Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Tee annetus täna Sulge
Add link

"taimed" - 4244 õppematerjali

taimed

Kasutaja: taimed

Faile: 0
3
doc

Taimed ehk päristuumsed organismid

Taimed Taksonoomia Eukarüoodid Eukaryota Taimed Plantae Taimed Allikas: Vikipeedia Taimedeks nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis (erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest) elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. Erandiks on mõned parasiittaimed, mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. E...

Bioloogia - Keskkool
48 allalaadimist
3
doc

Taimed

Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike , mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust teha vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pääsikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielis...

Bioloogia - Põhikool
20 allalaadimist
11
doc

Taimed ja puuviljad

Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda kasvatatakse Argentiinas, Rumeenias, Põhja- j...

Geograafia - Põhikool
24 allalaadimist
2
doc

Taimed

Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis ­ terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism ­ sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele : plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuor...

Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist
13
ppt

Sahara Kõrbe loomad, taimed ja muu huvitav

SISUKORD SissejuhatuS Abiootilised tegurid PinnamooD LoomaD Taimed ToiduAhel Muu Huvitav Kasutatud materjal Sissejuhatus Kõrbeteks nimetetatakse tavaliselt alasid, kus aastane sademetehulk on alla 250 mm, aurustumist on rohkem kui sademeid ja kus on kõrge keskmine temperatuur. Kuna pinnas on kuiv ja õhuniiskus väike, pääseb enamus päikesekiiri maapinnani ja see kuumeneb. Päevane temperatuur võib ulatuda 55º-ni varjus. Öösel kiirgub aga soojus tagasi atmosfääri ja temepratuur võib laskuda alla 0º. Sahara on maailma suurim kõrbeala, mis laiub Aafrika põhjaosas. Tema pindala on üle 8 milj. km2 ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Abiootilised tegurid Saharas ·Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. ·Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi...

Geograafia - Keskkool
15 allalaadimist
7
ppt

Läänemere taimed

Neid võib leida nii suurte nõeljate õitega kui ka väikeste jässkate õiekestega. Nagu korvõielistel ikka, räägitakse astrite õitele mõeldes nende korvõisikust. *Merihein *Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. *Merikapsas *Kunagi pole näinud sellist taime nagu merikapsas, otsustasin teile ka näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate pe...

Loodus õpetus - Keskkool
6 allalaadimist
39
pptx

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

Teema 22: Kaitsealused taimed I kategooria Eesti elustik ja elukooslused Jane Tõevere, Triin Rannak Tallinna Ülikool, 2012 Haruldaste taimeliikide kaitsmise ajalugu 1920 ­ 11 haruldast taimeliiki, mis vajavad kaitset 1935 ­ esimene looduskaitseseadus, 20 haruldast taimeliiki 1979 ­ Eesti NSV punane raamat, 155 taimeliiki 2004 ­ Looduskaitseseadus, 261 taimeliiki Kategooriad I kategooria ­ 35 taimeliiki II kategooria ­ 144 taimeliiki III kategooria ­ 82 taimeliiki I ja II kaitsekategooria taimed kaitse all Vabariigi Valitsuse määrusega III kaitsekategooria taimed kaitse all keskkonnaministri määrusega I kategooria taimede kaitse Kasvukohtade säilitamiseks moodustatakse kaitsealad. KEELATUD: isendite ja kasvukohtade kahjustamine liigi täpse asukoha avalikustamine ERILOATA EI TOHI: liike uurida elutingimusi muuta loodusest eemaldada paljundada ja kasvatada tehistingimustes pildistada, filmimid...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
13 allalaadimist
3
docx

Mälumäng - Taimed siin ja seal

1-6.KLASS 1. Mis taim on bandade lemmiksöök? 2. Mis värvi on rukkilill? 3. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 4. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6. Kas on olemas rosinapuu? 7. Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? 8. Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? 9. Mis puu kasvab tõrust? 10. Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS TAIMED SIIN JA SEAL KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? 2. Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? 3. Mis on Läti rahvuslill? 4. 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? 5. Mis on suurim mari maailmas? 6....

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
9
docx

Taimed ja ehitised - kooskõla ja konfliktid

Taimed ja ehitised ­ kooskõla ja konfliktid Allikad Liisa Sekavin TTÜ Tartu Kolledz 2011 1. Anu- Kristin Tara. 2008. Kuidas parandada õhukvaliteeti siseruumides? http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-1570/Kuidas-parandada-%C3%B5hukvaliteeti- siseruumides- Artikkel põhineb Nasa läbiviidud uuringutel taimede õhufiltreerimise omadustest siseruumides. Kirjeldatakse põgusalt uurimust ning tuuakse välja tulemused. Tuuakse välja palju konkreetseid taimi. 2. Estella Taimekujundus OÜ. Taimed ja vesi muudavad kontori troopiliseks talveaiaks. http://www.taimekujundus.ee/Artiklid/a9.htm Lühike artikkel talveaedade kohta. Toob välja erinevaid võimalusi talveaedade kujundamisel nagu näiteks basseinid. Samuti sisaldab fakte taimede vajaduste kohta talveaedade...

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
5 allalaadimist
9
pptx

Taimed

klass Turbasammal Turbasamblaid iseloomustavad valkjas või punakas värvus ja kimpudena asetsevad oksad. Harakkuljus Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Metsmaasikas Metsmaasikas on 5­20 cm kõrgune. Ubaleht Ubaleht võib madalaveelises soomülkas või seisva veega kraavis moodustada tihedaid kogumikke. Soopihl Lehekesi on tavaliselt kummalgi pool leherootsu kaks. Nagu maasikalgi, on ka soopihlal pähklikesed suure kumera kujuga lihaka moodustise peal. Vesiputk Kogu taim on kollakasroheline. Vars õõnes, tugevasti harunev, alusel jämenenud ning sõlmekohtadest juurduv. Pilliroog Pilliroog on meie suurim kõrreline. Pilliroost rajatakse väikseid kergeid ehitisi, samuti tehakse neist majapidamises tarvilikke tööriistu ja nõusid. Mustikapuhmastik Mustikapuhmas on 15­40 cm kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega. ...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
22
pptx

Taimed

klass Ma räägin teile taimedest , mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb nagu tavalised taimed ja õitest tulevad marjad *Rabamurakas Sinikas on mari mis näeb sinakas-lilla välja. * Seda süüakse ja enamasti kasvab see soodes. * Sinikas on saanud oma nime sellest et ta on sinise värvusega. * Sinikas saab s...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
14
ppt

Asulate taimed

Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei o...

Geograafia - Põhikool
4 allalaadimist
1
rtf

Taimed - spikker

kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,mo...

Bioloogia - Keskkool
67 allalaadimist
10
doc

Taimed - konspekt

Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude ­ esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium ­ paksendavad taimi. 3) vahealgkude ­ see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm ­ üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude ­ sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...

Bioloogia - Keskkool
74 allalaadimist
10
ppt

Sahara kõrb - inimtegevus, loomad ja taimed

Sahara Kõrb Maria Pihelgas 10 C 2007/2008 Inimesed Nomaadid Beduiinid Sahara kõrbele iseloomulikud taimeliigid: Taimestik on väga liigi vaene. · Piimalill · Kõrbesoomuk · Harjashein · Kõrbetarn · Oaasides Datli palm Datli palm Kõrbetarn Sahara kõrbele iseloomulikud loomaliigid: · Dromedar ehk ühe küüruga kaamel · Fennek ehk kõrbe rebane · Kõrbehiir · Ogasaba · Sipelgalõvi · Vees elavad soolavähikesed · Liivaiquaan · Sarvikrästik Fennek Dromedar Sarvikrästik ...

Bioloogia - Keskkool
36 allalaadimist
9
ppt

Transgeensed taimed

Olemus 2. Ajalugu 3. Levik 4. Miks loodi? 5. Miks peaks hoiduma? 6. Eesti seisukohad 7. Olukord Eestis Olemus - geen-ehk rikutakse kindla geeni struktuur + geen-ehk siirdatakse genoomi võõrliigi geene Ajalugu 1983 ­ Loodi transgeenne tubakas. 1994 ­ Transgeenne tomat FlavrSavr 1996 ­ Esimeste GM maisi ja soja seemnepartiide turustamine USA-s 1999 ­ Hiinas luuakse GM nisu 2001 ­ GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikkus...

Bioloogia - Keskkool
62 allalaadimist
1
doc

Taimed Saastavad Õhku?!

Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas. Kuigi osoon on lõhnatu, võib näiteks umbses kopeerimismasina või laserprinteri ruumis tunda nn. osooni lõhna. Osoon tekib troposfääris dihapniku ja monohapniku reageerimisel. Kas...

Keemia - Põhikool
9 allalaadimist
2
docx

Pm taimed botaanikaaias

Tartu botaanikaaed Kaidi Suvi PS II, 1.kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õu...

Taimekasvatus - Eesti Maaülikool
25 allalaadimist
1
doc

Seened, taimed (spikker)

enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu ja niinekiudusid) põhiliselt tselluloosist koosnevad rakukestad loovad väga vastupidava tugisüsteemi....

Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist
10
doc

GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must GEENISIIRDEGA TAIMED PÕLLUMAJANDUSES Referaat Õppeaines ,,Insenerieetika" NTS0100 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2009. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2009. a .................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD...

Insenerieetika - Tallinna Tehnikaülikool
68 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun