· Markoevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. · Kui eripäritolu organismid sarnastuvad, kohastudes elutingimustega, nimetatakse seda konvergentsiks. · HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju. · Ühiselt eellaselt päritud ning ehitusplaanilt sarnaseid, kuid erinevat funktsiooni täitma divergeerunud elundeid, nimetatakse homoloogilisteks elunditeks. · Mõningatele elutingimustele kohastumisel võib aset leida täiustumisele vastupidine protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu
Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta. Pseudogeenid- normaalsete talitlevate geenide vigased ja mitteAvalduvad koopiad. Kohastumine-Evolutsioonilne adaptsioon , organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Stabiliseeriv valik
4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? V: Paleontoloogilised uuringud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? V: Põlvnemisseostele ja võimalikele eellastele viitavad ka mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni (näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel). Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. V: Et ellu jääda ja oma liiki säilitada.
3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid, lümfisõlm ja põrn, mis valmistavad leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke antikehasid.Organismi aktiivse kaitse tagavad nii valged vererakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid, kui ka lümfotsüüde, mis sünteesivad antikehi. Omandatud immuunsus kujuneb kas haiguse läbi põdemisel või vaktsineerimise tagajärjel. Vaktsineerimisel viiakse organismi kas nõrgestatud haigustekitajaid, nende mürke või surnud haigustekitajaid.Kui
(närvikude, närvirakud, saaterakud) - Kesknärvisüsteemi elundid on pea ja seljaaju mille põhifunktsioonid on tingitud ja tingimatute reflekside reguleerimine. mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus. Tugi- ja liikumiselundkond elunditeks on skelett, luud, kõhred, liigesed, kõõlused. Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne
Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)? Mandunud elundid ehk vestigaalsed elundid, n.n. rudimendid. Need on elundid, mis ei arene täielikult välja ning on kaotanud oma algse funktsiooni Näiteks õndraluu lülid, kõrvuliigutavad lihased, ussiripik, osaline karvkate inimestel. Selgita, miks on olelusvõitlus vajalik. Olelusvõitlus on vajalik, et oleks looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. Mõlemal evolutsioonivormil on
- Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline muutlikkus - Divergentne iseloom (mitmekesistumine) Divergents ja konvergents Divergents liikide mitmekesistumine, vanemliikide arenemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg Väljasuremine on evolutsiooni tähtis osa, paleontoloogide andmeil on 99% kõigist eksisteerinud liikidest välja surnud
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja maasika võsund 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit (andke juure määratlus) Tüüpilisel juhul on juur polüsümeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab juurekübaraga kaetud tipust pidevalt pikkusesse ja ei moodusta kunagi lehti. 5. Mis on juure ülesanded?
Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist, lõhna, maitset, maapinna võnkumisi (helisid ei taju). 2) Seedeelundkond koosneb suuavast, neelust, söögitorust, pugust (toidumahuti), maost, sooltorust ja pärakust. Toituvad taimejäänustest ja orgaanilisest ainest, mida neelavad koos mullaga. 3) Erituselundkond - elunditeks on eritustorukesed, mis paiknevad igal lülil paarikaupa. 4) Vereringe on suletud, koosneb pikisoontest (selgmine ja kõhtmine veresoon) ja ringsoontest, mis paiknevad igas lilis. Eesmised ringsooned talitlevad südamena. Hingavad läbi niiske naha, milles on tihe veresoonevõrgustik. Nad on liitsugulised. Paaritumisel vahetavad seemnerakke, mis säilitatakse seemnehoidlas. Vöö piirkond hakkab eritama lima, millest moodustub kookon, kuhu munetakse munad, mis
A VARIANT 1. Missugused taime elundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimeosade polaarsus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse analoogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid Elundid, mis on sarnase välimuse ja funktsiooniga, kuid erineva päritoluga. N: astelpaju astel ja tikri okas, naadi risoom ja võilille juur, herne köitraag ja metsviinapuu köitraag 4. Iseloomustage juurt kui taimeelundit! (andke juure määratlus) Tüüpiliselt polüssümmeetriline maa-alune telgelund, mis kasvab pidevalt pikkusesse juurde ning ei moodusta kunagi lehti. Juure tipus asub juurekübar, mis katab kasvukuhikut. 5
Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine. Gastrulatsioonile järgevad gisto ja organogenees, kus toimub kudede, kehaosade, organite ja organsüsteemide moodustumine. Lootekestad on ajutised organid, mis tagavad loote normaalse arengu. Eristatakse kolme tüüpi kesti : vesikest, kõldkest ja kusekott. Lootevälisteks elunditeks võib veel lugeda platsentat ja nabavääti. Platsenta kaudu lähevad hapnik ja toitained emaka verest loote omasse, loote jääkained aga vastassuunas. Nabaväät on loodet platsentaga ühendatav nöörjas koeväät. Lõigustumine Moorula Gastrula Kasutatud kirjandus 1. D.Burnie. Inimkeha. Koolibri 2002 2. ENE. Tallinn Kirjastus Valgus, 1988 3. http://www.s-jaani.ee/embryo/ 4. Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto
mudasse, nende orgaanilised ained asendusid miljonite aastate jooksul mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING
mitte surmavalt (võib ka surra). Vereimiuss elab triipikas suurtes jõgedes.Kui minna vette , tungivad vastsed organismi. Nakatutakse juba lapseeas. Paeluss- Elavad looma sooles. Üks liikidest on nudipealuss. Keha on (erinevalt imiuyssidest) paelakujuline ja kosneb paljudest lülidest. Eesotsas on päis millega kinnitub ja tagapool kael kus kasvab kehalülisid koguaeg juurde. Tal on kolm elundkonda _ närvisüsteem mis on vajalik kompimiseks , erituselundkond mille elunditeks on kaks pikka toru ja sigimiselundkond mis paiknevad igas lülis. Seedeelundkond puudub ning ta kasutab peremehe poolt seeditud toitu. Imendab kogu keha pinnaga. On ka liitsuguline. Tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui lüli on küps murdub see ussi keha küljest ära. 10 lüli väljendab 10000muna. Need väljuvad inimese soolest väljaheitega. Kui nudipaelussi munad satuvad karjamaale , võivad need veised koos rohuga sisse süüa
Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel (vabade pindade katmine), side (organite sidumine), lihas (liigutustalitlused) ja närvikude (närviimpulsside edastamine). 25. Kompaktsed ja torujad organid Organiteks e elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet. Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tegevus on omavahel seotud. Organid jagunevad, kas näärmelisteks e kompaktseteks ja õõnsateks e torujateks organiteks. Kompaktsed organid on väljas kaetud sidekoelise kihnu e kapsiliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e strooma. Torujatel
36. Mis ülesanne on kõhrkoel? Kaitse- ja toestusfunktsioon (hüaliinkõhr, kiudkõhr, elastner kõhr) Transport - viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkaineid, kannab laiali 37. Mis ülesanne on verel? hormoone. 38. Mis ülesanne on retikulaarsel Retikulaarrakkudel on võime muutuda teisteks rakuvormideks, näiteks makrofaagideks, vereloome sidekoel? elunditeks või hakata fagotsüteerima. Immuunsüsteemi kaitsmine? 39. Kus esineb retikulaarset Luuüdis, lümfisõlmedes, mandlites ja põrnas sidekude? 40. Kus esineb kohevat sidekude? Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ning seostab elundeid omavahel 41. Mis ülesanne on koheval Täita eri elundite vahelisi vahesid. Toite- ja kaitsefunktsioon sidekoel? 42. Kus esineb tihedat
jääkained (uurea, kreatiniin) ja liigne vedelik spetsiaalse hemodialüüsiaparaadi abil. HD ajal liigub mööda ühte vereliini veri organismist HD aparaati, kus toimub vere puhastamine ureemilistest jääkainetest ja vedelikust ning seejärel mööda teist vereliini liigub puhastatud veri aparaadist tagasi organismi. Hemodialüüsi teostatakse dialüüsikeskuses tavaliselt kolm korda nädalas, kestusega 45 tundi. (Tamm : 2017 ). Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.Neerud aitavad kontrollida ka vererõhku, toota punaseid vereliblesid ja reguleerivad luu ainevahetust. Neeruhaiguse riskitegurid on diabeet, kõrge vererõhk, ülekaalulisus, vanus üle 50 aasta, suitsetamine ning varasem südame- ja neeruhaigus või diabeet perekonnas (Eesti Neeruhaigete Liit : 2009 ).
· neljanda kuu alguses võimalik määrata loote sugu · tavaliselt kestab 280 päeva · lõppeb sünnitusega · loodet kaitseb vesikest · platsenta vahendusel toimub ainevahetus · arengu algperioodil võivad kahjulikud mõjutused tekitada väärarengut · raseduse katkemist nimetatakse abordiks 13. IMMUUNSUS. ALLERGIA IMMUUNSÜSTEEM · kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest · elunditeks lümfisõlmed, põrn ja harkelund · valmistavad vere leukotsüütide hulka kuuluvaid kaitserakke lümfotsüüte · omandatud immuunsus kujuneb elu vältel · vaktsineerimisel viiakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid kehasse · annab ennetava kaitse paljude haiguste vastu ALLERGIA 15. ALKOHOLI KAHJULIKKUS PÕHJUSTAB:
Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31. Organite ehituse printsiibid ( kompaktsed ja torujad organid) Organiteks e. elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet . Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tgevus on omavahel seotud. Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude avade (suuava, sõõrmed, pärakuava, häbemeava, nisakanalid) kaudu, on valendiku poolt kaetud sidekoelise limaskestaga. Keskmist kihti , mis
Kontrollib organismi rakkude koguarvu, võib toimuda ka vastuseks kindlatele väliskeskkonna signaalidele Nekroos – raku suremine, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest Raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone Kudede tase Üleminekuga veekeskkonnast maismaale toimus keha intensiivne eristumine elunditeks Koed Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. Taimedel jagunevad: ◦ Algkoed e. meristeemid ◦ Põhikoed ◦ Kattekoed ◦ Tugikoed ◦ Juhtkoed ◦ Erituskoed Loomadel jagunevad: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude Algkude Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest Meristeemi rakkudel on kaks põhiomadust: Kiire
46 VASTUSED 1 Sissejuhatus 9.4 Mõisted Anatoomia, füsioloogia, frontaaltasapind, sagitaaltasapind, horisontaaltasapind, mediaalne, lateraalne, pronksimaalne, distaalne, perifeerne, tsentraalne, molekul, geen, neuron, sünapsid, sümpaatiline, parasümpaatiline, motoorika, tugimotoorika, sihtmotoorika. 9.5 Rakk 9.6 Koed 47 9.7 Elundkonnad Elunditeks, kudedest, elundkonna, tugi- ja liikumiselundkond, luud, lihased; närvisüsteem, hingamiselundkond; seedeelundkond, lõhustamine, imenduvad; erituselundkond (kuseelundid); suguelundkond; vereringeelundkond (südame- ja veresoonkond), veresooned, süda; meeleelundkond, kuulda, maitsa, haista; katteelundkond; endokriinsüsteem (sisenõristussüsteem, sisenõrenäärmed). 9.8 Organiseerituse tasemed 9.9 Elu tunnused
tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid – nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid – Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 49. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks – juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund – arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb. Sugulise
Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb.
Lihhenoindikatsioon: 1) Põhimõtted erinevad samblikuliigid on õhusaastatuse, metsade püsivuse jms tunnuse suhtes erineva tundlikkusega, seega on viimaste astet võimalik määrata samblike liigilise kooseisu abil. 2) Meetodid nt. linna kaardi ruudustamine ning samblikuliikide kooseisu kandmine igale ruudule. 3) Indikaatorliigid Usnea hirta, Pertusaria amara, Parmelia sulcata, Hypogümnia physodes jt. 26. Enamikul kõrgematel taimedel on keha liigestunud elunditeks juureks, varreks ja lehtedeks, mis koosnevad hästieristunud kudedest. Kõrgemate taimede elutsüklis on selgelt väljendunud sporofüüdi (2n) (sporofaas- viljastumisest meioosini-diploidsus) ja gametofüüdi (n) (meioosist viljastumiseni) vaheldus. Sugulise paljunemise elundid on hulgarakulised. Emaselund arhegoon koosneb laienenud alaosast ehk mõhust, kus tekib munarakk, ja kitsast ülaosast ehk kaelast, mis munaraku valmimisel avaneb.
annaabi.ee 
