Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Botaanika Eksam (7)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati?
  • Paljunemine erinevatel arengustaadiumitel ?
  • Kui pärisbakteritele?
  • Milleks baktereid vaja?
  • Mis asuvad õisikus?

Lõik failist

Palun,
siin siis teile see botaanika eksami materjal.

Paarile
küsimusele jäi vastamata , sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda
tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja
täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei
olnud.

Edu
õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei
saanud!

1.
Süstemaatika
on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede
kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade
asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika
ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse
üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks:
liik->perekond-> sugukond ->selt->klass->hõimkond->riik
2.
Esmane liigi kriteerium :
Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad
omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi)
järglasi. Liigitunnuseks on ka levila- areaal .Raskusi liigi mõiste
piiritlemisel-liik kui põhiühik on
üldistus-tunnetusühik.Bioloogilise mõistena. Ei ole bioloogiline
nähtus. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile:
“Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on
valiku ja olelusvõitluse tulemusena eristunud ülejäänud
elusolenditest; ühtlasi on liik evolutsiooniprotsessi kindel etapp.”
Formaalse
loogika seisukohalt. Liik on ühesuguste praktiliselt eristamatute
Vasakule Paremale
Botaanika Eksam #1 Botaanika Eksam #2 Botaanika Eksam #3 Botaanika Eksam #4 Botaanika Eksam #5 Botaanika Eksam #6 Botaanika Eksam #7 Botaanika Eksam #8 Botaanika Eksam #9 Botaanika Eksam #10 Botaanika Eksam #11 Botaanika Eksam #12 Botaanika Eksam #13 Botaanika Eksam #14 Botaanika Eksam #15 Botaanika Eksam #16 Botaanika Eksam #17 Botaanika Eksam #18 Botaanika Eksam #19 Botaanika Eksam #20 Botaanika Eksam #21 Botaanika Eksam #22 Botaanika Eksam #23 Botaanika Eksam #24 Botaanika Eksam #25 Botaanika Eksam #26 Botaanika Eksam #27 Botaanika Eksam #28 Botaanika Eksam #29 Botaanika Eksam #30 Botaanika Eksam #31 Botaanika Eksam #32 Botaanika Eksam #33 Botaanika Eksam #34 Botaanika Eksam #35 Botaanika Eksam #36 Botaanika Eksam #37 Botaanika Eksam #38 Botaanika Eksam #39 Botaanika Eksam #40 Botaanika Eksam #41 Botaanika Eksam #42 Botaanika Eksam #43 Botaanika Eksam #44 Botaanika Eksam #45 Botaanika Eksam #46 Botaanika Eksam #47 Botaanika Eksam #48 Botaanika Eksam #49 Botaanika Eksam #50
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 50 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ops Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega:

Aiandus
thumbnail
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

ja Jaapanis on ta kuni 40 m kõrgune tihedalt harunenudpüramiidja võraga ja meetrilise tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige

Botaanika
thumbnail
126
docx

Biosüstemaatika botaanika osa

liigiga antud perekonnast on tegemist. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi. Perekonna nimi ladina keeles alati suure tähega Näiteks Primula veris on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigil, mis kuulub perekonda Primula. 10. Uue liigi kirjeldamine Seda reguleerib Rahvusvaheline Botaanilise Nomenklatuuri koodeks Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse rahvusvaheliste botaanika kongresside ajal. 11. Botaanika koodeksi reeglid 1. Taksonite nimetused antakse nomenklatuursete tüüpide alusel. Liik, alamliik, varieteet, vorm kirjeldatakse konkreetsete taimede alusel, mida nim. tüüpeksemplariks. Perekond -- tüüpliigi alusel Sugukond -- tüüpperekonna alusel 2. Prioriteedi reegel. Igal taksonil on üks kehtiv nimi, teised on sünonüümid. Kasutama peab esimesena antud nime. Vajadusel nimesid konserveeritakse. 3. Selleks, et korralikult formuleeritud nimi saaks botaanilises

Mükoloogia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Bioloogia
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

rühmitamisega, püüdes luua sellist süsteemi, mis peegeldaks uuritava rühma evolutsiooni. Klassifitseerimine on süstemaatiliste gruppide loomine ja defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus




Meedia

Kommentaarid (7)

carmenkivisild profiilipilt
carmenkivisild: Ei ole veel tööd teinud, aga tundub, et aitab küll. Kas või midagigi, sest tund ise on suht hull ja sealt küll midagi aru ma ei saanud:D

Muidu Ploompuu lahe vana, aga natuke imelik :)
15:00 05-10-2010
laura. profiilipilt
Laura Vitsut: Põhjalik, kuid mina kahjuks selle järgi õppida ei suutnud
20:02 27-02-2013
jeanette profiilipilt
jeanette: Põhjalik, kuid oli ka vigu.
22:47 13-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun