Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
"Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.–1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 1921–1922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute
o Õppis Prangli kihelkonnakoolis(venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumi koolis. o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakutselise kirjanikuna. o Ta kuulus veel mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule.
• Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks … • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid. • Tuntuks sai naturalismimõjulise romaaniga "Vaeste patuste alev„ • Pärast sõda kirjutas peamiselt näidendeid. • Romaanid: „Vaeste-Patuste alev“, „Tuhkur hobune“, „Kolme vaeva tee“ jpm • Novellid: „Kotkapoeg“, „Reisijad lõppjaamas“, „Reamees Mattias“ jpm
Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940).
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele
EESTI KIRJANDUSELU 1922 1940 Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2010-2011 Anneli Oidsalu 1 KAHEKÜMNENDAD Kolm olulisemat ettevõtmist: Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Ajakiri Looming (asutatud 1923) Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Anneli Oidsalu 2 Eesti Kirjanikkude Liit (loodud 1922) Koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest sõltumata. Eesmärgiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri. Liit seisis kirjarahva loometingimuste eest ja korraldas avalikku kultuurielu. Liidu esimene esimees oli Friedebert Tuglas. Anneli Oidsalu 3 Eesti Kirjanike Liit EKL: http://www.ekl.ee/ Praegune esimees Karl Martn Sinijärv Anneli Oidsalu 4
Hendrik Adamson Elulugu Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus · 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis · 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris 1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle
ühiskonnas ning omakasu ja rumaluse vastu Tähtsamad väljaanded: „ARBUJAD“ Luule 1930, album 1938 Romantikud Ülistasid vaimsust Hindasid intellektuaalsust Tõrjuv hoiak naturalismi suhtes KIRJANDUSELU 20ndatel 1922- Eesti Kirjanikkude Liit 1923- ajakiri „Looming“ 1925- loodi kultuurikapital (stipendiumid soodustasid kirjaniku kutseliseks hakkamist) 1927- „Looduse“ romaanivõistlus – pani aluse romaani viljelemise, palju noori autoreid
1.Tuglas on novelli kirjanik 2.Tegevusvaldkonnad Kirjanduselu organiseerimine ja ajakirjaniku töö 3.Näide Noor-Eesti, Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjanduse selts ; rühmituste väljaanded, ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level VIDEO LÕIK Muuseumirott: Tarapita http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=103067 TARAPITA LÕPP Click to edit Master text styles Eesti Kirjanikkude Liit. Second level Third level Kaastöö nappus. Fourth level Fifth level Taaselustamine. KASUTATUD KIRJANDUS 20. sajandi I poole Eesti kirjandus gümnaasiumi õpik. Haug, T. (1983) Tarapita ja tarapitalased
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli"
Heiti Talvik Heiti Talvik sündis 9. novembril 1904 Tartus. Ta oli eesti luuletaja. Tema isa oli pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu Ülikoolis. Heiti ema oli aga tuntud pianist. Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivi kaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Sama aasta septembris asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1928. aastal hakkas Talvik uuesti kirjutama,mi llele andis tõuke Tuglas, kellega tal oli ka kirjavahetu s. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luulekogu „Palavik“. Samal aastal sai Talvikust Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 1937. aastal ilmus temalt luulekogu „Kohtupäev“. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. 1945. aastal Talvik arreteeriti NKVD poolt ja saa...
Kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas. Perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks. Venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. August Kitzbergi tubamuuseum Karksi-Nuias August Kitzbergi tubamuuseum August Kitzbergi tubamuuseum Tegevus Töötas mitmel pool vallakirjutajana Riias kontoristina Tartus "Postimehe" juures ärijuhina Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming Alustas külajuttude avaldamisega ajalehtedes. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" . Jutustused kogumikus “Külajutud”. Looming Följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) Memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused” Kirjutanud ka lastejutte- ja näidendeid. Ühe vana “Tuuletallaja” noorpõlve mälestused” Näidendid "Vanemuise" kui kutselise teatri
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus
August Kitzberg 1855 1927 Lapsepõlv · sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres · kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas · perekonnanimi Kits, mille Halliste pastor muutis Kitzbergiks · venna käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana August Kitzbergi tubamuuseum ja monument Karksi-Nuias Tegevus · töötas mitmel pool vallakirjutajana · Lätimaal kontoristina · Tartus "Postimehe" juures ärijuhina · oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Looming · alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes · esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus "Maimu" · jutustused, mis ilmusid kogumikus "Külajutud" · Vested ja följetonid (kasutas varjunime Tiibuse Jaak Tiibus) · kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid Näidendid · "Vanemuise" kui kutselise teatri avaetenduseks valitud "Tuulte pöörises" (1906) · draamad "Libahunt" ja "Kauka jumal" (1911, 1912)
Virtsu Kool Elulugu BettiAlver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Õppimine 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste Gümnaasiumis. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1927. aastal kirjutas Alver romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Tunnustused 1996 Eesri NSV teeneline kirjani 1967, 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum BettiAlveri esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak
Pidevas vahistamisohus elades, pidi ta end varjama. Kasutas erinevaid nimesid ning dokumente, esinedes vaheldumisi kui Villem Grünthal, Gustav Suits, soomlastest tuttavad Ilmari Aalto, Fredrik Alander jt. Sageli pidi ta end maskeerima. Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni võis Tuglas lõpuks avalikult kodumaale naasta. Temast kujunes pea kohe kirjanduselu eestvedaja. Tuglase kaalukal toetusel sündisid Siuri ja Tarapita rühmitus, oli Eesti Kirjanikkude Liidu rajamise ja ajakirja Looming väljaandmise algataja, paljude seltside ja organisatsioonide juhtliige. Nõukogude okupatsioon tõrjus 1940.aastate lõpul Tuglase avalikust elust ning keelustas tema loomingu. Pärast Stalini surma 1950ndate teisel poolel leebunud poliitilises õhkkonnas sai Tuglase looming siiski tagasi oma koha eesti kirjanduses. 1982. aastast peale tegutseb Soomes Friedebert Tuglase Selts, mis koondab eesti kultuurist huvitatud soomlasi. 1944
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
Kirjaniku teine luuletuskogu " " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel Luulekogud August Alle luulekogud on järgmised: Üksinduse saartele (1918) Carmina Barbata (1921) Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust (1925 ) Ummiklained (1930) Karmid rütmid (1934) Lilla elevant (1923) Epigramme (1944) Seotus kirjanduslike rühmitustega August Alle kuulus Eesti Kirjanikkude Liidu juhatusse ning kirjanduslikku rühmitusse Tarapita, mis tegutses aastail 19211922. Alle kuulus veel mõnda aega (aastal 1919) kirjanduslikku rühmitusse Siuru. Fakte Saraatovi ülikooli lõpetamise järel töötas Alle Eestis lühemat aega ametnikuna, ajakirjanikuna ja lektorina ning pärast TÜ lõpetamist vannutatud advokaadi abina, olulisema aja aga vabakutselisena. Alle kuulus EKL juhatusse ning ajakirjade
Ta töötas kirjanikuna, kriitikuna, kirjandusteadlasena, tõlkijana ja ajakirjanikuna. 1918. aastal abiellus ta EmmaElisabet Oinasega. Fr. Tuglas võttis osa revulotsioonist ja ta vangistati ning vangis kirjutas ta teose "Meri". Tuglas ja kultuur Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "NoorEesti". Tema eestvedamisel rajati kirjandusühingud "Siuru" (19171919) ja "Tarapita" (19211922). Fr. Tuglas oli kultuurikapitali mõtte algataja. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu idee eestvedajaks ja sai selle esimeheks (1922,19251927). Lisaks, Tuglas kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.1930. aastate Eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Koolkonna rajaja Fr. Tuglast võib tinglikult pidada ühe Eesti kirjanduskriitilise koolkonna rajajaks. Seda iseloomustab kõrge analüüsikultuur ja mõttetäpsus, sädelev kirjutamisstiil, koolitatud esteetiline maitse ja kirjandusajalooline
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid ·
komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest, avaldades kirjanduslikes ajakirjades mitu poeemi ning 1936. aastal varasemat lüürikat koondava kogu "Tolm ja tuli". See paistis silma kunstilise küpsusega ja on tervikuna vaadates ülemlaul ilule ja tõearmastusele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitisse Arbujad. Betti Alver oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga.
Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin” Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia
Albert Kivikas (1898 - 1978) Elu Pärit Olustvere kandist maatöölise perest Vabadussõjas osales vabatahtliku koolipoiste pataljoni liikmena 1920-1922 Tartu ülikoolis ajalugu, kirjandust ja filosoofiat Õppis teiste seas ka kirjandusteadlase Gustav Suitsu juures Pärast ülikooli töötas ta mitme ajalehe juures ja ka dramaturgina (Eesti Draamateatris ja Estonias) 1941–1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Aastal 1944 põgenes koos perekonnaga Rootsi Maetud Metsakalmistule Pseudonüümid A.Pedajas ja Mart Karus Looming Sonett “Kevadine külm” pseudonüümi A.Pedajas all ajalehes Sakala Novell “Lembit” ajalehes Postimees - eestlaste muistne vabadusvõitlus Tuglas soovis näha noormehe teisi jutustusi ning soovitas tal need kogumikku koondada Lühijuttude kogu “Sookaelad” pseudonüümi Mart Karuse all - külarealismi stiilis jutustused ja novellid
26. novembril ,,Plekktrummi" saade raamides toimus intervjuu eesti kirjandus- ja keeleteadlasega Tiit Hennostega. Teise laua serva taga istus Joonas Hellerma - teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik. Peamiseks arutamis-objektiks sai ,,Romaanide võistlus", noorte kirjanikkude jaoks korraldatut konkurss, mille züriina ja sponseerijana esines Eesti Kirjanike Liit. Teema arendamises, puutusid vestluskaaslased kaks huvitavaid teemasid : milliseks peab olema hea romaan, ja kas võib, infotehnoloogiate ja meedia maailmas, kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul
Kui vaadata kuidas arenes tolajal kooli elu. Hakati rajama emakeelset haridussüsteemi. Lapsi hakati kooli saatma alates 8-ndast eluaastast , mis kehtib tänapäevani. 1930. aastal seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid. Samal ajal asuti ka arendama kutseharidust. Järsult hakkas ka paranema eestlaste haridustase. Teaduse poolepealt valmis Eesti esimene entsüklopeedia , kust sai teavet nii Eesti kohta kui ka terve maailmakohta. Eestis hakkas ka arenema kirjanike tegevus . Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Sel ajal hakati ka tunnustama rahaliseslt Eesti parimaid kirjanikke . Kuulsust võitis ka tuntud kirjaniku A.H.Tammsaare teos ,, Tõde ja Õigus ,, , mis on väga kuulus ka praegusel ajal. Teatri elus etendati Eesti esimene ooper nimega Vikerlased , mis toimus aastal 1928 Estionia teatri laval. Peale selle hakati lavastama ballette. Muusikud aga võisid olla väga õnnelikud , sest selle ajavahemikul ehitati Tallinnasse suur laululava ja lauluväljak ja nad jätkasid üldlaulupidude
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
riikides, millest talletas ta rikkaliku kultuurikogemuse. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud Siuru ja Tarapita ning asutas ja toimetas mitmeid kirjanduslikke ajakirju ning oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees. Tuglas oli Gustav Suitsu kõrval "NoorEesti" rühmituse eestvedajaid, eriti väljaannete koostamisel, toimetamisel ja kirjastamisel. "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis, mis esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut, see tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Noor-Eesti rühmitus hoolitses ka luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.
Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Ahja Järv Elukäik Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. Elukäik Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. "Tarapita" Looming Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Georg Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat. Tema esseed ja marginaalid ilmusid kogus "Marginaalia". Looming
asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide(E.Aava ooper "Vikerlased", A.Kapi oratoorium "Hiiob") kui
albumid ("Noor Eesti" I -1905, II -1907, III - 1909, IV -1912 ja V - 1915) ning perioodiline väljaanne "Noor Eesti: kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri" nr 1 - 5/6 (1910-1911). Neid kõiki saab autentsel kujul lugeda ka meie koduleheküljelt. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajaliiget. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.
Täis iluehmatust ka täna hommikul. Sündis Jõgeval. Pärisnimi oli Elisapet Lepik. Ta oli Heiti Talviku abikaasa. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga. Kirjandusse tuleb juba gümnaasiumi päevil. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane
A.H. Tammsaare kirjanik. Kirjutas 5-köitelise romaani ,,Tõde ja õigus", 25-kroonise peal Ernst Öpik astronoom (tegutsenud ka heliloojana). Üks Eesti Astronoomiakoolkonna rajaja. Paul Kogerman keemik. Eesti põlevkivikeemia rajaja. Ludvig Puusepp neurokirurg, arst, arstiteadlane. Rajas neurokirurgia. Marie Under luuletaja. Kuulus Siuru rühmitusse. Heiti Talvik luuletaja. Luuleühingu Arbujad liige. Betti Alver luuletaja. Eesti Kirjanikkude Liidu ja luuleühingu Arbujad liige. Henrik Visnapuu luuletaja, dramaturg, kirjanduskriitik. Osales erinevates kirjanduslikes koguteostes, kuulus Siuru rühmitusse. Hugo Raudsepp kirjanik. Sai tuntuks vestekirjanikuna Milli Mallika varjunime all. Välismaalased: Ernest Rutheford Uus-Meremaa päritolu füüsik. Sai tuntuks ,,tuumafüüsika isana". Charles Chaplin Inglise lavastaja, stenarist, näitleja, produtsent. Osales mitmetes filmides. Salvador Dali Hispaania maalikunstnik
ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus nad elasid korteris, maja õnnestus osta alles 1967. aastal Suri 19. mail 1978 80-aastasena Maeti Tallinna Metsakalmistule 6. oktoobril 1990 Teosed "Ohverdet konn" (Tartu 1919) – lühijuttude kogumik, koos Erni Hiirega
ja varjupoole üle Rootsis kirjutatud luules võib tunda koduigatsust Tähtsus Toob Eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge ja meelterõõmud Kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga Underi sonettides võib märgata esmakordselt erootilisi luule arendusi Eesti poeesias Rühmitused, organisatsioonid Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse ,,Siuru" Oli Siuru rühmituse esimees, keda kutsuti printsessiks Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige Mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige Surm Luuletaja suri 25. septembril 1980 Stockholmis Maetud Stockholmi metsakalmistule Hiiumaal asub luuletajale mälestuskivi Üks a. pärast tema surma, ilmus tema loomingut kokkuvõttev valikkogu ,,Mu süda laulab" TÄNAME KUULAMAST!
raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni saksa keelsed värsid. Betti Alveri hauasammas Raadi Betti alver suri 19 juunil Tartus. kalmistul Tartus. Tema mälestusmärk Jõgeval. Click to edit Master text styles
Tüüpilised tegelased : *agressiivsed valitsejad *täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed *passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts"
Betti Alver BERTA LY TEPASKIND 9.A Elulugu (1906-1989) · Betti (Elisabet) Alver sündis Jõgeval raudteelase peres. · 19141917 õppis Tartu Puskini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. · Õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi". · Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. ·Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. ·Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. Looming · Kooliajal kirjutas romaani "Tuulearmuke", millega sai "Looduse" romaanivõistlusel II auhinna. Teine peateos "Invaliidid" ilmus 1930. aastal. ·Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. · Tema esikkogu "Tolm ja tuli" ilmus 1936. a. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1934. aastal. · Arbujate aastad
Võimu kritiseerimine ja ühiskonnakriitiliste teoste avaldamine muutus keeruliseks, kohati peaaegu võimatuks ning see pärssis kirjanike loomingut. 1935.-1936. aastal korraldati raamatuaasta, mille eesmärgiks olid kirjanduse propageerimine ja selle lähendamine valitsevale võimule. Kirjanduse arengu katkestasid Nõukogude Liidu okupatsioon 1940. aastal ning II maailmasõja jõudmine Eestisse. Kirjandust üritati muuta kommunistliku ideoloogia tööriistaks, sellega kaasnesid Eesti Kirjanikkude Liidu tegevuse lõpetamine ja kirjastuste riigistamine. Kehtis tsensuur - kõrvaldati kõik teosed, mis ei sobinud nõukogude võimu ideoloogiaga. 1941. aastal toimunud Saksa okupatsiooniga kaasnes Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanike taganemine, kirjastamine muutus lihtsamaks ning tsensuur ilukirjanduslikele teostele lõdvenes. Proosas oli sel ajal valdav psühholoogilis-realistlik suund. 1944
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes Hendrik Adamson- mulgi keeles Johannes Barbarus ühiskonnakriitiline luuletaja Noor-Eesti Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik Eesmärk Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine. Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailm...
4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise hariduse korvas aga lugemine, suhtlemine mõttekaaslastega, elu & rännakud Euroopa vanades kultuurmaades. 9) Kuni 1944 aastani elas Tuglas Tartus,) kust kolis(1994) Tallinnasse. 10) 1940 aastal langes staliniku kultuuri poliitika tõttu põlu alla. 11) Oma elu hilisperioodil tegeles pealmiselt psühholoogilise realismiga. 12) Tuglas suri 15
Tema kodanikunimeks on Elisabet Lepik 3. Huvitus muusikast, mis kajastub ka tema luules. 4. Betti Alver 1914-1917 õppis Tartus Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis, lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. (Praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-27. a. Õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule
kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd". 1937 abiellus ta Heiti Talvikuga. Bettile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad ning kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses ta peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus `'Jevgeni Onegini'' eestindus, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Luuletajana alustas ta taas kuuekümnendatel aastatel. Aastast 1937 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane ning kuulus luulerühmitusse Arbujad. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Tema luulatustes on läbivamateks teemadeks skeptilisus armastuse suhtes, noore elu ohud, lootus ning igatsus mineviku järele. Kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast ning oma luules tunneb ta muret maailma saatuse pärast
põhiliselt Soomes, Pariisis ja Saksamaal, kuid reisis võõraste nimede all veel paljudes teistes Euroopa riikides, millest talletas rikkaliku kultuurikogemuse. Kodumaale jõudes kujunes Tuglas eesti kirjanduselu juhtfiguuriks. Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandusühingud "Siuru" (1917-1919) ja "Tarapita" (1921-1922). Fr. Tuglas oli Eesti kultuurkapitali mõtte üks algatajaid (1919), Eesti Kirjanikkude Liidu idee ellukutsujaks ning selle juhatuse esimeheks (1922, 1925-1927). Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940)
õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejärel jätkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt
murdevorme. 22. Keda on nimetatud osavaimaks valetajaks eesti kirjanduses? A. Gailit 23. Nimeta üks Gailiti hulkromaan ja üks sõjaromaan. Hulkromaan ,,Ekke Moor" ja sõjaromaan ,,Isade maa" 24. Iseloomusta kirjanduselu 1920ndail. · Toimus I maailmasõda. · 1917-1920 aastate uusromantikat kannab ,,Siuru" nimeline rühmitus. · 20ndate alguses oli Eestis valitsevaks suunaks ekspressionism. · Moodustati ajakiri ,,Tarapita". · Loodi Eesti kirjanikkude Liit. · 1923 alustas ilmumist siiani ilmuv ajakiri ,,Looming".
kuid Agatha tahtis talle vastupidist tõestada ja nii sündiski 1918. aastal "Saladuslik juhtumi Stylesis". Alguses ei pakkunud Agatha teos "Saladuslik juhtumi Stylesis" kellegile huvi, kuid 1920. aastal sai see vägagi populaarseks. Agatha on oma eluajal avaldanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit oma nime alt, kuid ka 6 sentimentaalset romaani avaldas ta Mary Westmacott`i nime alt. Agatha oli üks kirjanikkude, ajakirjanikkude ja loomeinimeste organisatsiooni ,,Detection Clubi" asutajatest. Kahekümne kolme aastaselt abiellus Agatha sõjaväelase Archibald Christie`ga, kuid 1928 see abielu lahutati ja Agatha abiellus uuesti aastal 1930 Max Mallowan`iga, kes oli arheoloog. Agatha Christie ja Max olid õnnelikult abielus 46 aastat, kuni Max suri. Agatha Christie kuulsamad kriminaalromaanide tegelased on Hercule Poirot 33 romaanis ja miss Marple 12 romaanis. Agatha Christie suri 12
Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Keda nägi peategelane unes? Ratsanikke 2. Miks ei kohanud ratsanikud inimesi? Kõik olid surnud 3
Peterburis. Pagulasaastatel ettevõetud reisidel õppis Tuglas põhjalikult tundma teiste maade kultuurielu ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
