1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a. Sakalas. Eestlased tungisid sakslastele kallale, eestlased olid sunnitud taganema, Kaupo sai surma.Taanlased vallutasid Põhja-Eesti, sakslased pöördusid abipalvega Taani kuninga poole, nad vallutasid Tallinna, ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine ning Rootsi kuninga...
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid
Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), puugid) koduloomad ning linnud.
vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele.
krampides. Tapasaadustest tehti loomasööta, mis jagunes karusloomadele (naaritsatele) ja veistele, kellel tekkis hullulehmatõbi. Veistelt läks see edasi inimestele, tänu brittidele, kes sõid ajutoite. Inimeste surmajuhtumeid aastas 30 - 40. Haiguse peiteaeg väga pikk, kuni paarkümmend aastat. Haigestumise viisid 1. Iseeneslik - mutatsioon, mille tagajärjel normaalne valk muutub tõvestavaks 2. Nakatumine - tõvestav valk peab tungima organismi ja sealt närvidesse a) priionhaige looma meeleelundite, aju, või liha söömine b) meditsiiniline - ajuoperatsioonid, mitmekordsete süsteemide kasutamine, silma sarvkesta siiramine c) elukutserisk - talunikud, lihunikud, neurokirurgid. Eestis on olnud 2 kahtlust farmides, 1 inimene, kes suri haigusesse. Inimestel esineb: 1. Hullulehmatõbi, mis tuleb veistelt 2. Kuru - tõlkes ,,naerev surm", kuna tekib surmaeelne irve. Levis väga kitsal alal Uus-
Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
Vähirakud Rakke, mis piiramatult ja kontrollimatult kasvavad ja jagunevad, nimetatakse kasvaja rakkudeks. Nad on metastaatilised ja on võimelised läbi tungima kudedest ja kasvatama oma veresooni. Limiteeriv faktor - peab olema süüa. Tungivad ja koloniseeruvad tavaliselt teistele rakkudele mõeldud territooriumil. Vähiteke on seotud muutustega geneetilises materjalis. Tõendid vähi geneetilistele alustele on järgmised: 1) Vähirakkude fenotüüp ilmneb ka tütarrakkudel; 2) Vähiteket võivad indutseerida teatud viirused; 3) Vähki indutseerivad kartsinogeenid põhjustavad DNA-s mutatsioone;
Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga
Kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kelle ülesandeks sai sõdimine. Preestervennad pidasid vaimulikke talitlusi. Teenijate vendade hulgas oli kannupoisse, relvaseppi, kokkasi ning teisi ametimehi. Kolme maleva manööver- (3-e maleva nimi, aeg, kirjeldus)- Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele. Sõjakäik oli küll väga hästi mõeldud, kuid vaenlast hävitada siiski ei jõutud. Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema. Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Kõige enam said kannatada lätlased ja nende maa
Niiluse idakaldal enamasti, kuigi areneb igas suunas Maailma suuruselt 11. linnastu Aafrika suurim linn 1972. aastal oli linna osa (hall ala) mõõdukas suuruses ning oli haritavat maad küllaldaselt Inimesi oli linnastus siis umbes 7 000 000 Aastaks 2005 on linn meeletult kasvanud Tunduvalt vähem haritavat maad Vähem saadusi, aga rohkem inimesi Kairo kasvab kiirusega umbes 1000 inimest päevas Kõrge saastatus Kaootilised liiklusummikud Kairo on hakanud tungima Niiluse delta alale Haritava maa pindala vähenemine Puhast vett on vähe Linna äärealadel on teed tihti katteta Teedevõrgustikus on mitmeid kohti, mis mõjuvad kui pudelikaelad Kõnniteed on puudulikud või puuduvad üldse Vähe parkimiskohti linnas Ühistranspordi võrgustik on puudulik Liialt kõrge on süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi tase õhus Aromaatset süsivesinikku on õhus palju rohkem kui teistel sarnase suurusega maailma linnadel
Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levitasid magusat lõhna, nurmenukud ja näälikesed õitsesid võidu kurekellade ja karikakardega. Keset seda õiteküllust istus ta mättale jalgu puhkama
ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala laiendasid slaavlased. Taastus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked. Linnused oli palju. Kaheväljasüsteem. Peitleiud, hõbemündid. 5) Eestlased muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambkülad olid Põhja- Eestis ja Saaremaal, Lõuna-Eestis oli ülekaalus hajuv asustus
Paljud nende liikmed elasi kas orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. Germaanlasi hakati ka võtma Rooma sõjaväetenistusse, kuna nad asusid elama Rooma impeeriumiäärealale ja sealt oleks äärmiselt hea piiri kaitsta. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli,kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörata ja tungida sisemaale. Kui germaanlased suurema jõuga hakkasid peale tungima, ei suutnud Rooma riik kaua vastu seista. Germaanlased hakkasid jõulisemalt peale tungima hunnide survel, kes ilmusid Aasiast 375. a. ja tungisid lääne poole. Nad panid liikuma kogu Lääne- Euroopa rahvad. Algas rahvasterändamine. Hunnid olid harimatu, kuid väga liikuv ja sõjakas rahvas. Nad olid head ratsutajad ja liikusid seepärast väga kiiresti edasi. Kaspia mere ja Uurali mägede vahelt ilmudes ühes naiste, laste ja kogu oma varandusega, puutusid nad kokku kõigepealt germaani
õhuniiskusele (>45%) on kapillaartõus võimalik; 3) pinnadifusiooni tõttu hüdrofiilsete pindade kaudu, mis on võimali suhtelise niiskuse erinevuste tõttu; 4) veeauru difusioon konstruktsioonides; 5) voolavas õhus sisalduva veeauru edasikandmine on tingitud õhurõhkude erinevusest. Pinnavett ei tohi segamini ajada pinnaseveega. Pinnavesi on vesi, mis voolab maapinnalt hoone seina äärde ja hakkab sealt sisse tungima. Kui hoone ümbrus teha vähemalt 1% kaldega hoonest eemale, ümbritseda hoone sillutusribaga või muru alla paikneva savikihiga, siis pinnavesi endas ohtu ei kujuta. Kõige olulisemad veekoormuse liigid on need: 1.Pinnaseniiskus 2.Mittesurveline vesi 3.Surveline vesi , lühiajaline surveline vesi Hüdroisolatsioonisüsteemid Hüdroisolatsioon saab olla kas sisemine või välimine. Vastavalt sellele on ka süsteemid jaotatud.
Pärast pikki põhjuste otsinguid soetati omale vinguandur, mis peale järjekordset ahju kütmist tööle hakkas. Pereisal tekkis küsimus, miks sellist olukorda eelnevate aastate jooksul ei tekkinud? Lahendus oli aga lihtsam kui oodati. Vahetult enne tervisehäirete teket vahetati ära maja vanad puitaknad uute plastakende vastu. Nii vähenes seni akende kaudu toimunud ventilatsioon pea olematuks ja ahjusiibri liiga varasel sulgemisel hakkas vingugaas tuppa tungima ja ületades koguse, mis inimese tervisele mõjuma hakkas. Tervisehäired lakkasid koheselt kui ahju siibrit kütmise lõppedes enam täielikult ei suletud. Muidugi on vingugaasi tekkepõhjuseid teisigi valesti reguleeritud gaasipliit, töötav automootor...jne. Vingugaas on ääretult salakaval ja ohtlik vaenlane. On ju teada, et enamik tulekahjudes hukkunuist sureb vingumürgituse tagajärjel. Mida kauem inimene
1)miks oli üliõpilasel vaja roosi?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust. 2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli üliõpilase õnnetus tema õnn ja see,millest ööbik laulis,oli üliõpilasel päris elus. 4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu ...
Ištari värav „Paabelitorn" ehk peajumal Marduki tempel Semiramise rippaiad • Oma lossis lõi ta kuulsad rippuvad aiad, ühe seitsmest maailmaimest. Aedade aluseks olid lossi aitade võlvid. Legendi järgi lõi Nebukadnetsar aiad oma abikaasale, Meedia kuningatütrele, kes tundis igatsust oma kodumaa mägede järele. Uus-Babüloonia riigi langemine • Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima Babüloonia aladele. • Pärsia vallutusest unistasid ka võõramaalastest asunikud nagu foiniiklased ja süürlased. Aastal 539 eKr vallutaski Pärsia kuningas Küros Babüloni. Küsimused 1. Väidetakse, et Nebukadnetsari ajal oli Uus-Babüloonia riigil hiilgeaeg. Mis teeb sinu arust valitsejast võimsa valitseja? 2. Babülooniast unistasid ka võõramaalastest asunikud, kuid mis oli põhjuseks? 3. Mida pead Uus-Babüloonia riigi
Myriad tohutu hulk 16. Barely vaevu 69. Nauseating iiveldama ajav 17. Blockbuster kassahitt 70. Node sõlm 18. Bread-board trükiplaat 71. Obscure hämar, segane 19. By hook or by crook igal juhul 72. Ostensibly teadlikult 20. Cache vahemälu 73. Permeate läbi tungima 21. Cite tsiteerima, viitama 74. Perpetrate sooritama 22. Concord kooskõla 75. Pliable painduv 23. Conducting läbiviimine 76. Plod rassima 24. Conservation kaitse 77. Prodigy üliandekas/imeline 25. Contemporary kaasaegne 78. Proliferation kiire levik/kasv 26. Cortex ajukoor 79
Ecology and Environment I Word formation Noun Verb Adjective Eruption Protection Pollution - Penetration Contamination Emission - Depletion - Prediction Reduction Consumption Campaign/campaigner Disaster - Radiation Destruction - II Give the opposite ... Renewable resources Use Protect Admissibly Predicted III Fill in the correct word 1. The polar bear's .......................... is the icy waste...
,,Sõda ja rahu" Carl Maask 11AC 2012 16 November 1805, Schöngrabernis, Hollaburnis. Lahing Prantsuse armee osa ja Vene armee osa vahel. Vägede juhatajaks olid Murat ja Bagration. Bagration suutis Murat'ile jätta mulje et tegemist on terve armeega ja seetõttu pakkus Murat ette vaherahu tegemist. See ka tehti ja seetõttu venis lahing pikaks. Kui Napoleon sellest teada sai, oli ta väga vihane ja sundis Murat peale tungima. Tänu sellele sai Vene armee tulevastest lahingutes väikese eelise. Schöngraberni lahing Schöngraberni lahing 2. Detsember 1805 Austerlitzi linna juures. Prantsuse ja Vene-Austria ühendvägede vahel. Lahing algas Napoleoni mitme pettemanöövriga. Olles teadlik keisrite ülbest rumalusest, olid tema pettemanöövrid edukad ja ta saavutas võidu. Baltisakslasest jalaväekindral krahv Friedrich von Buxhoeveden pidi lahingus
,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi on kõrgema konsentratsiooniga. Vere üldhulk muutub väiksemaks, tekkivad kortsunud punalibled ( seda nim.okasõunaks! ) , mis ummistavad hingamisteede veresooni. Kliiniline surm kestab kauem. Elustada on võimalik 12 min.jooksul! (ei teki südame fibrilatsiooni). 2. Kuiv uppumine · uppumise algul saabub kramp- spasm- hingamisteedes · õhk ja vesi ei pääse läbi · võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmik...
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon,
Tähtsamaks saavutuseks olid rätsepakostüüm, mida inglise naised hakkasid 80.aastatel suurmoena meeste eeskujul kandma. Sajandivahetusel muutus see tavaliseks tänavariietuseks. Kuna kleit muutus lihtsamaks, kaotas oma toreduse ka kübar. Seoses kehakultuuri levikuga hakkas kujunema ka spordi- ja rannarõivastus. Ka meeste rõivastuses toimus pööre lihtsuse poole. Frakk jäi endiselt ainult pidulikuks riietuseks ning härrasmehe igapäevasesse riietusse hakkas tungima smoking. Meeste tänavaülikond oli põhijooned omandanud. Meeste palitu muutus lihtsamaks ja silinderkübara kõrvale tuli kaabu. Sellest ajast peale jätkus moepildis väljakujunenud riietuse baasil kiire vahelduste otsimine, alates üldsiluetist kuni lisanditeni. IMPRES.TEHNIKAD1.Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi. 2.Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda
Forces." Täispikas mahus avaldati raamat 2007. aastal. Samal aastal vändati sellest ka menukas film. Teose tegevus toimub Ameerika väikelinnas Bridgtonis. Ühtäkki mattub linn paksu udusse. Udu varjab endas aga hirmuäratavaid ebamaiseid koletisi. Loo peategelasteks on David Drayton ning tema poeg Billy. Koos paarikümne inimesega varjuvad nad paksu udu eest põgenedes linna supermarke- tisse. Ei lähegi kaua aega, kui supermarketissegi hakkavad tungima ebamaised olendid, kellega võideldes aina rohkem inimesi oma elu kaotavad. Peagi jagunevad paanikas inimesed kahte leeri - ühed kogunevad proua Carmody ümber, uskudes tema hullu juttu piiblist ja jumala vihast ning sellest, kuidas nad peavad tooma vereohvri, et koletised minema ajada. Teised üritavad kuni viimase hetkeni veel oma mõistust säilitada. Kui aga proua Carmody leer just Davidi poja Billy üheks vereohvriks
näiteks Shakespeare, Gork ja Pushkin. Eesti rahvaluule on andnud ainet ka meie oma sõnaseppadele kaunis luuleloomingus. Rahvalalulu värsi moodustab alati neljajalgne trohheus, tavaliselt 8-silbiline, selle kõrval esimene värsijalg vahel võib koosneda ka kolmest, koguni neljast silbist. Monotoonsest rütmi aitavad vahel mitmekesistada ja vahelduvaks muuta 3 - silbilised sõnad ja täitesilpide või sõnade toonitamine, tarvitamine. Uuem rahvalaul hakkas sisse tungima ja vana rahvalaulu välja tõrjuma juba 18. sajandi lõpupoole ja 19. sajandi jooksul- elemendid on veel säilinud, aga lõppriim on neis juba silmnähtav. Enamasti kantakse laule ette mitmekesi, kusjuures eeslaulja laulab ette värsi, mida teised kordavad. Rahvalaul kõlbab ka kunstlaulu saateks(nagu seda ongi tehtud Koidula lauluga ,,Meil aiaäärne tänavas") Huvitavaid väljendeid: 1. Onvad- mitmus sõnast on. 2. Meelimari-meelepärane mari. 3. Kardavanik-neiu 4
piirasid Lembitu Lehola kantsi ümber. Lembitu ühes teistega lubas end risstida lasta. Selle järel tungisid sakslased ühes oma abiliste lätlastega kantsi, võtsid kõik kaitsejade vara ja rikkuse ning jagasid saagi omavahel ära. Kevadel 1215.a. liikus kolm eesti malevat lõuna poole: - saarlased pidid Riia ümber piirama ja Väina sadama kinni panema; - ridalased Turaida liivlastele kallale tungima; - sakalased ühes ugalastega pidud kallale tungima lätlastele. Saarlased pidid Riia alt, kus nad kividega täidetud laevu, paate ja kaste jõesuudme sulgemiseks põhja lasid, kiiresti lahkuma, sest uued ristisõdijate salgad jõudsid kohale ja sundisid nad põgenema. Ridalased, kes liivlastega sõdisid ja nende maad laastasid, pöördusid saarlaste põgenemist kuuldes tagasi omale maale. Madisepäeva lahing Pikapeale laastati maa, kurnati rahvas. Ikka enam ja enam tunti, et tarvis on maad vaenlastest
Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga soojendada. Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda. Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuugile tulevat liikluskoormust. Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale. Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete kruntimisel. Emulsioonis sisalduv vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest 7
Juba ainuüksi ühe aasta kulutustest, mis on tulnud huntide laastavast tööst taludele ja mille riik peab talule kinni maksma, võiks ehitada kaitsvad aiad talude ümber, mis ei piiraks liigselt taluloomi, aga hoiaksid taluloomad eemal huntide liigsest näljast. Kui ehitada selline tara nt. mõne metsa ümber, hoiaks ära ka liigse metsa raie nende metsade korral ja jääks metsloomadele ruumi elada seal, kus on nende kodu, mitte ei peaks nad tungima taludelle toitu või varjupaika otsima. · METSAKAITSE- JA METSAUUENDUSE KESKUSE ULUKISEIRE OSAKOND väidab, et ohtu huntide väljasuremisele veel ei ole. On küll tõsi, et hundid on jahimeeste lemmikud, kuna hundid on neile tõsised vastased oma inteligentsi ja ettevaatlikkuse poolest. Kuid nad olla ise sama head jahimehed, kui inimesed. Vahest isegi paremad. Samuti arvab ta, et mõnel pool, nagu näiteks Jõgevamaal, Raplamaal,
Probleem on aru kasutamine, inimesed on kinni oma igapäevaharjumustes ja kindlates tajumistes. Hoopiski oleks vaja mõttetööd, mis haaraks rohkem, kui etteantud ideed. Selline aru kasutamine aitab meid tööga loodus. Ideed kinnitab ajalugu, kui mehhaanilise töö teostamiseks leiutati masinad. Selleks, et midagi saavutada tuleb varem loodud mõtteid täiendada, juurde ideid lisada. Lisaks ei pea kõik inimesed hakkama kaugemate asjade juurde tungima, kui rohkem sobib leiutiste kasutamine, siis kasutagu neid hästi. Samas kui on soov uusi leiutada, siis tehku seda. I. Inimene, looduse teener ja tõlgendaja, teeb ja saab aru ainult nii palju, kui ta on looduse korrast teo või mõttega vaadelnud: rohkem ta ei tea ega suuda. Inimene suudab loodust mõista vaid niipalju kui palju ta on seda ise avastanud ja arusaanud. II. Ei paljas käsi ega omaette jäetud aru ei suuda palju; tegu saab teoks riistade ja
saj. Õpiti kasutama ja ise valmistama (sepitsema) rauast asju. Põhiametiks sai sepp. Õpiti ka põldu harima (kaer, oder, nisu, rukkis). Tekkisid kanjad ja alepõllundus (algselt kahe põllu süsteem kuid hiljem kolme (talivili, suvivili, kesa)) 4) Kirjutamata ajalugu. Eestis algasid rahutud ajad 5.sajandil ning muinasajal need ei lõpe. Hakkasid kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki: põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tnapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased lainedasid tunduvalt oma asuala, taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövhetked. Eestis peetud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja Salme laevamatus 5) Eestasd muinasaja lõpul (tegevusalad, ühiskond, haldusjaotus, suhted naabritega) Eesti asustus tihenes järjekindlalt ja külasid tekkis juurde. Levinud sambakülad olid põhja- Eestis ja saaremall, lõuna Eestis oli ülekaalushajuv asustus
mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14
Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste sõrmjate lehtedega, õitseb juulist septemrini. Õied suured, sini-violetsed, koondunud kobarasse. Meil levinud kui ilutaim. Sinine käoking Euroopa kõige mürgisem taim, mis sisaldab alkaloid akonitiini. 2-4 g juuremugulaid või 3-6 mg puhast akonitiini võib põhjustada inimese surma. Taime mahlas olevad toksiinid on võimelised tungima läbi naha. Akonitiini toimemehhanism (lipiidides lahustuv toksiin) mõjutab rakumembraani voltaaz-sõltuvate Na+ kanalite omadusi. Suurendab pöörduvalt Na+ sissevoolu närvi- ja lihasrakkudesse (kanal avaneb normaalse membraani potentsiaali juures ja ei inaktiveeru), tulemusena depolarisatsiooni halvatus. Sinine käoking On kirjeldatud juhtumeid, kus käokinga juuremugulad on ära vahetatud selleri omadega ja neid on söödud, hoolimata teravast maitsest.
ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. Areng oli kiire ja enamus egiptlasi pooldas islami kaasajastamist. Pärsias säilis keskaegne ühiskonnakord kaua. Uusi ideid ei võetud kasutusele ega kuulma, pidurdus hariduse ja teaduse areng, kirjandus ja kunst järgisid klassikalise islamikultuuri radu. Poeesias domineeris usuteema. Pealinna ehitati losse moseesid, sildu, aedu, paviljone, kaarväravaid. 19 sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud käivitati trükipress, ilmus esimene ajaleht. 19 sajandi II poolel avati Teheranis Teaduste Maja, mis oli polütehniline kool, jagati peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi. Pärsia kirjavarasse ilmusid uued teemad (rahvuslus, demokraatia, sotsiaalne õiglus) ja uued vormid (romaan, lühijutt). Uued usuliikumised 18 saj. algas Araabia poolsaarel võitlus usulise leiguse ja Koraani ebapiisava tundmise vastu
Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse. Angerjad on levinud Eesti ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse, varem ka Narva jõe kaudu Peipsisse. Kunstlikult viiakse maime Võrtsjärve, Peipsisse ja ka mujale. Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel.
Consumer Tarbija person who buys goods for their own use Bargain hunter - Otsima allahindlusi - look for cheap goods High fidelity - Suur usaldusväärsus Flexibility - Paindlikkus Suppliers - Varustaja Sales pitch what salespeople say to convince you to buy s.th. Quirky or unusual, untypical Veider vs ebatavaline Alternative or not traditional Alternatiivne vs ebatraditsiooniline Pushy Edasipürgiv rude in trying to get what you want Penetrate Tungima go through, business Stock Aktsia - share Deal jagama - to share Surplus ülejääk - leftover Secure tagama - to assure Market - Turg the place where you can sell your goods Model mudel - mock-up Order käsk - command Control - kontroll - checking Profit - kasum - positive financial result Make a loss kahjumisse minema To the typing - trükkima Overheads - üldkulud - operating costs Niche Niss(turuosa) - particular market Range - valik - a selection
Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika
Hapete kasutamisel peab olema ettevaatlik, lühike mõjuaeg, kiire loputamine ja neutraliseerimine. Eriti nõrk on hapete suhtes dolokivi (dolomiit), kõige vastupidavam aga graniit. Kaitsmine: Kivikaitseained täidavad vaid poorid ja ei muuda kivi pinda libedaks; vesivaha täidab poorid ja jätab pinnale libeda kihi, pind muutub libedaks ja eriti ohtlikuks märgudes. Kivipind ei tohi libe olla! Küll aga tuleb kivipinnad kaitsta kohe uutena, sest mustus on kiire pooridesse tungima ja hiljem on seda sealt väga raske ( kui mitte võimatu) kätte saada. Enne kaitsekihiga katmist tuleb lasta korralikult kuivada! Sobib sellistesse kohtadesse kus köetakse aasta läbi. *Linoleum Veneto XF 6665 sinine Hind: 18.90 m2 Sobib peaaegu igale poole elumajas. Omadused: on looduslik materjal, ei talu niiskust, päikesevalgus võib ajutiselt värvi muuta, aluselised ained kahjustavad, linaõli redutseerub ja muutub kollaseks- see jääb,
Peagi alustas tegevust Ajutine Maanõukogu ehk teisesõnaga maapäev. Suurimaks erakonnaks tekkis enamlaste grupp, kes nõudsid kohest sõja katkestamist, nad viskasid õhku tühje lubadusi ning kritiseerisid valitsust. Sügisel 1917. aastal hakkas sõjategevus sõudma Lääne- Eesti saarte randadesse. Peale seda sai alguse uus intensiivne sõjaline tegevus Eesti aladel. Järgmise aasta alguses hakkasid sakslased tungima peale järk-järgult mandrile. Kuna vene väed olid taandumas, said sakslased rahulikult oma ideid ellu viia. Eestil ei olnud kuskilt kedagi endale abiks võtta. Saksa vägedele astus vastu ainult Eesti Punakaart, mis koosnes erinevate keskuste Punakaartidest. Tuldi ideele, et enne, kui Saksa väed Tallinnasse jõuavad, kuulutab Eesti ennast iseseisvaks vabariigiks 24. veebruaril 1918. aastal Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu Vanematenõukogu poolt vastuvõetus Manifesti alusel.
Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks vahalaadseid aineid, said nad võimaluse asustada sisemaa kuivemaid piirkondi. Sammaldel puudub toitainete transpordiks vajalik soonte süsteem ja see limiteerib nende suurust. Vaskulaarsed taimed arenesid sammaldest- esimene teadaolev vaskulaarne taim Coosonia, oli lehtedeta, ogadega ja harunenud tüvega. Varsti selle järel hakkasid maismaale tungima ka esimesed loomad- sajajalgsete laadsed organismid. Selgroogsed Tulid maismaale Devoni ajastul, 380 miljonit aastat tagasi. Esimene teadaolev selgroogne, Icthyosesta oli kahepaikne. Selle fossiile on leitud Gröönimaalt. Need amfiibid evolutsioneerusid vihtuimsetest kaladest (Rhipidistian). Amfiibidest tekkisid omakorda reptiilid, kel tekkisid soomused, mis takistasid vee aurumist. Reptiilide munad olid kaetud kaitsva koorega, mis võimaldas poegi välja haududa ka maismaal
Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d'Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455- 1485). Troonile sai Henry VII Tudor. Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln 10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow, Riia Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd
arvukad ehitisi. Sõjad ja Vahemere maid tabanud epideemia kurnasid riigi jõu ja arengu. 568. a tungis Itaaliasse uus germaani rahvas langobardid. U samal ajal hakkasid Balkani ps tungima lõunaslaavlased. Hiline Rooma keisririik ja ristiusk: · Hiline keisririik püsis impeeriumi länneosas kuni 476. a tänu Diocletianuse ja Constantinuse reformidele. · Bütsants idaosas kujunes. · Keisritel piiramatu võim. · Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Keiser toetus arvukale ametnikkonnale. · Suurenes provintside ja asevalitsejate arv range allumine keskvõimule. · Lisaks piirivägedele loodi reservvägi. Ratsaväe osatähtsus.
XIV esimesel poolel kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine Eesti kattus suhteliselt tihedalt kivilinnustega. Esimese linnuse ehitamist otepääle alustati 1224. See on ka vanim teadaolev telliskiviehitis. Kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus. Konvendihoone oli orduvendade elukoht. See asus Viljandi linnuses. Tornlinnused. Arhitektuur ja raidkivikunst. Suurem osa sakraalarhitektuur. XIII kirikutes kajastub romaani elustiil, millesse hakkab tungima gooti stiili mõjusid. XIV pääses võimule kõrggootika. Tartu oli telliskiviarhitektuuri pealinn. Jüriöö ülestõus Poliitiline eellugu Taani kuningas tahtis eestit hea hinnaga maha müüa. Ülestõus algas Jüripäeval 23. aprillil. Abi paluti turu foogtilt, kes oli rootsi kuninga soome asehaldur. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Ordumeister oli Burchard von Dreileben. Läbirääkimised toimusid 1343a 4 mai. Kohal oli ka kroonik Bartholomäus Hoeneke
Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita. XII sajandi lõpuks valdav osa Euroopa rahvastest võttis omaks ristiusu. Eranditeks olid liivlased, eestlased ja balti rahvad. Ristiusu levitajad hakkasid ristisõjaga peale tungima ning lõpuks võtsid liivlased ristiusu vastu. 1208. aastal tungizid ristisõdijad Ugandi maakonda, rüüstati ja põletati maha Otepää linnus ning läksid tagasi lõunapoole. 1210. aastal piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste alal. Kuna piiraitule oli abi tulemas, eestlased põgenesid. Vaenlast aga see ei heidanud ja nende laastavad retked jõudsid üha sügavamale Eestimaa südamesse. Sakslaste edu muinaseestlaste alistamisel tegi ärevaks Taani. 1219. aastal randlus suur taanlsate
ka Euroopasse õppima. 1822. aastal avati esimene trükikoda ja ilmumist alustas esimene ajaleht " Egiptuse Sündmused ". Reformid panid aluse Egiptuse kultuurilisele edasiliikumisele, mis oli kiirem kui enamikus islamimaades. 19. sajandi lõpul pooldasid paljud egiptlased islami kaasajastamist. Pärsias oldi uuendustele aga visalt vastu. Keskaegne ühiskonnakord ja mõttemall pidurdas 16.-18. sajandil hariduse, teaduse, kirjanduse ja kunsti arengu. 19. sajandil hakkasid Pärsiasse tungima Euroopa kultuuri mõjud. Käivitati Tabrize trükipress ning ilmumist alustas esimene Teherani ajaleht, mis aga peagi suleti. Ajakirjanduse laiem levik sai alguse 19. sajandi II poolel. 1852. aastal avati Teheranis Teaduste Maja- polütehniline kool, kus Euroopast kutsutud lektorid jagasid peamiselt tehnilisi ja loodusteaduslikke teadmisi, vähem pöörati tähelepanu humanitaarteadustele. Pärsia keelde hakati tõlkima Euroopa kirjanike loomingut. Pärsia kirjavarasse hakkasid ka ilmuma uued
nad massiliselt paljuneda ning oma levikut laiendada. Seened kui plastilised organismid reageerivad igale isegi tühisele muutusele väliskeskkonnas, muutes oma bioloogilisi omadusi sageli agressiivsuse ja uute rasside ilmumise suunas. See ongi põhjuseks, kui mingi aja pärast taimekaitseks kasutatud kemikaal enam ei mõju – välja on kujunenud uued resistentsed seenetüved, kes ei allu preparaadi toimele. Nakatumine Toitainete saamiseks peab parasiitseen tungima taime. Selleks on vajalik otsene kontakt, mille käigus raku sein või kutiikula lagundatakse ensüümidega või toimub mehhaaniline sissetung. Tavaliselt toimub nakatumine taime pinnal, eoste idanemiseks on vajalik vee olemasolu. Taime kui substraadi pinnal olevad ained (tolm, saasteained), võivad seene eoste idanemist pidurdada või kiirendada. Samal põhimõttel toimub paljude seenhaiguste tõrje kemikaalidega – keskkond muudetakse seenele ebasobivaks (näiteks
ülavesi, - kiirelt liivadest läbitungiv vesi mis jääb pidama alumisele liivsavile mulla veemahutavus, - mulla võime pidada vett kinni maksimaalne e. täielik veemahutavus, - suurim hulk vett mida muld suudab mahutada täites kõik poorid kapillaarne veemahutavus- suurim toetuva kapillaarvee hulk väliveemahutavus, - suurim hulk seotud ja rippuvat kapillaarvett kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride
Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel. Põhimõte- koolis õpitu pidi kantama kodudesse, koolilapsed pidid õpetama kodulapsi ja vanemaid. Oluline oli loetust arusaamine- üldise arengu tendents. Kirikukirjanduse kaudu hakkas linnaeestlaste teadvusesse tungima kristlik õpetus- vanad kasvatuspõhimõtted asendati uutega. 1601 oli näljahäda ja sellele järgnes katk, mis viisid hauda suurema osa linnarahvast. Tagasilöögi sai kooliõpetus. RÜÜTLIKASVATUS Lääne-Eesti eeskujul kujunesid feodaalide seas rüütlikombed,- kasvatus,- kultuur. Rüütlilit ei nõutud haridust- kirjutamine ja lugemine ei olnud peamised. Juba noorest peast õpetati tulevastele isandatele rüütlikombeid. Rüütlid pidasid end kõrgemaks ka linlastest
teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
