maailma laiali pillutanud olid. 1897. aastal asutatud Maailma Sionistliku Organisatsiooni ning Juudi Rahvusliku Fondi eestvedamisel hakataksegi Palestiinas maad ostma ja juudi asundusi rajama, loomaks sel moel kondikava tulevasele juudi rahvusriigile Eretz Israelile. Loomulikult ei vaadatud Palestiinas sisserändajate peale hea pilguga, kuid algul ei tundunud mõned üksikud juudi asulad ja ümberasujate väike arv kohalikele araablastele, kes liiatigi elasid Türgi impeeriumi valitsemise all, kuigi ohtlikuna. Olukord muutus Esimese maailmasõja järel, kui Ottomani impeeriumi lagunemisel Palestiina alad sattusid Rahvasteliidu otsustega Suurbritannia ja Prantsusmaa eestkoste alla. Sisuliselt kujunes uues olukorras välja vaenukolmnurk, mille nurkades asusid koloniaalvõimudest sõltumatust taotlevad araablased, oma riigi eest võitlevad juudid ning Rahvasteliidu mandaadi alusel tegutsevad inglased prantslased.
8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi keskkonnas, programmi WinZip MS Windowsi keskkonnas ning programmi Arj MS DOS keskkonnas. Tulemused olid pisut eklektilised: näib, et (vähemalt väikeste failisuuruste juures) erineb pakkimise kiirus suhteliselt vähe (sõltudes eelkõige protsessori võimekusest). Liiatigi teeb WinZip'i aeglasemaks graafline kasutajaliides. Kokkusurumise efektiivsus sõltub suhteliselt palju pakitava faili iseloomust. Leian, et pakkijate efektiivsuse järgi ritta panemisel oleks kõige selgem eristada neid pakutavate listaeenuste (faili lõikamine mitmeks ettenähtud suurusega tükiks jne) järgi. 4.2.6 Ping-käsu tundmaõppimine Käsk 'ping ee.tut.fi c X' (X ) saadab testpakette antud aadressil täpselt X korda.
liiga täis kõht, stress. Pulssi mõjutab võõras keskkond, haigus, umbne treeningusaal. Südamelöögisagedust mõjutab ka kehaasend- lamades harjutusi tehes on südamelöögisagedus väiksem kui seistes. Kurnatus võrdub ületreeninguga. Rasva põletus 0 Kiire pulsisagedusega treeningu ajal kasutab organism energiaks süsivesikuid, õnnetud rasvad , aga ei põle. Liiatigi ilmub pärast ränka trenni välja tohutu söögiisu, mille rahuldamisega tegeled ülejäänud kolm päeva- nii need kilod hoopis tulevadki. Ükskõik kui palju istessetõuse ja jalgu ei tõstaks, ei kao see kõht kuhugi. Naistega on see paha lugu, et esmajärjekorras teeb rasv minekut ülakehast, alles siis kõhult, seljalt, säärtelt ning alles kõige lõpuks puusadelt. Keha kohaneb ühesuguse treeninguga ega arene enam edasi ja kaal ka ei lange. Kui sa pole kolm- neli tundi enne
Second level Third level Fourth level Fifth level Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suurem. Mustrid -Tihe ja suur muster vähendab ruumi - Hõre ja väike muster laiendab ruumi - Vertikaaljooned suurendavad toa kõrgust aga vähendavad toa ruumala - Väikesed tähnid-tilgakesed varjavad ja
oma sissetulekust ning tundes temast kodus olles suurt puudust. Jõudes Uve Poom G2C 5. november 2001 Peterburi mõjus neile pereliikme haigusest teada saamine suure shokina. Asja tegi hullemaks ka poja mõneti negatiivne suhtumine lähedaste külaskäiku ning asjaolu, et ta oli Dunja kosilasega tülli läinud. Liiatigi ei soovinud Raskolnikov, et teda külastama hakataks. Ema ja õde armastasid noormeest kõigest sellest hoolimata ja tundsid tema pärast muret. Ka emakese hullus ja surm teose lõpus oli tingitud haiglasest armastusest poja vastu. Kindlasti oli oluline see, et sõber Razumihhin hoolitses haige üliõpilase eest mingit vastutasu ootamata. Ta otsis abi teistelt ja ohverdas palju oma ajast, et Raskolnikovi järele valvata. Kui ema ja õde linna jõudsid, siis kinnitas ta neile
teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Matisse ütles: ,,Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses." Matisse ei tunnista kunstis midagi jutustavat, kirjanduslikku: ,,Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit." Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Matisse ütles: „Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest žestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses.“ Matisse ei tunnista kunstis midagi jutustavat, kirjanduslikku: „Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit.“ Värvide „metsikusest“ hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
programmide väljatöötamise ning juurutamise näol küll suurt väljaminekut, kuid pikemas perspektiivis tõotab see võrreldes inimtööjõu kasutamisega siiski kokkuhoidu. Ebaratsionaalsuseks ja seega kolmandaks suuremaks probleemiks võib pidada ka digitaaldokumentide väljatrükkimist alatise säilitamise tagamiseks. Mis kord juba on digitaalsena loodud, peaks minu meelest tänapäevaste tehniliste lahenduste juures olema võimalik ka digitaalsena säilitada, liiatigi võttes arvesse, et kogu digitaalset teavet polegi võimalik paberkandjale vormistada. Taolise olukorra süüdlaseks võib pidada kehtivaid õigusakte, mis ei reguleeri digitaaldokumentide pikaajalist säilitamist piisavalt ja üheselt. 6 5 Aas, K ja Kärberg, T. Loengumaterjal ,,Dokumendihalduse aktuaalsed probleemid" 30.03.2012, lk 13-14 6 Rahvusarhiiv. Digitaalarhiivinduse strateegia 2005-2010, lk 12
Paralleelselt arenevad välja põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Esimene ajakiri arvatakse olevat „Lühhike öpetus“ (ilmunud 1766-1767, täispikk pealkiri on „Lühhike öppetus mis sees moned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veiste haigusse ning viggaduste vasto“) ja esimeseks ajaleheks loetakse „Tarto maa rahva Näddali-Leht“ (1807). Nagu on paista, siis keskajal polnud haridus kõigile võrreldes uusajaga niivõrd kättesaadav. Liiatigi keskenduti sellele, et just vaimulikud inimesed oleksid iseäranis haritud. Uusajal tekkis ka kõrgemaid koole, kuhu saadi vajadusel õppima minna. Kui keskajal väga suuri ja dünaamilisi muutusi kirjakeeles polnud, siis uusajast on meil tänu trükikunsti tekkele nii mõnedki säilinud ajaloolised allikad kaasa võtta. Kasutatud kirjandus: Laar, M. ja Vahtre, L. Eesti Ajalugu I Gümnaasiumile. Tln.: Maurus Kirjastus OÜ, 2013. Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T
Suures plaanis pole sellisel sõdimisel vist enam erilist perspektiivi, aga väikeriigi seisukohalt võiksid metsas ellujäämise oskused kindlasti võimalikult paljudel inimestel olemas olla. Tänapäeval piisab tõesti vaid pikemaks ajaks elektri kadumisest, kui inimeste tavapärane elukorraldus saab pea peale pööratud. See oli ainult üks näide, sest ka interneti ja telefoniühenduste kadumine on häiriv ja segadusi tekitav paljude inimeste, eriti noorte inimeste jaoks. Liiatigi tekitab kindlasti palju suuri probleeme tänapäevane tohutult suur linnastumine, inimesed on võõrdunud loodusest ja oskusi loodusega koos elada neil lihtsalt pole. Kõigele eelpooltoodule lisandub kindlasti veel riiklik julgeolekupoliitika. Kui me soovime, et meid toetatakse ja aidatakse, siis peame niiehknii seda ka ise tegema. Siin tulevadki mängu meie noorte meeste, kes on valinud sõjaväelase elukutse, välismissioonid, seda ka väga ohtlikesse piirkondadesse. On ju meie noormeestest
Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis Kiviaja lõpul, kui luuainesesse ilmuvad esimesed koduloomaluud, metshobust meil enam esinenud, samuti puuduvad selle perioodi napis luuaineses ka koduhobuste luud. Pronksiaja lõpus (9.6. saj. e. Kr.) on hobune muutunud tavaliseks koduloomaks. Asvas ja Ridalas moodustasid hobuseluud ligikaudu 10%, Irus koguni 36% kõigist koduloomaluudest. Hobuseluude
Võib arvata, et Underi luulet on kergemeelsemaks muutnud tema head suhted mitmete meestega. Nimelt oli naine esmalt abielus Carl Eduard Friedrich Hackeriga, seejärel armus maalikunstnik Ants Laikmaasse ning pärast lahutust Hackeriga abiellus naine hoopis Artur Adsoniga. Armastus näis Underi jaoks mänguna ning seetõttu saigi kohati tema värssides lapselik lihtsus ja siirus võitu kindlakeelsest ja teinekord liiatigi konservatiivsest Underist, mille heaks näiteks on luuletus ,,Ekstaas." ,,Ah! toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd, ma iial polnud kaaluv ega kaine." Vanemaks saades mõistis Under aga, et tegelikkuses on asi mängust kaugel ning reaalsed tunded määravad elus paljuski ja nende üle nalja heita ning armastusse kerglaselt suhtuda ei ole kuigi tark tegu
Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel"
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähki uue romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" kujundus tõi kohe vaimusilma ette lapsepõlvest väga tuttava raamatu, mille pealkiri on "Tark mees taskus" ja mis koosneb eesti rahva ennemuistsetest juttudest. Lugemisel selgus, et ka sisu poolest võib kahe raamatu vahele mitmeid paralleele tõmmata. Romaani tegevus siis umbes kolmeteistkümnenda sajandi Eestis ja minategelaseks Leemet, metsas sündinud eestlane, viimane ussisõnu (rästikute keel, millega saab loomi allutada ja osadega neist ka muidu suhelda) valdav mees maailmas. Samuti üks viimaseid metsas sündinuid. Kivirähu järgi elasid muistsed eestlased metsades ja elatusid küttimisest, praegu rahvuslikuks peetav agraarkultuur oli tegelikult ülevõetud võõrnähe. Kivirähk ise on intervjuudes toonitanud, et tegu pole mingi naljalooga, vaid väga tõsise ning sünge looga. Nojah, lugu ise on tõepoolest traagiline, sünge, kurb ja tõsine....
/ Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel NAINE, ESI-EMA, Linda. Käesoleva aine raames ongi oluline, et see ajakiri oli esmakordselt Eesti elus suunatud naistele, et see oli esimene omataoline, et see rääkis naistest, liiatigi - oli mõeldud suhtlus- ja treeningu-(!)areenina naistele (ühte kogusse kokku heita, oma südame koormid elutarvituste ja pärimiste kohta wälljapuistama, üksteiselt elutarrkusi õppima, üksteisele neid õpetama, üks kui teise sillmade läbi elu tõsidusesse vaadata püidma, üks kui teise kõrrwade läbi looduse loomuse heälesi, kunstielu kõlasi j. n. e. ikka teravamalt ära kuulma ja sedasi üksteist tuetades ikka enam ja enam oma soo seisuste ja kohustustele osavamaks, wäärilisemaks
(A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 32) Seega võib sellest lõigust lähtuda mässust kui positiivsest ja vajalikust sündmusest. Kui inimene mässab, väljendab oma arvamusi saab temast isiksus. Ta ei ole enam osa nn ,,hallist massist". Inimene kaitseb mässuga iseennast ja oma omandit. ,,Vastuhakk ei ole põhiolemuselt egoistlik tegu. Muidugi võib ta olla kantud ka egoistlikest kaalutlusist. Ent vastu hakata võib ühtviisi nii pettusele kui rõhumisele. Liiatigi, kui mässaja on otsusele jõudnud ning on parajasti kõige sügavamas mässuhoos, ei säästa ta midagi ja paneb kõik mängu. Mõistagi nõuab ta enesegi vastu ausust, ent üksnes sedavõrd, kuivõrd ta samastab end mõne olemasoleva inimkooslusega." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) ,,Ta võitleb oma isiksuse puutumatuse ees. Ta ei püüa ennekõike vallutada vaid soovib lihtsat tunnustust leida." (A. Camus ,,Mässav inimene" lk. 33) Leida tunnustust omaenese olemusega.
Vana inimene on noortele tüliks, mis tast armastada. (lk.115) Oma nukrusele ja südamevalule vaatamata tundis ta ometi, kuidas kogu keha täidab peaaegu õnnejoovastus. Ja mis tähendab elus südamevalu, kui oled õnnelik? Õnn on selline imelik asi, et tema ei tulegi ilma nukruse ja valuta. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma, tahetakse viimaks ainult sellepärast, et teda nii kangesti keelatakse. (lk. 142) Kauaks elu, liiatigi kauaks noorust, et vaevata oma südant tühiste asjadega. Ei ole ju kuigi tähtis, kuidas elad, peaasi, et elad, et maitsed iga jumala päeva, iga tundi, iga päikesepaistelist silmapilku. Homme võib-olla on uus sõda, uus tapmine, uued hädad, sellepärast kasutagem tänast päeva. (lk. 158) Mis tähendasid tüdruku pisarad! Need tulid ja läksid nagu sadu aprillis. (lk. 159) Headus on siinilmas üldse kõige kurja juur. Sest kui sa oled hea siis arvavad kõik, et sa mitte
vana juhtum, kus Petserimaal olid setud oma mesipuud pannud laande mett koguma, mille hiljem Pihkva vürst arvas tema oma olevat. Selle peale tehti leping, kus Pihkvale tasuti mesipuudest tekitatud „kahju“ eest mingi konkreetne ühik mett taru pealt. Sellisele tõdemusele jõudes saadeti Moskvasse Ivani juurde uus saadikute grupp. Saadikud pidid oma faktikindluses Moskvas siiski pettuma, kuna tsaar teatas kohe, et tal on värske kolme aasta vanune leping mida Liivimaa veel liiatigi rikkunud on. Nimelt olevat liivlased maksu maksmata jätmise pärast tsaarile suurt rahalist kahju teinud. Lisaks sellele olevat Tartu ja Tartumaa põline Vene ala juba 600 aastat tagasi ning tema esivanemad (Jaroslav) selle linna asutanudki. Seega tsaar peab ise tulema oma põlistele aladele korda looma ja tal olevat värske lepingu järgi selleks täielik õigus. Liivimaa saadikud üritasid sõda vältida mitmel moel ja
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
on kaasa haaratud tegevustesse ja mängudesse. Eelnimetatud on individuaalse või isikliku tervise osad. Füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond, kogu ühiskond laiemalt, omavad mõju igaühe, sealhulgas koolieeliku tervisele. Nii nagu hiljem kool, ka tervistedendav kool, on lasteaed noore (väikese) inimese jaoks keskkond, mis avaldab tema kujunemisele tohutut mõju. Erinevus on ehk selles, et koolis käib laps enam aastaid, kuid lasteaias viibib pikema osa päevast. Liiatigi on keskkonna mõju väikese lapse arengule väga määrav. (M.Maser & L.Varava, 2003) Tervise mõjurid Kõik lasteaedadega rohkem või vähem seotud isikud (lasteaedade, kohalike omavalitsuste töötajad, lapsevanemad jt.) peavad hästi tundma laste tervist mõjutavaid faktoreid. Püüdes kokku viia üldtunnustatud tervisemõjurite skeemi ja mõeldes koolieelikute sihtgrupile, tulevad eelkõige arvesse järgmised mõjurid: Lapse pärilikud faktorid, tema vanus ja sugu
" ,,Tähendab, ma olen idioot, sest ma kannatan, pole rahul ega imesta millegi üle?" ,,Et põlata kannatust, olla alati rahul ja mitte midagi imestada, selleks peab laskuma just sellise seisundini." ,,Minu isa vitsutas mind karmilt. Vabadange, aga te olete tõelisega tuttav ainult teoreetiliselt." ,,Mees peksab naist. Milleks vahele astuda? Las peksab, niikuinii surevad mõlemad varem või hiljem; ja liiatigi ei solva peksa oma hoopidega seda, keda lööb vaid iseennast." Minu jaoks on Gromovi mõtted sümpaatsemad. Ragini mõtted olid puhtalt teoreetilised ning nendel polnud mingit kaalu, need olid vaid oletused, sest ta polnud neid ise läbi kogenud. Gromov aga vastupidi, oli omal nahal kogenud näiteks peksmist ning teadis vähe täpsemalt. Tegevuse areng tunnistab omaks Gromovi seisukohad, sest Ragin muutis sisuliselt oma
pinnadefekte Mida suuremal pinnal tapeeti kasutad, seda intensiivsemalt see mõjub. Tapeeti valides on soovitatav vaadata tapeedinäidist veidi kaugemalt (näiteks mõne meetri kauguselt). Tapeetide valimisel peab arvestama sellega, et seinad peavad kokku sobima sisustus elementidega. Intensiivsed ja tumedad toonid annavad ruumile soojust ja muudavad ruumi väiksemaks. Tumesinine, violetne, pruun ja tumeroheline mõjuvad raskemalt ning nõuavad intensiivset valgustust. Liiatigi köidab heledam ruumiosa esimesena tähelepanu. Heledad toonid on aga külmemad ja muudavad ruumi näiliselt avaramaks ning suuremaks. Heledad värvid, madal mööbel ja peeglid tekitavad optilise pettekujutluse, et ruum on suurem. Omadused ja töötehnoloogia Ehituskauplustes ja sisustuskaubamajades on tänapäeval levinuim paber-vinüültapeet, mis, nagu nimigi ütleb, koosneb kahest kihist, millest alumine on paber. Sellised tapeedid
Nende kahe jumala vastuseisus võib näha ka alatist osavuse ja tarkuse ning tooruse ja arutuse vastandust. Püsivat kultust Aresele ei tekkinud, rahvas ei austaud teda. Erinevalt enamikest teistest jumalatest, ei olnud tal eelistatud linna ,templeid või pühasid/pidustusi. Hoolimata oma sõjakusest ja võitlusoskustest ,oli Ares põlatud kogu Homerose „Iliase“ vältel, kuigi tegu on sõjapoeemiga. Sõdalased olid pigem õnnelikud kui pääsesid julma Arese halastamatu raevu eest, liiatigi võis see pöörduda nagu pidetu tuuleiil – kord ühe ,kord teise leeri vastu. Aresel oli oma kaaskond – tema saatjaskond arvukates lahingutes. Võimsa sõjajumala kõrval seisid tema pojad Phobos ( kr. keeles „hirm“) ja Deimos ja tema õde Eris (kr. keeles „tüli“, „riid“) ,kellega seondub tuntud lugu tüliõunast ,mis sai ka kuulsusrikka Trooja sõja ajendiks. Eris polnud kutsutud Peleuse ja Thetise pulmapeole. Kättemaksuks
Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...........................................................................................3 2.MAAVÄRINAD EESTIS..................................................................................4 3. EESTIMAA MAAKERGE PEALE JÄÄAEGA..............................................7 4. KOKKUVÕTE..................
Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. Antud põhimõtet on käsitletud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-25-14 p 10.6: ,,Maksuhalduri argumendid otsese ja kaudse tahteavalduse kohta ning viited TsÜS §-le 68 on haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 5 ja MKS § 10 lg-s 3 sätestatud avalik-õiguslikes suhetes kehtiva vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõtte valguses asjakohatud. Kirjalikus lepingus sisalduv tahteavaldus on liiatigi alati otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Ringkonnakohus on valesti jätnud kirjaliku vormi järgimata jätmise õiguslikud tagajärjed hindamata (TsÜS § 83) ega ole võtnud seisukohta TsÜS § 113 kohaldamise võimalikkuse kohta. Tõendamisfunktsiooni kandva vorminõude rikkumise tagajärjeks ei ole alati tehingu tühisus." [6] 3.4 Uurimispõhimõte HMS sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise
Peamiseks foovide rühmituse esindajaks kujunes Henri Matisse. Tema arvates polnud looduse "kopeerimine" vajalik, tuli lasta ennast tegelikkusel mõjutada ja selle mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega otseselt loodusest ei sõltunud värvid ja jooned lõuendil, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Henri Mattise on öelnud: " Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses!" Tema tööd olid harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid hoolimata värvide "metsikusest". Ta uskus, et kunsti põhimeeleolu peaks olema rahulik rõõm. Tema teosteks on näiteks "Kuldkalad" Ja "Muusika". Raoul Dufy kasutas oma töödes tema poolt armastatud muusika ja rahvapidudega
põhjustavad tõsiste pärilike muutustega laste sündimisi. Lisaks sellele on teada, et mürkainete stabiilsed ühendid või nende toksilised produktid tekitavad hulga ohtlikumaid tagajärgi kui isegi radioaktiivne kiirgus nende sattumisel inimorganismi. Geneetilised muutused on pöördumatu toimega, see tähendab, et mürgitatud organism toob ilma ainult mürgitatud organismi, kui üldsegi toob. Veelgi hullem on see, et muutusi, mis mürgitatusega kaasnevad, on liiatigi palju ning teatavasti on nad ettearvamatud ja seega ei suudeta võib-olla kaasaegse meditsiinilise tehnoloogiaga neid mutatsioone kõrvaldada või isegi minimaliseerida. 2.2.2 Keemiarelvaga võitlemise võimalused Varasematel perioodidel pakkusid spetsialistid eri lahendusi mürkainete kõrvaldamiseks, millest üks oli nende konservatsioon, erilise sarkofaagi ehitamine mürgitatud piirkonnis. Rida 11
mässulist-isa vaatevinklist-kiindumist muusikasse. Vaid suure vaevaga õnnestu nende emal manguda mehelt välja luba poistele klaverimängu õpetada. Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja tuttavaid nii oma mänguoskuse kui ka klveril improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest, noorukesele kübarategijale Emilie Trampuschile, ja jättis perekonna maha
14 Esialgu olin täiesti sõnatu. Tunnen isegi seda poissi ja tean, et ta ei ole just eeskujulik õpilane, aga selline käitumine pedagoogi poolt paneb lihtsalt imestama. Kui õpetaja ei suuda oma klassi muul moel vaos hoida, kui vägivalla abil, siis ei kõlbagi ta õpetajaks. Kahjuks on asjalood niimoodi, et kogu lugu summutati, hoolimata sellest, et kogu klass pöördus direktori poole. Õpetaja ei saanud isegi mitte noomitust, liiatigi on tema poolt vägivalla tarvitamist õpilaste kallal ette tulnud nii enne seda intsidenti, kui ka hiljem. Kool on koht, kus arenev isiksus peab suure osa oma ajast veetma ja kui seal viibitud aeg on talle täielik põrgu ning keegi selles suhtes midagi ette ei võta, on tagajärjeks see, et ühiskonnal on juures veel üks liige, kes ei suuda normaalselt funktsioneerida. Tunneb end kõrvalejäetuna ning jääb suure tõenäosusega elu hammasrataste vahele.
probleeme. NSVL-Pidas kriisi põhjuseks ikka lääne ettevalmistusi sõjaks, Lääne berliini peeti konflikti hälliks jne., 3)Hinnake Ida ja Lääne tegutsemisviise vastaspoole suhtes 1961.a Põhjendage. USA- Arvan et nemad tegutsesid õigesti, NSVL oli vaenlane, seal polnud korda ja oli oodata ettearvamatuid samme. Pean õigeks USA väekontingendi suurendamist Lääne saksamaal, konflikti korral oleks saanud kiiresti reageerida. Ida-Arvan et nad laimasid vastaspoolt liiatigi jõuliselt 4)Põhjendage missugune dokument teie arvates käsitletavat problemaatikat kõige usaldusväärsemalt? Pingelõdvendus, Külma sõja taasägenemine 1.Pingelõdvendus Miks otsiti võimalusi suhete parandamiseks? *oli toimunud Kariibi kriis ja inimesed hakkasid aru saama, et tuumasõda polegi võimatu. *sotsialismi ja kapitalismi leerid olid üsna võrdsed mistõttu oli kasulikum arendada vastastikust koostööd
aprillil 1987. a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. 15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks
lugupidamise pärast. Kirstu taga käisid eided, kerjused, kaks lollikest, vastutulev rahvas tegi vagusalt ristimärke... Ja Jakov oli väga rahul, et kõik läks nii auväärselt, viisakalt ja odavalt ega haavanud kedagi. Jättes Marfaga viimast korda jumalaga, puudutas ta kirstu käega ja mõtles: ,,Hea töö!" Aga kui ta kalmistult tagasi tuli, valdas teda suur meeleraskus. Ta polnud nagu terve: hingamine oli kuum ja raske, jalad nõrgad ja vaevas kange janu. Liiatigi kippusid kõiksugused mõtted pähe. Talle meenus jälle, et ta kohu oma elu jooksul Marfat kordagi polnud haletsenud ega hellitanud. Viiskümmend kaks aastat, mis nad üheskoos onnis olid elanud, kestsid kaua- kaua, kuid ometi juhtus nõnda, et ta selle aja jooksul kordagi Marfale ei mõelnud, ei pööranud talle tähelepanu, nagu oleks ta kass või koer olnud. Aga ta küttis ju iga päev ahju, keetis ja küpsetas, kandis vett, lõhkus piud, ta magas temaga
Ta võitis nii kirjanikuna kui inimesena 1884. aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Ta riputas välisuksele sildi ,,Doktor A.P.Tsehhov". Kuid arstipraksist segas pingeline kirjanikutöö. Ainuüksi 1885. aasta jooksul kirjutas Tsehhov 113 teost. Ta lävis paljude tuntud kirjanike ja kunstnikega, ometi ei laabunud tema elu kergelt. Tema õlul olid suure perekonna- ema, noormate vendade ja õe- ülalpidamismured. Liiatigi avastati Tsehhovil neil aastatel esimesed tuberkuloosi sümptomid. Sõit Sahhalinile Suvel 1889 suri tuberkuloosi Tsehhovi armastatud vend Nikolai, andekas kunstnik. See kaotus vapustas Tsehhovit raskelt ja teravdas juba varem alanud hingelist kriisi; ta otsustas oma elu järsult muuta. Eelkõige õppida sügavamalt tundma elu ja eeskätt selle kõige kohutavamaid avaldumisvorme. Kõigile ootamatult otsustas ta sõita Sahhalini saarele, kuhu saadeti sunnitööle kriminaalkurjategijaid
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning v...
taolised puhangud. Tõsi küll, need on keelmatult ilmsiks pääsenud alles ta täitsa eneseteadlikul arenemisastmel. Igatahes ei ole sõna ,,kandlemängija" mitte ainult omandanud ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse. Käesoleva sajandi teisel kümnel on nii mõnigi kord märgata olnud Tammsaare lauseliikumise luulelist rütmistumist peaaegu värsikõnele liginevaiks võrranditeks ja kõnehäälikute puhtilukõlalises mängus, ja seda liiatigi ta proosaminiatüüride kogus ,,Poiss ja liblik". Oma võimistes teadlik, on Tammsaare ,,Noortest hingedest" (1907) saadik oma proosateksti siin-seal vahele lülinud koguni päris riimitud värsikatkeid. Täpsustan kohe: need on parajasse paika improviseeritud vemmalvärsid. Näib nagu ei taotlekski Tammsaare eeskujuliku värsi kirjutamist. Aga kui ta oma ,,Keelest ja luulest" essees küllalt erksat arusaamist on osutanud
veendunud, et temast ei tule ei see ega teine ega kolmas, vaid tuleb Lermontov." Lermontovi loomingu omapära on see, et ta säilitas realistina kõrgromantismi jooned, rajades teed vene XIX sajandi teise poole realistlikule proosale. 12 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST Mihhail Lermontov aitas märgatavalt kaasa Vene luule arengule, mis oli tol ajal liiatigi toppama jäänud. Nagu ka eelpool on mainitud, oli ta oma ajast eest ning ta ei mahtunud kuidagi tollastesse ajapiiridesse ära. Olgugi, et ta oli geniaalne suleinimene, mõjutas teda suuresti tema eluajal aset leidnud kord ja kõige kultuurse mahasurumine, dekabristidest ja teistest isemõtlevatest inimestest vabanemine. Kõik see kajastub tema teostes: kibestumus, valu, paratamatus, kättesaamatus.
tumedate silmadega või pistab laginal naerma: ,,Ha-ha-haa!" Armuasjus, eriti aga abiellumise, etendab kõrvaline sisendus suurt osa. Kõik nii kolleegid kui daamid hakkasid Belikovi veenma, et ta peab abielluma, et tal pole elus enam muud üle jäänud kui abielluda; me kõik soovisime talle õnne, rääkisime tähtsate nägudega kõiksugu labasusi, ses laadis ja sedasi, et naitumine on väga tõsine samm; liiatigi polnud Varenka inetu, oli huvitav, ta oli riiginõuniku tütar, tal oli talu, aga peaasi, see oli esimene naisterahvas, kes suhtus temasse sõbralikult, südamlikult, - Belikovi pea hakkas ringi käima ja ta otsustas, et peab tõepoolest abielluma. ,,Vaat siin olekski õige aeg olnud tal kalossid ja vihmavari ära võtta,! Lausus Ivan Ivanõts. ,,Kujutlege, see osutus võimatuks. Ta asetas Varenka pildi oma lauale ja käis ikka minu
Indrek tunneb seda kõige selgemini. Ilusaid mõttekäik ja ütlemisi "Tõest ja õigusest" Kui lõpuks kogu protsessist ei ühte- ega teistpidi midagi välja ei tulnud ja kui Andres kõige üle üsna rahulikus ja nukras meeleolus järele mõtles, siis pidi ta paratamatule otsusele tulema: tema jäi oma õigusest ilma ainult selle pärast, et oli teda nõudnud tõe põhjal. Oleks tema ühes Jussi ja Matuga algusest peale kohtu ees kohe tunnistanud, et nemad leidsid surnud koera oma maa pealt, liiatigi veel piirist eemal, siis oleks kohtus asjast hoopis teine mulje saanud ja Pearu oleks pidanud temale koera välja maksma. Nüüd aga arvas kohus Andrese koera ja Pearu tedrepojad, keda koer hävitanud, umbes üheväärseks. Andres oli löödud: ta ei suutnud tõde jalule seada ega saanud ka oma õigust kätte. Kaotas mõlemad. "Aga mis on see inimese elu- nagu rohi vikati ees" Seda ütles Oru Pearu Mäe Marile ühel oma viinastel "selgushetkedel"
Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud. Talle ei meeldinud, et Indrekule meeldis omaette nokitseda, et ta teisiti arvas, et ta temast teistsugune oli. Tuletas meelde alati oma jõulist ja suuruselist pealejäämist Indreku suhtes. Nääklemised ja kiuslemised rahunesid, kui Mari võttis kartuleid, Indrek ja Andres läksid appi, Andres kiusas Indrekut, Indrek vihastas ja
eksamid. Negatiivsete eksamitulemustega tuleb sooritada järeleksamid ning samal ajal ka sooritada täiendavat õppetööd. Toetamas on õpiabirühma töö ja logopeediline tegevus. Julgen arvata, et meie üldharidussüsteem ei tunne piisavalt laste erivajadusi ja sageli jäävad eriabi vajavad lapsed koolis abita. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemide korraldusega koolides peab tegelema kohalik omavalitsus liiatigi ilma riigipoolsete rahaliste abivahenditeta. Kui koolides olidki juba töötanud sisse tugiteenuste süsteem ning tööle võeti erialaspetsialiste, siis nüüdseks on kujunenud olukord, et spetsialistide poolt teostavateks tugiteenusteks õpilastele tuleb koolijuhil ja omavalitsusel leida ise, kuidas hakkama saada. Tõenäoliselt, kui raha ei leita, siis tuleb inimesed töölt vabastada, kuid põhikooli- ja
Aeneas Aeneas; tenor või kõrge bariton Meremees Sailor; tenor Koor: kuninglik saatjaskond, rahvas, nõiad, meremehed Esimene vaatus Kartaago. Dido loss. Dido saabub õuedaami Belinda ning kaaskondlaste saatel. Dido nukrus peidab ta kõhklusi: kas tunnistada endale ja teistele, et ta armastab Aeneast? Belinda mõtiskleb probleem üle inimlikust ja poliitilisest vaatenurgast. Dido ja Aenease armastus oleks "saatuse suurim õnnistus, mis päästa lubab Kartaago ning ellu äratab taas Trooja". Liiatigi, "kangelane armunud on niisamuti kui teie". Kui Aeneas ilmub Dido palge ette, annab Dido oma armastusele järele. Teine vaatus 1. stseen. Koobas. Ülemnõid ja ta alamad sepitasevad plaani, kuidas põrmustada kuninganna Dido, sest nad vihkavad teda "nagu ka kõiki teisi õnnelikke". Juba enne päikeseloojangut peab ta ilma jääma kuulsusest, armastusest ja elust. 2. stseen. Metsas. Aeneas, Dido ja Belinda ning nende saatjaskond peavad jahti. Äkki puhkeb torm, kõik peale Aenease
ajaloolised raamatud olid siis rahva hulgas populaarsed. Neid loetakse tegelikult tänapäevalgi 5 suure heameelega. Veel paremini läheb tänapäeval Bornhöhe ajalooline proosa, mille parimaks näiteks on ,,Vürst Gabriel" (1893). Kuigi see lugu liigub enam-vähem samalaadsel võttestikul ja sageli opereeritakse nendesamade rändmotiividega mis Saalil, on seda tehtud ometi selgesti adutava kirjandusliku maitse ja mõõdutundega. Liiatigi lisandub siin kõiki takistusi võitvale armastusloole ja seikluslikule heroismile teatav huumoritoon või ülemeelikus. Autor ise ei suhtu kõigesse toimuvasse kaugeltki surmtõsiselt ega eelda ka seda lugejalt. Peamine aga, mille poolest Bornhöhe teisi ajalooliste juttude kirjutajaid tollal ületas, on karakterilooming. Nii Bornhöhe kui ka Vilde ajaloolistes teostes saame siiski näha mõningaid karakteriloomingulisi tulemusi, kuigi pearõhk on üldiselt ikkagi eelkõige sündmustel, suhete
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe Sissejuhatuseks Maailm on jõudmas infoajastusse. Mõned arenenud, nn Esimese Maailma riigid võivad olla juba uue majandusliku korra lävel, vähimarenenud majandusega maadel on käia veel pikk tee, ent kõigile on vaja uusi standardeid, sätestamaks, kuidas kaubelda üha globaliseeruvamas majanduses. Kuidas koos toimida nii, et sellest sünniks võimalikult paju kasu kõigile osapooltele. Liiatigi tähendab kauplemine infoajastul suurel määral just kauplemist immateriaalse vara, nn intellektuaalse omandiga, mille suhteliselt laiapiiriline olemus tingib vajaduse täpse reeglistiku järele, kaitsmaks kunsti, teaduse ning tehnika arendajaid, loojaid. Oma eksamitöös vaatlen ma intellektuaalomandi õiguskaitse alase rahvusvahelise kokkulepete süsteemi arengut, eriti praeguste arengute tipnemist Maailma Kaubandusorganistasiooni (edaspidi ka WTO) loomise ning Intellektuaalomandi
ähvardusega. Karjasetöö lasus preestril, kes tuli vallutajate ridadest. Preestri ülalpidamiseks oli harilikult mõni väiksem mõis kiriku läheduses, mida ta kasutas läänimehena ja kus töö tegi kihelkonna rahvas. Lisaks sellele said preestrid mitmesuguseid andameid. Sakslastest või välismaallastest preestrid, tihtipeale rahvakeele mitteoskajad ning puuduliku ametialase ettevalmistusega ei leidnud oma kogudustega vajalikku sidet- liiatigi kui kirikukeeleks oli talurahvale mittemõistetav ladina keel. Kirikutöö jäi puudulikuks ja ristiusk kui niisugune ei juurdunud sügavale rahva hingeellu. Kirikutööd tegid ka mitmesugused mungaordud. Tekkisid kloosrtid, väliselt ordulosside sarnased. Oma maid majandasid nad nagu mõisnikud, vajalikke töid tegi talupojad. Vahekord põlisrahvaga oli jahe. Kerjusmungad seevastu- dominikaanid ja frantsiskaanid, kelle ordud asusid linnades- olid rahvaga tihedas ühenduses. Rännates
otsustuse tõeväärtust kindlaks määrata ja sellisel juhul fikseeritakse selle määramatus. Kõik taimed õitsevad - ei kehti, siis otsustuse Ükski taim ei õitse tõeväärtust ei saa loogikas määrata (selleks tuleb kasutada teisi vahendeid) ja seega fikseeritakse "määramatu". Mõnes loogikaraamatus on kirjutatud "kehtiva" asemel "tõene" ja "mittekehtiva" asemel "väär"(G.Vuks). Tõde on gnoseoloogiline kategooria ja formaalsesse loogikasse see ei kuulu. Liiatigi, konventsionaalsetel otsustustel puudub tõesuse kriteerium. Konventsionaalse iseloomuga on otsustused, mis sisaldavad reegleid või lähtuvad reeglitest. "Väär" saab olla otsustus oma konstruktsioonilt. "Väärale" vastupidise 10 Ilmar Lilleorg Loogika vihik
katsusid võõrast iket maha raputada ning ühes sellega ristiusku kaotada, juhtuval korral ka välismaa abi kasutades või oma toetust välismaalastele andes. Seesugusel olukorral oli noorkristlaste seisukord raske: tarbekorral otsisid nad seda enam tuge kristlastelt. Viimaste rõhumise pärast ja paganausule kalduvate suguvendade või ka võõramaa paganate ning venelaste pealekippumise resp. meelituste pärast oli noorkristlaste hulgas palju neid, kes ristiusust juhtuval korral taganesid, liiatigi üldistel vastuhakkamistel, nagu saarlaste, kurelaste juures ja teisal (perfidi, apostatae, abnegata fide relabuntur, infideles). Võitlustes ordu ja piiskoppide vahel katsus ordu paganusele kalduvate eestlaste vaenu ristiusu ning noorkristlaste vastu oma huvides ära kasutada, kuna noorkrist-lased hoidusid nähtavasti enam piiskoppide ja vaimulikkude poole. Seesugust asja seisukorda arvesse võttes vaatleme nüüd veel, missugune oli vahekord ristiusuga
suuniseid ettekirjutav kriitika adekvaatset kajastust tegelikust vastastikusest suhtlemisest lava ja publiku vahel. Põhimõtteliselt kerkivad eelmainitud küsimused aga kogu XX sajandi teise poole teatriloo käsitlemisel. Stalinismi- järgsete kümnendite teatriarvustus oli küll kordades pädevam ja usaldusväärsem, kuid ajaline distants kunagise kunstisündmuse ja tänase uurija vahel hakkab paratamatult üha enam kaasmõju avaldama; liiatigi kirjutas selle ajajärgu, näiteks 1970. aastate kriitika enamasti mõistujuttu (Neimar 1996: 8). Nõukogude aja kogemus väljendus teatris muu hulgas vihjete, žestide jt. lavaliste väljendusvahendite nn. Aisopose keeles, mis arendas ühelt poolt lavakunsti kujundlikkust ja mitmetähenduslikkust (Tormis 1995: 297), teisalt kujundas aga toonase publiku üpris erksaks allegooria või kujundliku teksti vastuvõtmisel,
kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Matisse ütles: ,,Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest zestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses." Matisse ei tunnista kunstis midagi jutustavat, kirjanduslikku: ,,Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit." Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Matisse ütles: „Eelkõige on mulle tähtis väljendus... Väljendus ei teki... mitte inimeste nägudel peegelduvast kirest, liiatigi mitte vägivaldsetest žestidest. Minu maalide kogu kompositsioon on väljendav. Modelli või esemete asend lõuendil, neid ümbritsevad tühjad alad, suhted, need kõik on osalised väljenduses.“ Matisse ei tunnista kunstis midagi jutustavat, kirjanduslikku: „Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit.“ Värvide „metsikusest“ hoolimata on Matisse tööd harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm.
Olete teie küll rumal! Pidage meeles: vaikida, vaikida, vaikida! Vaikige üks kord, vaikige kaks korda, vaikige kolm korda, vaikige kui hull, nõnda peate teie vaikima härra Mauruse majas, sest muidu kõik hakkavad teid sõimama, nagu sõimas teid Tigapuu. Ja ütelge nüüd ise, mis võib härra Maurus sinna parata, kui terve kool hakkab teid nõnda sõimama. Mis võin mina vanainemine selle noore hulga vastu. Aga teinekord olge ettevaatlikum; lauaklapiga ei tohi lüüa, liiatigi kui mõtlete serviti, sest nõnda võite inemise maha lüüa ja Siberisse minna. Mitte meie Siberisse, mis ülal, vaid sinna teise, mis kaugel, õnneks oli seekord Tigapuu pea, see on kõva, see on väga kõva, see oli teie õnneks. Jumala tahtmine, et Tigapuu pea. Kõigil inemistel pole Tigapuu pead; sellepärast ikka ettevaatlik olla, ikka ettevaatlik! Aga sest pole midagi, et ta teid sõimas, sest teie pole miskit kurja teind, olete aidand mul ainult kooli valitseda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
