MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala MINA TASANDID TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Maie Oblikas Tallinn 2008 Mina tasandid 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSEST ÜLDISELT..................................................................................................4 2. MINA TASANDID...........................................................
Mis on üleüldse maitsetaimed ehk ürdid? Tihtipeale aetakse neid segamini vürtsidega. Ürdid on aromaatsed maitseained, mis on pärit taimede rohtsetest osadest. Seevastu vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede seemnetest (nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on
Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel Lysimachia metsvits Matricaria kummel Myosotis lõosilm Nymphaea vesiroos Orehis käpp Oxalis jänesekapsas Paris ussilakk Plantago teeleht Primula nurmenukk Ranunculus tulikas Rumex oblikas Scilla siniliilia Stellaria tähthein Tanacetum soolikarohi Taraxacum võilill Tritolium ristik Tussilago paiseleht Tupha hundinui Urtica nõges Vicia hiirehernes Viola - kannike
Myosòtis Lõosilm Nymphàea Vesiroos [nmfääa] Òrchis Käpp Or`iganum Pune, vorstirohi Òxalis Jänesekapsas Papàver Magun, moon Polygònum Kirburohi Potent`illa Maran Pr´imula Nurmenukk, pääsusilm Pulmonària Kopsurohi Pulsatilla Karukell P`yrola Uibuleht Ranùnculus Tulikas Rhinànthus Robirohi Rùmex Oblikas Sc`irpus Kõrkjas [stsirpus] Silène Põisrohi Stellària Tähthein Trientàlis Laanelill Trifòlium Ristik Vacc`inium Mustikas Verònica Mailane V`icia Hiirehernes [viitsia] V`iola Kannike Centaurèa Rukkilill, c`yanus jumikas
Läiketa, peened juuksed B5 B5 vitamiin: mesilasema piim, õietolm, kartul, maapähkel, seened, soja, kreeka pähkel, porgand Vajalik uute rakkude kasvuks ja arenguks, käivitab noorenemisprotsesse. Puudus tekib eriti pärast 55.eluaastat. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, kohv, äädikas, stress, aspiriin, antibiootikumid. Murduvad juuksed raud, räni Raud: sinilatv, sookassiurb, õlglill, salvei, kannike, altee, võilill, teeleht, vereurmarohi, oblikas Puudust tekitavad pikaajalised haigused, haavandid, aspiriin, liialdamine taimse toidu, kohvi, piima ja teega, suur verekaotus menstruatsioonil, füüsiline ülekoormus, Avitamiini ja fluori puudus. Puudus tekib naistel kolm korda sagedamini kui meestel. Räni: kaer, oder, tatar, petersell, mesi, sibul, jooksjarohi, sija, uba, nõges, must aroonia, kalanhoe Tugevdab juukseid, küüsi ja nahka, aeglustab vananemisprotsesse kudedes. Räni
erinevad sordid, mais, oliivid, sinep. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, maasikas, mandariin, rabarber. Mahladest apelsini, kapsa, õunamahl ja õunasiider. Maitseainetest need, mille põhikoostises on kaneel, kookospähkel ja mais, pipar, vanilje, äädikas. Vürstikatest lisanditest ketshup, majonees, magusad marinaadid, marineeritud köögiviljad, vürtsised kastmed. Taimeteedest ei ole soovitatavad aaloe, maasikahelbed, nurmenukk, oblikas, paiseleht, päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest
CH3COOH. Värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik. Kasutatakse toiduainete tööstuses, parfümeeria, ravimid 7)Mis on jäääädikas? Kuidas saadakse veiniäädikas? 99,5% äädikhape. Saadakse, kui veini pikemat aega õhu käes hoida. 8)Piimhape 2-hüdroksüpropaanhape. Tekib puu-ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure pingutuse tagajärjel. Kasutamine-ravimid, küpsetuspulbrid, konserveerimisel 9)Oblikhape etaandihape. (COOH)2. Mürgine, tahke aine. Leidub oblikas ja rabarberis. Kasutamine-tekstiilitööstus. 10)Bensoehape värvuseta kristalliline aine. Kasutatakse konservandina e210, salvide valmistamisel 11) Mis on rasvhapped? Koosnevad suurest arvust sünikest ja nende arv on paarisarv, vees ei lahustu, C ahelad on hargnemata 12) Estrite omadused väike C arv-meeldiv lõhn. Tekkinud alkoholist ja happest, C arv on suur-lõhnata, vees mittelahustuv tahke aine ehk vaha 13) Mis on polüester
· Hallitus- · Seesamiõli · Zelatiin joogid juust · Või Limonaad · Ketsup · · Jäätis Oblikas · Valge · · Kodujuust veini · Penimünt · Parmesan äädikas · Punane · Petipiim · Õuna- ristik
Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Harilik sinilill Sinilill Tulikalised Tulikalaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Hepatica nobilis Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliopsida Magnoliophyta Taimed
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8
nitrobakter vajab neutraalset või leeliselist keskkonda. Happeline muld • Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. • Happelises mullas levib rohkesti “traatusse”. Indikaatortaimed Looduses on taimi, mis eelistavad kindlat kasvukeskkonda : Happelist Neutraalset Leeliselist Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30
Neist võib valmistada ka vormitoite(näiteks aedviljapitsa).Köögivilju gratineeritakse ahjus või salamandris 200-200 o C juures pruuni kooriku tekkimiseni. Toorsalateid valmistatakse noortest värsketest aedviljadest.Ühekorraga valmistatakse täpselt nii palju salatit , kui ära süüakse, seistes väheneb salati väärtus, halveneb maitse ja värvus.Aedvilju võib peenestada mitmel viisil : · Lehtviljad(leht- ja peasalat,spinat,oblikas,kress) rebitakse või lõigatakse väiksemateks tükkideks. · Juurviljad ja teised kõvemad aedviljad(porgand,peet,kaalikas,mädarõigas,seller,must ja valge rõigas,õun jms.) riivitakse mitmesuguse jämedusega riividel. · Viliaedviljad ja teised pehmemad aedviljad(kurk,tomat,kõrvits,sibul,redis,õun,kapsas,jm) lõigatakse ketasteks,kuubikuteks, sektoriteks,kangideks või ribadeks.
) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus) Borbas 12. harilik kirburohi (Polygonum persicaria) L. Sgk: nelgilised (Caryophyllaceae) 13. harilik käokann (Lychnis flos-cuculi) L. 14. vesitähthein (Myosoton aquaticum) (L.) Moench 15. sõlmine kesakann (Sagina nodosa) (L.) Fenzl 16. longus põisrohi (Silene nutans) L. 17. oras-tähthein (Stellaria graminea) L. Sgk: ristõielised (Brassicaceae) 18
MULD Maakoore pindmine murenenud kobe kiht, mille keskkond koosneb mineraalidest, orgaanilistest ainetest, mullafaunast Mullaviljakus Mulla võime varustada taimi hapniku, vee, toitainetega Võimalik säilitada agrotehnoloogiliste võtetega – külvikord, haljasväetised, orgaanilised väetised Mulla reaktsioon (PH) 6,6-7,2 neutraalne 7,2 leeliselised Enamus kultuure eelistab Ph-d vahemikus 5,6-7,2 Happelistel muldadel kasvavad: väike oblikas, põldrõigas Leelistelistel muldadel kasvavad: harilik tõlkjas, põldsinep Neutraalsetel muldadel kasvavad: sirplutsern, raudnõges Mulla lõimis Näitab savi ja liiva vahekorda mullas Saviliivmullad – keskmise viljakusega, õhurikkad Liivsavimullad – soodne õhu ja veerežiim Savimullad KÜLVAMINE Külvikord Eesmärk: 1. Tagada mullastikust ja kliimast tulenevalt vastav tootmine 2. Tagada majanduslik kasu 3
vähem tulusaks. Enamikul turgudel piirab jaemüüjate konkurents nendepoolsete ülemäära kõrgete hindade kehtestamist. Mõnedel turgudel on aga ülemäära kõrgete hindade kehtestamise potentsiaal piisavalt suur, et õigustada seda probleemi minimeerivate spetsiaalsete lepingute sõlmimist. [ 2: lk 129 ] 6 Kasutatud allikate loetelu 1. Oblikas, J. Hinnakujundus. http://www.aktiva.ee/13973/Hinnakujundus.html? Session=c5c15093d3445f76ae8ee61f64c301e0 2. Miljan, M. Hinnakujundus turunduses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996. 3. Toote hinnakujundus http://www.vrc.gr:8080/npd-net/ee/npd/page.html?page_id=1178 7
Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks
Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim mulla seisundit. Kogu taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse analüüs. Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E. Lauringson 2004). Umbrohu kasulikkust või kahjulikkust põllul ei saa hinnata kindla skaala järgi. Nii umbrohtude kui ka kultuurliikide bioloogilised erinevused on suured ja reageerimine keskkonnatingimuste muutusele sageli erinev. Eri umbrohuliikide ja eri kultuurliikide konkurentsisuhted on samuti küllaltki erinevad. Põllu koosluse keskkonnatingimusi
· Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood. - Kõrvitsalised, maavitsalised, salat, redis, liblikõielised Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi. - Kapsas, porgand, kaalikas, sibul Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest.
Leevendab põletikku ja sügelust · Võilill määrige naha rahustamiseks hammustatud või nõelatud kohta valge, piimja vedelikuga · Sibul Asetage kiire leevenduse saamiseks löövetele värskeid sibulalõike · Petersell määrige taimemahlaga või kasutage paistetuse vähendamiseks kompressides · Teeleht loputage või pühkige leht puhtaks, mudige kergelt ja asetage kahjustunud kohale · Kollane oblikas asetage kahjustatud kohta leotatud värsked lehed 10 Ekseem ja psoriaas Põldosja kompress: 5 ml kuivatatud või värskeid põldosja taimi 250 ml vett 1. Keetke aineid 10-15 minutit 2. Ärritunud nahale kompressi valmistamiseks asetage pehme, puhas puuvillane käterätik keedetud, jahutatud ravimtaimevedelikku 3. Väänake üleliigne vedelik välja 4. Mähkige käterätik ümber käe 5
lenduvate saasteosakestega väikestesse hingamisteedesse. Aerobioloogiline seire Eestis ambroosia õietolm Ungari, Ukraina ja Venemaa lõunaosast Okaspuud puudub allergoloogiline tähtsus Männi õietolmuosakestel paks pind ei vabasta proteiine kohe Suvel - heintaimed pollinoosi põhjustab Timut, kerahein, kastehein Heintaimede õietolmu diameeter suur nina- ja silmapõletik August september koirohi, puju, malts, oblikas Ambroosia (korvõieline) õietolm on väga tugev allergeen võrreldes teistega Teraviljad allergoloogilist tähtsust ei oma, õietolmuosakeste pind õline, kleepuvad üksteisega kokku Puju suhtes allergiline putuktolmlejad (võilill) Bensoe viigipuu Lõikelilled Kroonülased ehk anemoonid kontakt nahapõletik ning aaloe Kuhikpriimula Sümptomid vesine nohu, sügelus Allergiline saluut Prognoos haigus kulgeb sessoonselt, raskus varieerub aastast aastasse Alates 50
aldehüüdi omadused ja annab hõbepeegli reaktsiooni. Etaanhape e äädikhape (CH3COOH). On värvuseta, iseloomuliku lõhna ja maitsega vedelik . Kasutatakse: toiduainetööstuses, parfümeeriatööstuses. Jää-äädikas on 99, 5 % äädikhape. 2-hüdroksüülpropaanhape e piimhape tekib juurviljade ja puuviljade hapendamisel, lihastes suure füüsilise pingutuse järel. K: ravimid, küpsetus pulbrid, konserveerimine. Etaandihape e oblikhape on mürgine, valge tahke aine , Leidub: oblikas, rabarberis. Bensoehape värvuseta , kristalliline, tahke aine. K: konservandina E210 Estrid Nimetuse andmisel alustatakse viimastest elementidest, mis asuvad paremal pool, alkoholi osas, seejärel nimetatakse vasakpoolne, happe osa. N:(CH3COOC3H7 propüületanaat, C3H7COOC2H5 etüülbutanaat) Keemilised omadused: 1) hape + alkohol = ester + vesi (CH3COOH + C3H7OH = CH3COOC3H7 + H2O) 2)hüdrolüüs happelises keskkonnas( estri reaktsioon veega, tekib vastav hape ja alkohol)
nii soolased kui ka magusad lisandid. Brushetta on röstitud või grillitud 1 cm saiaviil oliivõli ja küüslauguga Krutoon on röstitud saia- või leivakuubikud. IV praktikum Nimeta 5 aedvilja, millest saab valmistada toorsalateid. Kirjelda ka tükeldusvõimalusi. Kurk, tomat, lehtsalat, paprika, kaalikas. Tükeldada võib ketasteks või sektoriteks, ribadeks, kuubikuteks, kangideks või riivid jämeda riiviga. Mõnesid toiduaineid rebitakse salatid, spinat, oblikas, kress. Prantsuse salatikaste sisaldab oliiviõli, veiniäädikat, küüslauku, meresoola, pipart, sinepit ja suhkrut. Caesari salati kaste sisaldb toorest munakollast, 0,5 tl Dijoni sinepit, 1 sl sidruni mahla , 1 hakitud küüslauguküüs, 0,5 tl Worcesteri kastet, 2 - 3 ansoovisefileed, 4 - 5 sl külmpressitud oliiviõli, soola, musta pipart. V praktikum: Kuskus (couscous) on granuleeritud nisutang Põhja-Aafrikast, valmistatakse durumnisu koorimata teradest
lugeda sedagi, et nad on odavamad ja neid on kergem ühtlaselt laotada. 20. Muldade lubjatarbe määramise võimalused ja lubiväetiste kasutamine- Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 ;Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste . Mullaprofiili ehitus ja kihisemine .;Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Merglit ja kriiti kasutati lupjamiseks 2000 aastat tagasi. XVI - XVII sajandil kasutati Lääne-Euroopas lubiväetisi, kuid siis ei teatud selle toimemehhanismi ja lubiväetisi vaadeldi kui sõnniku asendajat. XIX sajandil hakati lubiväetisi teadlikult kasutama mulla happesuse
Probleemi pole, kui koos spinatiga süüa piimasaadusi. Sama kehtib rabarberi puhul. Sobib kasut nii toorelt, kui kuumtöödeldult, palju müüakse külmut kujul. Tihti tehakse pärast kuumtöötlemist püreeks ja lisatakse siis teistele köögiviljapüreedele , taignatesse, püreesuppidesse, omleti- ja pannkoogitaignatesse, jne. On ise olematu maitsega, seega saab teda kergesti oma lemmiktoitudesse lisada ja nii maitsvalt ning tervislikult süüa. Oblikas Köögis kasutatakse oblika kultuurvorme. Oblikas on levinud rohkem vene köögis, neil valmistatakse obliast sama suppi, mida eestlased teevad nõgestest. Lehed on helerohelised, hapuka maitsega, kuumtöötlemisel muutub värv tumedamaks. Sisaldab palju C vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumit. Peale supi võib kasut nagu spinatitki, taignatesse, köögiviljatoitudesse, jne. 60 2.10 Dessertköögiviljad Rabarber Rabarber on väga varajane köögivili Eesti külmas kliimas
Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim veel mullaseisundit. Taimekooslus peab tüüpiline olema. Seejuures peab kogu taimekooslust analüüsima, et piisavalt õigeid otsuseid teha. Kui roomava tulika kõrval esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, peab mulla alumisi kihte kobestama (sügavkobesti või sügavale ulatuvate juurtega kultuurtaimed lutsern, mesikas, raps jne). Esineb aga veel valge karikakar, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega ja kui mullaanalüüs seda kinnitab, siis on tarvilik muldade lupjamine. Indikaatortaimedena saame kasutada järgmisi umbrohuliike: Umbrohud happelistel muldadel: nälghein, põld-kaderohi, väike oblikas, kassiristik, jusshein. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist mulda: põldrõigas, valge karikakar, põldkannike. Umbrohud, mis eelistavad nõrgalt happelist või neutraalset mulda: teekummel, harilik punand, põld-
olla nii soolased kui ka magusad lisandid. Brushetta röstitud või grillitud 1 cm saiaviil oliivõli ja küüslauguga Krutoon kuubikutena praetud sai, mis tõstetakse salatite ja suppide sisse Aedviljad toorsalatites: (5) Kurk,tomat,jääsalat,paprika,porgand Tükeldada võib ketasteks või sektoriteks, ribadeks, kuubikuteks, kangideks või riivid jämeda riiviga. Mõnesid toiduaineid rebitakse saltid, spinat, oblikas, kress. Prantsuse salatikaste - sisaldab oliiviõli, veiniäädikat, küüslauku, meresoola, pipart, sinepit ja suhkrut cesari salati kaste sisaldb toorest munakollast, 0,5 tl Dijoni sinepit, 1 sl sidruni mahla , 1 hakitud küüslauguküüs, 0,5 tl Worcesteri kastet, 2 - 3 ansoovisefileed, 4 - 5 sl külmpressitud oliiviõli, soola, musta pipart Teraviljatoidud Kuskus (couscous) - Põhja-Aafrikas levinud peen nisutang, mida tehakse kõva- ehk durumnisu koorimata terades
hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Jälgib oma vaistu ja kasutab seda oma sisemise satelliit- navigatsiooniseadmena. Julgustab tegevuse mõistmist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. Eesti tuntud coachid: Katrin Oblikas, Mart Kikas, Marko Rillo, Ivar Lukk. 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. 44. Selgitage coachingu GROW mudelit ja tahtede tahendust. GROW mudel üks populaarsemaid mudeleid coachingu läbiviimisel. GROW on akronüüm sõnadest Goal, Reality, Options ja Way Forward/Wrap Up. 1. Goal (Eesmärk) lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide seadmine; 2
Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe. HUVITAVAMAD RETSEPTID 1. RÄIMED KODUSES MARINAADIS
Veel on taigna hulka pandud ohaka, varsakabja, nõgese, mustasõstra, humala, paju, sammalde ja naadi lehti ja heinapepresid ning samblikestpõdrasamblikku ja islandi käokõrva. Salatitaimedeks sobivad metsikutest taimedest valge ristik, harilik kirikakar,harilik nurmenukk, metsharakputk, harilik jänesekapsas, salatkress, harilikhiirekõrv, harilik maajalg, ahtalehelinepõdrakanep, põldohakas, valge iminõges, harilik kortsleht, teelehed, harilikraudrohi, hapu oblikas, põld-piimaohakas ja vesihein. Tegelikkuses on eelpool toodud taimeliigid vaid vähene ülevaade mida meie esivanemad tarvitasid. Kui vaadata, ajalukku, siis näeme, et looduse poole vaadati alles suurte nälgade aeg, sest on mainitud, et 17.-18. sajandil kasutasid baltisakslased looduslikke taimi rohkem kui eestlased ja sellest ajast on antud välja raamatuid, mis on eestlased tänaseni tagasi viinud looduserüppe. [sook] 15 Kokkuvõte Sain väga palju teada taimede hõimkondadest
Toiteväärtus: Sisaldab palju A- ja C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib salatitesse, võileibadele, pastakastmetesse, pitsadele, seene- ja liharoogadesse, pirukatesse, suppidesse ning lahtistesse pirukatesse.Hästi sobib tomati, juustu, kurgi ja basiilikuga. 16 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket Verev oblikas- Iseloomustus: Lopsakas. Lehed rohelised ja punaste roodudega.Hapuka maitsega. Toiteväärtus: Sisaldab palju rauda. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi salatitesse, külmadesse kastmetesse ja kaunistuseks. Petersell- Iseloomustus: Maitsetaim.Kolmeharulised, sakiliste servadega lehed. Toiteväärtus: Sisaldab eeterlikke õlisid ja rohkesti C-vitamiini. Kasutamine kulinaarias: Sobib nii värskelt kui ka kuivatatult liha-,kala-,seene-ja
Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) · Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad
Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell Sugukond teelehelised Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised
Annab toidule kergelt punapeeti iseloomustava maitse. Spinat Spinat on mahlakate Spinati lehed on Spinatit kasutatakse lehtedega rohttaim. tumerohelised. salatites, suppides ja püreedes. Hapu oblikas Tugevast sammasjuurest Oblika lehed on rohelised, Hapuoblika lehed sobivad kasvab välja kodarik nooljate, varasuvel ilmub väikestest toorelt või keedetult terveservaliste, veidi lihakate punakatest õitest pikk suppidesse ja salatitesse. lehtedega. Ülaosast harunev pöörisõisik. Vene köögis tehakse
4,5 tugevasti happeline muld; 4,6 kuni 5,5 mõõdukalt happeline; 5,6 kuni 6,5 nõrgalt happeline; 6,6 kuni 7,2 neutraalne ja üle 7,2 on leeline keskkond. Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! .
inhibeerivad kasvu. Absiishape ja etüleen pidurdavad seemnete idanemist. 66. Umbrohtude tärkamiseks vajalikud keskkonnatingimused, umbrohtude idanemise eelistused vegetatsiooniperioodil. Neil on kindalad idanemise tingimused, nt temp, valgus; oluline on see, kui sügaval nad mullal asuvad. Temp tavaliselt 5—10 kraadi. 67. Vegetatiivsed paljunemise viisid. Lehe või lehetükkidega Lehe, varre, juure osad Juurtele tekkivate lisapungade abil nt. väike oblikas Lehele tulevad juured alla nt begoonia Murdunud oksa abil nt paju Muundunud varred ja võsud Maaaluse varrest e risoomist nt hanijalg. Risoomi muundumine mugulaks nt kartul. Tütartaimed ja sigikehad Täiskasvanud taime külge kasvavad tütartaimed nt maasikas; varrel, lehtedel või õisikul tekivad sigikehad. 68. Indikaatortaimed. Taimed, mis on mulla või selle režiimi suhtes kitsa kohastumusega. Nende abil saab pinda iseloomustada ilma eeluurimiseta.
(Kui Ca ja Mg 75% ei vaja lupjamist). Kui neeldunud alused alla 50% (või küllastusaste), siis vajavad mullad lupjamist esimese järjekorras. LIIKUVA Ca SISALDUS MULLAS AL järgi. Kui alla1500mg/kg mullas taimedele omastatavat Ca, siis tuleb kindlasti lubjata. Tänapäeval: MEHILCHI 3 süsteem, mille kohaselt 2000 välja pandud. Tegelikult loeb Ca ja Mg suhe. Ca : Mg 10...20 : 1 Eelnevad vajavad labori analüüse. EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas, põldkannike) happelise mulla indikaatortaimed, ka humal ja lutsern. lubjarikkal: lubikas, kollane karikakar. Mulla profiili ehitus ja kihisemine Kui mullas on selgelt välja kujunenud liithorisont (valkjas horisont), siis muld tahab lupjamist. Kui mulla paekivi tükke, siis muld ei taha lupjamist. 1958-1964a. algas aktiivne lupjamine, võeti kasutusele tolmjad lubiväetised, lupjamist
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toorsalatid · Käägiviljad,puuviljad,marjad o Millised ei sobi?kartulid,aedoad,vanaks kasvanud põldoad ja herned · Komponendid sobivad maitselt,värvilt · Pestatakse, puhastatakse · Tükeltakse,riivitakse, rebitakse o Need tükeltakse paysanne.ketasteks või sektoriteks,julienne ribadeks,brunoise kuubikuteks,kangiteks.Mida mahlasem toiduaine on,seda jämedama riivigiga riivitakse.Rebitakse salatid,spinat,oblikas,kress · Kastmed o Õli-äädika,koore,majonees,mahlakaste · Toorsalatid valmistatakse vaheltult enne serveerimist(võimalusel),valatakse üle kastmega o Millal ja miks kastet lisatakse?Salatikaste lisatakse komponentidele vaheltult pealae tükeltamist, sest see väldib vitamiinide lagundamist ja värvuse tumenemist. SEGASALATID · Niivärsked kui ka kuumtöödeldud toorained
varustatud kandelehekestega Õiekate: kolmetine või viietine, 3+3 aluselt kokkukasvanud õiekatelehti Kroon: -; Tolmukad: 2-9, tavaliselt 6 või 8 Viljalehed: 3; Sigimik: sünkarpne, ainsa basaalse seemnealgmega Vili: 3 tahuline või 3 tiivuline pähkel tavaliselt ümbritsetud perigoonilehtedega o Paljud umbrohud, nt: p Polygonum kirburohi, p. Rumex oblikas o Tähtis teravili: Fagopyrum esculentum tatar o Tuntud esindajad on: rabarber Rheum x hybridum Hapuoblikas Rumex acetosa Oblikhape on mürgine! Sug. kaktuselised Cactaceae o turdtaimed (sukulendid), enamasti asteldega Lehed: vahelduvad, lihtsad, enamasti puuduvad (asteldeks ja karvakesteks muundunud)
energia. Aridifikatsioon - protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Atsidofiil- Atsidofiilne organism ehk happelembene organism (ladina sõnast acidus 'hapu' + vanakreeka sõnast phil 'armastan') on happelist keskkonda (s.t väikest pH-d) eelistav organism[1]. Atsidofiile leidub nii bakterite, arhede kui ka eukarüootide seas (nt taimed). Atsidofiilidele vastandatakse basidofiile. Eestis on atsidofiilsed taimed nt väike oblikas (Rumex acetosella), kanarbik ja mõningad turbasamblad[1]. autogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi ökosüsteemi sisetegurid. A. s. algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni. S-I tõukejõuks peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma
ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on: lihaste krambid, luude pehmumine, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev: Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Kaltsiumi liigtarbimise või vale suhte puhul fosfori ja magneesiumiga ladestub kaltsium lihastes, südamelihases ja neerudes, võivad tekkida neerukivid. Kaltsiumi ja D-vitamiini väga suured doosid
saadud pilti ja selliste uuringute eeliseks on et teatud piirkonda haarava analüüsi saab teha kiiresti ja odavalt. Bioindikaatoriks võivad olla keskkonnatingimuste muutustele tundlikud liigid näit. samblad, samblikud, põhjaloomastik, ränivetikad, makrofüüdid- suured veetaimed, kooslused, puude okkakahjustused. Atsidofiil e. happelembelised taimed mis näitavad mulla happelisust. Nt. väike oblikas, harilik nälghein, põldkannike põldudel jne.... Klatsifiil e. lubjalembesed taimed mis kasvavad neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel. Nt põdudel sirplutsern, valge mesikas, põldsinep, põld-kukekannus jne... Oligotroofne- vähetoiteline, toitevaene (veekogu või soo). Kalastikus on hapnikunõudlikud liigid. Eutroofne- rohketoiteline (veekogu)
(tõri) Õied väikesed, kolmetised, lihtsad, kobar-, pööris- või tähkõisikutes Iga õit toetab kokkukasvanud kandelehtedest kilejas ümbris Õiekattelehed liitunud Õie ehitus päriskaheiduleheliste kohta ebaharilik Vili kolmnurkne või kolmetiivaline pähklike Morfoloogiliselt hästi eristuv sugukond, eriti tõri olemasolu tõttu Eestis looduslikult Kultuuris kirburohi (Polygonum) tatar (Fagopyrum) oblikas (Rumex) rabarber (Rheum) konnatatar (Fallopia) pargitatar (Reynoutria) Sugukond nelgilised – Caryophyllaceae Rohttaimed, lehed vastakud, lihtsad, tavaliselt kitsad Sõlmekohad sageli paksenenud Õiekate aktinomorfne, viietine, kaheli, kroon lahklehine Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke
keskkonnasõbraliku kasutamise esmane tingimus Lubjatarbe määramise meetodid: Aktiivne happesus. Lubjatakse mullad, mille pHKCl on <5,5 Hüdrolüütiline happesus (H8,2) Eelmisest suhteliselt täpsem, sest ta näitab ka mulla kolloididel neeldunud vesinikioonide hulka. Asendushappesus (H5,6). Küllastusaste Mullaprofiili ehitus ja kihisemine Indikaatortaimed • Happelisel mullal: põllul – väike oblikas, põldrõigas, põldkannike jt., rohumaal – jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. • Lubjarikkal mullal: põllul – põldsinep, humal-lutsern, kollane karikakar, rohumaal – lubikas, raudtarn jt. Lubiväetiste toime seisneb temas sisalduva kaltsiumi võimes tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinikku. Sobivad sellised, mis sisaldavad CaO-d või CaCO3. Ei sobi CaCl2 ja CaSO4, kuna vähendavad potentsiaalset happesust, kuid suurendavad aktiivset
et need omavahel maitselt ja värvuselt sobiksid. Nagi nimetusest selgub, kasutatakse toorsalatite valmistamisel reeglina kuum töötlemata toiduaineid, Toorsalatite valmistamiseks valitakse värske ja kvaliteetne tooraine, mis pestakse ja puhastatakse eriti hoolikalt. Neid võib tükeldada ketasteks, sektoriteks, ribadeks, kuubikuteks, kangideks või riivida erineva jämedusega riividega. Mida mahlasem toiduaine seda jämedama riiviga riivitakse. Mõned toiduainet- lehtsalatit, spinatit, oblikas, kress- rebitakse. Salatikastmeks sobib õli-äädikakastmed, hapukoore-, rõõsakoorekastmed-, majoneeskastmed ja mahlakastmed. Toorsalatid valmistatakse enne vahetult serveerimist. Toorsalatit arvestatakse orienteeruvalt igale sööjale 100g eelroaks või 50g lisandiks teistele toitudele. Iseloomusta puljongeid (liigitus, toorained, kasutamine). Lehekülg 39-48 Puljongitel on köögis asendamatu roll, eriti restoraniköögis, kus maitsva supi või kasmte aluseks on naturaalse maitsega puljong
maade taimestumisel –sekundaarne. Luidete kinnikasvamisel –primaarne. Liivmullad, happelised, toitainetevaesed. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Levinud üle Eesti. Kasutatud karjamaadena. Hooldatakse praegu ainult 75 ha. Hõreda männi ja kadakaga. Liigivaene, domineerivad samblikud, puhmastaimed. On tallamisõrnad. 7 taimekooslust. Taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest. Kanarbik, kukemarjanõmm, harilik kanarbik, harilik pohl, liiv-aruhein, väike-oblikas, hobumadar, kassiristik, aas-karukell Pärandkooslused: on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust. 2.3. Rohumaade säilimisega seotud probleemid: Loorohumaad võsastuvad ja metsastuvad majandamise lakkamisel. Muutused majandamise lakkamisel: tõuseb põõsaste (kadaka osatähtsus), tekib männimets, esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid). Pindala vähenemisega
tase 6...7. Praktikas on rakendamist leidnud järgmised lubjatarbe määramise viisid: 1. Aktiivse happesuse (pH) alusel, milline määratakse kas vesileotisest või kaaliumkloriidileotisest. On küllaltki levinud viis happesuse määramiseks. Lupjamist vajavad mullad, mille pHKCl mõõdetakse ≤ 5,5. 2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte. Happesuse indikaatoriteks (st osutavad happelisele mullale) • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale) • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes
et need omavahel maitselt ja värvuselt sobiksid. Nagi nimetusest selgub, kasutatakse toorsalatite valmistamisel reeglina kuum töötlemata toiduaineid, Toorsalatite valmistamiseks valitakse värske ja kvaliteetne tooraine, mis pestakse ja puhastatakse eriti hoolikalt. Neid võib tükeldada ketasteks, sektoriteks, ribadeks, kuubikuteks, kangideks või riivida erineva jämedusega riividega. Mida mahlasem toiduaine seda jämedama riiviga riivitakse. Mõned toiduainet- lehtsalatit, spinatit, oblikas, kress- rebitakse. Salatikastmeks sobib õli-äädikakastmed, hapukoore-, rõõsakoorekastmed-, majoneeskastmed ja mahlakastmed. Toorsalatid valmistatakse enne vahetult serveerimist. Toorsalatit arvestatakse orienteeruvalt igale sööjale 100g eelroaks või 50g lisandiks teistele toitudele. 52. Iseloomusta puljongeid (liigitus, toorained, kasutamine). Puljongite liigitus: Supipuljongid, selged puljongid ehk konsomeed ja kontsentreeritud puljongid
Võib üle minna vesileviks ja loomleviks Paiskviljad ◦ Seemnete valmides neid ümbritsev kest läheb rõhu alla ning lõpuks rebeneb, lennutades seemned taimest kaugele (kannike, lemmalts, rippuba jt) ◦ Valminud kaunad on kuivad, veega kokku puutudes plahvatavad Allohooria Tuullevi: üks primitiivsem levikuviis. Seemned kas lendlevad tuulega kaasa või puistatakse maha. Lendlevatel seemnetel on tihti kas sulgjad lised (võilill, põdrakanep) või kilejad/nahkjad tiivad (vaher, oblikas). Pudenevad seemned on väiksed ja kerged, et võimalikult kaugele kukkuda emataimest Vesilevi: kasutavad peamiselt veetaimed, ka mõned maismaataimed. Seemned võivad väga kaugele levida. Tihti on seemne sees õhukamber, et paremini veepinnal püsida Loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi) – sipelgad toituvad seemnete küljes olevatest õlikehadest, seeme ise jääb puutumatuks ning on idanemisvõimeline ◦ Ornitohooria (lindlevi) – lind toitub seemet ümbritsevast
(kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas. Osad pajud (härm-, hala-, vesi-, hõbe-,
annaabi.ee 
