Hobustel võib surma põhjustada juba 30 g kuivi lehti. Esmalt tekib tugev põletus suu ja kurgu limaskestadel, siis peapööritus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, verine väljaheide. Rasketel juhtudel tekib erutusseisund, kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, tekivad hingamishäired ja nõrkus ning teadvus kaob. Koort ja vilju kasutatakse meditsiinis, näiteks reuma ravimisel. 2. Mürkputk - Cicuta virosa Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna
peristaltikat; Normaliseerib söögiisu; B2 Silmade väsimuse Kasvu maks, pärm, Vitamiinid Alkohol, vähendamiseks ja pidurdumine, täisteratooted A ja B1, kohv, normaalse nägemise seedenõrede , piimatooted, niatsiin suitsetami tagamiseks; eritumise rohelised ne, stress, Naha, limaskestade, vähenemine, taimeosad, rafineeritu tervete küünte ja juuste silmade munakollane d terviseks; valgustundlikku ja kaunviljad. süsivesiku Vajalik antikehade s tega tootmiseks; liialdamin Rakuhingamiseks; e
liigub vett läbi oma keha pumbates Okasnahksed Tsüstiidid ehk merikerad (Cystoidea) Kuna nad on välja surnud siis puudub nende kohta info. Lameussid Männi-laguuss (Bursaphelenchus xylophilus) Toitumine- vaigukäigu epiteeli rakud, seentest Ceratocystis spp. ja Ophiostoma spp. Elukoht- puude peal, meelsasti mänd Liikumine- liigub nagu tavaline uss Rõngussid Harilik vihmauss (Lumbricus terrestris) Toitumine- lagunevad taimeosad Elukoht- Maa sees, maapinna lähedal Liikumine- liiguvad nagu tavalised ussid Tänan kuulamast!
● Õitseb mais, juunis Millist taimeorganit ravimina kasutatakse? ● Õisi, lehti, risoomi ja juuri. Kogutakse õitsemise ajal (juurt võib korjata krvadel ja sügisel) Kogumine ● Korjata tuleb kevadel või sügisel ● Hommikul või päeval ● Korjata sealt, kus liiki on massiliselt ● Korjata õhku läbilaskvasse kotti Säilitamine ● Säilitatakse paberkottis, klaasnõudes või kadtides, mis lasevad õhku läbi ● Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: õied 2...3, lehed 2, viljad 2 aastat. ● Kauemaks riiulile unustatud taime toime on nõrgenenud ja taim ise vananenud
Kobras - rohttaimed ja puukoor. Lagrits - putukad, teod, väikesed selgroogsed, taimede seemned. Pähklinäpp - pähklid, tammetõrud, marjad, putukad kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning
kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sõbrad ka kohal ·Mulle maitsevad orgaanilised jäätmed riknenud liha, puuviljad ja väljaheited. Minu söömaaeg ·Ma pole võimeline toitu närima, Mul on toitumiseks imikärss. Selletõttu söön ma vaid vedelat toitu. ·Minu söögiks on väljaheited, riknev liha ja kõdunenud taimeosad. Need juba ongi vedelad. ·Mulle meeldib ka suhkur. Sellele pritsin sülge peale ja see muutub vedelaks. ·Sülge pritsides oksendan ka natuke poolseeditud toitu, nii levivad väga hästi ka haigused. Minu Areng · Paljunen siis kui kliima on vastav ·Munen 900 muna, 100200 kaupa ·Elu jooksul munen kuni 2000 muna ·Munast täiskasvanu isendini 1 nädal, külmas kliimas kauem Käisin fotograafi juures
Kärbsed Henri Hiiend Keiro Lukk 8.b Iseloomulikud tunnused Kärbsed on aktiivsed vaid päevasel ajal. Pikkus: 6-8 mm. Emane on isasest suurem. Tundlad on enamasti lühikesed ja koosnevad vaid mõnest lülist. Keha on kaetud hõredalt paiknevate harjastega. Suured liitsilmad. Ainult 2 tiiba Toitumine Kärbes pole võimeline toitu närima. Suiste asemel on tal imikärss. Sööb ainult vedelat toitu. Peamine toit-väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad. Sigimine Paljuneb kui kliima on vastav. Kehasisene viljastamine. Emased munevad 100-120 muna. Elu jooksul muneb emane kärbes kuni 2000 muna. Arengutsükkel 1. Munad: Emased munevad 100-120 muna lagunevatele orgaanilistele ainetele, millest vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala.
Mürgised on kõik taime osad. Mürgituse tunnused: okste söömisele järgnevad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, peavalu, krambid, verine kõhulahtisus, südame-, neeru- ja maksatalituse häired, pupillide laienemine, võib tõusta palavik ning esineda nägemishäireid. Raskematel juhtudel võib mürgitus lõppeda surmaga. Taxus baccata(harilik jugapuu), Taxus cuspidata(ida-jugapuu), Taxus x media(värd- jugapuu). Mürgised on eelkõige jugapuu okkad ja seemned, kuid ka ülejäänud taimeosad(va viljaliha). Nad sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini, peale selle veel melosiini ja efedriini, mis on vähem mürgised. Seemnerüü (arill) on magusamaitseline ja aromaatne ning pole mürgine, kuid seda ei tohiks siiski süüa, sest kogemata võib alla neelata ka mürgiseid seemneid. Mürgistusnähud ilmnevad paari tunni jooksul ja algavad tugeva oksendamisega, millele järgnevad valud maos. Tekib kõhulahtisus ja peapööritus, pupillide laienemine ja teadvusetus.
· Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis
produktid ape, H sünteesitakse 36 ATP-d NAD H-aatomid H aatomid liidetakse NADH2 molekulid liidetakse NADH2le. Tekib 10 vabanevad H NADile, NADH2 aatomitest 2NADH2 kasutatakse ära hingamisahelas Hingamine Fotosüntees Kõik organismid Rohelised taimeosad Mitokondris Kloroplastides Ei vaja valgust Vajavad valgust Dissimilatsiooniprotsess Assimilatsiooniprotsess Lähteained: glc + O2 Lähteained: CO2 ja H2O Tekib CO2 ja H2O Tekib glc ja O2 Eesmärk: energia (ATP) Eesmärk: toota orgaanilist ainet (glc)
ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi Looduses puhtal kujul ei leidu Hea elektrijuht Massi poolest levinuim metall paljudes loomades Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Kare vesi Kasutatud allikas http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4 teema/loodus/kaltsium.htm
labidaga lahti lüüa, et see moodustaks omaette juured ning alles mõne aja pärast üles kaevata ja ümber istutada. Arvestama peab sellega, et iga juurejupp, mis jääb mulda võib anda uusi taimi.(piparmünt) Risosoomidega püsikute jagamine Kaevata aiahargiga üles, puhastage muld ümbert ära. Tükeldage risoom nii, et igale eraldi juureosale jääks alles juurmiste lehtede kimp ja tükike risoomi. Õisikuvarrega taimeosad visake minema, annavad harva uusi taimi. Kasutatakse lõikamiseks teravat nuga. Kärpige narmasjuuri poole peale. Eemaldage kuivanud lehed, lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad
kasvuks, kaltsiumi hõrenemine. imendumiseks. E Taimsed õlid, Organismi Väheneb ajuripatsi pähklid, seemed. kaitsesüsteemis. hormoonide sekretsioon. K Rohelised Vajalik vere Hüübivushäired, taimeosad ja õlid. hüübumiseks. sinikad, verejooksud. P tsitruselised Reguleerib Kergesti rakukesta külmetamine, läbilaskvust. veritsevad huuled. 4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks?
Mugul- ja köögiviljad Koostaja: Ees- ja perekonnanimi Mugulviljad Kartul Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: parasvöötme kliima, talub kuni 29° C, säilib 3-5° C, sademed. Suuremad kasvatajad: Hiina, Euroopa. Muud huvitavat Kartul on oluline C-vitamiini allikas. Kõik taimeosad sisaldavad mürgist glükoalkoloidi solaniini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bataat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, soojad ja liivased mullad, mulla temperatuur peab olema 2530°C, õhu temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C.
• Vitamiinsed on K1 ja K2. K1 leidub taimsetes produktides ja kalaõlides, K2 sünteesivad peensoole bakterid • Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini ka organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Allikad Päevane vajadus • K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. • Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. • Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. Biofunktsioonid • Osaleb verehüübimisel • Osaleb luukoe moodustamisel, parandab liigeste tööd. • Neerude ja platsenta valkudes • Glükoosi ainevahetuse protsessis vajalik Vaegus Liig
Leemurid Nimetus: katta Liikide arv: 1 Sugukond: Lemuridae Selts: Primates (esikloomad) Tüvepikkus: 39-46 cm (lisaks kuni 60 cm saba) Täiskasvanu kaal: 2,3-3,5 kg Levik: Lõuna-Madagaskar Elupaik: troopikametsa puudel, osaliselt maapinnal kõrges rohus Toit: puuviljad, lehed, muud taimeosad, harvemini putukad, linnumunad Ühiskondlik struktuur: 5-20 (kuni 24-26) liikmelised rühmad emaste juhtimisel; isased liiguvad rühmade vahet. Emased rühmast ei lahku. Tiinus: 4-5 kuud Poegi tiinuse kohta: 1-2 Sünnikaal: 70-80 g (harva 50-60 g) Eluiga: kuni 27 aastat (mustleemur Londoni loomaaias) Säilimise staatus: ohustatud, peamiselt troopikametsade hävimise tõttu Sõna ,,leemur" tuleneb ladina keelest ja tähendab ,,vaim" või ,,koolnu hing". See polegi
Arvukust vähendavad sügisesed külmad ja inimene Võivad edasi kanda mitmesuguseid haiguseid Toakärbes on sünantroop vähemal või rohkemal määral seotud inimesega. Päritolu ja elukoht Uusaegkonnast, u 65 milj aastat tagasi Kesk- Idast Kosmopoliitne putukas - praeguseks leitud üle kogu maa Lindlate ja lautade ümbruses Kodude ümbruses põhiliseks toiduallikaks prügi Toitumine Suiste asemel imilont Väljaheited, riknev liha ning kõdunenud taimeosad poolvedelad Tahkele toidule sülje eritamisel oksendavad toakärbsed maost veidi poolseeditud toitu See ongi peamine viis, kuidas kärbes mitmesuguseid haigusi levitab Hingamine Toakärbse hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Elutsükkel Emane toakärbes muneb kõdunevale aluspinnale munad (100-120). Harilikult valib aluspinnaks seasõnniku.
MÜRGISED TOATAIMED. AIDSIKASTANSEEMNIK Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui ka poolvarjus, ei lase end häirida lühiajalisel jahedusel ega temperatuuri kõikumisel. Vilju kasutatakse aidsiravi preperaatide koostises, viljad mürgised. DIIFENBAHHIA Õied Rohekasvalge kõrglehega ümbritsetud tõlvikõisikud, millel pole erilist dekoratiivset väärtust Lehestik Lopsakas, kirju Kõik taimeosad on mürgised. Palju erineva lehemustriga sorte MONSTERA Pärit Kesk ja LõunaAmeerika vihmametsadest. Kuulub võhaliste sugukonda. Kasvab kõrgeks (kuni 20 m) toetudes looduses puudele. Lehed on suured ja nahkjad. Liigid · teravatipuline monstera (M. acuminata) · meeldiv monstera (M. deliciosa) Taime kasuks räägivad nii dekoratiivselt tore väljanägemine, vastupidavus, pikaealisus kui vähenõudlikkus
5. vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, 6. neerude normaalseks funktsioneerimiseks, 7. kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, 8. raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, 9. südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, 10. kasvamiseks. Parimateks kaltsiumiallikateks on piim ja piimatooted, kala, tumerohelised taimeosad. Eestis saavad inimesed umbes 75% kaltsiumist piimatoodetest. Kaltsiumi päevane soovitus 800900 mg. Fosfor Fosfor kuulub rakumembraanide koostisesse, ta on oluline RNA ja DNA molekulide jaoks. Tasakaalustatud segatoidu tarbimisel ei ole fosfori puudujääk võimalik. Liigtarbimine on üldjuhul mitte mürgine, kuid võib põhjustada kaltsiumi osatähtsuse langemist veres, seega peaks neid tarbima omavahel tasakaalus.
❏ idandid. südamelihaste osas, ❏ veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ❏ soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ❏ vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ❏ glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid. kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired. ❏ nõges, ❏ Võivad kergesti tekkida sinikad ja ❏ rooskapsas, verejooksud, nt. ninaverejooks ja ❏ spinat, ❏ nisuidud, veritsevad igemed.
inositool kartul, mais, põhjustab nahalöövet ja (müoinositool) tsitrused, oad, juuste väljalangemist pähklid maks, oad, põhjustab kasvupeetust, põhjustab allergilisi foolhape, folatsiin rohelised suurpunalibleaneemiat reaktsioone taimeosad, pärm põhjustab verivorst, maks, piirdenärvisüsteemi B12 põhjustab allergilisi kobalamiinid liha, kala, munad, haigestumist, reaktsioone piimatooted suurpunalibleaneemiat,
E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
Viiuliga oli rahvatantse parem saata kui torupilliga. mängitakse poognaga. Vibukujulised ühe keelega pillid on arhailine põispõll ja uuema aja jauram (umba). Jauramit mängiti vastu põrandat lüües. ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast. · Põhiosad: puhumistoru, sõrmiline, 1-3 basstoru ja õhukott.
Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis. Eestisse toimub ka kevadine juurderänne põhjast ja idast. Toitumine = Segatoiduline. Suvepoolaastal on ülekaalus selgrootud loomad, võib rüüstata ka teiste lindude pesi. Talvepoole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad. Pesitsemine =Rohukõrtest ja samblast pesa ehitab sobivasse õõnsusesse, tavaliselt mitte kõrgemale kui 5 m maapinnast. Esimese kurna muneb tavaliselt aprillis. Hilisemad kurnad (juunis, juulis) on harvemad. Kurnas on 6...12 muna. Areng = Haudevältus 2 nädalat. Haub ainult emaslind. Pojad pesahoidjad, lahkuvad pesast 16...20 elupäeval. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Keskmine eluiga 1,2...1,5 aastat. Koht ökosüsteemis = Piirab kahjurputukate arvu
käsivarte ja jalasäärte tundlikkuse vähenemine K leidub mitmetest toiduaintest on vaja vere hüübimiseks verevalumid ja vere (parimad allikad: rohelised hüübimishäired taimeosad ja õlid) P tatraõied ja lehed, mustsõstar, reguleerib veresoonte kaunpipar, teelehed, vähem permeaablust (rakukesta puu- ja juurviljas ning läbilaskvust) loomsetes kudedes 4. Kumb on organismile kahjulikum, kas a- või hüpervitaminoos? Miks? Hüpervitaminoos, sest avitaminoosi on lihtsam ravida. Avitaminoosiga on kiirem vitamiine sisse võtta, kui kehast juba hüpervitaminoosiga üleliigseid vitamiine ära võtta.
vaheperemees. Viljad hapuka maitsega, sisaldavad rikkalikult vitamiin C-d, kasutatakse keediste, jookide ja kondiitritoodete valmistamiseks. Sisaldavad palju õunhapet, rohkelt ka sidrun- ja viinhapet, glükoosi ja fruktoosi. Puit on helekollane, hästi poleeritav, sobib väikesteks tisleritöödeks. Koort ja juuri kasutatakse sidrunkollase värvi saamiseks naha ja villase riide värvimisel. Nii tooreid kui ka valminud marju kasutatakse värvimiseks (kollane ja punane värv). Kõik taimeosad sisaldavad meditsiinis kasutatavaid alkaloide, kuid kasutatakse peamiselt juuri ja lehti. Peatab verejooksu. Valmistatud ravimid vähendavad valu, soodustavad sapi eritumist, kasutatakse hepatiidi ja sapikivide puhul. Alkoholi abil lehtedest valmistatud vahendit kasutatakse emakaverejooksu sulgeva vahendina ja maksa ning sapiteede haiguste korral, ka vereringe reguleerimiseks ning pulsi aeglustamiseks. Hea meetaim. (http://bio.edu.ee/taimed/..
Püstpüsik mugulalt paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt kõrvetus ja kratsimistunne suus, millele järgneb peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Kasvukoht: Mudas veekogude kallastel. Naistepuna
varre moodi. Tal on taandarenenud soomusekujulised lehed ja pungad Mugul-maa-aluse võstu timpine, tugevasti paisunud varuainetega osa. Mugulal on pungad, silmad. Sibul-muundunud võsu, millel on vars lühenenud ja muundunud sibulakannaks. Sellele kinnituvad lehed, sibulasoomused. Seal talletuvad varuained. - kevadel kasvab maapealne võsu - sibulakannast kasvavad juured - külgpungadest arenevad uued sibulad VARS-keskne taimeorgan, mis seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad. -ül ainete edasijuhtimine -sirgub valguse poole( soodustab fotosünteesi) rohtsed varred-pehmed,värvuselt rohelised, kuna kloroplasti rakud seal. - fotosüntees -
KASSI TERVISLIK SÖÖTMINE HAIGUSTE VÄLTIMISEKS Kassi tervislik toitumine sõltub kassi päritolust. Looduses kass on kiskja ja erinevalt koertest peetakse neid lihasööjaks. Tema loomulik toit koosneb väikestest imetajatest (peamiselt närilised) osaliselt lindudest ja isegi putukatest. Süües väiksed imetajad, kassid ei saa ainult liha, vaid ka sisemised luud, mis on sama ajal on ka mineraalid kaltsium ja fosfor. Lisaks süsivesikuid (imetajate maos sisalduv teravilja- ja taimeosad), verd ja koos temaga mineraalid, kiudained-taimeosi vormis ja jämedad elemendid selliseid nagu karv ja suled. Järelikult tervislik kassitoit peab vastama sama koostisele. Kass, kellel on võimalus, püüab ja sööb ööpäevas 9 hiirt või lindu. Seega ka tubasel kassil on kombeks üheksa korda päevas söömas käia ja toit peaks kassile kättesaadav olema. Erandiks on ülekaalulised ja pissimisprobleemiga kassid, neid tuleb sööta 2-3 korda päevas. Joogiks on kassile värske vesi
3.Vakuoolide ül.taimerakus: taimeraku veemahutid(sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine 4.plastiidide võrdlemine kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. paiknevad ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid, millel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kromoplastid -kollaseid, oranze ja punaseid pigmente. Kromoplastid on kloroplastidest väiksemad ja esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügiseste
jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini kuivas subtroopilises kliimas. Kanep Kanepitooted sisaldavad aineid, millest tekib Kanepiekstrakt on kõige kontsentreeritum joove. Seda ainet on nii isas-kui ka looduslik kanepitoode. Selle valmistamiseks emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon pannakse taimeosad THC eraldamiseks on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Tulemuseks on siiruspisarane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakt segatakse
ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut. looduslikke vaenlasi, ka haigusi on võimalik tõrjuda looduslike preparaatidega Allgrow®Bioplasma ·100%-liselt looduslik mikroorgaaniline lahus taimekasvu parandamiseks Keskkonnasõbralik ! Allgrow® on AINUS lubatud taimelahus MAHEVILJELUSES Põhjamaades, omades Rootsi KRAV ja Soomes LUOMU maheviljelusliitude
Fourth level *üleni hallika värvusega, Fifth level mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall *selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed *elab peamiselt elamutes - sahvrites, aitades, keldrites ja muudes panipaikades *toiduks taimede seemned, eriti teravili, muud taimeosad ja putukad, inimeste toit ja jäänused *ülisuur sigivus, kuni 8 pesakonda, 3-8 poega iga *palju vaenlasi Aitäh!
Tulbi-hahkhallitus Seenhaigus. Sibulad ei tärka või on tärganud taimedel lehed kängunud ja keerdunud. Lehtedel algul väikesed, kollakad või pruunikad, hiljem suuremad tumedad laialivalguvad vesise äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1
Kromoplastid Leukoplastid Elaioplastid, amüloplastid, proteinoplastid Kromatiin – DNA + valgud Kromosoom – kokkupakitud kromatiin. Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem ( inimesel 23). Kloroplast – sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti – klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Strooma – kloroplastid on täidetud sellega. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid – tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll. Tülakoidide kogumikke nimetatakse graanideks.
K-vitamiini puudusel võivad vastsündinutel ja neil, kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, esineda vere hüübivushäired. K-vitamiini puudusel võivad kergesti tekkida sinikad ja verejooksud, näiteks ninaverejooks ja veritsevad igemed. Tervel inimesel sünteesib K-vitamiini organismi seedekulgla mikrofloora. Aspiriini ja antibiootikumide manustamine ning maksakahjustused vähendavad K-vitamiini sünteesi. Parimateks K-vitamiini allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad K-vitamiini näiteks petersell jt maitseköögiviljad, hapukapsas, nõges, rooskapsas, spinat, nisuidud, lillkapsas, sojajahu, spargelkapsas, rapsiõli, kibuvitsamarjad, kapsas, nisukliid, kartul, kaer, mais, herned, oad. K-vitamiini päevane soovitatav tarbimiskogus on orienteeruvalt 75µg. ( http://www.toitumine.ee/k-vitamiin/ ) 9 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID
ümber Allikas Õllepärm,hir Piim, jogurt, Munad, Maks, pärm, Maks, kala, Maks, liha, Mandlid, Maks, pärm, ss, õllepärm, maks, maks, piim, munad, munakollan piimaprodukt, kaunviljad, rohelised kaerahelbed, kala,munad, õllepärm, kaunviljad, e, pähklid, kala, muna, kõrvitsa- taimeosad, rukkis, kaunviljad, spinat piim, kaun- täisteraviljato leib, verivorst seemned, oad linnuliha, viljad, jäme oted, tomat avokaado, härja veri, kala, nisujahu, banaan,pär hobuse maks,
Need silmarõõmu pakkuvad rohttaimed on vähenõudlikud, kuid kardavad teiste taimede konkurentsi. Nii on põdrakanep sunnitud iga 46 aasta tagant oma kasvukoha maha jätma ja uut vaba pinda otsima. Tänu lendavatele seemnetele asustab ta kiiresti uusi taimestumata kohti (raiesmikud, põlendikud, vastrajatud teede perved jm.), millega on teeninud endale hüüdnime «igavene rändur». Tänapäeval on põdrakanep rahva meelest unustusse vajunud, kuid olid ajad, mil kõik taimeosad leidsid kasutust. Kevadistest noortest võrsetest valmistati energiapommina mõjuvaid salateid ja suppe. Magusast risoomist jahvatatud jahu lisati leivataina hulka, röstitud kujul sai temast kohvi aseaine. Lendkarvadega seemned kasutati ära patjade tegemisel. Kõige rohkem tunnustust pälvis põdrakanep rahva hulgas kui hea mee- ja ravimtaim. Ürdist valmistatud teel on rahustav-uinutav, valuvaigistav ning põletikuvastane toime.
banaanid munakollane, pärm, maks, H biotiin pähklid, kama, idud, neerud Veeslahustuvad pärm, maks, kaunviljad, idud, kliid, spinat, brokoli, folaadid, foolhape, B9, 10, 11 lillkapsas, rohelised folatsiin taimeosad, paprika, pähkel, maasikad, neerud maks, munakollane, B12 kobalamiinid kala(konserv), juust, veiseliha, kana, piim puu- ja köögiviljad, marjad, mahl - astelpaju, kibuvits, mustsõstrad,
Haigestuda võivad taime kõik organid. Tähtsamad haigustunnused: Laiksused. Enamasti esinevad taime lehtedel, vartel, viljadel normaalse värvuse kaotanud aladena. Laigud on tavaliselt kindlapiirilised, erineva suuruse ja kujuga. Värvusemuutused. Tekivad siis, kui on häiritud assimillatsiooniprotsess ja kloroplastide normaalne funktsioneerimine. Sagedamini esineb kolletumine (kloroos). Kirmed. Taimeosad on kaetud erinevat värvi (valkjas, hallikas, roosa, pruun, must) kihiga. Kirmed võivad olla kohevad või mõnel juhul vaevalt märgatavad, asuda lehtede üla- või alapoolel. Pustulid. Pustulid on epidermi all moodustuvad eoste kogumikud. Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium).
Põhjenda ja too näide. 3. Millised tegurid mõjutavad elusorganisme? Too näiteid. 4. Mis on looduslik valik? Kuidas see toimib? Too näide. protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla. 5. Kuidas tekib uus liik? looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 6. Millised looma- ja taimeosad on kivististena kõige paremini säilinud? -loomade skeletiluud ja kojad, taimede seemned ja tolmuterad, vähem aga varsti 7. Milline seos valitseb kivististe leiusügavuse ja tema vanuse vahel? -Mida sügavamal on kivistused saadud, seda vanemad need on ja seda rohkem erinevad need tänapäevastest organismidest. 8. Miks ei ole elu tekkimine enam võimalik? - Kuna ookeanivee temperatuur, keemiline koostis ja elutingimused ei võimalda seda. 9
sisaldavad etioplastid Valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast Kloroplastid · Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente · Neis toimub fotosüntees, seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades, tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi · Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse · Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. · Stroomas esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid, k.a. klorofüll
Taim on kuiv, kui ta tundub käes katsudes kerge, õied ja lehed lagunevad kergesti, juured ja varred murduvad krõpsuga, viljad ei kleepu kokku. Hea on kuivatada lehti ja pungi koos võrsetega, marju kobaratena, lehti lühikese rootsuga. Ravimtaimede säilitamine. Ravimtaimi säilitatakse paberkottides, klaasnõudes või kastides, mis lasevad õhku läbi. Hea oleks pakend varustada kogumisandmetega: milline taimeliik, millal ja kust korjatud. Erinevad taimeosad säilivad õige kuivatamise ja säilitamise korral erinevalt: koor 3...4 aastat, õied 2...3, lehed 2, viljad 2, ürt 2...4 aastat. Kauemaks riiulile unustatud ravimtaimed võib ära visata, kuna nende toime on nõrgenenud ja taimed ise vananenud. Köha puhul-nurmenukk Verejooks? -Harilik raudrohi Viirushaiguste raviks?-kibuvits Haavandite raviks?-Lõhnav kummel Reuma puhul?-Harilik nurmenukk Väsimuse vastu?-Kibuvits Migreeni puhul?-Harilik nurmenukk
Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. · Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune. Muru hooldamine Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajav niitmist 1-2 korda nädalas. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamini niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv on aeglasem. Põua ajal niitmiskõrgust tõstetakse ja niidetakse harvemini. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku riisuda. See on hea kompostmaterjal
läbipaistvaid tiibu, peenike piht Liblikalised- 2p. värviliste soomustega kaetud tiibu Mardikalised- tugevad ja paksud eestiivad on kattetiivad, kilejad tagatiivad-lendamiseks 19. Millest erinevad putukad toituvad, millised suised neil selleks on, too näiteid. Kahetiivalised: Kärbes-imemissuised;sääsk, parm- pistmissuised Kiletiivalised: Mesilane, herilane- imemissuised(õienektar, suis, väljaheited); sipelgad- haukamissuised(mahlad, taimeosad) Liblikalised- imemissuised(õienektar, riie, nahk) Mardikalised- haukamissuised(taimed, kõduaine) 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad Toiduks lindudele- kärbsed, sääsed Kahju: Taimekahjurid- kooreüraskid, kapsaliblikad
Käbid- ovaalsed, kadakad on kahekojalised või ühekojalised Viljadest ja käbidest saadud õli kasutatakse meditsiinis. JUGAPUU Taxus Mullastik- lubjarikas ja viljakas Niiskus- vähe valgust Valgus- täisvarjus ja poolvarjus Haljastusväärtus- Puu võra- mosaiikne Okkad- kinnituvad spiraalselt, pealt okkad tumeroh, alt heledad Käbid- kahekojalised. Jugapuudel eriti har jugapuul sisaldavad kõik taimeosad (va arillus) mürgist alkaloidi taksiini, eriti leidub seda kuivanud ja närbunud okstes. ELUPUU Thuja Mullastik- Viljakas, hea drenaaiga, niiske aga võib ka kuiv muld olla võivad kasvada ka soodes Niiskus- Valgus- Poolvarju, päiksepaistet Haljastusväärtus- Hinnatud, dekoratiivsemad täisvalguses Puu võra- oksad meenutavad lamedaid lehvikuid Okkad- vastakuti, lineaalsed, lehed okkataolised Käbid- isasskäbid asuvad võra alaosas, emaskäbid ülaosas. Soomused vastakult, paarides
* kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess * sisendiks ATP, NADPH ja CO2 * väljundiks C6H12O6, NADP, ATP, fosfaatrühmad kloroplastid: * 2-membraanilised organellid * sees lamellid (3-membraansed moodustised) * kloroplasti sisekeskkonda nimetatakse stroomaks * lamellide membraanides asuvad : - klorofülli molekulid - valgud, mis püüavad kinni ergastunud elektronide energia - fosfolipiidid. * kõik taimeosad ei sisalda klorofülli ja seega ei fotosünteesi * fotosünteesi reaktsioonid toimuvad lamellides * kuna klorofüll ei neela rohelist valgust, vaid peegeldab seda, on taimed inimsilmale nähtavad rohelistena valgusstaadiumi täpne kirjeldus: 1) klorofülli molekulid püüavad kinni punase ja sinise valguse, mille energia ergastab klorofülli molekuli 2) ergastunud molekulilt kaldun ergastunud elektron edasi valkudele, mis on valmis teda vastu võtma
Toiduainetööstus toodetakse pärme, loomasööta, juuste. Ravimitööstus toodetakse penitsilliin, tungalterad. Biotehnoloogia. 10. DNA sisaldub taimerakkudel tuumas ja ka organellides, mida nimetatakse kloroplastideks ja mitokondriteks 11. Kirjelda kloroplastide ehitust ja ülesannet Kloroplastid sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. Seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Tänu neile on vastavad taimeosad rohelist värvi. Kloroplastid on täidetud poolvedela stroomaga. Selles esinevad membraansed torukesed ja nende laiendid tülakoidid. Viimaste kogumikke nimetatakse graanideks. Tülakoididel paiknevad mitmed pigmendid ja ensüümid. Stroomas leidub kloroplastidele omaseid ribosoome, lipiiditilgakesi, tärkliseterasid ja DNA-d. Kloroplastides toimuva fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos, mis transporditakse teistesse taimeosadesse. Kloroplastid on rohelised, nad sisaldavad klorofülli
juurestikuks -õistaimedel eristatakse sammas ja narmas juurestik -juurega taimed hangivad mullast eluks vajalikku vett ja selles lahustunud mineraalaineid risoom -väliskujult meenutab juurt,siseehitus sarnane varrega -risoomil on pungad ja taandarenenud soomuselised lehed mugul -on maa-aluse võsu tipimine, tugevalt paisunud ja varuainetega täitunud osa -tal on pungad vars -on keskne taimeorgan(seob ühtseks tervikuks kõik taimeosad) -ühendab juuri, lehti ja õisi (või vilju) -juhib aineid edasi -võivad piiramatult kasvada ja huruneda leht -areneb pungas olevast lehealgmest -sõltuvalt lehealgmete asetusest pungas kujunevad taimevarrel kas vahelduvalt vastakult või männaseliseltpaiknevad lehed -peamised osad on -lehelaba(suurus oleneb taimeliigist) -leheroots(kinnitub varrele)
· Klorofülli vähenemine kloroosilaigud Võivad olla piiritletud servadega laigud nt. kartuli lehemädanik Hajuvate servadega laigud nt. odra-pruunlaiksus 1 Padjandid e. pustulid · Taime pinnal tekivad padjanditaolised kõrgendikud sealt väljuvad taimekoe rebenemisel parasiitseente eosed (teraviljade roostehaigused) Kirmed · Taimeosad, eriti lehed, kattuvad valkja või hallika kirmega tavalised sellised seenhaigused: jahukasted, ebajahukasted) Eritised · Haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Selliseks eritiseks on luuviljaliste mädaniku tagajärjel erituv kummivoolus e. gummoos Deformatsioon ja uusmoodustised · Kas kogu taim või taimeosade (lehed, viljad) kuju muutub ebanormaalseks. Nt. lehed rulluvad, lähevad
annaabi.ee 
