osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal paljunemisstruktuuride arv võib viia populatsiooni kadumiseni. [3] Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Paljunemine toimub talluse küljest murduvate tükikeste abil. 8 4.1.4. Samblikute tähtsus looduses ja inimese elus. Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuained. Osa neist ainetest mängib tähtsat rolli kivimite murenemisel, mis
-kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel jätab sametise või kareda pinna mulje (sellest ka sambliku eestikeelne nimi);
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
hieroglüüfid. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 116) Graham D. Schuster. ( 2005). Harilik kirisamblik. Külastatud 8.jaanuar 2014.aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kirisamblik 11 Harilik korpsamblik Xanthoria parietina Kirjeldus Tallus lehtjas, 4-10 cm läbimõõdus, kollast kuni oranži värv, hõlmad 1-5 mm laiused, soreedid ja isiidid puuduvad, tallusel arvukalt viljakehi. Kõiki korpsamblikuliike iseloomustab lehtjas kollane või oranž tallus. Teisi kollase tallusega samblike perekondi saab eritada kindlalt värvusreaktsiooniga. Nimelt, teatud ainet tallusele tilgutades muudab tallus oma värvust. Värvi muutust talluses põhjustab korpsamblikule värviandev aine parietiin (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004). Seinakord on substraadi suhtes vähenõudlik, talub õhu happelisust, kui ka tolmusaastust, lisaks on see
Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed". Kui need on moodustunud eralduvad samblikest.
kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad
kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil
mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil – seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on 14 mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
taimede alla vaid bakterite alla - tsüanobakterid Kõrgemad taimed: Jagunevad: ,Sammaltaimedeks ,Koldtaimedeks,Sõnajalgtaimedeks,Paljasseemnetaimedeks,Katteseemnetaimedeks Paljunemise evolutsioon Paljunemise areng evolutsiooni tähtsaks tõukejõuks – uued spetsialiseerunud elundid Suguta paljunemine: kõige ürgsem, paljunemise algvorm, esineb kõigis taimerühmades ◦ Vegetatiivne paljunemine: kõige algelisem viis, erinevatel rühmadel erinevad viisid – isiidid, soreedid, sigikehakesed jne ◦ Eostega paljunemine: kadunud emasorganismi sarnase sporofüüdi taastekitamise võime, tekib uus põlvkond – gametofüüt Suguline paljunemine: tekkis varajastel arenguetappidel; arengutaseme näitajaks gameetide spetsialiseerumine – kõige algelisem on isogaamia, kõike kõrgem heterogaamia, kõige spetsialiseerunum on oogamia Maismaa eluviisiga seoses kaotab isasgameet
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
