Martin külastab Isebeli ema Martin räägib Märt Saaniga Martin läheb oma tütre juurde Kas sündmustest saab teha laiemaid üldistusi: ebavõrdne vanus, kaks üksikut inimest – võivad klammerduda üksteise külge, Inimene klammerdub igasuguste võimaluste külge, mis võimaldavad ummikseisust näiliselt pääseda, Suhted – ema ja tütar, isa ja tütar Mõned olulised motiivid teoses: 30 päeva, Ohvrilaev, kapsauss (surm, roiskumine, Isebel), takjad (Martini ja Isebeli suhe, klammerdumine, teeb haiget), Delose saar - „Laev on Deloselt tagasi jõudnud“ Romaani lõpp (mis mulje loob see teosest): Martin tunnistab tütrele kõik üles, kuid too andestab ja tundub, et isa-tütre suhe muutub paremaks. Lõpp on lootusrikas. Raamat Sokratesest jääb sellel hetkel pooleli. Martin õpid ennast paremini tundma. Sokratese teema tuleb uuesti sisse. Alguse ja lõpu seos
Seemned täiesti söödavad umbrohuks ei kasva, sest linnud söövad äa. Parthein kasvab seal kuus riis. 100a tagasi olla nedi soomes kogutud, nii, et müüdi poes mannana. Timut meeutab hirssi. Ei tohiks mürgised olla. Jalakas tooed seemned. Söödavad Künnapuu toored seemned söödavad. Õlirikkad seemned Õli ja palju kaoreid aga inimese jaoks otseselt söödavad tavaliset ei ole. Omane korvõielistele. Inimese jaoks söödav on pävalill aga ka ohakad, takjad ja võililled. Lisaks on omased ristõielistele: kapsas, naeris, kaalikad, rõigas, sinep, põldsinep, raps, merisinep, õlituder jne. Rapsi õli on algset kibe ja sinpjas sisaldavad väävliühendeid. Roosõielised (roosiõli eeterlikud õlid, kerged ja lendlevad). Õunapuu seemned sisadavad sinihappe ühendit mis muutub maos happega sinihappeks. Okaspuud neil on söödavad pähklid. Kõlbavad süüa kõik kuuse ja männi seemned.
Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Villa mahutavus- spetsiifilist mahtu teatud puhta villa massi kohta (cm3/g) ja see väljendub villkarvade erinevas mahu
kuigi on küllaltki jämedakiuline. Säsikihti omavate villkarvade hulk protsentides e. villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja .Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasutada, katkeb lõng sageli. Samuti
villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling- Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasu-tada, katkeb lõng sageli
- Silmarohud C- Kahjulikud- rikuvad loomakasvtust - Sinepitaimed annab piimale mõrka maitse - kapsad- maitse - kollakad maitse - Puju- maitse - Soolikarohi- maitse - Käpad (orhideed) - maitse - Sibultaimed- maitse - Väikeoblikas- maitse - Kullerkupp- maitse -Härgheinad- värvib piima - Lõosilm- värvib piima - Seljarohud- värvivad piima - Kress- liha rikuvad - Laugud- liha rikuvad -takjad- rikuvad lambavilla -Kroonohakad- rikuvad villa Mürgised, söömine tingib mürgituse või surma. Tavaliselt neid ei söö, võivad süüa kui ette niidetud ja varakevadel- kui ahmivad süüa rohelist. - Mürkputk- selleri lõhnaga, kahjustab kesknärvisüsteemi, kuivatusel mürgitus säilib. - Osjad- võivad põhjustada krampe, mürgisus kuivatusel väheneb - Tulikad- mürktulikas- põhjustavad limaskesta ja neeru põletiku, kuivatatult mõju kaob.
Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 53. Viljade levimise viisid. 1) iselevi- positiivne nähtus (hernes, malts) 2) välisjõududega 2.1) tuullevi 3) väikesed seemned 4) loomlevi 4.1) loomade küljes (takjad- viljakonnad levivad: teeleht) 4.2) tahtmatult loomade sees- heintaimede seemned(väikesed) 4.3) loomade sees meelitatult- lihakad viljad, lindlevi marjadega 4.4) teadlikult- seeme/vili söödav. Loom varub endale seda. Oravad tammetõrud. 5) vesilevi 6) inimlevi 54. Seeme kõrgemate taimede paljunemis- ja levimisorgan, milles taimeidu koos toitevarudega on ümbritsetud tihedatest kaitsvatest kudedest. Seeme areneb seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Funktsioon: paljunemis- ja
villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling-Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsed jäägid Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide hulk pestud villas on oluline seetõttu, et villa töötlemisel nende lisandite hulk küll väheneb, kuid nad jäävad ikkagi kedratud lõnga sisse. Kui rohkete taimsete lisanditega lõnga kudumismasinatel kasutada, katkeb lõng sageli. Samuti kanduvad need
annaabi.ee 
