talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks.
Kilbike eraldab idu endospermist; moodustunud idulehest; vahendaja roll (toitainete); sisaldab -amülaasi, mille toimel lõhustatakse täklis suhkruteks. Kõrgmolekulaarsed ühendid vees ei lahustu (tärklis, rasv, valgud). Idanemiseks on vaja vett, soojust, valgust. Teraviljade kasvufaasid: 1. Idanemine - a. nähtamatu idanemine protsess seemne sees; b. nähtav idanemine idu pung ja juured tungivad läbi seemne- ja vilja kesta; 2. Tärkamine alagus 10% tärganud, lõpp 75% tärganud; esimene päris leht on mulla pinnal ja silmale nähtav; 3. Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Sisesõklal on kaks andrut. Sõkalde vahel asub emakas ja kolm tolmukat. Õisiku diferentseerimine algab juba kõrsumisfaasis, mistõttu sel ajal on taime arenguks vaja optimaalseid tingimusi, et kujuneks rohkem õisi. Vili. Vilja nimetatakse teriseks või teraks. Nisu on paljasteraline, sest tal langevad terad vilja valmimisel sõkalde vahelt välja. 4 Talinisu kasvufaasid Seemnete idanemine. Idanemine on protsess, mis algab seemnete üleminekuga puhkeperioodist aktiivsesse elutsüklisse ning lõpeb idujuurte ja - lehtede moodustumisega. Nisuterad vajavad idanemiseks vähemalt 0..3 0C mullatemperatuuri ja 60...70% mullaniiskust. Põllutingimustes toimub nisul idanemine aeglasemalt mullas olevate soolade tõttu kui steriilses liivas või filterpaberil. Tera idanemine algab, kui teras on 45...56% vett tema kaalust. Tärkamine. Tärkamine algab iduvarre läbitungimisega seemnekestast
● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi reguleerimise võtted ● Mulla struktuuri parandamine ● Mulla kooriku purustamine ● Mulla bioloogilise aktiivsuse reguleerimine ● Mulla sügav kobestamine ● Hüdromelioratiivsed võtted CO2 mullas ● Tavaliselt 0,2-0,5% ● Idanemine seiskub kui C02 sisaldus tõuseb 1%ni ● Edasine tõus surmab taimede aktiivsed juured Kuivatamine ● Põhineb veesisalduse vähendamisel. ● Kuivatamisega kaasneb vee eemaldumine toiduainest (10–20% veesisalduseni) ● pidurdab mikroobide elutegevust ja aeglustab biokeemiliste protsesside kulgemist. Põllumajandus ja õhu saastamine ● Ligikaudu 50% ammoniaagi (NH3) heitkogusest pärineb looma- ja seafarmidest, sõnniku ladustamisest ning
isolatsioon, logistika ei võimalda kohtuda(poro, haribu). Loodus katastroofid, mis teatud kohas vähendavad liigiarvukust. Bioloogiline isolatsioon. Ökoloogiline:teatud liikidel on ajaliselt erinev tolmnemis aeg(harilik- ja hõbekuusk). Spetsiifilised signaal tunnused:emaste ligi meelitamiseks(tedremäng). Anatoomiline:kehaehitus ei võimalda paarituda(karu ja hiir). Biokeemiline: sugurakud ei sobi omavahel(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel pärsitud) Evolutsiooni tõendid-Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia, teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid:väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid.
vegetatiivne paljundamine (inimtahtlik tegevus). Vegetatiivselt paljundatakse taimi, seeni ja loomi. 2. Eoseline paljunemine: Eostega paljunevad vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ja seened. Eosed e, spoorid on haploidse kromosoomistikuga üherakulised moodustised. Sisaldavad vähe vett, on vastupidavad. Eosed tekivad meioosi teel. Eostega paljunemise eripära: Eostega paljunemine võib anda arvuka järglaskonna aga eoste idanemine toimub aeglaselt. Pärilik muutlikkus eoselisel paljunemisel ............................................................................................................ .................................................................................................................................. ...................... Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel areneb uus isend sugurakkude (ehk gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist (viljastatud munarakk).
KARUKOLD Kollad paljunevad ja arenevad väga aeglaselt. Eoste idanemine võib aega võtta kuus-seitse aastat, ja seda juhul, kui need idanemiseks soodsasse kasvukohta satuvad. Kuid eose idanedeski ei ole veel ta taime nime päriselt väärt. Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad
algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine Kõrsumine (toimub taimede kiire pikkusse kasv, vajab niiskust ja toitaineid) Loomine (õisik tungib läbi lehetupe, õisik muutub silmaga nähtavaks (v.a oder-ennem õitseb, siis loob) Õitsemine Valmimine (kolm küpsusjärku: 1)piimküpsus; 2)vahaküpsus; 3)täisküpsus). Nisu Rühmad: I. Diploidne rühm (2n=4) somaatilistes rakkudes on 14 v generatiivrakkudes on 7 kromosoomi
Enamlevinumad on oder, nisu ja kaer, väiksemal pinnal (100...200 ha) kasvatatakse tatart. Suviteraviljad on üheaastased kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 80...120 päeva. Suvinisu Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Idanemisest tera valmimiseni vajab suvinisu aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1300...1600 °C. Idanema hakkab nisu küll juba +1...2 °C juures kuid normaalne idanemine toimub alates +5 °C. Öökülmasid talub oras lühiajaliselt -5...-7 °C. Võrsumisperioodil (suvinisul tekib 1...3 võrset) on soodne temperatuur +10...15 °C, jahe ilm soodustab võrsumist ja lisajuurte kasvu. Kõik võrsed ei pruugi areneda üheaegselt, eriti sademeterohkel suvel. Neid võrseid, mis tekivad hiljem ja moodustavad pea, nimetatakse järelvõrseteks, veelgi hiljem moodustunud võrseid, millel ei teki pead, nimetatakse hilisvõrseteks - need võivad raskendada koristamist ja
Slaid 1 Slaid 2 Slaid 3 Slaid 4 Slaid 5 Slaid 6 Slaid 7 Slaid 8 Slaid 9 Slaid 10 Slaid 11 Slaid 12 Slaid 13 Slaid 14 Slaid 15 Slaid 16 Slaid 17 Slaid 18 Slaid 19 Slaid 20 Slaid 21 Slaid 22 Slaid 23 Slaid 24 Slaid 25 Slaid 26 Slaid 27 Slaid 28 Slaid 29 Slaid 30 Slaid 31 Slaid 32 Slaid 33 Slaid 34 Slaid 35 Slaid 36 Slaid 37 Slaid 38 Slaid 39 Slaid 40 Slaid 41 Slaid 42 Slaid 43 Slaid 44 Slaid 45 Slaid 46 Slaid 47 Slaid 48 Slaid 49 Slaid 50 Slaid 51 Slaid 52 Slaid 53 Slaid 54 Slaid 55 Slaid 56 Slaid 57 Slaid 58 Slaid 59 Slaid 60 Slaid 61 Slaid 62 Slaid 63 Slaid 64 Slaid 65 Slaid 66 Slaid 67 Slaid 68 Slaid 69 Slaid 70 Slaid 71 Slaid 72 Slaid 73 Slaid 74 Slaid 75 Slaid 76 Slaid 77 Slaid 78 Slaid 79 Slaid 80 ...
ristumisbarjääriks ehk bioloogiliseks isolatsiooniks. Liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud(valge-toonekurg on asulate läheduses, must-toonekurg aga metsas). Ajaline isolatsioon - taimed õitsevad erineval ajal. Signaaltunnused(paaritumist vältiv tegur) -väliskuju, värvusmuster, lõhnaained ja seksuaalkäitumine, aitavad oma liigikaaslast võõrast eristada. Sugurakkude biokeemiline sobimatus(õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine pärsitud). Pärast viljastamist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud(hobuse ja eesli hübriidid - muulad- on elujõulised kuid viljatud genoomide sobimatuse tõttu). Suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks erimaine liigiteke. Liigiteke saab alata populatsioonide sattumisest geograafilisse isolatsiooni. Eraldatud populatsioon ehk isolaat - loomad on rändanud konkurentsi tõttu väljapoole levila piire. Kui
Teraviljad Vegetatsioon algab 5 C juures, periood kuskil 160 päeva. Tera ehitus:viljakest,seemnekest,aleuroonkiht,endosperm,toitekude. Embrüo eraldab idu endospermist, tal ka vahendusülesanne. Ta vahendab toitaineid endospermist idusse. 1) Idanemisfaas jaguneb kaheks : 1.nähtamatu idanemine ja 2.nähtav *Koleoptiil- kilejas moodustis, mis on torukujuline. Kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. 2) Tärkamine- algus 10% taimedest tärganud, lõpp 75% tärganud. 3)Võrsumine Produktiivvõrse- seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliteraviljad võrsuvad rohkem. 4)Kõrsumine- intensiivne pikusesse kasv. 5)Loomisfaasi algus on see, kui taime õisik tungib läbi lehe tupe ja muutub silmale nähtavaks Külvisenorm
BASIL Sandra Pähklepa Horticulture 1. course Introduction • I have grown basil • Member of mint family • Belongs to the genus ocimum • The genus includes over sixty species of annuals Chemistry • Essential oils in the plant • Most basils contain methyl chavicol, eugenol and linalool • Methyl chavicol provides a sweet flavor Nutrition • Low in calories • No fat • Source of vitamin A • Also contains Calcium and smaller amounts of other vitamins Cultivation indoors • Growing indoors is challenging • Basil needs alot of water • As a tropical plant, basil requires plenty of heat and light • Good soil is sphagnum, perlite and wood chip mix • Cool white or warm white fluorescent tubes on a timer work best from light • Whatever type of container you choose, be sure it has plenty of drainage holes. Cultivation outdoors • Sowing seeds ...
Moodega areng jaguneb kaheks 1)Täismoone, mis täendab, et munast areneb vastne, sellest nukk ja nukust valmik, kes hakkab uuesti munema (asaliblikas). Kapsauss on vastne 2) Vaegmoondel jääb vajaka nukustaadium, seega areneb munast vastne ja vastsestvalmik (rohutirts) rohukonn. Arengujärgud on 1) noorjärk e. juveniilne järk, see seostub kasvamisega, mis on geneetiliselt määratletud. 2) Sigimisvõimeline elujärk 3) Raugastumisperiood. Ka taimedel toimub lootejärgne areng 1) seemne idanemine 2) vegetatiivne areng, kus kujunevad välja juur, vars ja lehed, järgneb samas perioodis kasvamine. Õisi veel ei ole. 3) generatiivne areng arenevad õied, seemned ja viljad. 4)Vananemisperiood.
nukleiinhapped). Vesi: hea lahusti, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada püsivat temp. Sahhariidid: monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: riboos ja desoksüriboos. 6C glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur). Oligosahhariidid: sahharoos, maltoos, laktoos. Sahharoos koosneb glükoosist ja sahharoosist Maltoos linasesuhkur, koosneb 2 glükoosijäägist. Terad soe+niiske idanemine tärklis maltoos kuivatatakse ja jahvatatakse Laktoos glükoos, galaktoos (imetajate piimas). Polüsahhariidid: tärklis, tselluloos, glükogeen. Tärklis talletatud glükoos, kui fotosüntees pidurdub või lakkab, siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Tselluloos moodustab kuni poole puitunud vartega taimede massist, taimede rakukesta peamine koostisosa, glükoosist. Glükogeen glükogeeni molekulid on loomorganismides ja seentes glükoosi säilitamiseks.
·Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. ·Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. ·Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele
Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad
Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik Kurk: Põhja-India, 12-15ºC algab idanemine, 20-30ºC kasvab, niiske ja viljakas muld, soe parasvööde, soojanõudlik, vajab niiskust, palju valgust ei vaja Mõnukultuurid Ei ole vajalik eluks, kasutatakse jookides, toitudes, uimastites, suitsetatakse Kohv: Etioopiast, ekvatoriaalne ja lähiskekvatoriaalses kliimavöötmes, kasvatajad: Brasiilia, Vietnam, Ameerika; vee ja tee järel tarbituim jook maailmas Tee: Kagu-Hiinast ja Ida-Hiinast, lähistroopiline kliimavööde, tootjad: Hiina, India, Sri Lanka
7 külvipinda Allolev joonis 2 illustreerib mõningaid spetsiaalseid istutustöövahendeid. Joonis 2. Näiteid seemnetega paljundamise töövahenditest, vasakult - istutuspulk, külvamise joonlaud, metallist sõel, puidust sildid, tasanduslaud, istutusnui. 2.2. Seemnete idanemiseks vajalikud kasvutegurid Seemnete idanemine oleneb esmajoones kolmest asjast: hapnikust, niiskusest ja temperatuurist. Kui mullas puudub hapnik, kui seal on liiga palju või liiga vähe niiskust, või kui temperatuur on liiga kõrge või liiga madal, siis mõjutab see seemne idanemisvõimet. Seemne vanus mõjutab samuti idanemise protsenti, mida vanem seeme seda madalam protsent. (Secher, 2006:52) Optimaalne temperatuur on seemnete idanemiseks vajalik, mis kõige laiemas mõttes oleneb taimede geograafilisest kasvukohast
b) oder(paljasteraline) c) nisu(paljasteraline) d) rukis(paljasteraline) e) oder(sõkalteriseline) f) kaer(sõkalteriseline) g) nisu(sõkalteriseline) h) mais i) hirss(pisike) j) sorgo(4-6 mm diameeter) k) riis(lapergune teris, roideline) l) tatar(tatraliste sugukonda kuuluv) Kasvufaasid I idanemine *nähtamatu(suhkrute lagundamine); *nähtav(idupung ja idujuured on tunginud läbi kesta) Vajalik: *valgus *niiskus *soojus II tärkamine Algus...10% Lõpp....75% III Võrsumine · moodustub võrsumissõlm, kust saavad alguse külgvõrred ja lisajuured · suvised võrsuvad rohkem kui talvised ta IV kõrsumine
Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi Vajab ideaalseks kasvamiseks niisket mulda ja kuiva õhku SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2008 Hiina US A T ürg i Ind ia Eg ip tus KAS TEADSID? Ee s tis tunti to m a tit ve e l 2 0 . s a ja nd i a lg us e s ki vä h e Juure s tik tung ib kuni p a a ri m e e tri s üg a vus e le ja võ ib la iud a kuni 1 ,5 m ka ug us e le va rre s t TOMATI VILI KURK (Cucumis sativus) Päritolumaaks PõhjaIndia Idanemine algab 1215 kraadist Optimaalne temperatuur kasvuajal 2030 kraadi Vajab niisket ja viljakat mulda Kasvab soojas parasvöötmes On sooja nõudlik Vajab rohkesti niiskust Ei vaja palju valgust SUURIMAD TOOTJAD Ma d a lm a a d P o o la His p a a nia Kree ka Bulg a a ria KAS TEADSID? Kurg is o n üle 9 0 % ve tt KURK HERNES (Pisum sativum) Päritolumaaks VäikeAasia Vajab parasniiskeid ja mõõdukalt tihenenud liivsavi ja saviliivmuldasid
Pungad on piklikmunaja kujuga, teravneva tipuga, punakaspruunid ja enamasti vaigused. Paljunemine ja kasv: Ühekojaline okaspuu. Paljuneb seemnete abil. Viljakandvus algab küllalt varakult- valgusküllases kasvukohas 1015 aasta, puistus 2535 aasta vanuselt. Õitsemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Käbid on valminult munaja kujuga, pikkus 37 cm, läbimõõt 23 cm, läikivpruunid või tuhmhallid. Seemnete idanemine ja tõusmete tärkamine toimub 23 nädalat peale seemnete varisemist või külvamist. Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Ta on mändidest kõige suurema levikualaga ning vahekaugus levila läänepoolsest piirist kuni idapoolse piirini on umbes 14 000 km. Kliima: Kasvab paljudes eri tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10° C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200° C
tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseeneseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. Ebapiisav soojustus ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena konstruktsiooni detailide niiskus tõuseb
Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseeneseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. Ebapiisav soojustus ruumide normidest väiksemal soojustamisel on oht, et kastepunkt nihkub konstruktsioonide sisse ja selle tulemusena konstruktsiooni detailide niiskus tõuseb
Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36. Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia
Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja idanemine peatub . Idanemiseks vajavad seemned soojust ja niiskust. Viljastamine: munaraku ja seemneraku ühinemine. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. 36.Vili ja seeme. Rüüsvili, paljasvili, partenokarpia
2. An annual plant- üheaastane taim 3. Carbohydrates- süsivesikud 4. Clover- ristikhein 5. Decay of the vegetative parts of the plant- taime vegetatiivsete osade kuivamine 6. Durning the process oxygen is formed and relased into the air - selle protsessi käigus vabaneb hapnik ja eraldub õhku 7. Essential condition- peamine tingimus 8. Fertilization- viljastamine 9. Foodstore- toitainetevaru 10. Fruit and seed production- vilja ja seemnete moodustumine 11. Germination- idanemine 12. Leaves are sprouting- lehed tärkavad 13. Legumes, leguminous plants- kaunviljalised taimed 14. Nitrogen- lämmastik 15. Plumule- idupung 16. Pollination- tolmlemine 17. Prune the roots- juuri kärpima 18. Radicle- idujuur 19. Reproductive organs- paljunemisorganid 20. Root system- juurestik 21. Root system spreads through the soil- juurestik hargneb mullas 22. Seed dispersal- seemnete laialipuistamine 23. Shoot system- taime maapealne osa 24
57. Endospoori omadused, termoresistentsus. 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine vaheaegadega korduvkuumutamine. Esimese kuumutamisega 100 kraadi juures hävitatakse vegetatiivsed rakud ja ergutatakse endospoorid idanema, seejärel hoitakse materjali soojas, et idanemine oleks täielik ning siis keedetakse uuesti. 2. Talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante 3. Metaboolne aktiivsus on madal 4. mRNA sisaldus on madal 5. Makromolekulide sünteesi ei toimu 6. Sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja mõningaid valke. Rohkesti fosfoglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet, mida sünteesitakse diaminopimeelhappest. 8
sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C, varaseim külvamine 6 °C juures Põimkülvik Väderstad Rapid 300-400C/S „… ühe töökorraga valmistab ette külvipinna, tasandab põllu, külvab seemne ja kõige lõpuks tihendab põllupinna. Masin teeb tööd täpselt ja kiiresti ning selle töö tulemusena on seemnete idanemine ja tärkamine korralik.“ Ette saab külvipinna Pilt 4. Rapid külvik loomiseks panna nt libisti ja järele äkke kobestamiseks Väetamine Mais vajab tugevat väetamist, sobivaimaks on vedel orgaaniline väetis (läga), suurim toitainete vajadus on 7-9 lehe faasis Esimest korda väetatakse lägaga mullaharimise ajal Külvi eel antakse mineraalne kompleksväetis Teist korda lägaga väetamine koos vaheltharimisega alates 2-3 lehe
takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e. tuullevi võilill võilill, pappel, saar, pajulill hüdrohooria e. vesilevi lootos, vesiroos Autohooria -- oma vahenditega lemm-malts maarjalepp Idanemine Puhkeperiood mõnel liigil pole vajalik paju, paljud ristõielised Idanemisvõime lootos, eostaimed sajandeid kultuurtaimed 4 - 5 aastat Seemnepank põlluteraviljad 7 - 12 aastat umbrohud aastakümneid Vivipaaria -- seeme idaneb elava taime küljes Idujuur hüpokotüül idulehed esilehed http://morfoloogia.weebly.com
4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ajalist reeglipärasust. Fenoloogia põhineb vaatlustel - fenoloogilised vaatlused. Näiteks fikseeritakse ajaliselt seemnete idanemine (juveniilse arengufaasi algus), õiepungad moodustamine (täiskasvanu arengufaasi algus), viljade valmimine (embrüonaalse faasi lõpp). Fenoloogilistel vaatlustel taime (ka umbrohtude) arengustaadiumi fikseerimine on vajalik agrotehniliste võtete (väetamine, umbrohu- ja kahjuritõrje, niisutamine, jne) õigeaegseks teostamiseks ja sobiva saagikoristusaja määramiseks. c. Taimede kasvu mõiste ja erinevad kasvutüübid.
Looduses võib köömneid kasvamas leida kõikjalt teeäärtes, põlluservades, niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel ja elamute vahetus läheduses. Eelistatud kasvukoht võiks olla päikeseline või veidi varjuline. Kasvukoha mullaks sobib kergem liivsavi- või savimuld, happelisi muldasid ta aga ei talu. Külvatakse harilikult varakevadel, külvisügavuseks 2-3 cm, kuid võib külvata ka sügisel, septembri alguses. Nii nagu enamikel sarikalistel võtab idanemine ja taime algne areng palju aega, nii ka köömnel - tõusmed ilmuvad umbes 2 nädala pärast, taimede areng on alguses väga aeglane. Samas talvituvad köömnetaimed hästi.Tee valmistamiseks võetakse 1 spl peenestatud või terveid seemneid klaasi keeva vee kohta, lastakse kaane all tõmmata kuni jahtumiseni. Seejärel kurnatakse ja tarvitatakse 2-3 spl 5-6 korda päevas enne sööki. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6%C3%B6men (5.12.2011) http://www.uuerouna.ee/index
Idu Aleuroonkiht - proteiinirikas Kilbike – kaitseb idu Terade keemiline koostis Tärklis – peamine varutoitaine Roosuhkur – peamiselt idus Toorproteiin – sisaldus 6-22% Toortuhk – sõkaldes ja kestades Kiud – sõkaldes ja rakuseintes Vesi Vitamiinid Kaheiduleheline Mikropüül – auk, et vesi sisse saaks Seemnekest Naba KASVUETAPID 1. 000 idanemine 2. 00 tärkamine 3. 10 lehtede kasv – otsustab mitu võrset teeb 4. 20 võrsumine – otsustab kui pika pea teeb 5. 30 kõrsumine – vajab kõige rohkem toitaineid, otsustab mitu õit teeb 6. 40 viljatupe paisumine 7. 50 loomine 8. 60 õitsemine 9. 70 seemne moodustamine 10. 80 vahaküps=endosperm pole enam vedel 11. 90 täisküpsus Võrsumist mõjutavad tegurid Fotoperiood Taimiku tihedus Temperatuur Mulla toitainesisaldus
näiteks). oPHA-d lahustuvad seedeensüümide toimel. Võimalik seetõttu kasutada ravimitööstuses lahustuva kapsliga preparaatide valmistamisel 12. Endospoori omadused, koostis,. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospooritaolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid.
· Veol peab arvestama IMO "Code for Safe Carriage of Grain in Bulk" · Teravilja puhul peab silmas pidama vilja füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. · Omadused sõltuvad mitmetest teguritest nagu: Kasvukoht Lõikuseaeg Niiskus Teravili · Füüsikaliste omaduste hulka kuuluvad: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, võime kokku vajuda, soojajuhtivus, erisoojamahutavus, tolmavus jpm. · Bioloogilised omadused on hingamine ja idanemine, millega kaasneb ka kuumenemine. · Võib öelda, et teravili koosneb elus teradest. Teravili · Teravilja omadused võib jagada ka : teravilja säilivust mõjutavad omadused (bioloogilised, soojajuhitavus vms.); veoviisi, ladustamise ja laadimise-lossimise tehnoloogiat määravad omadused (varisevus, puistetihedus, loomulik kaldenurk vms.). Teravili
Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) raua, mangaani, tsingi ja vase sisaldus (mg/kg) Lisaks leidub teraviljades koobaltit ja joodi.34 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) vitamiinisisaldus (mg/kg) Eestis B – rühm: B1, B2, B3, B5, B6 35 • Vitamiinisisaldus on eri liiki teraviljades erinev. • Vitamiinisisaldus sõltub teraviljadest valmistatava toidu kulinaarsest töötlemisest. • Eriti muudab vitamiinisisaldust terade: - idanemine, - termiline töötlemine. • Idanemisel suureneb E-, B1, B2-vitamiini sisaldus. 36 Koristamine • Kogutakse terad ja põhk. • Saak valmistatakse ette säilitamiseks. • Optimaalne koristusperiood kestab kõigest 7 – 10 päeva. • Oleneb eelkõige ilmastikust. • Ka kombainide, veokite, kuivatite jm olemasolust, tööde korraldamisest. 37 • Koristuskonveier: - erinev valmimisaeg,
1. Mis on algtihedus ja miks on seda vaja järgida? Algtihedus on istutatud seemikute, istikute ja heistrike või külvikohtade arv hektaril. Algtihedust on vaja järgida uuenduse korralikuks kasvamaminekuks ja säilimiseks, samuti puistu edasiseks laasumiseks(näiteks mändi istutatakse 3000tk, aga kuuske 2000tk/ha). 2.Millest oleneb algtihedus? Milline on üldreegel algtiheduse määramisel? Algtihedus oleneb kultiveerimismeetodist- külvi algtihedus suurem kui istutusel. Tuleb mõelda milleks tulevikus metsa kasutama hakatakse, näiteks suurema algtihedusega metsast tuleb kvaliteetsem puit. Kas tahetakse segapuistut või puhtpuistut. 3.Millised on eelised ja puudused?a)raiesmiku kohesel kultiveerimisel b)oodates 2 aastat Raiesmiku kohesel kultiveerimisel on rohukasv väiksem ning hooldustööd väiksemad. Oodates 2 aastat kaob männil kärsakaoht. 4.Millistes kasvukohatüübid kultiveeritakse kevadel varem, millised...
Stoolon- varre külgharu mille otsa moodustub mogul Kartulipesa- ühe taime mugulad Mugul-moodusub stooloni tippu 27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid Mugulal silmad.Silm- arenemata külgvõrse. Silma ümbritsevad kulmud Idandid-stooloni algmed 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Kartuli kasvatamine Kasvuperiood: varajased 75-100 päeva hilised 115-140 päeva Kasvufaasid idanemine 20-25 päeva tärkamine õiepungade moodustamine (20-25 päeva pärast tärkamist) õitsemine - kestab paar nädalat. Õitsemisega lõpeb kasv valmimine Kasvuaegne hooldamine -Rullimine - kuiv kevad/hiline mahapanek /kerge muld -Vaheltharimine- 5-7 päeva pärast mahapanekut, vaod mullatakse üles -äestamine- lõpetatakse, kui taimed on 5-10 cm kõrgused -Keemiline umbrohutõrje- kui taimed üle 10cm siis pole soovitav -haiguste tõrje- pritsimine, puhtimine,käsitsi eemaldamine
· Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. · Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. · Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele
Tolmeldamine: õietolmu kandmine õie emakasuudmele. Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatatva kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki. Emaka ja tolmuka ehitus Emaka ehitus: emaka moodustavad emakasuue, emakakael ja sigimik. Tolmuka ehitus: tolmuka moodustavad tolmukaniit ja tolmukapea. Tolmuterade valmimine ja vabanemine, idanemine Tolmukas koosneb tolmukaniidist ja tolmukapeast, mis omakorda koosneb kahest nn pidemega ühendatud tolmukotist. Tolmukotis on tolmuterad, milles 2 isassugurakku. Tolmuterad valmivad taime õitsele puhkedes. Pärast tolmuterade valmimist tolmukapead avanevad ning õietolm satub emakasuudmele kas samal taimel või kandub edasi kaugemale (tuule, vee või loomadega [putukad, sipelgad] ). Idanemine: sobiv tolmutera satub küpsele emakasuudmele. Tolmutera vajab
parandada mullaviljakust. 4. Lina külvisenorm Külvata tuleks võimalikult vara. Eesti tingimustes võib külvist koristuseni kuluda 4-5 kuud ja võib juhtuda, et õlilina saab koristusküpseks alles oktoobri alguses 5. Talinisu bioloogilised iseärasused Talinisu on mullastiku, toitaonete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külma ja taimehaiguste suhtes vähem vastupidav kui talirukis. Seemned idanevad väga aeglaselt kuni 2 C juures, kuid idanemine toimub kiiresti kuni 17 C juures. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 25 C külma. Talinisu eelistab viljakaid parasniiskeid muldi. Muld peab olema neutraalse reaktsiooniga. Kasvuperioodi pikkus kuni 350 päeva. Valmib rukkiga ühel ajal. 6. Külvisenorm ja selle avaldamine Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikute külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui rakke hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis, siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab indutseerida Mn lisamisega söötmesse, rakkude kultiveerimisega mullaagaril, kartuliagaril. Spoor moodustub 1.5 tunni -1 ööpäeva möödudes peale sporulatsiooni algatamist. Spoori teke B. subtilisel võtab aega ca 8 tundi, idanemine toimub aga kiiresti, umbes 1- 1.5 tunni jooksul. Energiaallikana sporulatsioonil kasutatakse varuaineid: polüsahhariide ja polühüdroksüvõihapet ja ka teisi emaraku komponente, mis sporulatsiooni algfaasis lagundatakse. Sporulatsiooni esimestel etappidel võib protsessi tagasi suunata toitainete, näiteks glükoosi lisamisega. Teatud sporulatsiooni etapist alates aga ei ole protsess enam pidurdatav.
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur. Niisked ruumid Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseene eoste idanemine on tõenäoline. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%. EELDATAVAD TÖÖD : · niiskusallika tuvastamine ja likvideerimine, · seeneliigi tuvastamine ja kaardistamine, · seenkahjustuse eemaldamine,
BI avaldub mitmel viisil: 1. liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud. N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3. loomadel paaritumist vältivaks teguriks signaaltunnused, mis aitavad liigikaaslast võõrast eristada. 4. sugurakkude biokeemiline sobimatus. N: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudmel sageli pärsitud. 5. mõnel juhul avaldub liikidevaheline ristumise sobimatus alles pärast viljastumist: hübriidid on eluvõimetud või viljatud, mis seisneb tihti kromosoomide arvu erinevuses suguliselt sigivate organismide puhul on peamiseks liigitekke tüübiks geograafiline e. Allopa- triline e. Erimaine liigiteke. Selle teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik, Keskseks protsessiks on kohastumine
Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Endospoori omadused, koostis, omadused. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospooritaolised säilitus – ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Bakterite liikumisviisid
Pikapäevataimed vajavad edukaks õitsemiseks päevapikkust, mis ületab (kokkuleppeliselt) 12 tundi – see tähendab, et valguseperiood on pikem kui ööperiood. Enamasti õitsevad need taimed (hilis)kevadel või (vara)suvel. Lühipäevataimed saavad edukalt õitseda, kui ööperiood on pikem valguseperioodist (ehk öö on pikem kui päev). Enamasti õitsevad need taimed hilissuvel, sügisel või talvel. Vernaliseerimine – õitsemine esile kutsumine madalate temperatuuridega. Idanemine. Idanemispuhkus ja selle põhjused. Idanemise tingimused. Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale. Seeme vajab idanemiseks (tingimused): vett, soojust, valgust, pimedust, õhku. Idanemispuhkus : idu ebapiisavalt arenenud, inhibiitorite sisaldus, kestade läbimatus veele ja gaasile, läbikuivamise puudumine
aktiiivsus ja mRNA sisaldus on madal, spooris ei toimu makromolekulide sünteesi. Endospoorid on väga pika eluajaga, leitud on ka mitme tuhande aasta vanuseid idanemisvõimelisi spoore. Säilumine sõltub peamiselt sellest, kui palju saab spoor kiirgust. Kiirguse eest varjatud spoorid säiluvad väga kaua, aga kiirgusele paljastatud spooridkaotavad peagi idanemisvõime. Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Endospoore ei saa pidada paljunemisvahendiks, kuna spoorist tekib ainult üks rakk. Endospoorid tekivad bakteri kasvuaja lõpus, kui elutingimused halvenevad. Tekib 2 kromosoomi, mis liiguvad raku eri otstesse ja tekib kaks ebavõrdse suurusega rakku, millest väiksem on spoor. Moodustuv spoor kattum TPMga , moodustub 2 membraaniga kaetud prospoor. Prospoori kahe membraani vahele hakkab sünteesuma PDG kiht- korteks. Spoori
leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius, Kokko, & Kärenlampi, 2013). Kolmismadar (Galium trifidum) Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczeciska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014). Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Üks artikkel, mis uuris taime erinevate osade (juured, varred, õisikud) eeterlike õlide koostist. Leiti, et õli kvalitatiivne koostis sõltub sellest, mis taime osaga tegemist (Stamenkovi, Stojanovi, Radojkovi, Petrovi, & Zlatkovi, 2015). Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) Kokku leiti kaks artiklit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
