Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. EESTI RAVUSHÜMN Mu isamaa...
TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ..................................................
RAHVUSKALA RAHVUSKIVI RAHVUSPUU RAHVUSEEPOS RAHVUSRIIDED MUUSIKA: FRIEDRICH (FREDRIK) PACIUS SÕNAD: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN MU ISAMAA, MU ÕNN JA RÕÕM, KUI KAUNIS OLED SA! EI LEIA MINA IIAL TEAL SEE SUURE, LAIA ILMA PEAL, MIS MUL NII ARMAS OLEKS 14 kuldne kilp kolm sinist lõvi kaks tammeoksa 15 SINI-MUST-VALGE SININE - taevas MUST - muld VALGE - puhtus 16 rukkilill Sümboliseerib leiba ja tööd. 17 suitsupääsuke Sümboliseerib maakodu ja loodust. 18 räim-салака 19 ilves 20 paekivi-плитняк 21 tamm-дуб 22 „Kalevipoeg“ 23 Pane lünka sobiv sõna. 1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3
Vabariigi aastapäev 1. Loe. Inimeseõpetuse tunnis rääkis õpetaja eesti riigi tunnustest ehk sümbolitest. Igal riigil on oma lipp, vapp, hümn. Eesti vapil on kolm lõvi. Eesti lipp on kolmevärviline. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, rahvuslill on sinine rukkilill. 24. veebruaril on vabariigi aastapäev. See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes
vaid mõned tuhanded aastad), vaid leidnud endale haritava maa tingimused kasvuks ja paljunemiseks sobivaks ning selle tulemusel tihti muutunud väga arvukaks. Mitmed liigid, mis intensiivpõllunduse seisukohalt on umbrohud, ei pruugi mahepõllunduse seisukohalt umbrohud olla. Eesti umbrohte Eestis on pärismaisteks umbrohtudeks näiteks naat, vesihein, valge hanemalts, kõrvenõges. Arheofüütseteks umbrohtudeks on Eestis näiteks põldmagun, rukkilill. Võõrliikidest on umbrohtudeks näiteks karvane võõrkakar, väikeseõiene lemmalts, niitjas mailane. Tüüpiliste põlluumbrohtude seas on suhteliselt palju ristõieliste sugukonna liike põldrõigas, põldsinep, kapsasrohi, harilik hiirekõrv, põld-litterhein, harilik tõlkjas jt. 3 Umbrohud Vesihein (Stellaria media) on kogu Euroopas levinud umbrohi. Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. 3 2. Riigilipp Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
kui sa, mu isamaa! mul kõige armsam oled sa, 9 mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! EESTI RAHVUSLILL 10 RUKKILILL on eesti rahvuslill aastast 1969. Miks valiti just rukkilill? Põllumees külvab rukki maha. Sirgub rukis, sirgub rukkilill. Rukkilille seemned sattusid mulda koos viljaga. Nii on see olnud üle tuhande aasta.Rukkiterad jahvatatakse jahuks ja sellest küpsetatakse musta leiba. Ei möödu vist päevagi, kui meie toidulaual pole seda peamist - leiba. Paljud rahvad musta leiba ei tunne ega söö, nemad söövad nisuleiba.Rukis ja rukkilill on lahutamatud. Eestlane armastab rukkileiba, armastab rukkilille. Küllap sellepärast valitigi
....................................6 3.1.3. Rukis.................................................................................................................................7 3.1.4.Kaer....................................................................................................................................7 3.2. Kartul........................................................................................................................................8 3.3. Rukkilill...............................................................................................................................8 3.4. Kesalill .....................................................................................................................................................9 4.LOOMAD PÕLDUDEL.................................................................................................................10 4.1.Imetajad..............................................
MEIE RIIGI SÜMBOLID EESTI VABARIIGI SÜMBOOLIKA PISIKE RIIK LÄÄNEMERE RÜPES... EESTI VABARIIGI LIPP EESTI VABARIIGI VAPP SUITSUPÄÄSUKE RAHVUSLIND RUKKILILL RAHVUSLILL PAEKIVI RAHVUSKIVI RÄIM RAHVUSKALA RAHVARIIDED OLULINE INFO EESTI KOHTA • HÜMN: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm • Pealinn: Tallinn • Pindala :45 227[1] km² • Riigikeel(ed)eestiAmetlik(ud) keel(ed) : eesti • Rahvaarv : 1 311 870 (1.01.2014) • Rahvastikutihedus : 29,0 in/km² • Riigikord : parlamentaarne vabariik • President : Toomas Hendrik Ilves • Peaminister : Taavi Rõivas • Iseseisvus : 24. veebruaril 1918 taastati 20. augustil 1991
Riik. Tunnused: 1.) territoorium 2.) rahvastuk-kultuuri kommete ja tavadega 3.) avalik võim Riik on sisemiselt korrastatud avalik õiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Tegutseb rahva nimel. Rahvusteks on: põhirahvus ja vähemusrahvus. Riigil on alati oma raha, kroon ja sendid. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Eesti on : 2.) parlamentaarne 3.) unitaarne 4.) Vabariik, kus võimu teostatakse põhiseaduse alusel. Rahval on määrav osa ühiskonna probleemide lahendamisel. Riigisümbolid: 1.) 1884.a üliõpilaste lipp 2.) vapp 3.) hümn J.Jannsen/Fr.Pacius Rahvuslikud sümbolid: rukkilill, paekivi, räim, tamm, suitsupääsuke.
Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. 1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks(näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas).Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu esmaesitus toimus 1869. aastal Tartus I üldlaulupeol. Laulu viisi autor on Fredrik Pacius ja eestikeelsete sõnade autor Johann Voldemar Jannsen. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pikk_Hermann_ja_sinimustvalge.JPG )
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk Hyper`icum Naistepuna Jùncus Luga Làthyrus Seahernes Lèdum Kail, nüüd soorododendron Lèucanthemum ...
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts Chenopodium album L. Tuulekaer Avena Fatua L. Raudnõges Urtica urens L. Põldsinep Sinapis arvensis L. Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Roomav madar Galium aparine L. Karvane võõrkakar Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel Matricaria suaveolens Konnatatar Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Harilik punand Fumaria officinalis Harilik nälghein Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill Tripleurospermum inodorum Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orie...
Suurtest imetajatest on tavalised põder, metskits ja metssiga, ent leidub ka korpraid, ilveseid, hunte ja pruunkarusid, viigeid ning kauneid hallhülgeid. 1918. aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101-liikmelise parlamendi (Riigikogu). Parlament valib viieks aastaks presidendi. FAKTE EESTI KOHTA : · Eesti president: Toomas-Hendrik Ilves · Eesti rahvuslill: rukkilill · Eesti rahvuslind: suitsupääsuke · Eesti rahvuskivi: paekivi · Eesti rahvuskala: räim · Rahaühik Eestis on euro, varasemalt oli selleks Eesti Kroon
Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki. Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Eestis kasvab umbes 1400 liiki. Millised õistaimed kasvavad Eestis? Kasvavatest õistaimest enamik on kahe idu lehelised. Meie üks peamisi õistaimi on rukkilill. Üheidulehelised on kariloomadele söödataimeks. Teisi õistaimi kasvatatakse silmarõõmuks. Mis tähtsus on õistaimedel? Õistaimed pakuvad kaitset paljudele organismidele. Neid kasvatatakse toidu, ilu ja ravimitaimedena. Saadakse ka veel ehitusmaterjali, kütet jne. Taimeharuldused Magnolia virginiana.
20 augustil 1991 saavutasid Ülemnõukogu ja Eesti Kongress kokkuleppe Eesti iseseisvuse taastamiseks. Eesti võeti ÜRO-sse ja Eesti Vabariik tunnustas järjest enam riike.Eestil on olnud 4 presidenti esimene oli Konstatin Päts, teine Lennart Meri, kolmas Arnold Rüütel ja viimane ehk praegune president on Toomas Hendrik Ilves .1992 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel valiti Riigikogu, presidendiks sai Lennart Meri. Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind on suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi.
bussijaam автобусная станция kirik церковь emakeel родной язык kodakontsus гражданство valitsus управление valgeroos Белая роза rahvuslind национальная птица suitsupääsuke касатка kuupäev число esimeselkorrusel первом этаже vald волость kirikud Церкви venekeel русский Язык maakonnakeskus Центр уезда kodulinn Родной город aasta год riigipiir граница keskkool Средняя школа töötama работать elanikud жители ilmakaar страны света pühad праздник riigid страны rukkilill василёк tunniplaan расписание уроков veetorn водонапорная башня Viljandi järv Озеро Вильянд...
1. kodulinn - 2. seltsiv - 3. linnavalitsus - 4. Vene vanasõnad - 5. värviline purskkaev - 6. Eesti kodakondsus - 7. lõputunnistus - 8. pärast kooli lõpetamist - 9. linnad - 10. rippsild - 11. sampoon - 12. suitsusaun - oa 13. käima - 14. Vene köök - 15. keskharidus - ee 16. pannkoogid (õhukesed) - 17. bussijaam - a 18. Vene muinasjutt - 19. emakeel - 20. infrapunasaun - 21. vigade parandus - o 22. vene keel - 23. Vene roog - oe 24. rukkilill - 25. vene salat - 26. sibul - 27. maakond - 28. pindala - 29. pesema - 30. teisel korrusel - Ha e 31. vene hing - 32. rahvused - 33. asutused - e 34. pirukas - 35. riik - 36. tunniplaan - oko 37. veetorn - 38. pelmeenid - 39. vihtlema - 40. valge roos - 41. vene saun - 42. rahvuslind - 43. rahvus - 44. suitsupääsuke - 45. seep - 46. omadussõna - 47. maakonnakeskus - a 48. raekoda - 49. Vene viin - 50. minema - 51. saun - 52. gümnaasium - 53
Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium ...
8 Located on the eastern shores of the Baltic Sea Läänemere ida kaldal asuma 9 Slightly Veidi 10 Border Piir 11 Border Piirnema 12 Seperate Eraldama 13 Swallow Suitsupääsuke 14 Cornflower Rukkilill 15 Limestone Paekivi 16 Part of the European Union Euroopa Liidu osa 17 Old Town Vanalinn 18 Medieval buildings Keskaegsed ehitised 19 The seat of Estonian government Eesti valitsuse asukoht 20 University town Ülikooli linn 21 Holidaymakers Puhkajad
(2 p raskem küsimus ilma vastusevariantideta) 2001 Millal on Rakket esmakordselt küla ürikutes mainitud? (1 p) a) 1564.aastal b) 1251.aastal c) 1870.aastal Mida on kujutatud Rakke valla vapil? (4 p värvide nimetamise eest 1 p, rukkilille eest 1 p, veepiiskade eest 1 p ja kui keegi oskab veel täpsemalt kirjeldada (näiteks värvide asetsus jms), siis 1 p ka selle eest) Vapp on sinise ja valgega. Valgel taustal on sinine rukkilill ja sinisel taustal on valged veepiisad. Millal avas Rakke Hariduse Selts Rakke Koduloo muuseumi? (1 p) a) 28. detsembril 2000.a b) 13.juunil 1999.a c) 25.novembril 2002.a
1. rukkilill - 2. Vene salat 3. sibul - 4. maakond - 5. pindala - 6. pesema , 7. teisel korrusel 8. Vene hing 9. rahvused - 10. asutused , 11. pirukas , 12. riik - 13. tunniplaan 14. veetorn 15. pelmeenid - 16. vihtlema - 17. valge roos 18. Vene saun 19. rahvuslind 20. rahvus - 21. suitsupääsuke - 22. seep - 23. omadussõna 24. maakonnakeskus 25. raekoda - 26. Vene viin 27. minema - 28. saun , 29. gümnaasium - 30. pannkoogid (p) - 31. kali - 32. Eesti Vabariik 33. toiduained 34. pirukad , 35. linnapea - 36. president - 37. õppima , 38. pealinn - 39. kalamari - 40. Hüva leili! - ! 41. õppeained 42. linna sümbol 43. eesti keel 44. elanikkond - 45. Viljandi järv 46. küüslauk - 47. Venemaa pealinn 48. rahvusvärvid 49. sööma , 50. kodakondsus - 51. kurgid - 52. rahvuslill - 53. vaatamisväärsused - 54. suupisted - 55....
Eesti riiklik ja rahvussümboolika Inimene ja ühiskond 4. klass Taimi Luik Paistu Põhikool Juhendaja Marika Anissimov RIIKLIK JA RAHVUSSÜMBOOLIKA Riiklik sümboolika Rahvussümboolika lipp rahvuslill vapp rahvuslind hümn rahvuskivi rahvuseepos LIPP • Sinine on taevas ja Eesti sisepinnalised järved • Must on meie rahva minevik, muld, mulgi mehe must kuub ja head tuld andev süsi • Valge näitab rahva püüdlust valge ja valguse poole EESTI SUUR RIIGIVAPP • kuldne kilp • kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi • külgedelt ja alt kaks allosas ristuvat kuldset tammeoksa LIPU KASUTAMINE • heisatakse riigi- ja rahvuspühadel • heisatakse päikesetõusul • langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00 ...
Rahvusvähemused Valgevenelased Asukoht kaardil Valgevene ümbritsevad Ukraina, Poola, Venemaa, Leedu ja Läti Valgevene Pealinn Minsk Rahvaarv umbes 10.3 miljonit Pindala 207 600 km2 Ainus diktatuurriik Euroopas President Aleksander Lukashenko Rahvuslill rukkilill Valgevene rahvusvappi nimetakse pogonjaks (jälitus) Võiduväljak, Minsk Eesti Valgevene suhted Eestil ei ole Valgevenega kunagi väga tihedaid suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi,
Liikmete arv: 1138 (10.09.2014) Motto: Mõistame, et maakera loodusvarud on piiratud ja nende efektiivsem kasutamine on võtmeküsimuseks lähiaastate majanduse arengus. Kasutagem seda kõike läbimõelduslt ja säästlikult! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Asustatud: 2000 Esimees: Mart Helme Ideoloogia : Rahvuslik konservatism Liikmete arv: 7682 (10.09.2014) EKRE logo on Eesti rahvuslill rukkilill (Centaurea cyanus), mis sümboliseerib meie põhiväärtusi – rahvuslikke huve ja traditsioonide püsimist. IRL Asustatud: 15. novembril 2006. Esimees: Priit Sibul Ideoloogia : rahvuslik-konservatiivne Liikmete arv: rohkem kui 9800 liiget Eesmärk: “Meie kestmine rahvana nii, et igaüks saab anda endast parima ja kedagi ei jäeta maha.” IRLi sümboolika
Eesti tutvustus, Haapsalu tutvustus ning konverentsiruumide tutvustus Eesti tutvustus Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti pealinn on Tallinn. Rahaühik on euro. Eestis on üle 1400 järve ning saari ja laidusid on ligikaudu 1500. Kõrgeim mägi on Suur Munamägi. Eesti rahvuslill on rukkilill ja rahvuslind on suitsupääsuke. Riigi keeleks on eesti keel. Haapsalu linn Kuurortlinn Haapsalu mõjub oma kauni puitarhitektuuri ning väljapeetud stiiliga justkui killuke teisest ajastust: väikesed kohvikud, kaunis rand ning Valge Daam ootavad tervise- ja kultuuripuhkajaid. Haapsalu on lääneranniku kuurortlinn ning kuulus oma ajaloolise õhkkonna, merenduse, sooja merevee, sõbralike linlaste ja tervistava muda poolest.
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada tuhat. Väidetakse, et eestis elab milion sada tuhat ja sellest töötab umbes pool. Tahaksin väita vastupidist, kuna pensioni ealisi on üpriski palju ja tööealised maksavad oma maksudest neile pensionit. Sureb
LÕHNAV LILLHERNES Lathyrus odoratus LÕHNAV LILLHERNES Lathyrus odoratus Taim pürib kõrgustesse ja kannab meeldiva aroomiga suuri värviküllaseid liblikõisi. Lillhernes on hea lõikelill ning neid võib lisada ka salatitele ja kaunistada toitu. Kasvab kuni 2,5 m kõrguseks. Taimed võib ette kasvatada või külvata seemned otse kasvukohale. Ettekasvatamiseks teha külvid märtsis-aprillis, avamaale võib külvata juba aprilli lõpus-mai alguses RUKKILILL Centaurea cyanus RUKKILILL Centaurea cyanus Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter. Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Õitseb juunist septembrini OHTENE MÕRSJALILL
President tohib olla kaks korda järjest. Meie eelmised presidendid on olnud Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Konstantin Päts. Eesti lipu värvid on sinine, must ja valge. Sinine tähendab taevast, must tähendab mulda ja valge inimeste püüdlemist õnne ja valguse poole. Eesti vapil on kaks kuju; suur ja väike. Suurt riigivappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti riigivapp kinnitati aastal 1925. Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim. Rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvuskivi on paekivi. Eesti on olnud mitmeid kordi võõrvõimuall. Eesti riigi alguseks on Muinas-Eesti, järgmiseks oli ta Vana-Liivimaa. Seejärel oli Eesti Rootsi võimuall, seda aega mil eesti oli Rootsi võimuall kutsutakse tihtipeale Vanaks heaks Rootsi ajaks. Siis oli Eesti Venemaa all. Venemaa all on Eesti olnud kõigekauem. Pärast Teist maailmasõda oli Eesti nõukogude okupatsiooni riik
Partei asutati 1999. aastal, kui liitusid vasaktsentristlik Eesti Pensionäride ja Perede Erakond (EPPE) ning agraarpartei Eesti Maarahva Erakond (EME) ja Eesti Maaliit(EML) Eestimaa Rahvaliidu esimees on Karel Rüütli. Rahvaliit on selline erakond, kes usub, et poliitikat võib teha puhaste käte ja heade mõtetega. Rukkilill meie rahvuslillena sümboliseerib usku eestluse elujõudu ja sellesse, et Eestis on võimalik ehitada üles õiglane riik, kus inimestel on hea elada igal pool. Eestimaa Rohelised Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutatiTallinas 25. novembril 2006
Marmokotro mägi Mangoky jõgi Eesti Rahvaarv: 1,4 miljonit Paikneb PõhjaEuroopas Peamised vaatamisväärsused: Palmse mõis, Peipsi järv, Toila Oru park, Tallinna vanalinn ja Valaste juga. Pildid Valaste juga Palmse mõis Legend Oli ilus päev ja inimesed Venemaalt jalutasid ümber maailma. Üks väga suur ja hiiglaslik venelane nimega Kalevipoeg oli ka ringi vaatamas. Seal oli ka üks hiiglaslik meri. Kalevipoeg leidis ühe tillukese lillekese ja pani sellele nime: Rukkilill. See oli sinine ja kena. Kalevipoeg võttis selle maast üles ja läks randa, mis asus mere kõrval. Ta viskas lille merre. See tegi väga palju lärmi ja Kalevipoeg sulges selle peale silmad. Ja kui ta need jälle avas, siis ta seisis jalgupidi Peipsi järves. Ta vaatas ringi ja sai aru, et ta leidis uue maa või õieti tegi. Ta pani sellele riigile ka nime Eesti. Ta oli nii õnnelik, et läks Eestisse lausa elama. Nüüd on Kalevipoeg Eestile väga tähtis mees. Austraalia
Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa:
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
Breznev Oktoobrilapsed, pioneerid, komnoored Majandusliku olukorra halvenemine Vene keele osatähtsuse tõstmine Pagulased välismaal, dissidendid 1985 M. Gorbatsov Eesti taasiseseisvumine 1988 ärkamisaeg, Rahvarinne, laulev revolutsioon 23.VIII 1989 Balti kett 20.VIII 1991 Eesti kuulutamine iseseisvaks riigiks 20.VI 1992 Eesti kroon, sent Võim kuulub rahvale, demokraatia Riigikogus 101 liiget Presidendid L. Meri, A. Rüütel, T. H. Ilves Lipp sini-must-valge Rahvuslill rukkilill, Rahvuslind suitsu-pääsuke, 2004 Eesti kuulub NATO-sse, Euroopa Liitu
õue. Õhus tundub kevadet, varane kuldnokk; Märts; sinikellukese surm; aprill; kannikene emale; väike lillemüüja; emadepäevaks, lõo pesa; pääsukeste tulek. Õielõikaja; kägu; linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ühiskonna õpetus referaat EESTI RIIK Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 Sisukord · Eesti riigist üldiselt · Rahvastik · Riigikord · Majandus · Riigikaitse · Eesti vabariigi sümboolika Eesti riigist üldiselt Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik pa...
1918. aastal pärast Eesti Vabariigi loomist sai Eesti rahvuslipp ka riigilipuks. Kogu järgneva ajaloo vältel on sinine, must ja valge olnud Eesti rahvusvärvideks (näiteks Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas). Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suure vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Riigivapp kinnitati 1925. aastal. Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal. Laulu
Oma raha on privilieeg, mida ei tohiks anda ära või kaotada nii lihtsalt. Euro on küll Euroopa liidu ühine tunnusmärk, aga isegi ilma eurota oleksime saanud rahus edasi olla. Eesti kroonil polnud isegi otsest devalveerimise ohtu, kuigi võrreldes euroga on viimane üks vägagi stabiilne raha. Loodetavasti oli euro kasutuselevõtmisel ka mõni tagumine eesmärk, mida lihtrahvas, siinkohal mina, ei tea. Jätkates positiivsemal toonil, siis Eestil on peale raha veel paekivi, rukkilill ja suitsupääsuke, seega kultuuri kadumine pole ohus. Nende asendamine muutuks juba märksa raskemaks pähkliks sealsetele kõrgematele organitele Toompeal. Minu kodumaa on hea paik elamiseks kõikidele inimestele. Multikultuursus on siin mingil määral levinud ja seda tolereeritakse. Siin on eri riikide saatkonnad, huviringid, klubid ja kõiksugused muud võimalused leidmaks kommunikatsiooni oma rahvuskaaslastega.
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
§ Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas § Pääsusilm § Harilik pärn § Nõmmliivatee § Harilik kellukas § Harilik ussikeel § Harilik varsakabi Harilik kuusk (Picea abies) Sugukond: männilised (Pinaceae) Igihaljas okaspuu, mille kõrgus kuni 30m.
Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma ...
seejärel oli see Weimari Vabariigi lipp. Vapiga lippu tohivad kasutada ainult valitsusasutused. Lipuvärvides vapi kollasel vapikilbil on kujutatud punase noka ja punaste jalgadega musta kotkast. Esimest korda on kuldsel kilbil kujutatud must kotkas olnud 13. saj. Saksa-Rooma riigi keisri Otto IV vapil. Hümn ,,Deutschlandslied" (,,Saksamaa laul"), sõnad August Heinrich Hoffmann von Fallersleben, viis Franz Joseph Haydn. Rahvuspuu on tamm, rahvuslill rukkilill ja rahvuslind valge toonekurg. Loodus Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised
Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Liigitus tekkimise põhjal · Paljasvili - PLOOM Rüüsvili - alumise sigimikuga, vilja moodustamisel osaleb ka õiepõhi SÕSTAR · Koguvili tekkinud ühe õie mitmest emakast, emakad ei ole kokku kasvanud VAARIKAS, RUKKILILL Liigitus viljatüübi põhjal VILJAKESTA KONSTISTENTS kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
..........................................9 Naistepuna .............................................................................................................................9 Teeleht .................................................................................................................................10 Palderjan ..............................................................................................................................10 Rukkilill ...............................................................................................................................10 Saialill ..................................................................................................................................10 NõmmeLiivatee....................................................................................................................10 Nõges...........................................................