Viiruste tähtsus. 2009 Inimese viljastumine Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas. Suguühtel vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond ja suur hulk spermatosoide hukkub. Edasi suudavad liikuda vaid tugevamad ja elujõulisemad spermid ehk spermatosoidid. Läbinud ka emaka, jõuavad spermid munajuhas oleva munarakuni. Mitusada spermi ümbriseb munarakku ja hakkavad munaraku kestasid lagundama. Tekib viljastumiskühmuke, üks spermatosoid siseneb munarakku ja viljastab selle. Pärast seda muutuvad munaraku kestad teistele spermidele läbimatuks. Nii tagatakse, et ainult ühe spermatosoidi tuum ühineb munaraku tuumaga. Kuidas see toimub ? Viljastumine toimub, kui spermatosoid ühineb munarakuga. Suguühte ajal toimuva
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue Sisemised: munasarjad, em...
lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse. Seemnejuha (ductus deferens): ca 50 cm pikkune paksu, lihaselise seinaga toru, suguühte ajal “pumpab” spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Abisugunäärmed: a) eesnääre e. prostata – kastanimuna suurune nääre põie alapinnal, ümber mehe kusiti. Toodab nõret, mis lisandub spermale
3h valguosas (tekib valgukiht) 1h ? emakasse (lubikoore moodustumine (võtab verest kaltsiumi; inimene võtab luudest)) vagiinasse (vaakiht munale) kloaaki Peale munemist uus ovulatsioon; Mune tuleb hoida tömp ots allpool (1 kuu säilivad); Vuti muna ei lähe halvaks (kuivab ära); Isaslindudel munandid neerude all seljal; Paaritumisel nö. Kloaagisuudlus- spermatosoidid paisatakse emaskanasse Kana vajab 4g Ca päevas; Kui kana on kaua munenud, siis muutub koor õhemaks; Lindude spermatotsoidid erinevad imetajatest, niitjad, emasloomas olemas tuubikesed, kuhu spermatosoidid paiknevad ja ootavad muna, võivad olla seal kuni 2 kuud. Emaka ja tupe vahel Muna koore värvus geneetiline, Rebu värvus sõltub toidust Kui rikkalik söök on, siis toodab kana mitu rebu.sp võivad olla ühe muna sees kaks rebu. Aga võib muenda ka kaks muna päevas
Tuumas asub nukleoproteiinne kompleks tihedalt kokkupakitud DNA Mitokondriaalne spiraal mitokondrid. Seal toimub ATP süntees vibur selleks, et vibur saaks liikuda. Spermatosoid on ise varuainete vaene, need on spermas. img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg Spermatogenees Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent- seerunud spermatosoidid. munand peenis munandikott www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril;
Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spematogenees Seemnerakkude areng Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorkuestes Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess Võib kulgeda kõrge vanuseni Kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valmviad seemnerakud talletatakse munandimanustes Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
Sündmuse või jutustuse nimi Emaspuukide Isaspuukide sigimiselundid Puukide sigimiselundid sigimiselundid on on seemnesari (paariline), arenevad kuni kolmeosalised: munasari mis koosneb torukestest nümfistaadiumini, seejärel (paariline), munajuha ja (seemnefolliikulid), kus areng peatub sugutaskud, arenevad spermatosoidid Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Sugurakkude areng Suguline ehk generatiivne paljunemine Sugurakkude ehk gameetide tuumad Sügood Viljastunud munarakk Spermid mehe seemnerakud (ka spermatosoidid) Spermatogeen seemneraku areng Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol jt narkootilised ained, kemikaalid, radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjas ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Viljastumine muna ja seemneraku tuumade ühinemine Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Viljastumisel ühinevad Permi ja munaraku kromosoomid sügoodi diploidseks kromosoomistikuks. Kehaväline viljastumine (konnad, kalad) munarakud viljastuvad vees. Keha sisene viljastumine (putukad, linnud, imetajad) sugurakud kaitstud väliskeskkonna kahjulike mõju...
kuna ta on toitainete- ja vitamiinirikas. Tegelikkuses ei leidu spermas niisugusel määral vitamiine, mineraale, ensüüme, või ükskõik mida selle ülistamiseks esile tuuakse, et selle joojat mõjutada. Usutakse ka et sperma sisaldab palju valku, kuid reaalsuses on ka selle valgusisaldus liha ja ubadega võrreldes napp. Ühes teelusikatäies seemnevedelikus on seemnerakke ca 200-500 miljonit. Üllataval kombel moodustavad spermatosoidid seemnevedelikust aga vaid 1 protsendi. Lisaks spermatosoididele sisaldab seemnevedelik veel ka fruktoosi, vett, C-vitamiini, sidrunhapet, ensüüme, valke, happesuse reguleerimiseks vajalikke fosfaate ja bikarbonaate ning tsinki.
· Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2.ttu.ee · http://ael.physic.ut.ee
juhad viivad sugutini, mis paikneb seemnesarjad, kus emassuguelundid. Pärast sugutuspaunas. Isassuguava Sigimis- valmivad viljastamist paikneb keha kõhtmisel küljel, spermatosoidid. Keha isassuguelundkond elundkond kõhtmise iminapa ees. eesmises osas on kaks taandareneb, emakas Emassuguelundid on veelgi ovaalset munasarja. areneb intensiivselt. keerukama ehitusega. Neil on
Vijastumine Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguhe, mille kigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujulistena psida. Spermatosoidid on naise kehas vimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks; nad on ainsad inimese rakud, millel on selline vime. Need haploidsed (he kromosoomide komplektiga) rakud on tekkinud mehe munandites meioosi teel sugurakkude pooldumisel. he seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit. Munarakud on totipotentsed haploidsed emassugurakud. Munarakk hineb he seemnerakuga, moodustades viljastatud sgoodi, millest emakas kujuneb arenev
See, munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) tundi peale ovulatsiooni. sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
katseklaasis kokku spermatosoididega ja toimub munaraku kehaväline viljastumine. Embrüo siiratakse mõni päev hiljem emakasse. 3 IVF tsükli rasestumise tõenäosus on 25-35% tsükli kohta. Embrüosiirdamine Meetodid Raske spermapatoloogia korral kasutatakse protseduuri, kus süstitakse seemnerakk otse munarakku (ICSI). http://www.youtube.com/watch? v=vGbIL9QWSsM&feature=related ICSI jaoks vajaminevad küpsemata spermatosoidid kogutakse otse seemne- juhast, epididüümisest või munanditest. ICSI käigus süstitakse üks spermatosoid otse munaraku tsütoplasmasse. Vastu argumendid Uuemate meetodite ohutuses ei saa täiesti kindel olla, sest pikaajalised tulemused ei ole veel teada. Kaheldakse, kas lastesaamine on mõttekas olukorras, kus maailma ähvardab ülerahvastumine ja niigi on palju lapsi, kes vajaksid adopteerimist.
Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma-, taime-,seene-,protistirakud 5. Rakkude omadused: Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese silmale nähtamatud. Mida suurem rakk, seda väiksem on tema pindala ja ruumala vaheline suhe. Inimese pikimad rakud on närvirakud. Väikseimad on verepunalibled ja spermatosoidid. Kui kaua elavad rakud? Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste lihas- ja närvirakud on pikaealised( elavad sama kaua kui inimene) Naha ja vererakud on aga lühiealised ning vahetuvad kiiresti. Missuguse kujuga on rakud? On pulga-, kera-, kruvikujulisi, niitjaid-, siledaid või ripsmete ja viburitega varustatud vorme. Päristuumsed ainuraksed on enamasti liigile omase välis kujuga,
elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin) Esitas 1628. aastal esimesena tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi ajab. Antonie van Leeuwenhoek (1632-1723) (meditsiin) Kudede uurimiseks kasutati mikroskoope ning tema avastas selle abil punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. • Usuline tagakiusamine Õpikust lk. 30 „Usulised vähemused“ • Läbi lugeda ptk. 5-7 (lk. 24-35)
spermarakke. Aborti saab teha kuni kolme kuuni alates viljastumisest või 20 nädalani, kui lootel on leitud mõni füüsiline või vaimne puue . Teadsin, et loote sugu sõltub mehest, kuna naisel on kaks X-kromosoomi ning meestel üks Y-kromosoom ja üks X- kromosoom. Need olid minu varasemad teadmised, kuid nüüd tean palju rohkem. 1.2. Mida tean nüüd? Sain väga palju uusi teadmisi. Näiteks varem ei teadnud, et spermatosoidid otsivad teed munarakuni lõhna järgi. Veel sain teada, et esimest korda munarakk pooldub esimesel päeval ja üheksa päeva pärast jõuab munarakk embrüosse ning seal kasvab 1mm päevas. Lisaks veremaht võib rasestudes naisel kasvada kuni 50%. Umbes üheksa nädalaselt hakkab loote keha tõmblema ning ta süda lööb raseduse ajal 157 lööki minutis ning pärast sünnitust see aeglustub (u.70-80 lööki minutis). Loode teeb läbi metamorfoosi 6.-11. nädalal
igasuguste lavimite tarvitamise kohta. Nurisünnituse kõige suurem oht on esimesel kolmel raseduskuul (on endal üks rasedus katkenud 11. nädalal). Lpse liigutusi kõhus võib tundma hkt 18.nädalast alates. Uuteks teadmisteks olid (või ununenud) näiteks, et loote süda hakkab sööma 21-22 lupäeval. Et naine saaks paremini rasestuda, siis mees ei tohiks võtta kuuma vanni või kanda kitsast aluspesu. Spermatosoidid leiavad tee munarakuni lõhna järgi. Sain teada, miks mõni laps sünnib lõhestunud suulaega, et kui koeplaadid ei ühine, siis ei moodustu ku ülhuult. Sain teada ka , et 98,5% langeb meie DNA kokku simpansidega, 3/4 koertega, pool äädikakärbestega ja kolmandik nartsissidega. Ema toiduga rikastatud veri töötleb läbi platsenta ja eemaldab kõik selle, mida loode ei vaja ning saadab kõik jääkained ema vereringesse tagasi
Kahekümnendail- kolmekümnendail kehalülidel on vihmaussil 4-6 lüli pikkuselt eriline paksem ala - vöö. Vöö üleasnne on eritada sekreeti, mis moodustab kookoni munade kaitseks. Munemise alguses eritab vöö enda ümber muhvitaolise limakogumi. Sellest muhvist hakkab vihmauss tagurpidi välja ronima. Kui muhv liigub mööda kehalülist, kuhu avanevad munajuhad, poetatakse kookonitoorikusse munarakud. Veidi hiljem libiseb muhv mööda seemnehoidlatega kehalülidest ja muhvi satuvad spermatosoidid. Üle pea tõmmatud muhvi otsad tõmbuvad kokku ja tekib sidrunitaoline kookon. Ühes kookonis areneb harilikult üks kuni paar-kolm muna. Kookonist väljunud vihmaussid on oma vanemate sarnased, ainult et tibatillukesed. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu KOKKUVÕTE Vihmaussid mängivad tähtsat rolli mullaviljakuse säilitamisel. Mullas liikudes kobestab ja väetab ta seda
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti. Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse, munavalk vedeldub, muna maht suuren...
elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks. Suguline protsess on avastatud ka ränivetikatel. Vetikate emas- ja isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal või erinevatel taimel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel ühinevad spermatosoid ja munarakk. Selle tulemusena moodustub sügoot. Viirused Viirus koosneb valgust ja nukleiinhappest. Viirused sisaldavad ainult üht tüüpi nukleiinhapet (kas DNA või RNA). Nukleiinhappemolekul võib olla rõngasjas, lineaarne või fragmentaarne ja struktuurilt üksik- või kaksikahel. Nukleiinhapet ümbritseb kas
Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel endomeetrium hukkub ja tõugatakse välja. Endomeetriumi väljahetmise protsess koos kaasneva veritsusega ongi menstruaal veritsue põhjuseks. Munarakk on viljastumis võimeline pärast ovulatsiooni 24h . Kuna spermatosoidid liiguvad erineva kiirusega võib rasestumise põhjustada ka suguühe, mis toimub 48h enne ovulatsiooni. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks: Sisesuguelundid: · Munandid · Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g
See pakub hea võimaluse isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude ravimiseks. Kuni viimase ajani ei olnud abielupaaridel, kellel viljatuse põhjuseks spermatosoidide rasked defektid, teisi võimalusi laste saamiseks kui lapsendamine või doonori spermaga viljastamine. ICSI annab ent paljudele nendest peredest uue võimaluse. Spermatosoidide aspireerimine: SA on tehnika, mille käigus kogutakse küpsemata spermatosoidid otse seemnejuhast, epididüümisest või munanditest. Spermatosoidide külmutamine ja säilitamine: Praktiseeritakse juhtudel kui meest on vaja opereerida näiteks pahaloomuliste kasvajate puhul ja/või vajalik teha kiiritusravi. Hiljem saab vajadusel neid spermatosoide kasutada kunstlikul viljastamisel - seda juhul kui patsiendi viljastamisvõime on ravi järgselt langenud. Assisted hatching - embrüo abistatud koorumine: Viimast meetodit nimetatakse
Töö eesmürk on anda ülevaade sellest kuidas loode üldse tekib ja mis põhjustel loode tekib. Töö käsitleb ka loote arengut nädalate kaupa, mis ongi selle töö kõige oluliseim osa ning töö annab ka ülevaate sellest, millest tuleks raseduse ajal hoiduda. Lk 3 Mis toimub enne loote arengu algust? Viljastumise tagajärjel tekib loode ning hakkab arenema. Viljastumine on rasedusele eelnev suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulisena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida nad kasutavad ujumiseks, nad on ainsad inimese rakud, millel on selline võime. Need ühe kromosoomide komplektiga rakud on tekkinud mehe munandites sugurakkude pooldumisel. Ühe seemnepurske jooksul vallandub spermatosoide tavaliselt 100 kuni 300 miljonit
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseeneslikult või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Viimase menstruatsiooni esimese päeva ja sünnituse vahele jääb ligikaudu 40 nädalat. See aeg jaotatakse kolmeks kolme kuu pikkuseks trimestriks. Esimesel trimestril on kõige suurem oht, et rasedus iseeneslikult katkeb, see võib tuleneda defektidest lootes või ema organismis või kahjustusest pärast eostumist. 3. Viljastumine Rasedusele eelneb suguühe, mille käigus spermatosoidid ehk seemnerakud sisenevad tuppe. Seemnerakkudel aitavad elus püsida suhkrud, valgud ja muud ained, mis sisalduvad spermas. Seemnerakud on naise kehas võimelised elama umbes 72 tundi. Neil on pikk vibur, mida kasutatakse ujumiseks. Mehe sugurakud on ainsad rakud, millel on selline võime. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks püüab seda viljastada. Spermatosoidid üritavad tungida läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda.
LABORIÕPE Teema 1 SISUKORD A. Uriini kogumine 2 B. Uriini analüüsi näidustused 3 C. Uriini analüüsi astmeline strateegia 3 D. Uriini füüsikaline uurimine 4 1. Hulk 4 2. Läbipaistvus 4 3. Lõhn 5 4. Värvus 5 5. Erikaal 5 6. pH 5 E. Uriini keemiline uurimine 5 1. Testribad 5 2. Uriini keemilise uurimise tehnika 5 3. Proteinuuria 6 F. Uriini sademe värvimine ja mikroskopeerimine 7 Uriini sademe mikroskoopiline uurimine 7 1. Uriini sade neeru-kuseteede ta...
Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng. Viljastatud munaraku e. lootemuna arengut võib vaadelda 2 staadiumina :
Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7. Kuidas jagatakse eukarüootseid rakke? Protistid, taimed, seened ja loomad 8. Mis rakud on inimestel väikseimad? Vere punalibled ja spermatosoidid 9. Millised rakud on suurimad? munarakud 10.Millised rakud on pikaealised? Närvi- ja lihasrakud 11.Millised rakud on lühiealised? Naha- ja vererakud 12.Millest sõltub rakkude kuju? Sõltub sellest, millist ülesannet rakud täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad 13.Milles seisnes Theodor Schwanni tähtsus rakubioloogias? Jõudis järeldusele, et ka loomad koosnevad rakkudest, üks rakuteooria rajajaks 14.Milles seisnes Robert Hooke tähtsus rakubioloogias
mikrofloora muutus tupes. Kaitsevahendid - põhimõte on kaitsta naist rasestumise eest. Pessaar spermitsiididega üheaegsel kasutusel on tõhusus umbes 80%. Vaginaalne pessaar on pehme, kummist ja paindliku metall rõngaga. Spermitsiidid pannakse pessaarile , mis sisestatakse vagiinasse, kus see katab emakakaela. Kaitseb raseduse eest kahel moodusel. Esiteks takistab spermatosoidide sisenemist emakasse. Teiseks hoiab endas spermitsiide, mis tapavad spermatosoidid enne, kui nad saavad emakasse siseneda ja munaraku viljastada. Kondoom kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See pannakse enne seksi mehe erekteerunud sugutile. Hormoontabletid e. antibeebipillid ja spiraal hormoonspiraal on tõhus rasestumisvastane meetod, mis ühendab lühiajaliste hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite nagu pillid, plaaster või tuperõngas, ja pikaajalise mittehormonaalse
sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti
sajandil kiiresti ka meditsiin ning seda tänu põhjalikumale inimkeha uurimisele. Inglane William Harvey, esitas 1628.aastal tõepärase pildi kogu keha hõlmavast vereringest ja südamest kui pumbast, mis verd ringi jagab. Kujunes arusaam, et inimene on justkui omalaadsest masinast, mille mehanismi on võimalik tundma õppida. Keha erinevate kudede uurimiseks võttis hollandlane Antonie van Leeuwenhoek (1632- 1723) kasutusele mikroskoobi. selle abil avastas ta punased verelibled, spermatosoidid ja mikroorganismid. Laboratoorsete katsete abil uuriti ainete koostist. Rootsi apteeker Carl Scheele (1742-1786) jõudis 18.sajandi lõpul järeldusele, et õhk polegi algelement vaid koosneb erinevatest gaasides, sealhulgas hapnikust. Prantslane Antoine Lavoisier (1743-1794), keda peetakse moodsa keemiateaduse rajajaks, tõestas, et põlemine on ühnemine hapnikuga, ning demonstreeris hapniku rolli hingamises. Samuti jõuti
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
.........14 Rakkude avastamise ajalugu Rakud avatati 1665. aastal, kui inglise füüsik Robert Hooke nägi primitiivse mikroskoobiga korgilõiku vaadeldes, et see koosneb väikestest kambrikestest. Need kambrikesed nimetas ta rakkudeks. Hollandlane Antony van Leeuwenhoek vaatles esmakordselt isetehtud mikroskoobiga rakke nende loomulikus keskkonnas, kirjeldas esmakordselt ainurakseid ja baktereid. Samuti olitema esimene, kes avastas erütrotsüüdid ja spermatosoidid. 1839. aastal tõesasid botaanik Theodor Schwann, zooloog Matthias Jakob Schleiden ja vähemal määral patoanatoom Rudolf Virchow, et kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Seda ideed nimetatakse rakuteooriaks. Varasema ettekujutuse järgi nähti rakke kui organismi "ehituskive", mis lihtsalt kõrvuti asetsedes moodustavadki organismi. Robert Hooke Theodor Schwann
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse tallusek...
Ökosüsteem Miks just ökosüsteem?Sest ökosüsteem tähendab kodupaika.See tuleb Itaalia keelsest sõnast ´´öko´´ mis tähendab kodu.Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe korall...
kahekordistumist ei järgne. · Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tütarrakud on geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng · Suguline ehk generatiivne paljunemine. · Uus organism saab alguse viljastumisel, mille käigus ühinevad vanemorganismide sugurakkude ehk gameetide tuumad. · Viljastunud munarakk sügood. · Mehe seemnerakud on spermid ehk spermatosoidid. Moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes. · Spermide eellased on spermatogoonid. · Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. · Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Kasvavad ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Igast spermatogoonist 4 spermi. · Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
mikroskoobis baktereid. Anton von Leeuwenhoek valmistas mikroskoope ka kõige paremini. Ta oli ka täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise, ( tal oli selleks ka piisavalt raha), ja ta oli ka piisavalt uudishimulik. Vaatas esimest korda rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas. 1) Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja. Vaatles neid veetilgas. 1 2) Vaatas ka hambakaabet. 3) Avastas erütrosoidid ja spermatosoidid Oma embrüoloogiliselt vaadetelt oli animalkulist, ta arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676..1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära, ja 1969 aastal ilmus raamat "Looduse saladused". 1873. aastal leiutas mikroskoobile okulaari Ernst Leitz. Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäijatest. Nad on varustatud mitme objektiivi ja
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
on sagedaseks probleemiks naha rasuseks muutumine ja mädase lööbe tekkimine. Reeglina hakkavad väljastpoolt organismi viidud suguhormoonid ja nende sünteetilised analoogid vähendama organismi poolt toodetavate suguhormoonide hulka ning pärssima sugunäärmete talitust. Sellised muutused kujunevad välja umbes 2-4 kuu jooksul. Juhul kui jätkata nende hormoonide manustamist, taandareneb meessuguhormoone produtseeriv näärmekude, seemnevedelikust kaovad elujõulised spermatosoidid ning mehel kujunevad välja impotentsus ja sigimatus ("medikamentoosne kastratsioon"). Suure riskina võib nimetada esmasteks haiguslikeks nähtudeks vererõhutõusu, südametöö häireid ning kindlasti ka vähkasvajasse haigestumist. Anaboolsete steroidide kasutamise tagajärjel naistel ilmneb välisvaatusel tugev , lihaseline, mehelik keha, intensiivistunud on karvakasv, hääl on tavapärasest mehelikum, jämedam. Kõrvaltoimeks on naistel veel
Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk. Naise munarakus on X kromosoom. Kui saavad kokku XX kromosoom, sünnib tüdruk. Kui aga ühinevad X ktomosoom emalt ja teine Y kromosoom isalt, siis sünnib poisslaps. Viljastamata munarakk püsib eluvõimelisena 8-18 või kuni 24 tundi. Munarakkude areng toimub munasarjas.
Seeemnevedelik on leeliseline. Sperma hulk on 3-5 ml ehk u ühe teelusikatäis. Väjanägemise poolest on see püdel või sültjas, hallikasvalge ebaühtlane vedelik. 1 ml spermas on u 100 miljonit seemnerakku ehk spermatosoidi. Ühest seemnerakust piisab, et viljastada munarakk. Ühes seemnepurskes u 2-5 milliliitris on keskmiselt 300 miljonit seemnerakku. Seemnerakud on väliselt konnakullese sarnased, liikuvad rakud, mille liitumisel munarakuga saab alguse uues elu. Spermatosoidid on väga väikesed, silmaga vaadeldes nähtamatud. Seemnerakk koosneb peast ja sabast, on väga liikuv. Seemneraud saavad liikuda tänu oma pika viburi abil. Seemneraku eluiga on kuni 72 tundi. Arengutsükkel kestab u 70 - 85 päeva. Sperme valmib murdeeast kuni elu lõpuni. Küpsed spermid tallatatakse munandimanustes. Spermid liiguvad naise suguteedes 3mm/minutis. Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality")
Ribosoom pannakse paika aminohapete järjestus Tsentrosoom 2 tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega). Rakumembraan ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu) Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju. Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos?
· Peenis peenis on nii eritamiseks kui ka sigimiseks. Suguühte ajal viiakse peenis tuppe ja toimub seemnepurse, tänu millele saab viljastumine aset leida. Korgaskehad täituvad verega ja nii tekib erektsioon ehk suguti jäigastumine. Seksuaalset viljakust ega mehelikkust peenise suurus ei näita. Pärlpaapulid. · Munandikott ehk skrootum on ainult üks, hoiab endas kahte munandit juhade ja munandimanustega. Munandikotil on munandikotiõmblus. · Spermatosoidid küpsenud seemnerakud, väljunud seemne Suguline areng · Sugulist arengut on nii poistel kui ka tüdrukutel traditsiooniliselt hinnatud Tanneri skaala järgi viiest arengustaadiumist. · Esimest staadiumi peetakse murdeeale eelnevaks etapiks, siin pole suguelundite areng veel alanud. · Teises staadiumis hakkab suurenema munandimaht, tekib kerge karvakasv kubemepiirkonnas. · Kolmandas ja neljandas staadiumis on põhirõhk peenise pikkuskasvul,
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
elutegevusprotsessid. Enamuse sellest moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. 15 Vibur Vibur on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide pikk, jäik ja niitjas liikumisorganell. Eristatakse kolme tüüpi vibureid: bakteri-, arhe- ja eukarüoodivibur. Ka inimesel on viburiga rakke, näiteks meeste spermatosoidid. 16 Rakukest Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja kindla kuju. Rakukesta materjaliks on enamasti tselluloos, hemitselluloos või kitiin. 17 Rakutuum
Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. [4] Jõevähi sigimine Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 3.4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis. Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku. Koorumine sõltub tugevasti klimaatilistest ja seeläbi veetemperatuurist soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
