emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid.Viljastumiseks peavad tomati õied tolmlema. Avamaal hoolitsevad tolmlemise eest putukad ja tuul, mis raputab tomatitaimi. Kasvuhoones võib tolmlemisele kaasa aidata sikutades tomatite tuginööre õitsemise ajal paar korda nädalas.
Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13. Kuidas jaotatakse kuivvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid. Mitmeseemnelised-kaun-hernes
III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale Moodustub rüüsvili, MUSTIKAS, KARUSMARI, õunviljalised I II III SEEMNEALGE VILJASTAMINE KAHELIVILJASTUMINE - Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Tolmuteras on kaks seemnerakku: üks seemnerakk (n) ühineb munarakuga (n) sellest tekib idu teine seemnerakk ühineb keskrakuga - sellest tekib toiduvaru (endosperm) Seeme koosnebki idust ja toiduvarust.
Vili 1. Mis on vili? Vili on õistaimede organ, mis koosneb viljakestast ja seemnest. 2. Kuidas ja millest (millistest taime osadest) võib vili areneda (kujuneda)? 1. Õietolm kandub tolmukatelt emakasuudmele 2. Tolmuterad hakkavad idanema ja tungivad sigimikku. 3. Tekib seemnealge 4. Seemnealgme teistest osadest moodustub seemnesse toiduvaru 5. Seemnealgme väliskihtidest areneb seemnekest 6. Sigimiku seinast kujuneb viljakest, mis võib olla kuiv või mahlane 3. Kuidas jaotatakse vilju (erinevad jaotused, mille alusel ja kuidas)? • Viljakesta konsistentsi järgi: kuiv – ja lihakviljad • Vilja avanemise järgi: ava- ja sulgviljad • Seemnete arvu järgi (üks või palju) • Kõiki need veel omakorda kuju järgi
Õitsemise kestus Monokarpne õitseb üks kord elu jooksul polükarpne õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10 aastaselt v. hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud Liigutused e. nastid: võilill avneb hommikul, sulgub õhtul Tropismid (liigutus kindla ärritaja suunas): päevalill keerab end päikese poole Õie ristlõige seemnealge kroonleht tuppleht T E viljakest sigimik T - tolmukas E - emakas VILJAD Vili on struktuur, mis kannab seemneid, kas ta on inimesele söödav, pole oluline. Tekib õiest pärast viljastamist toimuvate muudatuste tulemusena.
Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi(näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema. Idu arenguks kasutatakse seemne toitekoes olevaid varuaineid. Kasutatud kirjandus õistaimedest Aher, S. Huulhein. Tallinn, Valgus, 1984. Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad
sõnajalgtaimed: * vars, lehed, juured * enamasti maismaal * viljastumiseks vaja vett * elutsülis valdav sporofaas (diploidsus) * esindajad: kollad, osjad, sõnajalad 2. Paljasseemnetaimed: palmlehikud, hõlmikpuud, vastaklehikud, jugapuud, okaspuud. * on seemne alge ja seeme, aga sigimik puudub seeme katteta. * paljunevad suguliselt * erisoolised eosed arenevad isas- ja emaskäbides. * puud ja põõsad *elutsüklis valdav sporofaas 2. Katteseemnetaimed e õistaimed: · seemnealge asub sigimikus viljalehtedega kaetud. · elutsüklis valdav sporofaas · iseloomulik tunnus õis · kõige liigirikkam · jagatakse 2 rühma vt lk 46 / üheidulehelised kaheidulehelised kõrrelised korvõielised liilialised liblikõielised käpalised tulikalised TAIMERIIGI ARENG, INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Paleobotaanika uurib taimede jäänuseid kivimites.
Sporofüüdid on enamasti puud, harvem puitunud liaanid või põõsad, rohtseid vorme ei esine. Harunemine külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Puit koosneb trahheiididest, sõeltorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on (olid) ürgsetel liikidel suured, jagunenud, sarnanedes sõnajalgadega. Enamikel liikidel on lehed väikesed okkad, mis on soomusjad või nõeljad. Igihaljad taimed mõnede eranditega. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Kõige olulisem tunnus esinevad seemnealgmed. Seemnealge kujutab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta integumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel. Pärast viljastumist tekivad nendest seemned. Süstemaatika: Ajaloos pikka aega kasutatud süsteemis toodi välja 3 klassi ja igas klassis 3 seltsi. Klassid: palmlehikud: seemnesõnajalalaadsed, ürgpalmlehikulaadsed ja palmlehikulaadsed; okaspuud: ihnlehikulaadsed, hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed siin
Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga. Seda protsessi nimetatakse kaheliviljastumiseks. Viljastunud munarakust ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Sigimik koos seemnetega moodustab vilja. Mõnedel liikidel osaleb vilja moodustumises lisaks sigimikule ka õiepõhi (näiteks õunvili harilikul pihlakal). Vili kaitseb
ning ka tallamisjäljed seega väiksema ulatusega. Tavaliselt õhtuhämaras või varastel hommikutundidel käivad metskitsed, hirved ja põdrad sageli söömas nii orast kui ka võrseid ja hiljem veel valmimata või küpset vilja. Maisipõldudel teevad pahandust aga peamiselt hiired ja rotid, kes ronivad vart mööda üles tõlvikutest pehmeid teri sööma. Küpsetel kuivadel maisitõlvikutel on kerge märgata näriliste toitumisjälgi, sest nad söövad peamiselt tera pehmet osa seemnealge kohalt, nii et näritud terad on iseloomulikult poolkuu kujuga. Enamik pisinärilisi aga on liiga rasked (va pisihiir), et mööda peeneid viljakõrsi üles ronida, seepärast hammustavad nad peade kättesaamiseks kõrre maapinna lähedalt läbi, eemaldades seejärel viljapea ning lähevad seda siis mõnda sobivamasse kohta sööma. Rohttaimedel on toitumisjäljed üldiselt märkamatud ja nende põhjal on väga raske või isegi võimatu liiki määrata
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Tüvel esineb teiskasv. Trahheesid enamikul liikidel ei ole, puit koosneb ainult trahheiididest. Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine
Harunemine on külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Tüvel esineb teiskasv. Trahheesid enamikul liikidel ei ole, puit koosneb ainult trahheiididest. Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi
emakasuudmele. Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Viljastataxe nii munarakk kui ka tsentraalrakk. Sügoot-viljastatud munarakk 2n=2x Embrüo-loode (inimesel alates 3.elukuust hakataxe nimetama seda nii).taimedel tõenäoliselt sügoot mis on juba edasi arenenud. Ksenianähtus- risttolmnemise tagajärjel tekivad muutused taime eos, seemnes või viljas.Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol
Seejärel areneb tolmuterast lähtuv tolmutoru. See kasvab läbi emakasuudme sigimikku, läbib seemnepilu ja jõuab seemnealgmesse. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti. Üks isassugurakkudest viljastab munaraku, teine ühineb lootekoti keskraku ehk teistuumaga.Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu. Spermiumiga ühinenud keskrakust (3n) kujuneb seemne toitekude. Kaheliviljastumise järgselt areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks. Viljastataxe nii munarakk kui ka tsentraalrakk. Sügoot-viljastatud munarakk 2n=2x Embrüo-loode (inimesel alates 3.elukuust hakataxe nimetama seda nii).taimedel tõenäoliselt sügoot mis on juba edasi arenenud. Ksenianähtus- risttolmnemise tagajärjel tekivad muutused taime eos, seemnes või viljas.Isastaime seemnete tunnuste ilmnemine emastaime seemnetes; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme 34.Apomiksis-(agr.)veg. paljunemine seemnete kaudu, (biol
väljaspool. Seemnealgmeid on igas seemnepesas kas üks, näiteks kirburohul (Polygonum sp.); kaks, näiteks madaral (Galium sp.); kolm, näiteks piimalillel (Euphorbia sp.) või mitu, näiteks magunal (Papaver sp.). Seemnealgmed kinnituvad platsentale ning saavad toitained seemnealgme jala ehk funiikuluse (funiculus) kaudu (joonis). Kohta, kus lõpeb seemnealgme jalg ja selle juhtkimp ning algab seemnealge, nimetatakse kalatsaks. Seemnealget katab üks või kaks integumenti ehk katet (välimine ja sisemine). Integumendid on epidermaalset päritolu, seetõttu võib neis eristada kolme kutiikula kihti -- välimine katab välimist integumenti, keskmine on integumentide vahel ning sisemine paikneb nutselli ja sisemise integumendi vahel. Seemnealgme tipul on integumentide vahel ava -- mikropüül. Viljastamisel tungib tolmutoru
Harunemine on külgmine, võsude kasv monopodiaalne. Tüvel esineb teiskasv. Trahheesid enamikul liikidel ei ole, puit koosneb ainult trahheiididest. Sõletorud on ilma saaterakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimeded on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuured on mükoriisaga. Üks kõige tähtsamaist tunnustest on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujutab endast megasporngiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, integumendiaga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüllidel, pärast viljastumist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. Paljasseemnetaimede elutsüklit vaatame hariliku männi näitel. Sporofüüt on kuni 50m kõrgune puu, mis elab kuni 400 aastaseks. Harunemine on külgmine. Tüvi on hästi
Õiepõhi sageli pikenenud Mõnes perekonnas tupp- ja kroonlehed, enamasti esineb lihtne õiekate Kroonlehed kujult erinevad, mõnikord kannusega Vili on kukkur, pähklike, kupar või mari Eestis looduslikult 12 perekonda, kultuuris veel mõned Selts nelgilaadsed – Caryophyllales Praeguse seisuga 25 sugukonda Monofüleetilise rühmana hästi piiritletud: - endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar - sigimik sageli ühepesaline - seemnealge paikneb sigimiku keskel - sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku, näärmevedelik „seedib“ putuka ära Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Kolm perekonda: Huulhein – Drosera
Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Väike-Aasias Okkad kahekaupa Seemnealge > võrse ülemise soomuse kaelas VÄGA MÜRGINE TAIM (mürgine pole vaid seemnealget ümbritsev seemnerüü e arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või
Harilik jugapuu Väga pikaealine, puit vaiguta (mädanemiskindel) Levinud Kaukaasias, Krimmis, Ukrainas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Väike-Aasias Okkad kahekaupa Seemnealge > võrse ülemise soomuse kaelas VÄGA MÜRGINE TAIM (mürgine pole vaid seemnealget ümbritsev seemnerüü e arill) o Sugukond männilised Igihaljad puud (v.a lehis) Lehed nõeljalt teravad, asuvad üksikult või
Rohtseid vorme ei esine. Tüvel esineb teiskasv. Traheesid enamikul liikidel pole, puit koosneb ainelt trahheiididest. Sõeltorud on ilma saatarakkudeta. Lehed on ühtedel liikidel suured, jagunenud, sarnanevad sõnajalgade lehtedega; teistel väikesed, terved, soomusjad või nõeljad (okkad). Paljasseemnetaimed on, väheste eranditega, igihaljad taimed. Peajuur ja külgjuur on mükroriisaga. Üks kõige tähtsam tunnus on seemnealgmete esinemine. Seemnealge kujtab endast megasporangiumit, mis on ümbritsetud erilise kaitsekesta, inegumendiga. Seemnealgmed paiknevad katmatult megasporofüütidel, pärast viljastamist tekivad neist seemned. Seemnete tekkimine andis paljasseemnetaimedele suured eelised eostaimede ees ja võimaldas neil saavutada maismaal valitseva seisundi. (Botaanika, lk 244) * Käbid on ühesugulised. Viljastumine toimub peaaegu eranditult tuule abil.
Sugukond lootoselised ( Nelumbonaceae ) Lootose ( Nelumbo ) perekond kuulus varem vesiroosiliste hulka, aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) asetavad lootose omaette sugukonda, samuti on neil väga erinev levila Selts nelgilaadsed – Caryophyllales Praeguse seisuga 25 sugukonda Monofüleetilise rühmana hästi piiritletud: - endosperm tärkliserikas (teistel päriskaheidulehelistel pole) → harilik tatar - sigimik sageli ühepesaline - seemnealge paikneb sigimiku keskel - sünteesivad betalaiine (eriti rikkalikult punapeet) Sugukond huulheinalised – Droseraceae 110 liiki, levinud kogu maailmas Niisked, vesised, happelised toitainetevaesed kasvukohad Lihatoidulised rohttaimed.Lihtlehed, vahelduvad või kodarikuna Lehtede pealmisel pinnal näärmekarvad, lehed keeravad putuka ümber kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales
17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Harilik jugapuu (Taxus baccáta L.) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid.
17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks seemnealge, milline valmib sama-aasta sügisel, kaetud roosa seemnerüüga. Eestis kasvab looduslikult üks liik. Harilik jugapuu (Taxus baccáta L.) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1..
annaabi.ee 
