Soovõhk (Calla palustris) seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi Koostajad: Juhendaja: Sisukord Taime kirjeldus Taime toitumine Taime tähtsus Lisaks taime kohta Kasutatud kirjandus Kirjeldus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10..40 cm. Õied moodustavad rullitaolise väikese õisiku. Maapealne vars puudub. Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk. Lehed on südajad, pikarootsulised, kaarroodsed ja 5 kuni 12 cm laiad. Taime viljaks on erkpunased marjad Kogu taim, eriti marjad on mürgised. Toitumine Juured (risoomid) ulatuvad sügavale. Taime tähtsus Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Risoom on tärkliserikas. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks. Lisa * Soovõha rahvapärastest nimedest viitavad osad tema kasutamisele...
495 mln maismaa vähenes, madal vohamine, algelised meri ujutas üle pehme poolveelise eluviisiga kliima, Eesti ekvaatori läh maismaa taimed vee all Silur Suured sisemered, Täiustusid varred, Lülijalgsete mitmekesistumine, I 440mln pehme kliima risoomid, lehed maismaa selgtootud(putukad), puudusid primitiivsed kalad Devon 420mln Kuiv, liivakivi, savi, Sõnajalad maismaale Putukate mitmekesistumine, maismaa kerkimine algelised kahepaiksed, luukalad
Mitoosi ja meioosi võrdlus: Mitoos Meioos On keharakkude uuenemine. On sugurakkude ja eoste uuenemine. Diploidne kromosoomistik. Haploidne kromosoomistik. Moodustub 2 uut rakku. Moodustub 4 uut rakku. Rakud on identsed. Rakud on kineetiliselt erinevad. Ei toimu kromosoomide Toimub kromosoomide ristsiire ristsiiret. (I Profaasis). Üks mitootiline jagunemine Kaks mitootilist jagunemist (profaas, metafaas, anafaas, (I profaas, I metafaas, I telofaas). anafaas, I telofaas; II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas). Sugulise ja mittesugulise paljunemise võrdlus: Suguline Mittesuguline 2varianti Organism pärineb ala...
Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
püstise või tõusva risoomina lehe alumisel küljel eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust
saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid. Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode. Paljunemine ja arenemine Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse.
Hulkraksus oragnismis on üle ühe raku, ja on olemas organellid, hulkraksus võimaldas organismidel luua koed, elundid, elundkonnad, regulatsiooni ja tööjaotuse organellide vahel ja püsiva sisekeskkonna ja vereringed. 13. Maale siirduda võimaldas veetaimede poolt tekitatud muld ja huumus, kus hakkasid kasvama maismaa taimed, kes tootsid hapnikku ja siis said loomad maale tulla. 14. Ürgraikad olid esimesed maismaataimed, nad olid sõnajalgade eelased, neil olid vars ja risoomid, mis tegi fotosünteesi j nad paljunesid eostega 15. vanaaegkonna loomad mereloomad, ürgraikad, sõnajalad, kollad, osjad, putukad, algelised kahepaiksed, roomajad, lplijalgsed 16. süstikkala on keelikloom, temast arenesid selgroogsed loomad, vaheetapp, 17. täiuslikumad taimed paljasseemnetaimed hakkasid paljunema seemnetega ja arenesid tüvi ja okkad 18. katteseemne taimedel arenesid lehed ja õied, enam ei paljunetud seemnetega vaid paljuneti viljadega. 19
22. Millel põhineb taimede eoseline paljunemine? Sporangiumites valmivad haploidsed eosed mis vabanedes kantakse tuulega edasi. Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik? Millised pistikud on olemas? Võsu osa, mida kasutatakse uue taime saamiseks vegetatiivsel teel suvine pistik , rohtne ja talvine pistik puistunud
Seemned Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Lähemalt Ürt Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Lähemalt Juured ja risoomid Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Lähemalt Viljad Kogutakse täiesti valminult, sest
Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas sisaldavad väävliühendeid. Roosõielised (roosiõli eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks. Okaspuud neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned. Pärn ka tema seemnetas palju õli aga mitte maitsev. Kaselised- kõlbavad ka süüa. Verev kontpuu temal vljaliha õlirikas Söödavad juured, juurikad ja risoomid Need on taime üleelamiseorganid. Taimed miellel on toitanete rikas risoom/juur kipuvad olema suures ulatuses mürgised. Kui taim on üheaastane ja üks kord viljuv ei pruugi olla mürgine ja võib elada sümboosis nt seaga. Nt köömen, ohverab mõned isendid seale söögiks aga siga künnab maad ja köömen saab jälle hästi kasvada. Nt orashein võib olla sümbioosis uruhiirtega. Kõrrelised orashein, väga suhkru rikas . Päris roosuhkurt teha ei saa. Jahvatatult võib seda süüa
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM Mathias Nöps Maitsetaimed referaat Tartu 2007 Sisukord: Maitsetaimed..................................................................................................3 Maitsetaimede liigitus.................................................................................3-5 Kasvatamine................................................................................................5-7 Sagedasemad kodus kasvatatavad maistetaimed..............................7-8 Kasutatud kirjandus.................................................................9 Lisa......................................................................................10 Lk 3 Maitsetaimed Värskete maitsetaimede lehed annavad toidule võrratu hõrgu varjundi. Kaunistades kas või kõige lihtsamat toitu ürtidega muutub see hetkega gurmeeroaks. Samuti saab maitsetaimi kasuta...
Õied: Kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat käega või kääridega. Seemned: Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist. Ürt: Kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist - mõnel korjatakse kogu taim (põldosi), mõnel ainult ladvaosa (raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega üles tõmmata. Juured ja risoomid: Kogutakse sügisel peale seemnete valmimist (harvem kevadel enne õitsemist). Osa juurest peab vegetatiivseks paljunemiseks mulda jätma. Juured kaevatakse, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Viljad: Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb.
või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel - Koloonialistel ja hulgarakulistel koloonia või talluse osadeks jagunemisel - Katteseemnetaimedel juure, varre ja lehe osade ja nende muudendite abil - risoomid, sibulad, mugulad, sigipungad, tütartaimed jne 12. Eoselise paljunemise vormid Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid - ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid - tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend 13. Mis on pookimine?
Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim". Maapealsele varrele kasvavad alla ka väikesed juured ja ta alustab küllaltki iseseisvat elu. Taas on juurtele abimeheks seeneniidistik. Lakkelehe pärislehed kasvavad maa-alustest võsunditest välja juurmise kimbuna ehk kodarikuna. Nad on üsna heledalt rohelised ja pealmiselt pinnalt läikivad nagu lakitud. Sellest ka taime nimi. Kuid lakklehel on veel lehti
4 5 Vetikad Üherakuliste vetikate kolooniatest kujunesid 1500 miljoni aasta eest algelised hulkraksed vetikad. Vetikad on koos bakteritega eluvormide kõige vanemateks tõenditeks. Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga. 6 Ürgraikad Tekkisid vanaaegkonna alguses, umbes 450 miljonit aastat tagasi. Need olid esimesed algelised maismaataimed eostaimed. Puudusid lehed ja juured Esinesid varred ja risoomid 7 Sõnajalgtaimed Tekkisid vanaaegkonna keskel, umbes 350 kuni 300 miljonit aastat tagasi, ning seda aega nimetatakse ka karboniks. Suured liht või liitsulgjad lehed Tõusvad varred Lehe alumisel küljel eoskuhjad 8 Paljasseemnetaimed Tekkisid Maa kliima kuivemaks muutumisel, vanaaegkonna lõpul, umbes 295 miljonit aastat tagasi. Nendest on arenenud tänapäeva okaspuud.
· uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD
RAVIMTAIMED EESTIS Ravimtaimed on taimed mida kasutatakse ravimiseks näiteks rahvameditsiinis. Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoop...
Eukarüoodid – 2 miljardit Hulkraksed – 0,7 miljardit Kambriumi plahvatus – 540 miljonit Elu maismaal – 440miljonit Karbon e. Kivisöeajastu, esimesed roomajad – 300miljonit Permiajastu lõpp, suur väljasuremine – 250 miljonit Esimesed linnud – 150miljonit Inimlaste lahknemine primaatidest/lõunaahvid – 7-5miljonit Vetikad – 500-600miljonit aastat tagasi veekogudes Soontaimed – 410-440 miljonit aastat tagasi, siirdumine maismaale, paljunemine eostega, polnud lehti, varred ja risoomid Eostaimed – 280-360miljonit aastat tagasi – sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed – 300-350 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed – 130-65miljonit aastat tagasi LOOMAD 540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus. Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi).
4. Rakise tükkide abil – põdrasamblik, 4. Mõned vetikad islandikäokõrv 5. Samblikud – harilik seinakorp, harilik 5. Seeneniitidega ehk hüüfidega – ripssamblik austerservik, hallitusseen 6. Vegetatiivne paljunemine õistaimedel NB! Selgroogsed ja üheaastased taimed juurte, varte, lehtede abil. SUGULISELT Sibulad – nartsiss, tulp, gladiool Mugulad – kartul Risoomid – naat, orashein, maikelluke Varrevõsundid – aedmaasikas Juurevõsundid – haab, kreek Lehtede abil – kalanhoe 13. Pärilike haiguste põhjused Retsessiivsete alleelide kokkusattumine kombinatiivse muutlikkuse korral Hemofiilia, daltonism, kurttummus, lühinägelikkus jvt Mutatsioonid sugurakkudes, geen- ja kromosoommutatsioonid, kromosoomide arvu muutused Ennetamine:
Arvukus • Arvukus tõsumas • 2008- 21300 isendit- aega max • Mitmes maakonnas probleemne • 2007 kütiti 13818 isendit Elupaik • Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor • Meeldivad taimede maapealsed osad, aga ka maa-alused osad- mugulad, juured, risoomid • Viljad, marjad, seened, teravili, tõrud • Loomne toit- tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad Paljunemine • Jooksuaeg novembrist jaanuarini • Emis võib innelda kaks korda aastat • Tiinus kestab 4-5 kuud • Põrsad sünnivad märtsist aprillini • Keskmiselt 5-8, vahel isegi 12 põrsast PÕDER Liigikirjeldus • Metsade suurim loom, hinnatud jahiuluk • Keskmine kaal isastel 300-500 kh (max 630 kg); emastel 250-350 kh
Bakteritoksiin-väliskeskkonda eritav mürkaine.On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...
lubamatu nii kevadel, suvel kui ka sügisel. Orashein on laia-alalise levikuga taim. Ta võib püsida tugevasti nõrgestatud olekus pikemat aega, kuid kasvutingimuste (aeratsiooni, niiskuse, toitumise jt) paranedes kiiresti jätkata normaalset arenemist. Orashein võib vaba territooriumi kiiresti asustada, kuid konkurentsis tugevamate taimedega jääb neile alla. Orashein on noorelt suhteliselt hea söödaväärtusega, keemiliselt koostiselt on temast saadav hein lähedane timutile. Orasheina risoomid paiknevad valdavalt künnikihi ülemises 10 cm kihis, kergetel muldadel ka sügavamal, ulatudes 1620 cm-ni. Eelistab kergemaid huumuselisi muldi. Normaalse niiskusreiimi juures peavad orasheina risoomid igasugusele külmale vastu. Kui mullas on niiskusepuudus ja risoomid kuivavad, võivad nad madalamatel temperatuuridel kahju saada (Ennvere, 1947). Risoomid talvituvad üks kord ja surevad enne järgmist talve. Nooremad risoomid taluvad talviseid tingimusi paremini kui vanemad
ulatusega loomadest. Esineb kõikidel kontinentidel, välja arvatud Antarktikas ja paljudel ookeanite saartel. Liigse jahipidamise tõttu hävisid metssea populatsioonid Briti saartel ja Skandinaavias 17. sajandil, kuid nüüdseks on neid sinna sisse toodud. 6.Toitumine Metssiga on omnivoor ehk kõigesööja, kuid enamasti sööb ta taimset toitu. Tänu äärmiselt heale haistmismeelele leiab metssiga suure osa oma toidust maad songides, toiduks on taimede juured, risoomid ja mugulad.Metssead võivad tekitada kahju põllumajadusele, rüüstades vilja- ja kartulipõlde. Määrava osa toidulauast moodustavad talvel ja sügisel tammetõrud. Loomsest toidust sööb ta meelsasti vihmausse, vastseid, tõuke, putukaid, roomajaid ja kahepaikseid, pisiimetajaid, loomaraipeid ning ka linnumune. Nälja korral võib esineda ka kannibalismi. Selline lai toiduvalik on aidanud metsseal kohaneda ja ellu jääda mitmesugustes keskkondades, mägistest aladest kuni
kaupa kimpudes Õis: puudub Käbi: pruunid ning 2,55,5 cm pikkused, munaja kujuga, nõrgalt üksteise vastu surutud Paljunemisviis: seemnetega Tunnus: Okkad on pehmed, talvel langetab okkad, käbid on ümarad ja üksteise vastas, ülespoole. Nimetus: Harilik mustikas Kuulub sugukonda kanarbikulised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: horisontaalsed väheharunevad risoomid, millel tekivad lisajuured Vars: püstine või tõusev ja rohekesti harunenud http://www.looduskalender.e e/sites/default/files/images/ 090725aa259_0.jpg Leht: Lehtede pikkus 4...24 (28) mm ja laius 3...20 mm, munajad või elliptilised Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel.
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
Tugeval kuumutamisel ja liiga suures koguses annavad nad toidule mõrkja maitse. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Kalgan (ka kalganijuurikas, apteegijuur ja siiami ingver) Vürts, mida saadakse kolmelt ingveriliste sugukonda kuuluvalt rohttaimelt - väike-, suur -, ja hiina kalganijuurikas. Looduslikult kasvavad kalganid näiteks Lõuna-Hiinas ja Tais, mis on ka peamised selle vürtsi tootjad. Vürtsi saamiseks puhastatakse taime risoomid väliskestast, lõigatakse 5-8cm pikkusteks kangikesteks ja kuivatatakse. Valmis vürts kujutab endast kõvasi, otsekui puitunud, kortsulise pinnaga punakaspruune kangikesi. Erinevalt ingverist on kalganijuurikas läbinisti punakas (ingver on seest hallikasvalge). Ehkki nad kuuluvad ühte ja samasse taimesugukonda, on nende lõhna- ja maitseomadused erinevad. Kalgan on ingverist palju aromaatsem. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Ingver
pidevalt valvel olema. Sellepärast pesitseb niidul vähe linde. Nagu metsas, sõltub ka niidul taimestik mulla koostisest ja niiskusest. On märja- ja kuivamullalisi niite, toitainerikkaid ja vaeseid niite. (1) Kuna niit jääb niiduks ainult niites, peavad taimed olema selleks kohastunud. Sellises olukorras jäävad ellu ainult niitmisele hästi kohastunud taimed. Neil on tihti pungad maapinna lähedal, maadligi hoidvad lehed ja maa-alused risoomid. Niitmine teeb raskeks ka niidul elavate putukate, lindude ja imetajate elu, sest niitmise ajal nende järglased hukkuvad. (1) Paljud niidud on looduskaitse all. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühes suuremad ranna- ja luhaniidud, sest seal on olulised lindude pesitsuskohad. Rannaniitudel on sobiv pidada loomi nagu lambad ja hobused, kes hoiavad niidu puhtana, et see ülearu rohtu ei kasvaks. Niitude omanikud peaksid nende eest hoolitsema, et võsa ei pääseks võimutsema. Niitude
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
Eukarüootidel on mitokondrid ja kloroplastid ning neis toimub paljunemine. Taimede evolutsioon: Vetikad esimene taimeliik, mis tekkis 500-600 miljonit aastat tagasi - nende tähtsus seisnes selles, et nad suutsid fotosünteesida ja sellega varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga. Soontaimed tekkisid 410-440 miljonit aastat tagasi - Esimesed taimed, mis siirdusid veest maismaale. Nt ürgraikad, mis paljunesid eostega ja esinesid varred ja risoomid. Hiiglaslikud eostaimed valitsesid Maal 280-360 miljonit aastat tagasi - Nad fotosünteesisid ja paljunesid eostega; hapniku tootmine. Paljasseemnetaimed tekkisid 300-350 miljonit aastat tagasi - Paljunesid seemnetega. Katteseemnetaimed ehk õistaimed - tekkisid u 100-130 miljonit aastat tagasi - Esimesed taimed, millel on õis ja sellest arenev vili. Tänapäevani säilinud ürgpuu on ginko ehk hõlmikpuu, mis kasvab ka Eestis.
2. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks? Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. 3. Millised organismid paljunevad eostega? Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. 4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest. Näiteks paljunevad samblikud rakise tükikeste abil. On olemas risoomid, mugulad, sibulad, varte või lehetükkide abiga. 5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt? Sest mittesuguline vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt? Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). Lk. 73. Mitoos- rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus
kindlasti kõigile silma ja jätavad oma jälje inimese mälusoppidesse. Ilusa välimuse tõttu soovitatakse laanelille kasvatada ka näiteks suuremates parkides muru sees. Nii teeb ta kevadise õrnalt kohiseva kaasiku veelgi ilusamaks kui see juba on. Laanelillel on ka ilusad lehed, mis on suurema pundina koondunud varre tippu. Tegelikult on tal ka allpool lehti, aga need on tähelepandamatult pisikesed. Niisamuti on laanelillel mullas pikad peenikesed varred, risoomid. Nendel vartel on väikesed soomusetaolised lehekesed, mille kaenaldest kasvavad välja varre harud. Loomulikult tekivad kogu risoomile alla ka lisajuured. Laanelille peamisteks paljunemisvahenditeks on risoomiharud, mitte seemned. JÄNESEKAPSAS Jänesekapsast tunnevad ilmselt kõik, kas te aga teate ka seda, et jänesekapsaid on mitusada liiki. Eesti looduses kasvab neist vaid üks: harilik. Meie harilikku jänesekapsast iseloomustavad õrnad puhasrohelised vahel veidi kollaka varjundiga
Eesti mürgised taimed ja nende toksiinid Üldiseloomustus Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et nendes sisalduvad ained võivad isegi väikestes kogustes tekitada mürgistusi. Enamasti võivad kahjustused tekkida närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes ning väljenduda võivad mürgistuse nähud ka allergiana. Erinevate mürktaimede mürgiste ainete sisaldus võib olla varieeruv. Taimede mürgisust mõjutavad ka sellised tegurid nagu kasvukoht ja arengujärk. Mürgistuse võib saada nii taimeosade söömisel, aga ka kokkupuutel taimemahladega. Mitmed mürktaimed on silmatorkavate viljadega, mis on otsene märguanne mitte puutumiseks. Taimedes sisalduvad märkainete põhirühmad on alklaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Võrreldes teiste taimedega on mürktaimedes alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem ning selline kogus võib tekitada kahjustusi närvisüsteemis. Glükosiidid ja eeterlikud õlid on ohtlikud südame tegevusele...
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus 1kursus Ain Ilves Umbrohud Referaat 2 Olustveres 2009 Sissejuhatus Umbrohi on üldnimetus kõigile neile taimedele, kes kasvavad haritud maal inimese tahte vastaselt. Umbrohuks olemine ei ole liigiomane tunnus, see omistub taimedele üksnes nende kasvupaiga kaudu. Umbrohtude hulgas on nii pärismaiseid kui võõrliike. Vanade umbrohtude seas on mitmeid arheofüüte. Paljudele enamlevinud umbrohtudele on kasvuks ja paljunemiseks sobiv haritud maale iseloomulik vaba mullapinna olemasolu. Paljud umbrohud on pärit rannikukooslustest või mujalt avatud kasvupaikadest. Umbrohtude seas on ka suhteliselt suurem lühiealiste taimede osakaal võrreldes mittemajandatavate koosluste taimestikuga. Umbrohud ei ole evolutsioneerunud umbrohtudeks (maaharimine on kestnud selleks liialt lühikest a...
ning pole seega emaga identsed. 16. mittesugulise paljunemise meetodid ja organismid Meetod Organismid pooldumine -organism jaguneb kaheks bakterid, algloomad, üherakulised ning moodusub kaks järglast seened pungumine-järglane kasvab pungana pagaripärm, hüdra, mõned käsnad organismi küljes ning eraldub küpseks saanuna taimede vegetatiivne paljunemine-uus sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, organism tekib taimekudedes olevatest lehed eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest paljunemine spooride ehk eostega- seened, samblad, osjad, sõnajalad päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism 17. Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Niipea, kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele seemnerakkudele läbipaistmatuks
tursub ja tekivad villid.Taime söömisel tekib tugev põletus suus ja kurgus, valud maos ja kõhulahtisus, järgnevad peapööritus ja krambid. Mürgistus võib lõppeda surmaga südame seiskumise tagajärjel. Taime kuivatamisel ja keetmisel mürgised ained lagunevad (MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, 2008). Mürkputk. Kogu taim on väga mürgine, nii värskelt kui kuivatatult. Kõige mürgisemad on risoomid ja seda eriti kevadel. Need on magusa maitsega ja selleri lõhnaga ning seetõttu ohtlikud just lastele. Mürgistus algab kõrvetus- ja kratsimistundega suus, järgnevad oksendamine, keele halvatus, kõhuvalu, suur janu, krambid ja nõrkus. Pupillid laienevad, nägu hakkab punetama, südametalitlus aeglustub, järgneb kooma ning kätest, jalgadest algav halvatus. Hiljem tekivad tugevad krambid, järgneb surm. Täiskasvanud inimese võib surmata
Kärss on ülitundlik ja metsseal on väga hea haistmine. Emasloomal on 6 paari nisasid, kuid toitumine on neil kõigil erinev. Toitumine 5 Suure osa oma toidust saab kätte songides. Sööb vilja, kartuleid ja paljusid põllukultuure. Metssiga on omnivoor. Rohelised taimed, puuvõrsed (väike osa); teisalt taimede maa-alused osad (suur osa) – juured, risoomid (pilliroo risoomid); edasi loomne toit (putukad, vihmaussid, tõugud); kõige rohkem mõjutavad viljad (tammetõrud, pöögiseemned ja pähklid). Kõige olulisem toidufaas on viljad (eriti nisu). Metssiga on ka raipetoiduline. Levik Väga laialt levinud. Kanadasse ja Austraaliasse on metssiga inimeste poolt viidud. Levib väga kiiresti. Alates 70ndatest aastatest kuni 2000 aastatel on USAs sea levik olnud meeletu
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Osatähtsus: 1,4% 13. Järvede taimestik: kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed, veesisesed taimed, ja nende rühmade iseloomulikud liigid; taimplankton. Kaldaveetaimed Kasvukoht: võivad kasvada pidevalt poolest saadik vees Omadused: Nendel on pehmesse kaldamudasse kinnitumiseks hästiharunenud juured või juuretaolised risoomid ning tuulele vastupidavad painduvad varred. Liigid: Kaldavee-taimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvkaisel, hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimed Kasvukoht: kaldast kaugemal, kus mõjutavad tuul ja lainetus taimi rohkem. Omadused. Ujulehed liibuvad vastu veepinda, neil ulatuvad veest välja vaid lehed ja õied. Lehed on suured ja ümarad ning vahakihiga kaetud. See takistab märgumist ja nad püsivad hästi veepinnal
Samas on see riskantne, kuna järglased on identsed, ning on heaks saagiks parasiitidele ja haigusetekitajatele. - Bakterid, algloomad, üherakulised seened - pooldumine Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast - Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad - pungumine Järglane kasvab pungana küljes ning eraldub küpseks saanuna - Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. Sugulisel sigimisel tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel. Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest
kahe-, mitmeaastased). füüt 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad vähem mitmekesistest kudedest, väga mitmesugustest kudedest, trehheed enamasti puuduvad. esinevad trahheed. 3. Erilised vegetatiivsed elundid 3. Esinevad erilised vegetatiivsed puuduvad. elundid mugulad, sibulad, 4. Seemnealgmed paiknevad vabalt risoomid. seemnesoomustel. 4. Seemnealgmed paiknevad viljalehtedest katte sees. 1. Emasgametofüüt kaheksast Gameto- 1. Emasgametofüüt endosperm ja rakust koosnev lootekott. füüt kaks või enam arhegooni. 2. Isasgameofüüt vegetatiivsest 2. Isasgametofüüt mitmest ja generatiivsest rakust koosnev protalliaalsest, anteriidi- ja tolmutera
jaotunud erineva kestusega perioodideks. Geoloogilise ajaskaala suuremaid üksusi nimetatakse aegkondadeks ja ajastuteks. Evolutsiooni põhilised sündmused Elu veest maismaale Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal 410-440 miljonit aastat tagasi 400 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED · · Esinevad varred, risoomid · · Puudusid tõelised lehed ja juured 280-360 miljonit aastat tagasi 395-345 miljonit aastat tagasi HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED · · Paljunevad eostega · · Paljunemine vees · · Tõelised lehed fotosüntees · · Elavad maismaal · · Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest
· arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED 280-360 milj a tagasi 395-345milj a tagasi * paljunevad eostega * paljunemine vees * tõelised lehed fotosüntees * elavad maismaal * mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest PALJASSEEMNETAIMED ROOMAJAD 300-350 milj a tagasi 280-300 milj a tagasi
identsed. 3) Nimetage organismide paljunemisviisid, selgitage ja tooge näiteid. Suguline: Uus organism saab alguse viljastatud sugurakust. Nt: Putukad, kalad, linnud, loomad jne. Mittesuguline saab alguse ühest vanemast, geneetiline info pärineb ühelt vanemalt - jaguneb kaheks: · Eoseline samblad, seened, sõnajalad paljunevad eostega. · Vegetatiivne bakterid paljunevad pooldudes; pärmseened paljunevad pungumise teel; taimed: sibulad, mugulad, risoomid, võsundid. 4) Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Geneetiline info pärineb tavaliselt kahest vanemast. Uus organism saab alguse ühest vanemast. Geneetiline info pärineb ühest vanemast. 5) Mõiste viljastumine, nimetage viljastumise vormid ja tooge näiteid. Viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine, mille käigus taastub liigile omane diploidne kromosoomistik. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline- kalad, kahepaiksed.
uusi veel varuda (orienteeruvalt 2...3 nädalat pärast koorimist). Kündma peab eelkoorliga 6 varustatud adraga võimalikult sügavalt (kuidas künnikiht võimaldab). Eelkoorel heidab pealmise mullakihi koos tükeldatud risoomidega ja teiste taimeosadega künnivao põhja (nurgalõikuritega varustatud ader seda ei tee) ning kaetakse sügavkünni korral 12...15 cm paksuse mullakihiga. Kui randaaliga tükeldatud orasheina risoomid jäävad mingil põhjusel (näiteks randaaliga külvieelne maa ettevalmistamine), mullakihi alla kündmata, siis lastakse risoomi pungadest tärganud orasheina tõusmetel uuesti vabalt süsivesikuid assimileerida ja varuaineid koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
