ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18.
Mihhail Bahtin, 1987. Valitud töid. Eepos ja romaan Roomanizanri uurimisel kerkivad üles erilised raskused. Need tulenevad uurimisobjekti enda eripärast romaan on ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr. Romaanizanri kondikava ei ole veel kaugeltki lõplikult moodustunud ning me ei oska ette näha kõiki tema plastilisi võimalusi. Teisi zanre me tunneme valmiskujul, s.t. teatud väljakujunenud vormidena kunstilise kogemuste vormistamisel. Igaühel neist on oma kaanon, mis toimub kirjanduses reaalse ajaloolise tegurina ja oma olemuse on nad suuremal või vähemal määral säilitanud tänaseni.
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi? See on nõrk 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väiksed uksed ning aknad 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ja selle ülaosas aknaid pole 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! Silindervõlv ja ristvõlv 7. Millised on silindervõlvi puudused? raske ja kohmakas 8. Mis on lööv? Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes 9. Mis on travee? Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. 10. Mille poolest erinevad lööv ja travee? Mitu võlvikut on näiteks 3-löövilises 4 traveega kirikus? Mida tähendab sõna võlvik? 11. Kus võisi...
26.03 ,,Oeh, kevadvaheag läbi, jälle pühapäev, jälle ühikasse minek. Oi kuidas ma vihkan seda nädala viimast päeva, läheks parema meelega kaugele ära, kuskile kus saab rahu." Pobisesin omaette. Kahjuks aga kuulis seda ka ema, mille peale vastas ta ,,Vähemalt on sul seal Rebecca, sa ei ole üksi." ,,Vauu, tõesti lohutav ema, vägagi." Torisesin vastu ning saatsin ta oma toast minema. Õhtu jõudis kätte, paps viskas mind õnneks ise ära, ei pidanud jälle taksot võtma, kus alati mingi kohutav vanamees minuga juttu üritab teha. Autos isa hakkas jälle ühte ja sedasama teksti ajama ,,Greete, vaata, et sa oma hinded selle nädala jooksul ära parandad ja õigel ajal ära õpid. Sind ei võeta tulevikus kuskile kooligi sisse, kui sa nii jätkad. Lähedki klienditeenindajaks kusagile külapoodi. Meie ei kavatse emaga sind terve elu ülal pidada..." Rohkem ei viitsinud ma ta moraali kuulata, jaatasin ning panin klapid pähe. Ühikas...
“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes ...
pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse näiteks ainestiku (ajalooline romaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, kriminaalromaan, armastusromaan); kujutamisviisi (arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, sotsiaalolustikuline romaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja vormi järgi (värssromaan, kiriromaan). Algselt olid romaanid värsivormilised nagu eeposed, alates 13. sajandist hakati üha rohkem kasutama proosavormi. Eesti kirjandusse tuli romaan 19. sajandil Jaak Järve (1852–1920) ja Eduard Vilde (1865–1933) loomingu kaudu
4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog EEPOS Vanakreeka RSTU `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim narratiivne suurvorm romaani kõrval. Eeposed on reeglina seotud kõnes, neid iseloomustab laiahaardeline ning ulatuslik tegevustik. Romaan Ka romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani tunnusteks on probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati juba hilisel antiikajal. Kaasajal on romaanizanr väga mitmekülgne, see hõlmab väga erinevate tunnustega, erineva stiili ja mahuga tekste. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks zanriks kujunes see alles 19.-20. sajandil. Romaani saab liigitada erinevatel alustel, nt
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugu...
Camuse romaan „Katk“ lugu saab alguse sellest, kuidas Alzeerias Orani linnas hakkab massiliselt rotte surema ning lõpuks saab sellest katk. Järk-järgult saab tõvest kõike ja kõiki ümbritsev reaalsus , mis paiskab ohvrid kannatustesse, hullustesse ja kaastundesse. Esmalt kirjeldatakse linna inetuna, millega tutvumise tuleb tundma õppida kuidas seal töötatakse, armastatakse ja surrakse. Omapärasem linna juures on see, et seal on vahel väga keeruline surra, sest haige tunneks seal ennast üksikuna ja ilma toetava abita. l osa Raamat algab üksiku kõledust tekitava vihjega, kuidas raamatut kõige kesksem tegelane doktor Bernard Rieux astub ühel aprillikuu hommikul oma kabinetist välja ja astub peaaegu peale lõpnud rotile. Algselt ta ei osanud sellest mingit numbrit teha, mis siis et ta nägi samal õhtul oma maja trepikojas rotti, kellel poolavatud suust tilkus verd. Päevad möödusid ja rotid tulid karjadena tänavatele, tehastesse jne igale p...
Jaan Kross ,,Keisri hull" Ilmumisaasta: 1978, Eesti Raamat ,,Keisri hull" on eluloolis-ajalooline romaan. Teised teosed: ,,Wikmani poisid", ,,Kolme katku vahel" I-IV, ,,Rakvere romaan", ,,Paigallend", ,,Taevakivi" "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde.
Millele pani mõtlema Sass Henno romaan ,,mina olin siin". Sass Henno jutt on ladus ja mõnusasti loetav ja seda algusest lõpuni. See räägib kuidas noored on hulljulged ning tegelevad sellega mis kõige kergemini raha sisse toob, selleks on varastamine ja narkootikumide müümine aga loomulikult see lõbu ei kesta neil kaua kuna tuleb mängu politsei, kes nad arreteerivad valesüüdistusega, kuid kuidas nemad pidid teadma, et Rassi diiler oli surnud. Raamat pani mõtlema, et mõne inimese elu võibki selline olla. 24/7 pidu, metaamfetamiin ning vargused, et ära elada. Kõik algas sellega, et kuna Rass elas Säde juures ning neil ei olnud kedagi kes raha annaks, pidid Rass seda ise hankima. Selleks olid algul bensiinijaama röövid. Aga kui ta jäi vahele kuid ise pääses kuid auto arestiti siis läks ta oma tulevase diileri juurde ning nägi laual metaamfetamiini ning proovis seda. Kuna see polnud tasuta, siis pidid ta selle eest ise diileriks hakka...
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest p...
Katk Albert Camuse romaan Katk räägib Orani linna reageerimisest ja tegutsemisest, kui linna on tabanud katk. Katkuepideemia alguspunktiks on massiivne rottide suremine. Rotid tulevad värske õhu kätte, kangestuvad ja hetk hiljem surevad. Alguses on rotte suhteliselt vähe, kuid neid tekib iga päevaga aina rohem juurde. Raamatu peategelane doktor Rieux ei arva rottide loost suurt midagi, kuni ühel päeval tunneb tema kojamees end väga halvasti. Kojamehel on lümfisõlmed tohutult paistes ja
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku. Kord läks G sõbra sünnipäevale, tagasi tulles oli vihane ning hakkas L vägisi suudlema, see ei meeldinud L-le, ning tõukas teda. G kukkus voodist välja ning seejärel lõi G L-i nii, et terve nägu oli verine. Mees läks minema. Tuli hommikul ja vabandas. L otsustas algul ära kolida, kui mõtles siiski G võimaluse anda. Paar kuud oli kõik ok. Siis avastas L, et ta on rase. G ol...
Ettekanne ,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja surmast. Romaan ,,Tõde ja õigus" on raamat täis kirjeldusi eestlaste tegemistest ja elu ühiskonnast. Kannatused ja surm on reaalne nähtus meie igapäeva elus. Kuid mida me saame nimetada kannatuseks ja surmaks. Kannatus on inimese vastu pidamine millelegi mis on talle vastumeelt või siis millegi või kellegi pärast halvasti tundma. Surmaks saame nimetada organismi elu lõppemist, kuid miks peab inimene tundma selliseid olukordi?
,,Tõde ja õigus" on romaan kannatusest ja valust Õndsuse poole püüeldes, töökalt ja ausalt oma kohuseid täites ning üritades õigesti elada, kasvab hinges kannatus ja valu. Üheainsa inimese hingevalu muudab õnnetuks kogu perekonna elu. Vargamäe Eespere perenaine Krõõt polnud Vargamäel õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Noorik lootis suurt laant harjumuspärase eluga ning kus võiks rõõmust laulda, mitte aga soist maad, mis noorele naisele hingelähedane polnud. Veed Krõõda silmist hakkasid voolama juba oma esimest last kandes, kui tema meele tegi kurvaks Andrese kurjustamine. Pisarad jätkusid, mil Andres enam naise kurvastuse vastu huvi ei tundnud, naist justkui ei märganudki. Laste sündides, kui tavaliselt on inimesed täis õnne ja armastust, oli Kr...
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu,
"Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Bulgakovi romaan ,,Meister ja Margarita" (,,XX sajandi vene kirjandus. Proosa" põhjal) lk 153-176 · Tegemist on ülimalt novaatorliku ning uuendusliku teosega, seetõttu pole ka lihtsalt mõistetav. · Fantastika ja reaalsus, müüt ja ajalooline tõepärasus, teosoofia ja demonism, romantika ja klounaad selles romaanis on koos peaaegu kõik! AINESTIK · Põhjalikku eeltööd tehes süvenes Bulgakov müütidesse kristluse tekkest ja Jeesus Kristuse elust.
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad. Ta üritas alati ajada olukorra väga pingeliseks,...
Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal,USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia ...
aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt: * 19.saj realism · romantismi sugemed 1830 1848 · kriitiline realism 1850 - 1900 * 20.saj realism uusrealism * 1860. 1870. aastatel naturalism realismi äärmuslik suund Realismi põhizanr on romaan
sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast e ma poeg, kes v õitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili A gnes von M önnikhusen. Tegevus põimub nende ar mastusloo ü mber. Tegevuse lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film " Viimne reliikvia" . · Te ma tädipoeg on Eduard Vilde 9. Romaan on jutustava proosa suurvor m. Ro maani iseloo mustavad problee miderohkus, mitmek ülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk , sünd muste pikaajaline kulg. Ülekantud tähendus on... · Romaan liigitatakse: Ainestiku järgi ( ajalooline romaan, rüütliromaan, armastusromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, kriminaalromaan, spiooniromaan). · Kujutamisviisi järgi ( arenguromaan, filosoofiline romaan, publitsistlik romaan,
Kelly Sule 12.a Herbjørg Wassmo romaan „Dina raamat“ ÜLESANNE 1 Tegevus toimub 19. sajandi keskpaigas Põhja-Norras. Tegevus algab Dina isa, lensmani, talus. Dina on viieaastane. Tema ema Hjertrud võtab ta endaga pesukööki kaasa. Dina uudishimu on suur ning ta läheb katla juurde, kus keeb lehelis. Väike tüdruk kummutab katelt nii, et selle sisu äh- vardab teda ära põletada. Äkki keerab ema pea katla poole, märkab tüdrukut varitsevat ohtu ning sööstab teda päästma. Ta saab põletada ja sureb
Mati Unt modernistlik romaan ,,Sügisball". Raamatus oli teemaks kuue Mustamäe linnaosas asuva uuselamurajooni elaniku igapäevaelu ja hingeelu. Peategelasteks olid : Eero- oli luuletaja. Oli maal sündinud aga kolis Mustamäele, kui naine maha jättis. Oli väga kartlik. Näiteks kartis, et ta luulet ei loeta ning see ei ole hea. Vahel tundis piinlikust oma luuletuste pärast. Kartis ka majavaime. Oli unistaja ja hajameelne. Tundis end üksikuna. August Kask oli Eero majakaaslane. Oli meestejuuksur, meeldis oma töö, oli laia silmaringiga. Meeldis aknast inimesi jälgida. Oli uute asjade vastu, ei meeldinud näiteks, et meestel on pikad juuksed. Oli üldse iga asja peale pahur ja negatiivselt meelestatud. Talle ei meeldinud mõte, et ta peab oma lastes edasi elama. Talle ei meeldinud joodikuid, ei pidanud neid inimesteks. Võiks öelda, et ta ise oli halb inimene, tundis teiste inimeste suhtes kahjurõõmu, astus meelega bus...
„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega,
,,Läänerindel muutuseta" ,,Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan annab ülevaate sõjakoledustest Esimeses maailmasõjas, sõja mõjust sõduritele ja sõjast tavaellu sulandumise raskustest. Erich Maria Remarque'i romaan ,,Läänerindel muutuseta" tegevus toimus Esimese maailmasõja viimasel kahel aastal, Prantsusmaa läänerindel. Selle ajastu sündmusi vaadeldakse Paul Bäumeri vaatepunktist, kirjeldati mida tema mõtles ja tundis. Paul läks sõtta koos oma koolivendadega. ,,Läänerindel muutuseta" on minu arvates üks parimaid, kui just mitte kõige parem sõjavastane romaan. Raamatus meeldis mulle kõige enam peategelase, Paul Bäumeri psühholoogiline muutus peale sõda. Enne sõda
KRJANDUSE KOKKUVÕTE KANGELASLAULUD 1. ,,Ronaldi laul", prantsuse rahvaeepos 11. saj. , kirjeldab Ronaldi kanglassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Ronald oli Karl-Suure väejuht. Ta on rüütlivooruste ja ülluse eeskuju, oli keskajal populaarne kangelane. Ronald on uhke ja iseteadev. Egoism, ahnus ja julmus jäävad talle võõraks. Rüütlivaprust ülistav ja õiglast valitsejat idealiseeriv teos aitas kaasa prantsuse rahvustunde kujunemisele. 2. ,,Laul minu Cidist" on hispaania eepos 12. saj., mis on ajalootruu (tõesti sündinud). Tähelepanu on pööratud pereelule. Eepos kajastab maa omapärast saatust varasel keskajal. Cid, hispaania rekonkista tähtsaim tegelane ja armastatud rahvasangar, oli ajalooline isik kõrgaadlik Rodriga Diaz de Vivar. Ta saadeti riigist välja, kuid võidetud lahingud tegid temast kangelase. 3. ,,Nibelungide laul" on 13. saj. alguses ilmunud saksa...
Sandra Paap G3B E. Hemingway elufilosoofia romaani "Kellel on ja kellel pole" põhjal Ernest Hemingway teos ,,Kellel on ja kellel pole" jutustab endise ohvitseri Harry Morgani elust väikeses rannikulinnas. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on paat, millega kalal käia ja juhutöid teha. Harry Morgan oli suhteliselt vaene mees. Ta pidi oma naist ja kolme tütart üleval pidama. Selleks tegeles ta nii kalapüügi kui ka salakaubaveoga. Teose alguses pakkusid kolm meest Harryle salakaubaveo otsa, kuid Harryt oli juba keegi teine palganud. Ta läks hoopis kalale koos härra Johnsoni ja meeskonnaga. Sealt algas aga allakäik Harry elus. Kalad olid nii suuret, et varustus ei pidanud neile vastu. Järgmisel päeval läks Harry Johnsinsit otsima, et too rendi ja vrustuse eest maksaks, aga mees oli ära läinud, laevasõidu e...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus
George Orwell ,,1984" ,,1984" on 1949. aastal ilmunud romaan totalitaarsest tulevikuriigist. Raamatu peategelane, Winston Smith, on intellekt, kes elab sõja-aegses Londonis, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinnas, ning töötab Tõeministeeriumis, kuuludes seega Parteisse. Tema igapäevane töö on ajaleheartiklite ja muude väljaannete e teisisõnu mineviku ümberkirjutamine. Okeaanias on võimul Suur Vend, keda peavad kõik armastama ning lausa
Lugemiskontroll Jaan Kross "Wikmani poisid" 1)Romaani kohta on väidetud: romaan räägib koolist, kus meest mõõdab see, mida ta suudab. Analüüsi. Romaan räägib koolist, kus poistel oli palju tegemist. Seal hakkama saamiseks pidi olema võimekas nii enda kaitsmises kui ka õppimises. Kui sa polnud just parim õpilane, aga suuutsid siiski läbi lüüa oma muude võimetega, siis olid sa siiski arvestatav. Tark inimene ei saagi oskata kõike, aga tuleb osata olla tark ja lüüa elus läbi ka nendel aladel, mida sa täpselt ei tea
teemad, kergus ja paroodilisus. Novell: lühijutt/proosa väikevorm. See keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. iseloomustab: tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline, lõpp on ootamatu Fr. Tuglas "Hingemaa" Ballaad: pikem, jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Nt: "kevad" marie under Romaan: jutustatava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, elukujutuse mitmekülgsus, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk.,, romaan: "nimed marmortahvlil". Rahvusliku ärkamisaja sündmused jagatakse kolmeks perioodiks: 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov.
,,Alasti tulin ma" Romaan Auguste Rodinist David Weiss Teosest: David Weissi romaan jutustab ühe suurima prantsuse skulptori Auguste Rodinist eluloo alates sünnist, kuni surmani. Teos on tundeküllane, sisaldades nii armuseikade kui ka tööalaste katsumuste kirjeldusi. Rodin oli tugev isiksus , kes ei lasknud ühelgi naisel, ega ka kellelgi teisel muuta oma vaatenurki. Tema jaoks oli töö tema elu. Teose probleeme: · Kunstnik lihtsalt ei saa ilma kunstita elada · Augusti isekas käitumine Rose'i jt puhul
Valguse ja varjul piiril Pimedus varitseb kõikjal meie ümber. Peidab end igapäeva halli massi taha, varitseb võimukalt mõtete üle ning sunnib valima ebakindlaid ettearvamatuid teid. Kuid varju tekkimiseks on alati vaja valgust. Tükikest headust, mis kindlalt toob positiivset meelelaadi. Bulgakovi teoses on pimedus ja valgus võrdses, teineteist tervikuks ühendavad kaaslased. Igavene võitlus hea ja kurja, loomise ja hävitamise, korra ja kaose vahel. Romaan „Meister ja Margarita“ on üles ehitatud kolmele maailmale: 20. – 30. Moskva, kus on kaasaeg; iidne Jeršalaimi, milles valitses minevik ning igavikuline teispoolsus, kus aeg ja ruum on muutumatud. Pimedusevürst Woland on põhitegelaseks oleviku ja vaimumaailma ühendamisel, kogu loo aga sulatab oma teosega kokku Meister, kes kirjutas loo prokuraator Pointus Pilatusest. Kuigi peategelane prokuraator vaatas läbi Ješua Ha – Nostri süüasja ning kinnitas tema huk...
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks ja juttudeks. Seiklusromaanides on ülekaalus seikluslik ainestik. Tegevus toimub enamasti tavatutes tingimustes, sündmused arenevad hoogsalt, rohkesti on erakordseid ja saladustest tulvil olukordi. Tegelased jagunevad vastandeiks heaks ja halbadeks; esimestele saavad osaks...
Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi
Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid. Robert ja Maria armuvad teineteisesse. Trotsides paljusid raskusi, laseb Robert Jordan ettenähtud päeval silla õhku, kaotades mitmed head sõbrad, salk põgeneb ning surmavalt haavata saanud Robert Jordan jääb fasiste ootama. Kolme päevaga toimuvad sündmused, mis muudavad suuresti paljude elu. Mis õigustab tapmist? Sõda...
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2.a) Põhiprobleem - Hinge kuradile müümine vastutasu eest, ehk siis igavese nooruse vastu. b) Kõrvalprobleemid: Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. c) Autor on pannud ka midagi endast sinna raamatusse, nimelt tema homoseksuaalsus kajastub seal selges pildis. Teiseks kumas läbi autori homoseksuaalsus. See kajastus...
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda). Ta kahtlustab, et geograafid on selle kindlaksmääramisega puusse pannud. Võtnud Cordobast teejuhi ja kaks hobust, pagasiks Caesari "Märkmed" ja mõned särgid. Ekseldes Cabra mäestikus arvas ta piki oja üles minnes leida külma vett janu ning kuumuse vastu. Leidis kogemata oaasi sarnase puhkeplatsi, mis oli eemalt peaaegu, et märkamatu. Otsustas seal peatuda. Teadlane märkas, et lisaks hobustele ja teejuhile...
EEPIKA SUURVORMID EPOPÖA on eepos või eepiline poeem. Tänapäeval on epopöa mitmeosaline romaanisari. ROMAAN on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. JÕGIROMAANID Romaaniseeria , milles iga üksikteos on oma jagu tervik ja samas teistega seotud ühiste tegelaste , teema või kujutletava ajastu kaudu . EEPIKA VÄIKEVORMID JUTUSTUS on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. NOVELL on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. NOVELLET Eriti lühike novell MINIATUURon keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. LÜROEEPILISED EEPOS tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ul...
Charles Dickens ja tema romaan ,, Oliver Twisti seiklused" 1. Charles Dickensi elu ja looming Ta sündis 7. veebruaril 1812 sadamalinna Pourtsmouthi töölisagulis ja suri 9. juunil oma maakodus Kentil. Tema isa oli john Dickens ja ema Elizabeth Dickens. Ta isa töötas mereväe palgapüroos ametnikuna. Charles sündis enda pere kaheksast lapsest teisena. Kui Charles oli väike kolis ta mitu korda, kuid jäi lõpuks elama Kenti saarele Ta oli väike ja mitte eriti hoolitsetud. Ta veetis palju vaba aega õues ja tegeles ka lugemisega. Ta isa läks võlavanglasse. Ta läks tööle saapamäärdevabrikusse. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadi büroos Tema kirjaniku nimi oli alguses Boz. Tema tuntumad romaanid on ,,Suured lootused´´ ja ,, Meie ühine sõber´´. Charles Dickens Charles Dickensi pere...
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine.
Ballaad-keskaja tantsulaul(tunnused:ajalooline,fantastiline) Draama-näidend(tunnused:koomiline,kurb,traagiline) Eepos-lugulaul(tunnused:muinasjumalad,mitte tõene) Jutustus-kellegi teise jutt(Tunnused:Lai sündmustik) Komöödia-koomilise sisuga(tunnused:lõppeb õnnelikult,traagika on sees) Miniatuur-lühike,napp sündmustik(Tunnused:detailne sõnastus) Muinasjutt-väljamõeldis,üleloomulik(tunnused:lõppeb hästi,pahad saavad peksa,algab``Elas kord``,``kuskil maal``,lõppeb ``Kui nad surnud ei ole`` Muistend-rahvaluule liik,kindel aeg,koht,inimene(tunnused:Olendid,fantastiline maa) Mõistatus-rahvaluule liik,varjatud tundemärgid(tunnused:mõista mõista mis see on) Müüt-usundiga seotud,fantastiline jutustus(tunnused:loodusnähtused,jumalad,pooljumalad,elu tekkimine) Naljand-rahvaluule liik,naljakas,lühike(tunnused:naljakas,humoristlik) Novell-tiheda sündmustikuga,(tunnused:lühike,humoorikas,naljakasisuga) Poeem-lüroeepika zanr(tunnused:pike...
üle. Vilde ei jaga, vaid naeruvääristab eesti seltskonna Euroopa ihalust. ,,Pisuhänd" (1913) tegeleb suuresti samade küsimustega, ent on loodud komöödiazanris. Raha ja vaimusilma suhteid avatakse käänakurohke intriigi ja teravmeelse dialoogi najal. ,,Pisuhända" on peetud säravaiks eesti komöödiaks. FAKTE JA VÄITEID 1) Eduard Vilde on sündinud 1865.aastal Simuna kihelkonnas Virumaal. 2) Vilde on esimene elukutseline eesti kirjanik. 3) Vilde romaan ,,Külmale maale" (1896) tähistab eesti kriitilise realismi sündi. 4) Vilde loomingu keskse osa moodustab tema ajalooline triloogia. 5) Eduard Vilde on kirjutanud ka draama ,,Tabamata ime", komöödia ,,Pisuhänd" ja romaani ,,Mäeküla piimamees". 6) ,,Tabamata imet" ja ,,Pisuhända" on teatrites palju lavastatud, kummastki on tehtud ka telefilm. 7) Eduard Vilde suri 1933.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule.
TOOMAS NIPERNAADI Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
