Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim
ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud Kaheli õiekate -- olemas C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil tupp- ja kroonlehed G5 ülemine emakas Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti Reeglina on õieosi kordne arv (värvilised) PERIGOON SUGULINE PALJUNEMINE katteseemnetaimedel kolm antipoodi tolmutoru
Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru) Õite koondumine õisikusse on kasulik, sest nii paistavad need paremini putukatele silma. Putuktolmlejate õied on suured ning värvikirevad, kuid tuultolmlejate õied on väiksed ja silmatorkamatud. Putuktolmlejate tolmukad ja emakad asuvad õie sisemuses, tuultolmlejatel, aga tolmuad ja emakad ulatuvad õiest välja. Kui kevadel on olnud vihmased ja jahedad ilmad, ei saa tolmnemine toimuda, sest putukad on sel ajal oma pesades ning tolmuterad märjas ei levi.
*Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele. -Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele. -Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks.
• Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad. Ühesugulised - õies on kas tolmukad või emakad. Ühekojalised - taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied. Kahekojalised - taime ühel isendil isasõied, teisel emasõied.
Õie ehitus Õie varreosa koosneb õieraost ja õiepõhjast Õieraag Tupplehed Kroonlehed Tolmukad Emakas Jaotus Mõlemasugulised õied ühes õies nii tolmukad kui ka emakas Ühesugulised õied Isasõied ja emasõied eraldi õites Õite jaotus. Mõlemasugulised (hermafrodiitsed) õied Ühes õies on nii tolmukad kui emakad Ühesugulised ehk lahksugulised õied Õies ainult tolmukad või ainult emakad Õies võivad esineda nektaariumid ehk näärmemahutid, mis tavaliselt paiknevad sigimiku tolmukate alusel Ühekojaline taim Isas-ja emasõied ühel taimel Kahekojaline taim Isas- ja emasõied erinevatel taimedel Õiekate Õiekatte moodustavad tupplehed ja kroonlehed Õiekate on õie steriilne osa, mis täidab kaitseülesannet ja meelitab tolmeldajaid ligi Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata
Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Tema suur liitõisik koosneb korvõitest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Eestis on ta üsna tavaline ning teda ei ole väga raske leida. Raudrohi kasvab nt. niitudel ning teeservadel. Raudrohul on mitmed väga head omadused. Raudrohi on väga tõhus ravimtaim, kuid seda kasutatakse tihti ka ilutaimena. Raudrohu koostises on erinevad mineraalained, kaalium, kamper, ahhilleiin, C-vitamiin ning ma mitmed eeterlikud õlid, mis annavad raudrohule vänge lõhna
valged kandelehed soovõha õisikute alusel AKTINOMORFNE E. KIIRJAS E. KORRAPÄRANE ÕIS Kolmetine õis Kõiki õieosi kolm või kolmekordne arv 100. kõõlusleht Neljatine õis Kõiki õieosi neli või neljakordne arv 101. põldrõigas Viietine õis Kõiki õieosi viis või viiekordne arv 102. muulukas Täidisõis Õis, kus kroonlehti on tavalisest rohkem, enamasti on need muundunud tolmukad ja emakad, seega täidisõied sageli seemneid ei moodusta, st on steriilsed 103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised
putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
nimetataksegi õienuppudeks. Kevadel õitsevatel taimedel on õienupud algul õiepungade, õisikupungade või tavaliste võsupungade sees. Edasine arenemine: *Pungade paisumine *Pungasoomuste varisemine *Õienuppude eraldumine *Õielehtede avanemine *Tolmlemine ja viljastumine Õie osad: *Tähtsaimad õie osad on seemnealgmeid kandvatest viljadest moodustunud emakad ja tolmukad, kus arenevad emas-ja isagameedid. * Õis koosneb fertiilsetest (ehk reproduktiivsetest) ning steriilsetest osadest, mis kõik kinnituvad õierao laienenud tipule -- õiepõhjale .Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 ·Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) ·Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad Ühesuguline õis: õies ainult toimukad või ainult emakad
Pärast taimede õitsemist rändab magneesiumi lehtedest seemntesse, mugulasse ja juurikatesse. Magneesiumivaegus avaldub väliselt kloroosi näol, mille sümptomid on iseloomulikud ainult magneesiumipuudusele: lehed kahvatuvad, roheline värvus kaob ja asendub kollase, oranži või punakasvioletse värvusega, välja arvatud leheroodude ümbrus, kus roheline värv säilib. Kloroos algab vanematel lehtedel, nooremad lehed koltuvad hiljem. Õitel ei arene välja emakad ega tolmukad, langeb viljastuvus. Tugeva magneesiumipuuduse korral taimede areng aeglustub, taimede kasvuperiood pikeneb, viljad ei valmi õigeaegselt. PM21 28.11.2014
See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele
on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud. Peagi valmivad aga teelehel seemned. Need asuvad kupardes, nagu näiteks mooni seemned. Alati tunneb aga suure teelehe ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi.
Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud jagunevad kaheks: diploidne (46) ja haploidne (23). Kõige edukam ja keerulisem paljunemine on seemneline paljunemine. Paljasseemnetaimed okaspuudel, seemned ei ole kaetud Katteseemnetaimed õistaimed, seemned tekivad vilja sisse Emakas on taime kõige tähtsam osa. Õievalem: *K5 C5 A60 G 60. K: tupplehed, C: kroonlehed, A: tolmukad, G: emakad. Endosperm Ühekojaline taim emas- ja isasugurakud ühel taimel. Nt tamm, kask, sarapuu Kahekojaline taim emas- ja isasugurakud eraldi taimedel. Nt paju, kanep Õie ülesanded: Paljunemisorgan tupp- ja kroonlehtede ülesanne: kaitse. Putukate ligimeelitamine. Loomtoimlemine: putuktolmlemine, nahkhiirtolmlemine, sipelgatega. Tuultolmlemine Vesitolmlemine ÕISIKUD Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna
NT laugulised,nurmenukk. 3. kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv. Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised. 4. kaun ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale. Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore
Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõisikust tekkinud viljad. Koosneb viljakesest e. perikarbist ja seemnetest. 8. Mis on liitvili, mis lihtvili, kuidas jaguneb?
Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 · Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti nt värvilised) · Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad G – emakad > G5 (kriips all) – ülemine emakas Õiediagramm * kiirjas e aktinomorfne; ebasümmeetriline e sügomorfne Kaheli õiekate – olemas nii kroon- kui ka tupplehed (P on K ja C asemel) Lõpmatus – palju tolmukaid ja emakaid, tavaliselt üle 10 Perigoon: lihtne õiekate (ainult üks ring õiekattelehti – nt värvilised) Hermafrodiitne õis: kahesuguline õis; õied nii emakad kui tolmukad
Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad?
pung -lehepung(on varjul algeline vars lehealgmetega) -õiepung(temas on õiealgmed) -külgpung(kujunevad lehtede kaenlas)(temast arenevad lehed e varreharud) -ladvapung(võsu kasvab pikemaks) -külgpungad(mis jäävad vahepeal arebgus seisma ja siis jälle tärkavad) õis -on õistaime sugulise paljunemise organ. -kõige tähtsamad osad on tolmukad ja emakad -ül. on vilja moodustamine lihak vili -viljad mis on valminult lihakad ja mahlased -valminult on maitsvad, toitaainete rikkad ja eredalt värvunud -peale inimese söövad neid ka loomad kuiv vili -valminud vili mis sisaldab väga vähe vett -jaguneb omakorda ava- ja sulgviljadeks ava -avaneb ja seemned varisevad(kaun, köder ja kupar) sulg -ei avane, sest neis on 1 seeme aind (pähkel, teris)
Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. 1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured. Risoomil leidub pungasid, millest kasvavad risoomi harud ja maapealsed võsud ehk rametid. Risoom on sümpodiaalne (ehk sümpoodium), kui ta pikeneb külgpungadest (seejuures võsud
Esineb ka põõsaid, puid ja ronitaimi. Teistest taimerühmadest on korvõielisi üldjuhul iseloomuliku ehitusega õisiku järgi lihtne eristada. Korvõielised meenutavad sageli tavalist õit, millel on kroonid, valdav erekollane õisik. 4 Alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele, keskel tolmukad ja emakad (Kukk 2004, lk 31) 2. Sugukonna mitmekesisus Korvõielised tekkisid eostseenis umbes 49 miljonit aastat tagasi. Perioodil 4236 miljonit aastat tagasi toimus sugukonnas aktiivne mitmekesistumine ning perekondade ja liikide teke. Üks teadaolevalt vanimaid korvõielisi on raudrohi kõrget hinda teati juba antiikaja Kreekas ja Roomas. Korvõielised on õistaimede suurim sugukond: selles on ligikaudu 8000 perekonda.
Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt). Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n). Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid (1n). Õistaimede arengutsükkel Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest
katteseemnetaimed 30. Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31. Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A G K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32. Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e
katteseemnetaimed 30.Viljastamine, sügoot. Viljastamine on seemneraku ja munaraku ühinemine. Sügoot on viljastatud munarakk. 31.Õis, õieosad, nende paigutus. Õiediagramm, õievalem. Õiediagramm: Õievalem : * K5 C5 A¥ G¥ K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud C5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil G5 ülemine emakas Reeglina on õieosi kordne arv 32.Perigoon. Hermafrodiitne õis. Diöötsiline ja monoöötsiline taim. Kaheli õiekate -- olemas tupp- ja kroonlehed Lihtne õiekate -- ainult üks ring õiekattelehti (värvilised) e. PERIGOON Kahesuguline e. hermafrodiitne ôis ôies nii tolmukad kui emakad. Kahekojaline e
Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim - Ühekojaline taim (monoöötsiline) - emas- ja isassugurakud ühel taimel(tamm, kask, sarapuu), Kahekojaline (diöötsiline) - emas- ja isassugurakud eraldi taimedel(paju, kanep, astelpju, põõsasmaran) Õisik - taimevartel olevate õite kogum Õie muudendid - kinnitumisvahendid, astlad - tekib võrse sõlmel olevast pungast. See on võsu
Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb Paljasseemnetaimede arengutsükkel seemnest uus sporofüüt (2n). 3.2Õistaimede paljunemine : Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk ja keskrakk . Tolmukapeas moodustuvad tolmuterad, milles valmivad viburiteta isassugurakud spermiumid . Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele.
korraldama munaraku viljastamise, moodustama seemne ja vilja. Osad:Tupplehed (+ välistupp) õieosa kaitse, teiste õie osade kaitseks õie arenedes, õie puhkedes võivad variseda, vahel kroonlehtede sarnased (ülane), kroonlehed- õie märgatavaks tegemine, Perigoon ehk õiekate (kroonlehed, tupplehed, õieraag), Tolmukad isassugurakkude moodustumine, Staminoodid- ilma peata tolmukas sageli nektaarium, harvem kroonlehtjas (täidisõielised pojengid), emakad- õiepõhi- õieosade kinnitamine, õie raag- kinnitab õie taimele, nektaariumid: osade alusel, kannus, staminoodid, tolmeldajate ligimeelitaja. Liitsuguline isas- ja emasorganid on ühes õies. Lahksuguline - isas- ja emasõied on eraldi ühel taimel. Kahekojaline - millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega(harilik kadakas), Ühekojaline - millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal
kulunud veekogus kilogrammides on transpiratsioonikoefitsent. Paljunemisviisid: Suguta paljunemine uus organism areneb välja emaorganismi rakust või taimekoest või mõnest muust taime osast Vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe või nende osade abil. Tavaliselt 1 või 2- aastased taimed vegetatiivselt ei paljune. Suguline paljunemine uus organism tekib kahe suguraku liitumise tulemusena Õis Tähtsamad osad: emakad ja tolmukad, kus arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on need ümbritsetud õiekattega. Välised õiekattelehed e tupplehed on harilikult rohelised ja moodustavad tupe. Sisemised kattelehed on eredavärvilised. Eredavärvilised kroonlehed moostavad krooni. Tolmukate arv ühes õies võib ulatuda ühest kuni mitmekümneni, kõrrelistel on 3. Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad.
27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd). - kahekojaline e diöötiline taim – isas- ja emasõied sama liigi eri isentidel (paju, kanep, humal, seljarohi). - kolmekohaline e triöötsiline taim – emas- ja isasõitega isendite kõrval ka kahesuguliste õitega isendid (saar).
Basaalne rühm Selts Acorales Kalmuselaadsed Sugukond Acoraceae kalmuselased o Sõsarrühm kõigile teistele üheidulehelistele Sugukonnas on ainult 1 perekond Acorus - kalmus Säilinud primitiivsed tunnused (mitte omased üheidulehelistele) Sisaldab eeterlikke õlisid Puuduvad rafiidid Rohttaimed Väikesed õied koondunud tõlvikusse 6 kroonlehte, 6 tolmukad, 3 kokkukasvanud emakad Vili mari Kalmuse risoom kasutatakse parfümeerias, meditsiinis, likööride ja konditritoodete valmistamisel o Perekond Acorus Kalmus Acorus calamus h. Kalmus Selts Alismatales Vee- ja niiskemate kk. taimed. Õied on koondunud pööristesse või tihedatesse tähkadesse. Esineb üsna haruldane helobiaalne (vedel) endosperm Sugukond Araceae Võhalised
Põhiliselt selline protsess on toimunud rooside sordiaretuse käigus. Teine, tunduvalt sagedam võimalus täidisõielisuse tekkeks on teiste õiesiseste lehtede - tolmukate ja ka emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks
Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis
õienupud. Õitsemine algab umbes kaks nädalat pärast õisikute nähtavale ilmumist. Õisikute arv puhmas sõltub sordist ja istandiku vanusest. Õied õisikus puhkevad järk- järgult. Kõigepealt puhkevad esimese järgu õied, siis teise järgu õied jne. Iga õis õitseb soodsates tolmlemistingimustes 1...2 päeva. Mida rohkem on õisikus õisi, seda kauem kestab õitsemine ja saagi valmimine ehk umbes 3...4 nädalat. Enamik maasikasorte on kahesugulised, s.t ühes õies on nii emakad kui ka tolmukad. Üldiselt viljastuvad maasikasordid oma tolmuga hästi. Maasikas tolmleb putukate ja tuule abil. 9 Joonis 4. Maasika õied. 1 kahesugulised 2 - ühesugulised a tupplehed b kroonlehed 3.5 Maasika viljad Maasika vili on lihakas koguvili, mis moodustub õisikupõhjast. Koguvilja pinnal on väikesed osaviljad pähklikesed ehk seemnised. Maasika viljad valmivad juunis - juulis
ümbert, vaid isegi mõõna ajal paljanduva koralliliiva sügavamast kihist: ripsloomade, rõngusside, ümarusside, lameusside, limuste, käsnade ja vähkide seast. Mõnda peremeeslooma toidavad koguni mitut liiki bakterid. 61. Tolmeldamine kui sümbioosivorm ja liikidevahelise sugulise valiku nähtus. Tolmeldamine on mutualistlik kasulik taimedele ja tolmeldajatele. Harilikul viigipuul on kinnised, pirni moodi kotjad õisikud. Puud on kahekojalised. Ühtedel on õisikutes tolmukad ja viljatud emakad, milles elavad pahkvaablased. Teiste puude õisikuis on ainult emakad, ja nood viljuvad. Pahkvaablaste valmikud väljuvad oma kodudest isasõisikutest ja kannavad sealt kaasa toodud õietolmu ka emasõisikutesse, mis muidu ei saakski viljuda. 62. Pesaparasitismi näiteid putukail, lindudel jt. Linnud, kes munevad teiste, enamasti väiksemate lindude pesadesse, kes siis võõrad pojad välja hauvad ja üles kasvatavad näiteks kägu ja lehmalinnud. Parasiitne
Põhiliselt selline protsess on toimunud rooside sordiaretuse käigus. Teine, tunduvalt sagedam võimalus täidisõielisuse tekkeks on teiste õiesiseste lehtede - tolmukate ja ka emakate muundumine kroonlehtedetaolisteks. Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks
mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline. • Eelistab kuiva toiteainetevaest pinnast päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Näiteks jugapuudel küündib okaste eluiga kümnekonna aastani, harilikul kuusel (3)5-7(9), harilikul männil (2)3(4) aastani. Igihaljastel tervetel okaspuudel varisevad aastas vaid kõige vanemad okkad ja seda liigiomase varisemisrütmi järgi. 3.1.4. Puittaimede paljunemisorganid Puud ja põõsad õitsevad ning viljuvad korduvalt, andes elu jooksul suure hulga vilju ja seemneid. Katteseemnetaimede (k.a lehtpuud ja -põõsad) õie tähtsamad osad on emakas (emakad) ja tolmukad, milledes arenevad emas- ja isasgameedid. Tavaliselt on nad ümbritsetud õiekattega, mis koosneb õiekattelehtedest. Õied võivad olla kahesugulised, mis sisaldavad nii emakat (emakaid) ja tolmukaid või ühesugulised, sisaldades kas emakat või tolmukaid. Kui isas- ja emasõied või -käbid esinevad ühel ja samal taimel, nimetatakse sellist taime ühekojaliseks, kui aga isas- ja emasõied või
Üldised seaduspärasused: ◦ Sümmeetria – mono- ja polüsümmeetria ◦ Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa ◦ Geotropism – positiivne ja negatiivne ◦ Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised Generatiivsed elundid - Õis • Muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megspooride ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. • Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi • Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakad • Tsüklilised õied: õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi • Atsüklilised õied: õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale • Hemitsüklilised õied: mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt Õis • Mõlemasugulised – õies on nii tolmukad kui emakad • Ühesugulised – õies on kas tolmukad või emakad • Ühekojalised – taime isendil esinevad nii emas- kui isasõied • Kahekojalised – taime ühel
puude-põõsaste võrsed ja puude-põsaste võrsed ja koor. Koprofaagia, koor. Koprofaagia, herbivoor herbivoor Küttimine on arvukalt kasvanud (450 halljänest aastas), põhjust pole eriti teada. Pole uuritud, kuid võimalik põhjus võib olla valges toonekures, kes ohustab põldudel elavaid jänesepesakondi. Jänesel võib olla kahesarvelised emakad, kus võivad olla erineva vanusega embrüod/looted – superfetatsioon. Koprofaagia – toit käib seedetraktist läbi kaks korda ehk nad söövad enda 1. väljaheidet. Jänesel toimub tselluloosi lahustamine tagapool, kui on valkude imendumine. Valgejänesel on kõrvaotsad mustad. Väikesed koerad Rebane Pesukaru koer (kährikkoer)
silmad, seevastu maa all elaval mutil on nägemismeel tugevasti taandarenenud. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 24 a.i.1. Katteseemnetaimede paljunemise ja arengu iseärasused Paljunemisorganid on õied Õites asuvates tolmukates valmivad tlmuterad ja emakas asuvates seemnealgmetes munarakud. Enamikul taimedel on tolmukad ja emakad ühes õies Vähesed on tuultolmlejad, enamikul tolmeldavad õisi putukad Seemend arenevad kinnises emakas, kus nad on välisolude eest paremini kaitstud Katteseemnetaimede seemned ja viljad ning nende levimisvõimalused on väga mitmekesised Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng juured ja idu. Toimub varuainete baasil.
spermiumid tekivad alles tolmutorus. Kõrvalekaldeid normaalsest tolmutera arengust võivad põhjustada ebasoodsad ilmastikutingimused, mitmesugused keemilised ühendid ning geneetilised põhjused (hübriidsus, polüploidsus, apomiktilisus). Need viivad steriilse õietolmu tekkimisele. 6.2. Sigimiku ehitus Ühe õie emakad moodustavad emakkonna (gynoeceum). Emakas (pistillum) koosneb ühest või mitmest viljalehest (carpellum). Kahe või enama viljalehe esinemisel võivad need olla kas vabad (lahkviljalehine ehk apokarpne
õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD nokkloom, sipelgasiil, nokissiil munejad nisade asemel näärmeväli sool lõpeb kloaagiga emastel puudub tupp ermoregulatsioon puudulik ALAMKLASS ELUSPOEGIJAD IMETAJAD INFRAKLASS: KUKRULISED virgiinia opossum, kukkurkurat, kukkurhunt, vombat Arenenumad küljed: eluspoegijad emasloomadel olemas tupp hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe hambavahetus ainult eespurihammastel otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud INFRAKLASS PÄRISIMETAJAD Progressiivsed tunnused: kloaak ja kukkur puuduvad, platsenta olemasolu, täielik hambavahetus, otsaju erakordselt tugev areng 18 SELTS TORUHAMBULISED Ainus esindaja tuhnik
Raudrohi Harilik raudrohi ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Tal on kitsad, mitmel korral jagunenud, veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid emakad, need on ühesugulised emasõied. Putkõites on aga nii emakad kui tolmukad ehk seega on õis mõlemasuguline.Harilikul raudrohul on meie looduses kaks sugulast: võsa- ja ida-raudrohi. Mõlemad on üsna sarnased taimed, kes kasvavad hoopis niiskemates ja sageli ka varjulisemates kohtades kui harilik raudrohi. Peale selle on neil tunduvalt suuremad õied. Nii sobib võsa-raudrohi harilikust enam lillepeenrale. Vahel võivad
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu.
Koon meenutab pardi nokka. N. nokkloom Sgk sipelgasiillased - pika koonuga, kitsa suuava ja usja, limase keelega. Toituvad peamiselt sipelgatest. Keha kaetud peale tavaliste karvadega veel pikkade okastega. N. sipelgasiil, nokissiil 16.3.9.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.9.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) Arenenumad küljed: eluspoegijad, emasloomadel olemas tupp, hästi arenenud hammastik Madalamalt arenenud küljed: puudub platsenta, nende emakad on lahus, vastavalt on ka kaks tuppe (ka suguti kaheharuline), hambavahetus ainult eespurihammastel, otsaju poolkerad alles nõrgalt arenenud Eritunnused: kukkur, kukruluud Selts opossumilised - N.virgiina opossum. Selts kukkurkärbilised Austraalia kõige algelisemad kukrulised. N. kukkurkärp, kukkurkurat (must karvkate), kukkur-sipelgakaru, kukkurhunt Selts kukkurmutilised N. kukkurmutt Selts kaksieeshambulised: Sgk
Mg - magneesium on tähtis Avaldub esmalt vanemates taimelehtedes Taimedel on häiritud K ja Ca toitaine assimilatsiooni- kloroosina. Leheroheline kaob kogu taime omastamine. Üldiselt esineb liigset protsessis. Eesti muldadel ulatuses leheroodude vahelt säilides ainult Mg väetamist harva. esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0.8% S – väävel mõjutab saagi Kogu taime kasv muutub kiduraks. Esmalt kvaliteeti ja maitset. Taimed ei arene noortel lehtedel lehelabad, lehed katavad oma väävlivajaduse muutuvad heleroheliseks, hiljem kollaseks üldiselt teistest antavatest ja omandavad punaka värvitooni võivad väetistest (sulfaatidest) ja ka ilmuda kollased laigud. õhus leiduvast SO2-st. Soodustab mügarbakterite arengut. Taimedes on teda 0.02...0.5%.
annaabi.ee 
