolisena. Euroopalikku demokraatiat esindava Eesti kodanikena usume, et kallutatud meedia kaudu avaliku arvamusega manipuleeriv võim, suurejoonelised paraadid, rahva massilist osavõttu eeldavad lavastused ja muu säärane atribuutika on vaid totalitaarsete riikide pärusmaaks. Meile meeldib mõelda, et saame ise otsustada, kust ja mida me meeleelundite vahendusel tarbime, ning arvata, et oleme oma valikutes vabad. Kas ikka oleme? Tegelikult sõltub ümbritsevast keskkonnast palju ro...
sunnitud alustama elu mõnes teises riigis. Sellega meenub mulle Ernest Hemingway kuulus lause tema teosest „Kellel on ja kellel pole“: „Igast maailma sadamast võib leida vähemalt ühe eestlase.“ Pean nentima, et eestlane on inimene, kes tunneb uhkust enda üle. Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor Martin Ehala on öelnud: „Õige eestlane räägib emakeelena eesti keelt, elab Eestis ja teostab end eesti kultuuris. Eestlane armastab Tammsaaret ja Kivirähki ning poetab laulupeol pisara.“ Ehala tsitaadis peitub eneseuhkus positiivses mõttes. Me loeme enda rahvuskaaslaste väärtkirjandust, räägime oma rahvuskeelt, elame omaenda riigis ning võtame osa eestlaste suursündmustest. Me peaks tundma rahulolu selle üle, et sellised võimalused meil rahvusena eksisteerimiseks on üldse antud. Eestlane on tõesti üks huvitav, kuid ka veidi imelik rahvus. Meie olemus jääb siiski kohati dualistlikuks
Kolib venna juurde Koitjärvele tervist kosutama- edasi Kaukaasiasse tervist parandama. Oluliseks saab Punase Lageda külastamine, mis oli eestlaste küla. Haigusperiood ja Kaukaasia jõuavad loomingusse. Kui tuleb tagasi läheb uuesti venna juurde, natuke on tervis parem, aga ainult korraks. Elab läbi raske maoopi. Pidi hiljem hoolikalt valima, mida sööb, väga range dieet. 1919 asub Tallinna. Jätkab ajakirjanikuna. Abiellub Käthe Veltmanniga. Abielu kujuneb keeruliseks, naine ei mõista Tammsaaret vaimsel tasandil, tõekspidamised on erinevad. Elavad Kadriorus, kus nüüd on Tammsaare maja. Ainus Eesti kirjanik, kellele on eluajal ausammas püstitatud. Tallinnas abiellub Käthe Weltmanniga. Alguse saab kummalisel moel, naine ootas ammu, et paluks kätt. Tammsaare sai teada, et on kihlatud kui avas ühel päeval ,,Teataja". Abielu oli keeruline. Naine arvestas kirjaniku loomingutööga ja külalisi ei käinud, kuna mees ei sallinud neid. Peres oli 2 last
võitja rolli Juudit. Nimitegelane saab külarahvalt kiita, kui ta on tapnud pealiku Olovernese. Kõik me oleme kas vähemal või suuremal määral nii võitjad kui ka kaotajad. Ühte asja saades võime ilma jääda teisest ja vastupidi. Inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis neil on ja tahavad alati ikka rohkemat. Kaotajaks ei taha meist keegi jääda, kuid võitjaks tahavad kõik saada. Võitjaks saavad need kes on vabad nii kohustustest kui ka kõigest muust. Tsiteerides Tammsaaret," Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas."
· Romaan ,,Tõde ja õigus" käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümneist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. · Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesitsus elukujutuse poolest. · 20. sajandi kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid · Eesti kahekümneviiekroonisel pangatähel on kujutatud Tammsaaret. · Suri Tallinnas 1. märtsil 1940. aastal. Friedebert Tuglas · 1886-1971 · Sündis tartumaal Ahja mõisas · Õppis Treffneri gümnaasiumis moodustas koos mõttekaaslastega kirjandusliku rühmituse Noor- Eesti · Rühmituse eesmärk oli avardada Eesti kirjanudpilti · Võeti kasutusele sümbolism, impressionism, ekpressionism. · ,,Suveöö armastus" Juhan Smuul
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jä...
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 1.1. Lapsepõlv 1.2. Noorukiiga 1.3. Elu pärast kooli lõpetamist 1.4. Haigusaastad 1.5. Elu Tallinnas 1.6. Tammsaare tööpäev Tallinna perioodil 1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-...
Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis on mitmekülgne sotsiaalseid probleeme käsitlev romaan ning kujutab viitkümmet aastat eestlaste ajalugu, mille tegevus algab 1870. aastal ja lõppeb viiendas osas vabariigi algusaastatega. Tegemist on ka samas ajaloolise romaaniga, mis käsitleb talupojakultuuri kasvamist linnakultuuriks. Hämmastavaks tõsiasjaks võib lugeda seda, et umbes 80 aastat pärast teose ilmumist on see taas oma aktuaalsuse haripunktis. Tammsaaret lugedes, eriti just kaasaja Eesti ühiskonna taustal, mõjub see tõelise peegelpildina. Sellest annab tunnistust näiteks IV osa, mis kujutab 20. aastate majandusedu ja kõrgseltskonna pillavat elustiili ning sarnaneb praeguses majandusedu eufoorias Eestis toimuvale. Vaatamata sellele on aga kõige ajatumaks just "Tõde ja õigus" I osa, kuna kujutab eestlaste põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge.
Kui ta tagasi Eestisse tuli, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. kolis ta Tallinnasse Kadriorgu ja 1919. A abiellus Tammsaare Käthe Veltmaniga. Neile sündisid tütar Riita ja poeg Eerik. A.H. Tammsaare suri 1. märts 1940 aastal. 1936.a püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Tammsaare-Põhja talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978.a püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret oli kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka. Tammsaarel on suur roll eesti kirjanduses. Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid.Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega. Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste
embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer ja tagaküljel on Eesti esimene ülikool-Tartu Ülikool. 5 kroonisel on esiküljel maletaja Paul Keres ja tagaküljel kujutatud Narva jõge ning Narva ja Jaanilinna linnust. 10 kroonisel on esiküljel rahvaluule- ja keeleteadlane Jakob Hurt ja tagaküljel on Eesti suurima ümbermõõduga puu - Tamme-Lauri tamm. 25 kroonisel on kujutatud üht Eesti tuntumat kirjanikku Anton Hansen Tammsaaret ja tagaküljel Tammsaare kodutalu Vargamäel. 50 kroonisel on kujutatud heliloojat Rudolf Tobiast ja tagaküljel on Estonia teater. 500 kroonisel on kujutatud Eesti esimeste kooliõpikute väljaandjat ja kirjanikku Carl Robert Jakobsoni ja tagaküljel on kujutatud alates 26. septembrist 1962 aastal valitud Eesti rahvuslindu suitsupääsukest, keda on ka Sloveenia 2-tolarise mündi reversil kujutatud. Viimasel nimetamata rahatähest on mainimata veel 100-kroonine (joonis 2A ja 2B)
Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümneviiekroonisel pangatähel. 6
Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud külarealistlikke jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901), "Kaks paari ja üksainus"(1902). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil,
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Lugeja garanteerib selle, et tekst hakkab tähendust omama. Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus, teadmised, ellusuhtumine, tõlgenduskogukond (inimkooslus, kes kasutab lugemisel teataval määral samu tõlgendusstrateegiaid), oma põlvkonna ootused ja nii edasi. Lugeja ülesandeks (ja ka motiiviks, et lugeda) on lünkade täitmine ja seeläbi teksti mõttestamine. 4. Autor kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Autor on läänekultuuris mõjuvõimas (,,Kas sa Tammsaaret oled lugenud?"). Antiigis ja keskajal autorlus anonüümne üldise arusaama kohaselt kasutas autor jumalikku inspiratsiooni, st teose tegelik autor on mõni jumal või muusa. Autorlus hakkas tähtsamaks muutuma alles renessansiperioodil ning alus tänapäeva ideele autorist pandi romantismiperioodil. Autor individuaalsete annetega geenius, autoritekst on isiku elamuste ja kogemuste väljendus, kirjandustekst on kirjutaja üleelamiste peegeldus (vahel metafoorilises vormis)
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik,
Vaevalt aastaga mängiti 100 etendust – sedalaadi juubel oli eesti teatriajaloos esmakordne. (mängiti ka Riias ja Helsingis (1935) Sellega sai alguse omadramaturgia ja algupärandite lavaletoomine –alguses Hugo Raudsepa uuslooming, hiljem teisigi ja tundmatuid ja ka algajaid. (Tuntud kirjanikud hakkasid teatrile tükke kirjutama. kritiseeriti palju, aga publik võttis omaks ja kiitis) Aga põhiliselt ja massiivselt (nö oma autorit) Tammsaaret, 1939 oma maja avati Tammsaare Juuditiga. Teiseks nö oma või lemmikautoriks oli Luts –nendest kujunes teatri 2 sammast: dramatism ja huumor –mõlemad tabasid rahvuslikku karakteristikat. 1930ndatel lavastati niisiis tohutult Eesti algupärandit, millest saigi Draamateatri nö kaubmärk. Vahepeal, 1933 aastal Draamastuudio Ühing otsustas sulgeda esimese teatrikooli . Keegi ei toetanud materiaalselt. See kool ei tootnud näitlejaid vaid Draamateatrile, vaid ka teistele.
vaimuvara edasi anda, mida Puskin endas hoiab. Ja siis see löödud küsimus õpilastele: ,,Miks te minuga siis nii teete...?" Samas esimesel vaatamiskorral ei jäänud silma nii palju lollitamist ja labasust. Seekord tundus, et lavastus koosnebki ainult koolipoiste koerustükkidest, mis olid pikitud hulgaliste ülemängitud labasele naljale orienteeritud pantomiimidega. Kuigi selline esitusviis oli hästi esitatud ja ega seda tõsist Tammsaaret ja tema tegelaste filosofeerimist polekski suutnud 5 tundi jälgida. Igal juhul nalja sai kõvasti, kõige naljakam oli kogu jõust karjuv ja ülisuure joonlauaga hoope jagav usuõpetuse õpetajast "vagamees". Kõik Nüganeni stseenid on nii tähenduslikult mängulised, pole mitte kunagi nii, et tegelane lihtsalt seisab ja räägib, jutule kaasneb alati mingi tegevus või taustategevus. Kas siis rääkija ise või keegi teised tegelased, kes taustal askeldavad, illustreerivad rääkimist,
..............................................12 4. Lisa.................................................................................................15 2 Sissejuhatus Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. 3 Elulugu Anton Hanseni vanemad on pärit Lõuna-Eestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk-Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid
Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
1922 Eesti Kirjanikkude Liit (I esimees Tuglas) 1923 ajakiri Looming” (peatoimetajad 1923–40 Tuglas, Kärner, Semper) 1925 Kultuurkapitali seadus 1927 algavad ajakirja Loodus romaanivõistlused 6. A. H. Tammsaare (1878–1940) proosa- ja draamalooming Tammsaare kujunes Underiga ühel ajal keskseks proosakirjanikuks. Tammsaare suri paar kuud enne okupatsiooni ja see võib olla tema väärtustamise mõttes hea, sest okupatsioon ei pidanud Tammsaaret halvaks kirjanikuks, nii et teda võis avaldada, sest ta looming oli okupatsioonieelne. Tammsaare 1920–30ndate looming on tema kõrgperiood, mil avaldab klassikat, nagu „Tõde ja õiguse“ sari. Kirjanikunimena hakkas kasutama A. H. Tammsaaret, kuigi ta õige nimi oli Anton Hansen ja Tammsaare oli talunimi. Kuigi tegelikult tehakse ekskursioone Tammsaare tallu, nimetatakse seda Vargamäeks – kirjanduslik talunimi, mida tegelikult registris pole. Õpib Treffneri gümnaasiumis, s
momendid kuidas teksti kasutatakse. Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa) sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega kaasneb nende tähenduse muutmine Kogu keele ja keelekasutuse, märgisüsteemide eksisteerimise viis. Kõik tekstid on dialoogis teiste tekstidega ja ka ise dialoogilised. Uuritakse allikaid, mõjutusi, vihjeid ja viiteid. Nt Dostojevski on Tammsaaret mõjutanud kuidas? 22. nov. 05. a. Intertekstuaalsus uurib kuidas tekstid on üksteise sees vastuolus. Kristeva väidab, et kõik tekstid on intertekstuaalsed. Erinevad tekstiosad on intertekstuaalsed erineval viisil. Vastuolu: kirjandustekst markeerib oma piire vs. tekst on midagi lõputut ja piiritut. Tava intuitsioon ütleks pigem, et tekstid on eraldi me süveneme korraga ühte teksti, raske on ette kujutada ilma lõpu ja alguseta hiiglaslikku tekstiruumi
· Kujundskeem on abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest juhtumitest =pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. · Kujundskeem tekib füüsilise kogemuse kaudu ja annab aluse ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondadesse · Kujundskeem... Metonüümia *pimesool tahab koju minna Nägu inimese asemel Mehhanisme: ELUS ELUTUT ASENDAMAS ''loen tammsaaret mitte tõde ja õigust'' KONKREETNE ASENDAB ABSTRAKTSET nähtav objekt asendab tegevust v tunnet Pea suu; ta on südametu; läheb kõrvust mööda; nahka päästma Tähenduse kujunemine Grammatiseerumine Ülekannete süstemaatilisus Kognitiivsed~tunnetuslikud põhisuhted *inklusioon *identsus *separatsioon *assotsiatsioon +aktiivtsoonid: Punkt Joon Pind (välispind, ülapind, alapind, sisepind) --siin on joonis-- Järjend Sisu (sisemus) Serv~äär Ümbrus...
Tammsaare arendas ka koostööd ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega. Ülikooli aastatel kirjutas ta jutustused ,,Pikad sammud" , ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri ,, . Juristidiplom jäi Tammsaarel kahjuks halveneva tervise tõttu saamata. Tema tervis ei pidanud lihtsalt suurele töökoormusele vastu. 1911. aastal täpselt lõpueksamite ajal haigestus Anton tuberkuloosi ning arstid keelasid igasuguse vaimse pingutuse. Diplomist ilmajäämine aga ei häirinud Tammsaaret, kuna ta tunnetas oma kirjanikukutsumust ning selleks polnud ülikoolidiplom vajalik. Raskekujulist tuberkuloosi põdedes siirdus Tammsaare Tartust Koitjärvele, kus tema vend pidas metsavahiametit. Seal loodi haigele paranemiseks head tingimused, kuid kahjuks pööret ei toimunud. Arstid soovitasid Tammsaarele kliimavahetust ning sõpradelt laenatud rahaga alustas Tammsaare 1912. kevadel reisi Kaukaasiasse.
on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. • allikvaldkond ja sihtvaldkond • Inimmõtlemise ja keele põhilised allikvaldkonnad: KEHA ja RUUM • Metonüümia on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond mõistetakse osaliselt teise, samasse kogemuslikku valdkonda kuuluva valdkonna kaudu. Näiteks: Loen Tammsaaret. (kirjanikku ei saa lugeda) Hamburger ootab arvet.(ikka klient ootab) • viha on vedeliku keemine anumas anum→plahvatus keha→enesevalitsuse kaotus 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. TERMIN: Psühholingvistika Psühholingvistika • Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm) • Laias mõttes psühholingvistika uurib
Siiski leidus tema teostes ka romantismi tundemärke saladuslikkuse ja mõistatuslikkuse hõng. Dostojevski kirjutas enamasti oma töid käigult, teksti alguses teadmata, kuidas täpselt kõik jätkub. Dostojevski konkreetsed romaanid kujutavad endast tegelikult ühtainsat suurt romaani, mille sisuks on venelasest kristlase heitlused sisemise tasakaalu leidmiseks enne jõudmist sinna riiki, kus pole torme ega marusid. Igal juhul maksab Dostojevski kõrvale lugeda Tammsaaret, kellel on olemas mõiste "patt", Gustav Suitsu, kellel "patt" puudub, ja Juhan Viidingut, kellel on kannatused sees juba varakult. Teatavas mõttes on Viiding väga dostojevskilik. Dostojevski raamatuid iseloomustaksin lugejana, et mõni koht on lihtsalt nii põnev, et ei saa pidama. Mõni koht on aga nii mõtlemapanev, et peatun ja mõtlen tükk aega elu üle järele. Mõni koht on jälle nii tabav, et vaja on tsitaat üles kirjutada. Tõsi, mõni koht on mulle
Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Talle on oluline ka andestamistemaatika. Tuntumad teosed "Kuritöö ja karistus" ja "Idioot". Peale nende ilmumist on ta elu rahulikum.Oli sunnitööl olles abielus naisega. Abiellub uuesti Annaga ,kes D-i tekste üles kirjutas.Neist saab venna pere ülalpidajad. Tema kõige keerulisem teos "Sortsid" - revolutsioonilise liikumise vastu. Viimane teos "Venna Karamazovid" - jromaan jääb lõpetamata.Meestegelaste vahelised suhted. D on mõjutanud erinevate rahvaste autoreid, ka Tammsaaret. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi: 9 Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova ("Kuritöö ja karistus"). Malbe,
Peremees ja perenaine on uhked, et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja- käib koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos · 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika, vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima, tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood. Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun. Kirjutas haiglaseid armastuslugusid, haigus põimib sisse (nt Kõrboja peremees Villu oli pime). Maa poetiseerija, tuleb eriti välja Kõrboja peremehes. Oluline maa ja inimese suhe, armastuslugu. Iseloomulik isade ja laste teema, eriti isa ning poja suhe. Omased pikad ja keerutavad laused, on küll rahvakeelne, kuid tegeleased kipuvad filosoofiliselt rääkima.
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
sõnameister." Tammsaare kirjanikuisiksuse tausta moodustab tema suurel lugemusel põhinev eruditsioon. Selle suundumustele osutab kirjaniku tõlketegevus. Ta on eesti lugejatele vahendanud Dostojevski, Wilde'i, Shaw', Galsworthy, Conradi jt loomingut. Teda on kütkestanud Hamsuni, Thomas Manni, Rolland'i teosed. Tammsaare kaldus elus eraklusele, kuid see ei tähendanud enda ühiskonnale vastandamist. Tammsaaret iseloomustas ühiskonnas toimuva teravapilguline jälgimine, põhjalik analüüs ning sekkumine äärmisel vajadusel. Ka kirjanduse arengusuundade suhtes ei jäänud Tammsaare kõrvaltvaatajaks: teda on mõjutanud XIX sajandi lõpu naturalism, nooreestlaste uusromantism (impressionism) ning 20.-30. aastate kriitiline- ja psühholoogiline realism. Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
