osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal paljunemisstruktuuride arv võib viia populatsiooni kadumiseni. [3] Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Paljunemine toimub talluse küljest murduvate tükikeste abil. 8 4.1.4. Samblikute tähtsus looduses ja inimese elus. Ökoloogiliselt on samblikud mitmes mõttes oluline organismide rühm. Samblikku moodustava seene poolt produtseeritakse sadu erinevaid aineid samblikuained. Osa neist ainetest mängib tähtsat rolli kivimite murenemisel, mis
-kahar habesambliku (neljal puul) -jahu-löövesamblik (kolmel puul) Samblike keskmine katvus oli 25%. Hall karesamblik 11 Pseudevernia furfuracea Tallus: algul lehtjas, hiljem põõsasjas, läbimõõt 3-12 cm; ülapool sinakas- või tuhkhall, alapoole keskosas must (servade suunas võib muutuda heledamaks, kuni valkjashalliks); harud lapikud, pealt sageli kumerad. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid (silindrilised või koraljad talluse väljakasved, eristatavad luubiga). Viljakehad enamasti puuduvad. Kasvukoht: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Hall karesamblik on võrdlemisi iseloomuliku välimusega, eriti siis kui isiidid talluse pinnal on hästi arenenud. Tavaliselt tekivad need silindrilised või koraljad väljakasvud eelkõige talluse vanemates osades, mis ilma luubita vaatlemisel jätab sametise või kareda pinna mulje (sellest ka sambliku eestikeelne nimi);
mikrostruktuur on erinev; näiteks puuduvad tallusel juhtkoed. Tallusega organismid on näiteks puna- ja pruunvetikad. Soreedid sambliku vegetatiivse paljunemise organid; Soreedid on mikroskoopilised moodustised, mis koosnevad vetikarakkudest ja seeneniitidest nende ümber. Soreedid paiknevad vabalt talluse pinnal. Neid leidub näiteks vagu-lapiksamblikul (Parmelia sulcata) ning harilikul hallsamblikul (Hypogymnia physodes). Isiidid sambliku vegetatiivse paljunemise organid, talluse pinna väljakasvud, koosnevad samuti nii seen kui vetik-komponendist. Võsu Võsu on tavaliselt taime maapealne osa (võsu võib muunduda ka taime maa-aluseks osaks). Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused võsu muudendid on iseloomulikud mitmeaastastele rohttaimedele. Nad on talve üleelamiseks.
Eestis on praeguseks teada enam kui 950 samblikuliiki, neist üle 300 on suursamblikud ja 650 pisisamblikud (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 94). Samblikud kasvavad üpriski aeglaselt kuna talluse fotosünteesiv osa on talluse väiksem osa. Samblik paljuneb kahel viisil: vegetatiivselt või eoste abil. Vegetatiivne paljunemine on samblikel laialt levinud paljunemisviis ning seetõttu on neil välja kujunenud mõned erilised paljunemisvahendid (soreedid, isiidid), mida teistel elusorganismidel ei esine. Eostega paljunemise puhul levivad viljakehadest vabanenud seeneeosed omasoodu ning samblik saab moodustuda ainult siis kui eosest arenenud seeneniit õigel ajal juhtub kokku õige fotobiondi rakkudega. Viljakehade ja eoste tekkele peab eelnema suguorganite moodustumine ja viljastumine. Samblikel, nagu teistel elusorganismidel on looduses oma eesmärk. Neil on raske võidelda
Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus. Olemas alumine koorkiht. Meenutavad väikseid kuivanud põõsaid. Habesamblikud: Kasvavad ainult väga puhta õhuga keskkonnas. On rippuvad. · Samblike paljunemine: insiidid ja soreedid. · Isiidid on samblike väljakasvud, mis sisaldavad seeneniidistikku ja vetikaid. Murenevad otstest ja lähevad kasvama. · Soreedid- moodustavad südamikukihis; on seeneniidistiku ja vetikate ,,pallikesed". Kui need on moodustunud eralduvad samblikest.
kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad
kaudu sademeteveest ja tolmu koostisest. Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad
Väiksem osa pärineb maapinnast/kividest/puukoorest vms. Samblike paljunemine. Samblikel pole sugurakke. Samblikes võib esineda aga seente ja harva ka vetikate sugulist paljunemist. Seene sugulise protsessi olemasolu näitavad seene viljakehad sambliku pinnal. Samblikel esinevad spetsiaalsed terviklikud vegetatiivse paljunemise kehad (sigikehad: soreedid jahuja tolmuna üks-mõni vetikat ja jupp seeneniiti, ja isiidid veidi suuremad, kaetud koorkihiga). Samblike terviklikkuse tunnused. 1. Samblikuained 2. Eluvormid, mida pole üksi ei seentel ega vetikatel 3. Spetsiaalsed terviklikud paljunemisvahendid (soreedid ja isiidid). Lihhenoindikatsioon. Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika
ning kehvades oludes leiavad fotobiondi ja moodustavad sambliku Samblike ehitus ja paljunemine: Ristlõikes eristatakse 4 kihti: ülemine koorikkiht (seeneniidid); vetikatekiht (enamasti üherakulised vetikad); südamikukiht (seeneniidid ja vetikarakud); alumine koorikkiht (seeneniidid) Samblikud võivad paljuneda vegetatiivselt soreedide ja isiidide abil. Sorediidid on väikesed kehakesed, mis tekivad talluse sees ja tõusevad valmides talluse pinnale. Isiidid on talluse väljakasvud, mis levimiseks peavad talluselt lahti murduma. Samblikutalluse morfoloogilised tüübid: Samblike vegetatiivse keha e. talluse ehituse järgi jaotatakse nad: a) kooriksamblikud - kasvavad tavaliselt õhukese kirme või koorikuna, mida on võimatu substraadilt tervikuna eemaldada. Ligikaudu 80% samblikuliikidest. b) lehtsambliku - lehekujulise talluse servad on jagunenud ja ta kinnitub substraadile talluse allküljel olevate spetsiaalsete moodustise abil
mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste – soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil – seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on 14 mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
koosnevate ritsiinide abil; põõsassamblikke, mille tallus on enam või vähem harunenud puhma kujuline, kõrgus 12-15cm. Paljunemine. Samblikud paljunevad ainult vegetatiivselt, enamasti talluse tükikeste, vahel spetsiaalsete moodustiste soreedide ja isiidide abil. Soreedid on mikroskoopilised tombud, mis koosnevad mõnest seenehüüfide põimikuga ümbritsetud vetikarakust. Nad tekivad hulgaliselt peamiselt lehtsamblike vetikakihis, harvem sügavamates kihtides. Isiidid on talluse pinnal paiknevad väljakasved, mis samuti sisaldavad sambliku mõlemaid komponente. Soreedid ja isiidid levivad tuule, vee ja loomade abil. Sattunud soodsatesse tingimustesse, kasvavad nad uueks talluseks. Suguta ja suguline paljunemine esineb ainult ühel samblike komponendil seenel. Sambliku tallus tekib ainult siis, kui eosest kasvanud seenehüüfid kohtavad antud samblikuliigile omast vetikat. Kui sobivaid vetikaid ei ole, siis hüüfid hukkuvad.
taimede alla vaid bakterite alla - tsüanobakterid Kõrgemad taimed: Jagunevad: ,Sammaltaimedeks ,Koldtaimedeks,Sõnajalgtaimedeks,Paljasseemnetaimedeks,Katteseemnetaimedeks Paljunemise evolutsioon Paljunemise areng evolutsiooni tähtsaks tõukejõuks – uued spetsialiseerunud elundid Suguta paljunemine: kõige ürgsem, paljunemise algvorm, esineb kõigis taimerühmades ◦ Vegetatiivne paljunemine: kõige algelisem viis, erinevatel rühmadel erinevad viisid – isiidid, soreedid, sigikehakesed jne ◦ Eostega paljunemine: kadunud emasorganismi sarnase sporofüüdi taastekitamise võime, tekib uus põlvkond – gametofüüt Suguline paljunemine: tekkis varajastel arenguetappidel; arengutaseme näitajaks gameetide spetsialiseerumine – kõige algelisem on isogaamia, kõike kõrgem heterogaamia, kõige spetsialiseerunum on oogamia Maismaa eluviisiga seoses kaotab isasgameet
surnud orgaanilisest ainest, ebasoodsates oludes aga moodustavad sambliku ja toituvad vetikarakkude fotosünteesi arvel. Sambliku olemusest tuleneb, et nad vajavad eksisteerimiseks valgust (seen ei vaja!). Paljunemine · Eoseliselt levib vaid seen: pärast hüüfipõimiku teket leiab keskkonnast uued sobilikud vetikarakud. · Samblik tervikuna levib vegetatiivselt: talluse tükikesed satuvad sobivale substraadile või spetsiaalsed sigikehad (soreedid ja isiidid). Samblikes leidub huvitavaid keemilisi ühendeid Ligikaudu 700 spetsiifilist orgaanilist ühendit on teada vaid samblikest, mujal looduses ei eksisteeri: - Kaitse UV eest, valguse lainepikkuse modifitseerimine; - Teisi organisme/liike tõrjuv efekt; - Antibiootilise toimega ained; - Kibe/mõru maitse kaitseks ärasöömise eest; - Lihtsalt ainevahetus- ja jääkproduktid. 28 Aineid kasutatakse · ... liikide määramiseks; · ..
annaabi.ee 
