Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka selle poolest, et see on läbivooluta järv karbonaatsete muldadega alvaritel sellist tüüpi järvi on Eestis vähe. Sinijärv toitub allikate kaudu põhjaveest, aga samuti valgala kevadisest sulaveest. Järve kaugnurgast lähtuv ojake voolab 50m lõuna pool olevasse Rohelisse järve. Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv
Yorkshire 1. Tugev kehaehitus, varavalmiv ja head lihaomadused 2. Eestis on kõige arvukam 3. Värvus on valge, pea on kerge, koon keskmise pikkusega 4. Kõrvad on ettepoole püstised Eesti maasiga (L) landrace Taani 1. Tugev kehaehitus, peen luustik, pea kerge, koon sirge, laup kitsas 2. Lontis kõrvad 3. Peekon 4. Pika kehaga siga Duroc Djurok (D) kanada 1. Ruuge punakast kuni pruunini 2. Suurekasvuline 3. Pika kerega, lontis kõrvad
*Toiduahele 3 peamist lüli: KONSUMENDID PRODUTSENDID DESRUENDID *Ökosüsteemi jagunemine elus ja eluta pooleks: elukooslus ja ökotoop *Liik: Igal liigil on oma leviala ehk areaal *Populatsioon: Ühisel terrotooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. *Populatsiooni arvukus: Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. *Populatsiooni tihedus: Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. *Dominantne liik: liik mile populatsioon on ökosüssteemis kõige arvukam. *ÖKOLOOGILISE TEGURI OPTIMUM: Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam *ökoloogilise teguri amplituud: intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda *õkoloogilise püramiidi reegel: iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10 % eelneva taseme biomassist. *Kasvav pop.: sündimus ületab suremuse *Kahanev pop.: suremus ületab sündimuse *Stabiilne pop.: SündimuS ja Suremu on ajaliSeS taSakaaluS
Kes nad on? Lennuvõimetud veelinnud Elavad enamjaolt Antarktikas 6 perekonda 17(20) liiki 2 välja surnud liiki (Waitaha pingviin, Cathami pingviin) Liigid Keiserpingviin on kõige suurem pingviinlane (90- 120 cm; 20-45 kg) Suuruselt teine on kungingpingviin (91-96 cm) Kääbuspingviin on kõige väiksem (30 cm, 1 kg) Kääbuspingviinid, Aafrika pingviinid elavad soojas Adeelia pingviinid on kõige arvukam pingviiniliik Keiserpingviin Kääbuspingviin Pingviinilised on… ... ülihästi kohanenud vee-eluga ja külmaga ... voolujoonelise kehaga, mida katavad soomusjad kattesuled, mille all on paks udusule kiht ... sarnase välimusega: seljasulestik on must, kõhusulestik valge … täiskasvanuna kuni 7 cm paksuse alusnaha rasvakihiga … väga seltsivad, nad elavad suurtes kolooniates (kuni miljon isendit) Liikumine
uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15) · Krillid võivad olla kõige arvukam loomaliik maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et nende parvi on isegi satelliidilt näha. · 1981.a Antarktikas, vähemalt 10 mln tonni. KRILLID · Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad
Abi Zeider 14. mail 1948. kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Esimesed andmed juutidest on 1333. aastast Tallinnas. Arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse Tallinna Uus sünagoog asub Karu ja Aedvilja tänava nurgal, moodustades osa tervikust, kuhu kuuluvad lisaks sünagoogile Tallinna Juudi Kooli hoone ja Juudi Kogukonna Keskus. Efraim Shmuel Kot on eesti pearabi. Abi Zeider sündis 31. augustil 1920 aastal Valgas lihtsasse juudi peresse kolmanda pojana. Juba tema lapsepõlveunistus oli vanema venna trompet, mida esialgu tuli proovida salaja. Omaenese pilli sai ta alles kahekümne ühe aasta vanuselt. Nii oli tegemist tõelise andega, mis puhkes õitsele muusikust enesest. Hiljem täiendas ta end selliste sil...
suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne. LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas. Arvukam neis on pärisgekolaste alamsugukond, kuhu kuulub üle 500 kogu maailmas esineva liigi. Lõuna- Euroopas elab näiteks sellesse alamsugukonda kuuluv Türgi majageko. KAITSE: Gekosid esineb kogu maailmas, nad on kergestiohtavad loomad ning inimesele ohtu ei kujuta. Enamuse gekode jaoks peitub oht nende looduskeskkona hävimises.
Lootis kohavahetusega pääseda depressioonist. Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini).
Ämblikud Üldist infot · Ämblike on umbes 35000 liiki · Väliselt eristab ämblikke putukatest jalgade arv: ämblikel neli ja putukatel kolm paari. · Meie aedades elab palju eri suurusega ämblikke: väikestest hüpikämblikest suurte huntämblikeni. · Kõige tuntum ja arvukam on harilik ristämblik. Saagi püük · ämblikud on röövloomad · Suurem osa ämblikke püüavad saagi võrku · leidub ka neid, kes peavad jahti · krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad passimisstrateegiat Nägemine · nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik · paremini näevad päevase eluviisiga liigid · neil on kaheksa lihtsilma · eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte objektide liikumist · parimad nägijad on hüpikämblikud
I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
jt. usundeid. Juudid asusid alates 13. 12. sajandist eKr paiksete põlluharijatena Palestiinas. Kui osa juute maa vallutamise järel 6. sajandi eKr algul viidi sunniviisil Babülooniasse, sai alguse nende hajumine teistele maadele (diasporaa). Babülooniast lähtusid Pärsia, Kesk-Aasia, India, Hiina, Väike-Aasia, Kaukaasia ning Jeemeni vanad juudi asundused. Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi kogukond tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. Väga paljud silmapaistvad teadlased ja ühiskonnategelased on juudi taustaga, s.h. Niels Bohr ning Albert Einstein. Juutide muusikapärandi tähtis osa on vaimulik muusika, täpsemalt Piibli salmide laulmine
Roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas seitsmele künkale rajatud rooma riigi elanikud . etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas , kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria . foorum turuplats Roomas , mis rajati pärast küngastevahelise soo kuivendamist . patriits rooma riigi kodanik , kes võis astuda riigi ameteisse ja pääseda senatisse . pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu
kaubitsemisega, rikkamad liigkasuvõtmisega. 14. ja 15. sajandil sunniti juute asuma linnades eraldi kvartalitesse või linnaosadesse - (getodesse). 17. 19. sajandi revolutsioonide järel hakati Lääne-Euroopas juutidele tehtud kitsendusi järk-järgult kaotama. 18. sajandi lõpul elas kõige rohkem juute Poolas. Poola jagamistel sattus suur osa neist Vene riigi alluvusse, kus nende õigusi korduvalt kärbiti. Eestis on juutidest esimesi andmeid 1333. aastast Tallinnas, arvukam juudi koloonia tekkis aga alles 19. sajandi algul Poolast toodud alaealiste sõjaväekasvandike, sõdurite ja rändkaubitsejate kaudu. Suur osa Eesti juute rändas tagakiusamise tõttu 19. sajandi lõpul Ameerikasse. 1934 oli Eestis juute 4434, 1959. aastal 5436. 1941. aasta juulist detsembrini mõrvati kõik Eestisse jäänud juudid, kes ei suutnud või ei soovinud Saksa okupatsiooni eest evakueeruda vanglates, Harku rabas, Tartu
kõige rohkem segametsad, hõredad kuusikud ja palumännikud. Tihedat metsa ja võsa ta väldib, sest ta käib tihti maapinnal toitu otsimas ja tihedas metsas võivad oksad tegevust aeglustada või segada. Metsvint on levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Talvitumisalad asuvad Vahemere maades ja Atlandi ookeani idarannikul. Metsvint on Eesti 7 kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,72,2 miljonile paarile, talvist arvukust 1001000 isendile. Teistel andmetel pesitseb Eestis 23 miljonit metsvinti. Ta on Eesti kõige rohkearvulisem laululind. Kogu Euroopas elab metsvinte 130240 miljonit paari. 2.2 Igapäevane elu Metsvint liigub maas kiirete kergete hüpetega või kõndides. Rohkem tegutseb ta siiski puu otsas, kus on tema pesagi. Metsvint lendab kiirusega kuni 50 km/h. Metsvint kohaneb
vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja Ühiskonna- spatiaatide suhtes andami-ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000 kihid sõjaväekohustuslikud Orjad: 200 000 Heloodid alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas olid orjad, harisid spartiaatidele kuuluvat maad, kõige arvukam grupp riigi elanike seas Kodaniku- Spartiaadid Vabad meessoost täisealised põliselanikud, õigused kodanike osatähtsus suurem kui Spartas Rahvakoosolek e apella: kuulusid Rahvakoosolek e eukleesia osalesid spartiaadid, otsuse langetamisel kodanikud, kogunes iga 10 päeva tagant, kohal
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
Sparta ühiskonna korraldus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid peroigid (need, kes elavad ümberringi), kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõijaväekohustuslikud mittekodanukud. Masseenia alistatud elanikest said aga heloodid spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas, spartiaadid aga moodustasid vähemuse. Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustuseid. Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste rpartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia. Peale selle valiti igal aastal kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Efooride mõju Sparta riigis oli väga suur
mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K.Marx- 2põhiklassi:konfliktiteooria/ 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis 3)M.Weber "protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 4)E
See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks. Ta jaguneb kogu klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja hülgab peenhäälestuse. Teda ei aksepteeritud ja 25 aastat pärast ilmub samanimeline kogumik, mis samuti heidetakse kõrvale
12. Mis on Superi karjäärietappide teooria põhiseisukoht? Inimese eneseanalüüsi ja positsioneerimise oskus paraneb aja jooksul läbi isikliku kogemuse. 13. Mis on karjääriplatoo? Karjääriplatoo on olukord, kus inimese edasine tööalane areng on väga aeglane või olematu. 14. Mis on karjääri sigmoidkõvera põhiseisukoht? Jätkuva karjääri aluseks on oskus alustada uut muutust enne, kui olemasolev töösuhe hääbub. 15. Mis põlvkond on praegu Eesti tööjõuturul kõige arvukam? Millised on selle põlvkonna ootused ja põhiväärtused? Generatsioon X. Põhiväärtuseks on eneseteostus. Paistavad silma ettevõtliku mõtteviisiga, on edukad olukordades, kus avaneb võimalus iseseisvalt mõelda ning ootavad töö ja eruelu vahelist tasakaalu. 16. Mis põlvkond on 10a pärast Eesti tööjõuturul kõige arvukam? Millised on selle põlvkonna ootused ja põhiväärtused? Milleeniumi põlvkond. Püüavad ühendada töö- ja eraelu sellisel viisil, mis
Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised ühe taime täielikult paljaks sööma, arvukam populatsioon aga tühejendab põllu mängleva kergusega. Kartulimardikas eelistab kartulilehti, ent toitub ka muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii kiiresti, et talle ei mõju isegi kõige kaasaegsemad kahjurite vastu võitlemise meetodid
Põllumjanadus: kolmeviljasüsteem, küla põldude siiludeks jaotamine, adramaa. Tähtsaks võib pidada mehaaniliste veskite ehitamine(vesiveskid). Viljakasvatuse osatähtsus suurenes. Tööloomadena kasutati härgi, hobuseid. Mõisates kasvatatai vähem loomi või mitte üldse. 1315.a suurim viljaikaldus. Külm võttis ära enamus vilja, tõsteti selle hinga, paljud surid nälga(kogu Kirde-Euroopas) 7. Talupoegade kategooriad Adratalupojad kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes. Makse ei maksnud Vabatalupojad olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas Vabadikud - maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad
ülapool on üldiselt hall, ookrivärvi märgistega. Õla sulgede ja suurte tiivakattesulgede välislabadel on suured valged laigud. Hoosuled on hallikaspruunid, heleda põhimustri ja ookerja varjundiga. Tüürsuled on hallid ookrivärvi vöötide ja peente tumedate hallikaspruunide tähnidega. Keha alapool on valkjas tumedama prunikashalli vöötidest ja triipudest koosneva mustriga. See on maskeerimisvärvus, mis peab meenutama puukoort. Kodukakk elab Eestis aastaringselt. Kodukakk on arvukam mandri-Eesti lääneosas ja saartel. Eesti idapoolses osas on liigi levik veidi hajutatum ja mosaiiksem. Erakordselt karmid talved võivad lindudele saada saatuslikuks. Kodukakk on väga pesapaigatruu lind. On teada parke, kus linnud on ühtejärgi elutsenud üle kolmekümne aasta. Peale parkide pesitseb kodukakk ka põlispuudega kalmistutel ja mujal kultuurmaastikul, kus leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsaid puid. Kodukakule on sobivaimaks pesapuuks pärn paikadest
veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Eestis on kõik 3 sisalikuliiki looduskaitse all.
Bachi teadaolev pärand siseldas 500 teost,oalju käsikirjade kaudu,muusika jagub kõikidesse zanritesse või ooperid.Vokaalmuusikas domineerivad vaimulikud suurvormid.Jõuluoratoorium maailmakuulus.Missasid on 5,4 lühikesed,aga tuntuim h-moll on 24 osa.Valminud passioone 2-Matteuse ja Johannese. Kandaate on Bachil kõige arvukamalt,umb 220,vaid 20 neist on ilmalikud:kohvikandaat,talupojakandaat,jahikandaat,ülejäänud kõik vaimulikud kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni.Oma reformi tõestab ta 2 kogumikuga: hästi tempereeritud klaver
Tööleht 24 Talupojad Rootsi ajal. Õpik § 16 Kordamine. Mis on mõis? Mõis on suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuuluvad väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Millised talupoegade kategooriad te teate? Talupoegade kategooriad Adratalupojad – kõige arvukam kiht, töövõimet arvutati adramaa harimisvõimsuses Üksjalad - Peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Teonorm oli väiksem. Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku Maavabad talupojad – Üksikud muistsete eestlaste järeltulijad, kelle kohustus oli teenimine feodaali ratsaväes Mis on adramaa? Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13
Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks. MARDIKALISED Mardikad on kõige mitmekesisem ja arvukam putukarühm. Nende hulgas on röövputukaid, kõdu- ja taimtoidulisi, parasiite ning raipesööjaid. Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neist enamik on maismaalised, kuid osade mardikate elutegevus on seotud ka veekeskkonnaga. Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad, millega nad kaitsevad puhkeajal lennutiibu ja tagakeha. Lendamiseks kasutavadd nad kilejaid tagatiibu.
a. kooperatiivi kohta. b. aktsiaseltsi kohta. c. mittetulundusorganisatsiooni kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. __c_ 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. _d__ 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. _d__ 10. Kui sa ostad ettevõtte aktsia, siis a. sa ei riski oma raha kaotamisega. b. võid kindlalt loota, et saad tagasi rohkem raha, kui aktsiasse investeerisid. c. sa ei saa firma kasumist tulevikus mingit osa. d. sa ei saa kaotada rohkem raha, kui aktsia ostmise peale kulutasid.
Teadlased väidavad, et kogu maailmas onolemasligi 200 erinevat liiki vihmausse. Eestis on olemas 13 liiki : Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste järgi, mida palja silmaga ei näe. Harilik mullauss- kuni 17 cm, meie kõige arvukam liik. Roheline mullauss- kuni 85 mm, eelistab niiskemaid looduslikke muldi. Roosa mullauss- kuni 15 cm, nii haritavates kui looduslikes muldades. Piimjas soouss- 18 cm, looduslikud niisked mullad. Sinakas soouss- kuni 18 cm, seni leitud vaid Tallinna Botaanikaaia mullast. Nelikant- kalduss- kuni 67 mm, elab märjas mullas, veekogude kallastel, ka madalates mageveekogudes. Kaheksakant-kõduuss- kuni 6 cm, elab ainult metsakõdus. Peen kõduuss- 6 cm, elab kõdus ja vahel mullas.
a. ta ei ole mittetulundusorganisatsioon. b. tal piiratud eluiga. c. tal ei ole liikmeid. d. ta tohib emiteerida aktsiaid.. c 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu ainukesena aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. A 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid. B 10. Kui sa ostad ettevõtte aktsia, siis a. sa ei riski oma raha kaotamisega. b. võid kindlalt loota, et saad tagasi rohkem raha, kui aktsiasse investeerisid. c. sa ei saa firma kasumist tulevikus mingit osa. d. sa ei saa kaotada rohkem raha, kui aktsia ostmise peale kulutasid. C 11. Ettevõtte ülesanne ei ole a. omanike sissetulekute tagamine; b
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria
vanemate nõukogus vastu võetud otsused. Sparta ühiskond Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond – spartiaadid. Nende õiguseks oli osaleda riigi valitsemises. Riigi ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik elanikke oli peroigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväe kohustuslikud mittekodanikud. Peroigide tegevusalaks oli põlluharimine, käsitöö ning kaubandus. Heloodid olid kõige arvukam grupp riigi elanike seas. Nad olid orjad, kes spartiaatidele kuuluvat maad harisid. Sparta kasvatus Suurt tähtsust omistasid spartalased laste kasvatamisele. Oluline oli kasvatada tulevastes sõjameestes ühtsust, lojaalsust ja ohvrimeelsust Sparta ees. Arstid vaatasid kõik vastsündinud poisslapsed üle. Vigased, haiged ja liiga nõrgad lapsed jäeti mäenõlvale surema või visati kaljult alla. 7-aastaseks saanud poisid võeti vanematelt ära ning neid kasvatati koolides, kus
Kahjuks selline rahvaste ühte sulandumine toob kaasa eri rahvaste kultuuride hääbumise. Erirahvused poleks arvatavasti nõus oma riigikeelest loobuma ja isikupära kaotama kuidas saakski otsustada, milline keel peaks saama ühiseks keeleks. Kui võtaks aluseks, et juba niigi palju räägitakse maailmas inglise keelt ja see võikski saada ühiseks, siis ma julgen arvata, et näiteks kasvõi hiinlased ei oleks sellega kunagi nõus, sest nad on maailma kõige arvukam rahvas ja seetõttu võib-olla peaks just hiina keel olema kõige sobilikum ühise keelena kui juba nii suur hulk inimesi ühiskonnast seda räägib. Taoline arutluste ja vaidluste jada jääkski kestma. Niisuguse valiku tegemine oleks keeruline ja sünnitaks hoopis asjatuid vastuolusid, sest kõik rahvad peaksid just oma riigikeelt kõige sobivamaks, mistõttu ei saaks mitte kunagi terve maailm rääkida ühte ja sama keelt, kuigi kommunikatsiooni seisukohalt oleks see väga mugav
...........................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 LISAD..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lehtpuud on maailma kõige arvukam ja mitmekülgsem puuderühm, kuhu kuulub enam kui 10 000 liiki. Paljudel on laiad lamedad lehed ning nad on heitlehelised, s.t nende lehed langevad sügisel või kuivaks aastaajaks. Lehtpuud kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Neil on õied, mis pärast viljastumist arenevad vilja sees olevateks seemneteks. Ainult kõige vastupidavamad suudavad võistelda okaspuudega külmas kliimas ja kõrgetel mäenõlvadel, kuid mujal domineerivad metsades laialehelised puud, seda eriti niiskes troopikas.
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
.... lk. 9 TROMBOONI KROON ............. lk. 9 Kokkuvõte ...............................................lk. 10 Kastutatud kirjandus .................................lk. 11 Lisa1 ......................................................lk. 12 Lisa2 ..................................................... lk. 13 Lisa3 .................................................... lk. 14 2 Sissejuhatus Puhkpillide perekond on arvukam kui keelpillide perekond. puhkpille valmistatakse kas puust või vasest (ka mõnest muust metallist). Selle põhjal, mis materjalist on puhkpill valmistatud, jagunevadki nad kahte rühma: puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid. Põhimõteliselt on kõik puhkpillid torud, millesse puhutakse. Neis teeb häält toru sisse jääv õhusammas, mille mängija paneb pilli puhudes võnkuma. Suurematel ja madalama häälega puhkpillidel oleks toru
kuid on võimalik täiskogu otsusega luua eri-, uurimus- ja probleemkomisjone. Saadiku võimalus mõjutada otseselt otsustamisprotsessi ja käituda vaba mandaadi järgi sõltub suuresti parlamendi suurusest. Väiksema parlamendi puhul on saadiku vabadus suurem ning võimalus kaasarääkimiseks on parem. Võrreldes käsitletud riike, piirab kõige rohkem saadiku tööd Poola. Saadikutel on seega võimalus mõjutada otseselt ja kaudselt parlamendi tööd. Ning ilmselgelt sunnib arvukam liikmeskond piirama saadiku vabadusi. Arvan, et saadikute vabadusi tuleks mingil määral piirata, et nad ei saaks vaid oma arvamusi läbi suruda ning enda poliitikat ajada. Keit Kallas
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega.
Maailma keskmine näitaja on vastavalt 0,2% ja 0,9%. Riikide järjestuses asub Afganistan oma nakatanute protsendiga 167.kohal Seega võib järeldada, et Afganistanis ei ole väga tõsiseid probleeme AIDS-iga. 8. Rahvastikupüramiidid: a) 2010.a rahvastikupüramiidi iseloomustus: · laste osatähtsus (0-15) on väga suur · poisse ja tüdrukuid on peaaegu võrdselt · sündimus on viimastel aastakümnetel väga kõrge · kõige arvukam ongi 0-4 aastaste vanuserühm · nooremaid tööealisi on rohkem kui vanemaid · üle 65-aastaste osakaal on väga väike b) muutused, mis leiavad aset aastaks 2025: · laste osatähtsus suureneb veelgi · sündimus tõuseb veelgi · noorte osatähtsus (15-30) suureneb oluliselt ja ka vanemaid inimesi (30-40) on rohkem · üle 65-aastaste arv kasvab õige pisut nagu ka keskmine eluiga c) vanuseline jaotus:
Bioloogia kontrolltöö materjal Ökosüsteem ja seda iseloomustavad näitajad Ökosüsteem on isereguleeruv tasakaalustatud tervik, kus toiduahelate ja aineringete kaudu on omavahel seotud organismid ja neid ümbritsev keskkond. Ökosüsteemi iseloomustavad näitajad: 1. Ökosüsteemi liigiline koosseis 2. Liigi rikkus (erinevate liikide arv) 3. Dominant-liik, mille populatsioon ökosüsteemis on kõige arvukam. 4. Produktiivsus – ehk tootlikkus biomassi (taimede) juurdekasv aja jooksul. Toitumissuhete põhjal organismide jaotamine Toitumissuhted ökosüsteemis: Toitumissuhete põhjal jaotatakse orgnismid troofilistele tasemetele: Troofiline tase - iga järgneva toiduahela lüli 1 Tootjad ehk produtsendid Toodavad orgaanilist ainet kogu ökosüsteemi jaoks näiteks: taimed, vetikad - fotosüntees 2 Tarbijad ehk konsumendid Tarbivad taimede poolt toodetud orgaanilist ainet
Põllumajandus ja linnad keskajal 1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5
kogu lahes levinud ahven.Peaaegu sama laialt olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse 5 ja mõõtmete suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem suurte särgede peamist toitu molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes (haug, viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud. Seirepüükide andmetel vähenes ahvena arvukus Matsalu lahes ajavahemikus 1993--99 umbes 10 korda
suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada. Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne. Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.)
peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Talupoegade õigused ja kohustused: Kohustused: Viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rühmad · Adratalurid - kõige arvukam punt, nende maade suurust ja majanduslikku kandevõimet hinnati adramaades. Kõikusid oma suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides, seda enam, et adramaagi oli varieeruv ühik. Ühes piirkonnas adratalud tavaliselt ühesuurused. Eramaade adratalud tavaliselt väiksemad kui läänistamata maade omad. · Maavabad - olid isiklikult vabad ja said oma talu tavaliselt läänikirjaga. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma raha ehk rekoginitsiooni
Adratalupoeg omas majapidamist ääremaa, tegi nädalas ühe jalapäeva tegu (maaisandale või läänimehele maksis andameid ja teokoormiseid, maa kandevõimet mõõdeti adramaades) Maavabad omas talu läänikirja alusel, teenis feodaali ratsaväes Vabatalupoeg teotööst vaba, tasus maa eest rahas Üksjalg tasus maa eest oma tööloomade ja inventariga Kirikukihelkonnad olid poole väiksemad Muinaseesti kihelkondadest. ÕIGE Maarahva hulgas oli kõige arvukam kiht üksjalad. VALE Pärast reformatsiooni 1517.a. hakati kirikus jutlusi pidama ladina keeles. VALE Tallinna raad koosnes eranditult "Suurgildi" liikmetest. ÕIGE Maaisandad ja nende valdused: Taani valdus Harju-Viru (Taani kuningas);Liivi Orduriik (ordumeister);Tartu piiskopkond (piiskop);Sääre-Lääne Piiskopkond (piiskop). Linna tunnuseks on linnamüür ja linnaõigus Lübecki linnaõigus (Tallinn, Rakvere, Narva); Riia linnaõigus (Tartu, Uus-Pärnu);
Need kuuluvad tsüklitesse, või on üksikud. Tekstide autoriteks on H.Heine, JW Goethe, F Schiller, lord Byron. 2 tuntud vokaaltsüklit ,,Naise elu ja armastus","Poeedi armastus" Sisult ühendab neid tragöödilise hingeelu ja õnnetu armastus. Tuntumaid üksiklaul on ,,Kaks grendeeri". Sümfooniline muusika sisaldab 4. sümfooniat. Väga populaarsed on orkestri avamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herman ja Dorothea. Kirjutanud3 tsello ja viiyulikontserti. Tävapärasest arvukam on kammermuusika valdkond: triod, kvartetid, sonaadid, ja muu analoogne. Kirjamehena on avaldanud monograafia Gesemmelte Sehriften über musik and muriken. MENDELSSON 1. Orantoorium Paulus Nicht aben ihm allein (kordab laulus) 2. Muusika Shakesperare draamale Suveöö Unenägu IV pulmamarss 3. Oratoorium ,,Elias"- wirf dein Anliegen anf den Hern (kordab laulus) 4. 5. Sümfoonia ,, Reformatsioon" II osa. (lõbus tatata, tatatat) 5
Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele. Kuressaare tekkis linnana lõpuks. 3) Aastast 1583 kuulusid Rootsile Põhja-Eesti alad ning hiljem, aega kus ta omandas ka teised alad, tuntakse Rootsi ajana. Rootsi alasid tunti Eestimaa Hertsogkonnana ning see oli jagatud Harju-, Lääne-, Viru- ja Järvamaaks ning ka Hiiumaa kuulus sinna alla. Maa oli jagatud 1/5 riigimõisadele, 4/5 eramõisadele. * Õige/Vale: -) Õige Adratalupojad = arvukam osa keskaja talupoegkonnast. -) Vale Vana-Liivimaa adelkond = ordu aladelt. Õige = Taani ja piiskopkondade aladelt. -) Vale Jungingeni armukirjaga nõrgenes vasallide seisund. Õige = tugevnes. -) Õige Eesti linnad said jõukaks vahendades kaubandust Venemaaga. -) Vale 1421, kui tulid Maapäevad, lõppesid vastuolud ja sõjad Vana-Liivimaa riikide vahel. -) Vale Mõõgavendade ordu tegutses kuni Liivi sõjani.
Viimased koetakse pikema aja jooksul ja ebasoodsate välistingimuste korral ei hukku mitte kõik marjaterad ja vastsed. Ülejäänud aga, sattudes sobivatesse tingimustesse, saavad anda küllaldase järglaskonna. 3. TURSK massiivse süstja kehaga kala, keda iseloomustab3 seljauime ja 2 pärakuuime olemasolu ning alalõual paiknev poise. Tursa levila hõlmab Läänemere avaosa, vähemal määral esineb teda ka külgnevates lahtedes. Kõige arvukam lõunaosas. Elab põhjalähedastes külmemates veekihtides. Läänemeres hoidub ta peamiselt kihtidesse, kus temperatuur on alla 6 kraadi. Noore tursa peamiseks toiduks on väiksed põhjaloomad. Suguküps tursk toitub mitmesugustest koorikloomadest ning kaladest. Tursk on väga ablas röövkala. On välja arvutatud, et tursk võib päeva jooksul ära seedida toidu hulga, mis ulatub ta enda kaaluni. Tursa kudemiseks sobivad tingimused esinevad
tegema. q) raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Adratalupoeg pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormist. Kõige arvukam kiht. Vabatalupoeg ei pidanud teotööd tegema, vaid maksis oma koormised rahas Bürgermeister rae vanema liikme või linnapea ametinimetus Raad linna võimuorgan Linnaõigus-juriidiline dokument keskajal, mis fikseeris linna olemasolu. Linnafoogt maahärra esindus rae juures Jungingeni armukiri-1397. aastal Saksa Ordu kõrgmeistri Konrad von Jungingeni poolt välja antud akt, mille järgi said Harju-Viru vasallid oma mõisaid pärandada viienda põlveni, ka naisliini pidi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
