Mükoriisa Mükoriisa (kr. mykós - seen; kr. riza - juur) ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. Mutualislik suhe eristabki mükoriisat teistest taime juurte ja seente vahelistest vastastikmõjudest ehk interaktsioonidest nagu parasitism, saprotroofsus ja kommensalism. Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on ligi sada korda peenemad kui taimede lühijuured ning kümme korda
Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad juhivad toitaineid, nendega seen levib ja nende abil talvitub
Pythiaceae(tõusmepõletikulised) · Perekond: Phytophthora · kuulub Eukaryota (eukarüootide) ehk päristuumsed organismid. · hõimkond Oomycota (munasseened), · Biotroop · juurepatogeen · Põhjustab peremeestaimedel juuremädanikku ja äkksurma Kastanid, tammed... Juuremädanik, haavandid tüvel,... P.Cinnamomi Keskkond Peremeestaimed · Arvatakse, et P. cinnamomi peremeestaime hulk võib ulatuda kuni 1000 liigini. · Levinumaks peremeestaimeks Euroopas:Castanea sativa (euroopa kastan) - põhjustab enamasti juuremädanikku ja haavandeid tüvel. · Põhjustab ulatuslikke kahjustusi tamme (Quercus sp.) liikidel. · äkksurm mõjutab suurt hulka aias kasvatatavaid liike ja aiasaaduseid · Võib nakatada vilja- või pähklipuid ja teisi dekoratiivtaimi: samblaid, sõnajalgu, okaspuid, heintaimi, liiliaid... Levik
). ******************************************************************** Enamus taimeliike on autotroofsed sünteesivad kõik vajalikud orgaanilised ained ise. Kõrgemate taimede puhul kuulub siia enamus taimeliike, millel on rohelised lehed. Heterotroofsed on taimeliigid, mis on täielikult või osaliselt kloroplastideta ja kasutavad orgaaniliste ainete lisaallikana teisi taimi. Eristatakse · Täisparasiidid fotosünteesivõime puudub, toituvad täielikult peremeestaime poolt toodetud orgaanilisest ainest, selleks on neil imijuured ehk haustorid. Enamasti on neil peaaegu täielikult taandarenenud lehed ja juured. Eestis on täisparasiitideks võrmid, soomukad ja käopäkk. · Poolparasiidid fotosünteesivõimelised taimeliigid, mis hangivad osa orgaanilisest ainest teistelt, näiteks härgheinad. · Kõdutaimed ehk saprofüüdid - kõrgemad taimed, mis toituvad seente vahendusel
Seened Mari Tamm Marge Kask Mis on seen ? Seened on omapärased organismid, mis koos taimede ja loomadega moodustavad kolmanda suure organismide rühma – seeneriigi (Fungi). 1,5 miljonit seeneliiki. Leidub nii maismaal, õhus kui ka vees. Seente koostis Seente jaotus: Saprotroofsed seened – saavad toitaineid ja energia orgaanilisest ainest. Biotroofsed seened – saavad oma toidu teistelt elusatelt organismidelt. Sümbiootilised seened – suudavad teha koostööd teiste kõrgemate taimedega. jj Paljunemine Eosed valmivad eoslavakandjal. Suur osa seenest koosneb peenikestest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid omakorda moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Söögiseened ja mürgised seened VIDEO: kuidas teha vahet valgel p uravikul ja valgel kärbseseenel? Mükoriisa Mükoriisa on taimejuurte ja seeneniidistiku vaheline kooselu Mükoriisa jaguneb kolm...
Mittesuguline: ZOOSPOOR- viburitega liikumisvõimeline mittesuguline eos SPORANGIUM- mittesugulise paljunemise struktuur, kus zoospoorid tekivad SPORANGIUMIKANDJA- sporgangiumi kandev seeneniit olulisemad kandseened on rooste ja nõgi ning kottseeni on rohkem: nt. jahukaste, hahkhallitus, kuivaliksus, tungaltera, puuviljamädanik, õunapuu kärntõbi. Kas patogeen on Biotroof? Obligatoorne parasiit. Vähe peremeestaimi, ei saa olla saprofüüt, nakatab tervet peremeestaime, mistahes arengujärgus, tapab rakke aeglaselt, õhulõhed, haustor, vector. Kas patogeen on nekrotroof? Valikuline parasiit, palju peremeestaimi, nakatab noori või nõrgestatud ja vananevaid kudesid, tapab rakke kiiresti ensüümide ja toksiinide abil, sisenemiseks õhulõhed ja vigastused. Kandeseente tunnused? Vaheseintega hüüfid, osadel liikidel osade vaheseinte kohal pannalühendused(nõgi-ja roosteseentel puudub, mittesugulised eosed väga varieeruvad
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
Mittenakkuslik- Mikroorganisme ei leita SEENHAIGUSTE DIAGNOOS *Otsida iseloomulikke struktuure ( hüüfe, eoseid , viljakehi) *teha preparaat ikroskoobiga vaatlemiseks *otsida milline patogeen vastab kirjeldusele *Panna taim märgkambrisse ja oodata kas sealt kasvab midagi välja *isoleerida koest hüüfid ja kasvatada kunstsöötmel BAKTERHAIGUSTE DIAGNOOS *peremeest. Ja sümptomite järgi saab tihti haiguse määrata *puhastkult. Kasvatamine seejärel sama peremeestaime nakatamine *määrata kas G+ või G- *toitumistüüpidel ja DNA-l põhinevad testid VIIRUSTE DIAGNOOS *Sümptomite põhjal *ELISA *indikaatorite nakatamine *elektroonmikroskoobiga *DNA analüüsil põhinevad meetodid Koch'i postulaat *Kahtlustatav haigustekitaja peab olema kõigis kahjustatud taimedes *Organism tuleb eraldada haigest taimest ja viia puhaskultuuri
lupjamine külvikorras · tuleb lähtuda lubjaterbest bakterväetised · sisaldavad kasulikke mullaorganisme, mille mõjul paraneb taime toitumine · mügarbakterpreparaadid - valmistamist alustati eestis 1948. aasta - igale liigile on spetsiifiline bakter - 1 ha vajalik kogus 150...300g - Mõeldud liblikõielistele taimedele - Tekitab peremeestaime juurtele erilisi mügaraid - Segatakse ainult vahetult enne külvi seemnega · Asobakteriin - Kõikidele kultuuridele - Mullas vabalt elavad bakterid · Fosforbakteriin - Orgaanilisi P-ühendeid lagundavad mikroorganismid Orgaanilised väetised · Ülesanne: - Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse
bioloogiliselt siirutajatega. Viiruse levikul on oma osa ka haigusega saastunud seemnel ja mullal. Mullas levitavad viirusi seened ja nematoodid. Viroosis taime mahl võib sattuda terve taime haavandisse hooldamisel kasutatavatelt lõikeriistadelt või kätelt. Näiteks tubaka mosaiikviirus on väga nakkav ja võib kergesti kanduda võrsete murdmise ajal suitsetaja sõrmedelt tomatitaimedele. Hahkhallitus Botrytis cinerea · Üle 200 teadaoleva peremeestaime · Võib esineda parasiidina või saprofüüdina · Kahjustab kõiki maapealseid taimeosi · Seen talvitub sklerootsiumidena või mütseelina taimejäänustel. ·Nakkus levib kontaktselt või õhuvooludega · Hahkhallitus levib värvuvatel õitel · Varre kahjustused tekivad kas otsese kolonisatsiooni teel või nakatunud lehtede kaudu · Õietolmu sattumine infektsioonitilka suurendab märkimisväärselt nakatumist ·Levikuks soodsad - madal temperatuur (keskm 12 C°)
Enamasti põhjuseks tungaltera sisaldav jahu, kuid veistel on esinenud mürgistust karjamaal, kus kastehein sisaldas tungaltera. Profülaktika. Seemneks ja loomadele söödaks minev teravili tuleb korralikult puhastada. Umbrohi tuleb põllupeenardelt hävitada. 5.1 Haigustekitaja Haigusetekitaja võib parasiteerida paljudel teraviljadel ja kõrrelistel ning rukis on selle suhtes väga vastuvõtlik. See põhjustab haiguse, mis kahjustab ainult peremeestaime õitsvat osa. Nakatunud taimed kasvatavad tungalteri ehk sklerootsiume, mis täielikult asendavad peades terasid. Tungalterad kukuvad sageli enne koristust maha, mõnedel juhtudel võidakse nad ka koristada ja taas seemnetega maha külvata või siis süüakse need otseselt loomade poolt. Tungalterad sisaldavad mürgiseid aineid, peamiselt alkaloide, mis on söömise korral nii loomadele kui ka inimestele kahjulikud. Samas on
teise · See võib toimuda ka omavahel mitte-suguluses olevate bakterite vahel · Toimub mullas, vees ja elusorganismides 20 aastat ja bakterid muutusid resistentseks (tänu konjugatsioonile) Staphylococcus aureus (põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA = multiple resistance Staphylococcus aureus) Patogeeni ja peremeestaime vaheline interaktsioon: 1. Algne vastuvõtlikus: peale algset replikatsiooni patogeeni levik piiratakse väikese hulga rakkudega esmase infektsiooni koha lähedal. Enamasti on see seotud HR-iga (taimede üldine reaktsioon patogeenidele ja kahjuritele). Patogeeni poolt nakatatud ala ja selle ümbrus nekrotiseerub. 2. Piiratud vastuvõtlikus: 1. patogeen replitseerub ja levib taimes, kuid madalal tasemel, tulemuseks on vähesed sümptomid ja kahjustused. 2
Paljudel juhtudel ökosüsteemi funktsioonid paranevad, kui liigiline mitmekesisus suureneb. See juhtub seetõttu, et suurenev mitmekesisus suurendab võimalust, et liigid võtavad kasutusele täiendavaid looduslikke nišše. Põllumajanduslikel maadel, kus kasvatatakse kahte või enamat kultuurtaime koos, esineb vähem kahjurite poolt tehtud kahjustusi võrreldes samade kultuurtaimede kasvatamisel monokultuuridena. Selle põhjus võib seisneda polükultuuride segavas toimes (kahjurid ei leia peremeestaime nii lihtsalt üles kui monokultuuride puhul) ja selles, et polükultuurid pakuvad kahjurite looduslikele vaenlastele 8 mitmekesisemat toidubaasi, mis suurendab kahjurite vaenlaste kohalolekut ja bioloogilist kontrolli. Külvikorra tõttu peavad kahjurid iga aasta migreeruma uutele põldudele, et leida omale meeldivad peremeestaimed (Parker et al. 2016). Üks loodusliku mitmekesisuse kasu on tolmeldavate putukate kaitsmine, mis on tähtis
Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~2000 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 klassi: 1. Tüsiskandseened (parasiitseened taimedel: roosteseened), Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide- roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Pungkandseened (parasiitseened taimedel: nõgiseened ja paisseened) Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel
Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Mükoriisa tüübid: ·(Vesikulaar) arbuskulaarne mükoriisa (VAM e. AM)- mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist
Kõige kallimate söögiseente hulka kuuluvad trühvlid maa-aluse viljakehaga seened. Hk. Kandseened - Basidomycota Maailmas üle 22 000 liigi, Eestis teada ~3300 liiki. Seeneniidid enamasti kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine lülieostega esineb suhteliselt harva. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskand, enamasti 4 eosega. 3 alamhõimkondai: 1. Roosteseened väga keeruline paljunemistsükkel, sageli elutsüklis peremeestaime vahetamine. Majanduslikult olulisi seeni: kõrrerooste, männi-koorepõletik. Äratuntavad oranzide-roostepruunide-mustjate eoslate järgi. 2. Nõgiseened parasiitseened, eosed arenevad taimede õites, viljades või algkudedel. Teraviljadel majanduslik kahju. Sageli süsteemsed parasiitseened seen elab taimes ilma kahjustusi ilmutamata, need ilmnevad ainult seene paljunemisel. Õienõgid (nelkõieliste- õienõgi) käituvad kui taimede suguhaigused
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evo...
Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Riik teadmata Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad
Mitokondri mtGenoom on haploidne, seetõttu kasutatakse tema kohta ka terminit haplotüüp. (Käesolevas töös seda ei kasutata kuna hüüfe moodustavate seente tuumad on samuti valdavalt haploidsed). Mitokondril arvatakse olevat eubakteriaalne päritolu (joonis 1). Kui oletada, et bakteriaalse päritoluga mitokondrid on säilitanud bakteritele omaseid paljunemisviise, siis võib neil HGT aset leida konjugatsiooni käigus heteroplasmas (piirkondades, kus peremeestaime ja seene tsütoplasmad kokku puutuvad). Õistaimel Peperoma polybotrya on mitokondri coxI geenis ekson ja intron, milledel on selgelt erinev evolutsiooniline päritolu. Eksoni DNA järjestus on lähedane teiste õistaimede sama geeni vastavatele järjestusele, intronit aga teistel soontaimedel pole leitud. Selle introni järjestus sarnaneb rohkem seente kui sammaltaime, helviku Marchantia või rohevetika Prototheca mitokondri vastavale geenijärjestusele
kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt, kurekellukas, suures osas ka porgand, kaalikas, võilill), veesäilitusjuured (asparaagus, rohtliilia). Haustorid parasiitttaimedel (muundunud juured, mis tungivad peremeestaime kudedesse ja imavad sealt aineid). Õhujuured (Monstera), ronijuured, karkjuured (kõik õhukeskkonnas). Ronijuured esinevad pika ja nõrga varrega taimedel nt luuderohul. Juuremuudendid. Paljudel taimedel esinevad JUUREMUUDENDID: säilitus-, roni-, tõmbe- ja õhujuured. Säilitusjuured on varuainete säilitamiseks. Need on arenenud peajuurest või kahe- ja mitmeaastaste taimede külgjuurtest (näiteks kanakoolmel). Tõmbejuured kaitsevad taimede pungi külma eest
taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid ·Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad. Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein. VARS ·Ülesanded Külgharude moodustamine Lehtede, õite ja viljade kandmine Vee ja mineraalainete transport Fotosünteesiproduktide transport ·Põhitunnused Maapealne asend Kasvab kaua pikkusesse Kannab lehti Harunemisvõimeline Radiaalse siseehitusega Rohkete juhtkimpudega (enamasti kollateraalsed)
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad. Nad on
Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. Põhitunnused: maapealne asend; kasvab kaua pikkusesse; kannab lehti; harunemisvõimeline; radiaalse siseehitusega; rohkete
Hemiparasiidid e. poolparasiidid fotosünteesivôimelised taimed, mis parasiteerivad teiste taimede peal, hankides vaid osa ressurssidest nende kudedest. Vôivad olla kas obligaatsed vôi fakultatiivsed parasiidid. Peremehelt 23 80% C-st. vôimelised iseseisvaks eluks, kuid kasv siis aeglasem; peremehega kahene suhe -konkurents (valgus) ja parasitism; ôhulôhede arv ja transpiratsioon väga kôrge, lehtede klorofüllisisaldus madal; peremeestaime kasv aeglustub (biomass väheneb kuni 30 korda). 19. Varre ülesanded, põhitunnused. Varre muudendid. Ehitus: epiderm, esikoor, steel, kambium. Jagunemine (dihhotoomne, monopodiaalne, sümpodiaalne). Varre ülesanded: külgharude moodustamine; lehtede, õite ja viljade kandmine; vee ja mineraalainete transport; fotosünteesiproduktide transport. Põhitunnused: maapealne asend;
puhaskülvides; 3) segukülvide liblikõieliste-kõrreliste suhtega parandame rohusööda seeduvust ja söömust; 4) segukülvidega pikendame kõrreliste optimaalset koristusaega; 5) kõrreliste ja liblikõieliste juuremassi paiknemine erineva sügavusega mullakihis lubab heintaimedel segukülvides kasutada suuremat toiteala; 6) liblikõieliste heintaimede juurtes sümbioosis taimedega elutsevad Rhizobiumi bakterid seovad õhulämmastikku, mida saavad peale peremeestaime kasutada mulla kaudu ka segukülvide kõrrelised. Sellega vähendame anorgaanilise väetise kasutamist põllumajanduses. Liblikõieliste kõrge proteiinisisaldus ja selle suur lõhustuvus vatsas tekitab probleeme söötmisel, segukülvide toorproteiinisisaldus on üldjuhul optimaalse lähedal. Liblikõieliste sileerimise fermentatsioon ja lämmastiku reostus söötmisel saastab keskkonda, segukülvidega saame leevendada ka seda kitsaskohta.
Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida.
( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada ( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid ( taimekaitse ülesannet täidavad vähemalt kolme meetri laiused mitmekesise loodusliku taimikuga põlluääred Parasitoidid Toituvad peremeesorganismi kudedest siseparasitoidid kui väliparasitoidid Valmikuna toituvad õietolmust, nektarist, mesinestest ja vahel peremeestaime hemolümfist Kõige olulisemad taimekahjurite parasitoidid on kiletiivalised (kiresvamplased, juuluklased, käguvamplased, pinelased jt) ja kahetiivalised putukad (kiinlased, kägukärblased) Soodsatel tingimuste ja arvuka esinemise korral võivad parasitoidid hävitada kuni 95% peremeesputukaist Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks
efektiivsest difusioonikonstandist • Juurte jaotus ja kasv mullas sõltub toitainete kättesaadavuse ruumilisest heterogeensusest • Juurte tihedus eriti oluline väheliikuvate ioonide puhul • Juurte eluiga ja ringe muutub (vanad juured suberiniseeruvad, neelamine väheneb, varud ammendatakse) Mükoriisa • Ektomükoriisa – võimeline lagundama orgaanilist süsinikku – vähem sõltuv peremeestaime süsinikust kui teised mükoriisad. Oluline N ja P allikas taimele. • Erikoidne mükoriisa – võimeline süsinikku lagundama happelises mullas. Peamiselt N allikas. • Arbuskulaarne mükoriisa – sõltub taime süsinikust ja ka lämmastikust. Oluline fosfori ülesvõtmisel. • Iseäranis väheliikuvate ioonide (eriti fosfori) omastamisel – kuigi tegelikult liiguvad kõik aine ka mükoriisa kaudu
perekond Rhizobium on jaotatud 4 (Rhizobium, Sinorhizobium, Bradyrhizobium, Azorhizobium) perekonda kokku 16 liigiga. Noodulite moodustumine taime juurel- selleks vajalikud geenid paiknevad plasmiidis. Lmmastiku fikseerimine algab noodulis 8-16 peva prast bakteri tungimist taimerakku. Noodulid koosnevad neljast erinevast tsoonist. Aktiivne N2 sidumine toimub tsoonis, kus paikneb leghemoglobiin. Sltuvalt nooduli tbist eksporditakse NH3 vi glutamaati, aspartaati, priine peremeestaime rakkudesse. Noodulite moodustumise puhul on tegemist peremeestaime spetsiifilisusega: maaphklil vivad nooduleid moodustada mitmed erinevad Bradyrhizobiumi liigid, Lhis-Ida hernesordid ei nakatu Euroopa hernesortidel kasvavate Rhizobiumi liikidega. Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium. 65 % pllumajanduses kasutatavast lmmastikust on saadud bioloogiliste protsesside tulemusel.
taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. · Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad. Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein. VARS · Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport · Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline
taimetoiteelementidega, mida taim mullast kas ise ei saa kätte (näiteks mulla kõrgenenud pH tõttu) või saab neid kätte aeglaselt; seen omakorda saab taimelt vastu aga elutegevuseks vajalikke suhkruid. Parasiidid, poolparasiidid Parasiit: taim, millel puuduvad juured ja klorofüll, toitub heterotroofselt teiste taimede arvel haustorite (näsajad moodustised nende juurte tippudel, mis puutuvad kokku peremeestaime juurtega) abil. Võrmid, soomukad. Poolparasiit: taim, millel on nii juured kui klorofüll, kuid mis hangib lisa ka teistelt taimedelt. Härghein. VARS Ülesanded o Külgharude moodustamine o Lehtede, õite ja viljade kandmine o Vee ja mineraalainete transport o Fotosünteesiproduktide transport Põhitunnused o Maapealne asend o Kasvab kaua pikkusesse o Kannab lehti o Harunemisvõimeline
Krüptoviiruste süstemaatika muutub pidevalt, praegu ühendatakse nad ühte sugukonda sarnaste seeneviirustega (Partitivirus, Chrysovirus). Krüptoviirused moodustavad sugukonnas Partitiviridae kaks perekonda: Alphacryptovirus. Tuntumad esindajad on white clover cryptic virus 1 (WCCV1) ja BCV. Betacryptovirus. Tuntuim esindaja on white clover cryptic virus 2 (WCCV2). Enam on uuritud perekonna Alphacryptovirus esindajaid. Iga krüptoviirus on tuntud ainult ühest peremeestaime liigist. Viirus leidub kõigis taime osades, koespetsiifilisus puudub. Unikaalseks jooneks on see, et krüptoviirustel puudub ka transpordifunktsioon (puudub nii rakust-rakku kui ka süsteemne transport). Krüptoviirustele on iseloomulik väga efektiivne ülekanne seemnetega ja tolmuteradega. Igasugune muu (mehhaaniline-, vektor- ja pookimise jne kaudu toimuv) ülekanne puudub. Seni pole teada ka liikumist rakust rakku, nakatatud rakkude arv suureneb rakkude loomuliku paljunemise teel
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed. Sekundaarsed zoospoorid ühinevad
Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid on võimelised tekitama mügaraid ainult teatavatel liblikõieliste taimede rühma juurtel. Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu
Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne kasuvutemperatuur on 20-24 C ja nende kasv lakkab alla 5 C ja üle 37 C. Mügarbakterid on võimelised tekitama mügaraid ainult teatavatel liblikõieliste taimede rühma juurtel. Kuna nad valivad peremeestaime tungimaks nende juurtele, siis nimetatakse neid spetsiifilisteks. See spetsiilfilisus on võetud aluseks ka nende klassifitseerimisel. Nt rhizobium leguminosum on põldoa ja läätse ning herne mügarbakter. Mügarbakterid peavad olema virulentsed, st nad peavad olema võimelised tungima taimede juurte nakatumisel juurte kudedesse, paljunema seal ja põhjustanma mügarate moodustumist. Õhu lämmastku aktiivne omastamine toimub ainult virulentsete kultuuridega. Õhu
rohkem kui 900 hektaril. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud,
Hüüfide ehk seeneniitide paiknemise järgi võib mükoriisat jagada üldjoontes kaheks: arbuskulaarne mükoriisa ehk endomükoriisa ja ektomükoriisa. Arbuskulaarse mükoriisa anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide ehk arbuskulite esinemine taimerakkudes. Arbuskulaarse mükoriisa puhul juure pinnale seeneniidistikku ei arene ning taime juurekarvakesed säilivad. Mullas moodustab seen üksikutest hüüfidest koosneva võrgustiku, mis toimib peremeestaime lisajuurestikuna, moodustades selle massist kuni 15%. Kuigi hüüfid ei ulatu taimejuurtest eriti kaugele, võivad need ühendada taimejuured ühtsesse võrgustikku. Arbuskulaarmükoriisat moodustavate seentega sümbioosis elavad paljud põllu- ja aiataimed, sh mitmed põõsaliigid. Ektomükoriisat moodustab umbes 3% kõikidest taimedest. Samas kuuluvad nende hulka väheste eranditega ainult puittaimed. Ektomükoriisa iseloomulikeks tunnusteks on seenmantel ja Hartigi võrgustik
sümbiontsete ehk selliste seente vahel, mis ilma taimejuureta hukkuksid. Arbuskulid tungivad rakukesta, tõhustades niimoodi seene-taime ainevahetust Esineb näiteks: Kuusk, karukold, sõnajalad, kõrrelised, liblikõielised jne. Pigem on erandid need, kellel ei ole üldse mükoriisat või on mingit teist tüüpi mükoriisa. Arb mükoriisat ei esine väga toitainerikkas (saastunud) keskkonnas, tundras, mägedes, ka põllul vaid teatud liigid. Ektomükoriisa puhul on hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Seenmantel ehk tupp on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb koloniseeritud taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvad kaovad ja kogu juureosa ainevahetus saab toimuda ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist eemalduvad mulda üksikud või sageli ka mitmekümnest hüüfist koosnevad seeneväädid, mis moodustavad mullas mütseeli. Hästi välja arenenud mütseel võib omavahel ühendada
Koevolutsioon toimub kahe või enama liigi vahel ja nad mõjutavad üksteise evolutsiooni, survestavad üksteist, looduslik valik rakendub ja mõlemad evolutsioneeruvad. nt lõputu võidurelvastumine. Järgiv evolutsioon üks liik mõjutab teise evolutsiooni, kuid mitte vastupidi. On arvatud seda putukate ja taimede puhul. 6. Kuidas on seotud koevolutsioon ja kofülogenees? Koevolutsiooni käigus võib tekkida kofülogenees. Seda ei teki, kui koevolutsioneeruvad putukad vahetavad peremeestaime. Erinevatel putukamürkidel pole seost (taimede toodetud). Kui tekib uus putukaliik koos resistentsusega, siis putuka fülogenees peegeldab putukamürkide biokeemilist sarnasust, mitte taimede sugupuud. Kofülogenees ei ole tõend koevolutsiooni toimumisest, küll aitab uurida koevolutsiooni. 7. Kuidas on seotud õistaimede ja putukate evolutsioon? Mõlema koosevolutsioon võib olla põhjuseks, miks nad äärmiselt mitmekesised on. Taim arendab kaitset, paljuneb, mitmekesistub
Salapärane abiline kuulub seente hulka. Sügisel valmib imepeente seemnetega sentimeetri pikkune kupar. Küsi teistegi kaaslaste käest, kas neil on mahti olnud märgata imelist taime, kes pool suve ja kogu kevade sambla sees magab. Seenjuur e. mükoriisa – on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel. Mükoriisa ongi seeneniitidega kaetud ja/või läbipõimunud taimejuur. Mükoriisne kooselu on mutualistlik ja selle käigus koloniseerib seen peremeestaime juure intratsellulaarselt, mis tähendab, et seen tungib peremees taime juure rakkudesse või ekstratsellulaarselt, mis tähendab, et seen elab juurerakkude pinnal. See on muundunud juur, mis tekib seene ja taime kooselu tagajärjel taime külg-, lisa- vôi ôhujuurte kaudu. Levib kôigil paljasseemne taimedel. Ektomükoriisa puhul juurekarvade areng pärsitud (môjutab morfoloogiat kôige rohkem). Seenehüüfidel on taimede mineraaltoitumises oluline osa. Et seeneniidid on
I.orgaanilise aine lagunemisel, s.o. ammonifikatsiooniprotsessis vabanevad ammooniumiühendid, mis aastas moodustavad 1...2 % lämmastiku üldvarust mullas, s.o. ca 30...90 kg/ha kohta; II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Siin tuleb eristada kahte gruppi mikroorganisme: a)sümbiootilised mikroorganismid (liblikõieliste taimede sümbioos mügarbakteritega) seovad vaba õhulämmastikku suurtes kogustes ja pärast peremeestaime saagi koristamist võivad jätta mulda lämmastikku ca 50...200 kg/ha; b)vabalt mullas elunevad mikroorganismid (bakterid, seened, vetikad) võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha kohta; III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik, mis tekib elektrilahendustel sünteesitud NO2 ja vihmavee ühinemisel saadud lämmastikhappe mahasadamisel sademetega. Sel teel koguneb mulda igal aastal 2...5 (10) kg nitraatlämmastikku hektari kohta. IV
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek...
Optimaalne temperatuur juurepesssu jaoks +24 C. Hooldusraiete käigus tekkinud kändude osa on puude nakatumisel väga oluline, hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusreziim enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud,
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
