....9 2 Sissejuhatus Maailmas on umbes 6700 tuvastatud keelt, millest enamus keeli kõneleb vähem kui tuhat inimest. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv- ja sümboleid kasutav loom. Teiste elusolendite suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide (sõnavara) hulga, vahelduvuse, ega varieeruvuse osas. Erinevus on eelkõige kvaliteedis. Iga päev läheb meil vaja tuhandeid sõnu. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel
Nädal 1 1. Mis tüüpi küsimustele populatsioonigeneetika vastust otsib. Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. (Sille) Populatsioonigeneetika uurib populatsioonide varieeruvuse muutumist ajas: selgitab, kuidas praegune varieeruvus tekkinud on, ja ennustab seda, milliseks varieeruvus tulevikus saab. Uurib erinevaid tegureid, mis varieeruvust mõjutavad (nagu loodusliku valiku toimumine, geneetiline triiv, mutatsioonid, geenisiire, Mendeli pärilikkuse seadused, paarumismustrid, populatsioonide struktureeritus). Varieeruvus kui alleeli/genotüüpide/haplotüüpide sageduse muutumine. Põhilise töövõttena luuakse mudel (kasutades teatud
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
Dispersioon ehk keskmine ruuthälve- on variantide individuaalväärtuste ja nende aritmeetiliste keskmiste vaheliste hälvete ruutkeskmine. Dispersiooni tõlgendusraskused on hõlpsasti ületatavad dispersioonist ruutjuure leidmise teel. Dispersiooni ruuthälve annab standardhälbe ehk keskmise ruuthälbe s. Kõige lihtsamini mõistetavamaks ja hajuvuskarekteristikuks on variatsiooniamplituud, mis näitab andmete varieeruvuse ulatust ja sõltub ainult variatsioonirea minimaalsest ja maksimaalsest väärtusest. Seoseks nähtuste vahel nimetatakse olenevust, mille puhul ühtede objektide olemasolu, puudumine või muutumine on teiste objektide olemasolu, puudumise või muutumise eelduseks. Seos kahe nähtuse vahel on PÕHJUSLIK kui põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Kahe nähtuse vahel on FUNKTSIONAALNE EHK TÄIELIK
kohas ja kindlalt suletud anumates, sest temperatuuri muutus, valgus ja õhu juurdepääas võivad mõjutada leekpunkti temperatuuri. 11. Mõõtemääramatuse abil kirjeldatakse mõõtetulemuse kõikumist. Mõõtemääramatus on mõõtetulemuse, kui juhusliku suuruse hajuvust iseloomustav parameeter, mis piiritleb mõõtetulemuse ümber vahemiku, kuhu mõõdetava suuruse väärtushulk usutavasti satub 12. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt. See näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Keskmine ruuthälve on üks varieeruvuse karakteristik Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem dispersioon on, seda rohkem erinevad katsete tulemused üksteisest 13. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Kõik väärtused kokkuliidetud ja jagatud väärtuste arvuga. 14
tunnuse kõige sagedamini esinev väärtusJAOTUSTABEL-näitab tunnuse väärtuste suhtelist esinemissagedustVARIATSIOONIREA ULATUS-maksimaalse ja minimaalse elemendi vaheALUMINE KVARTIIL-tunnuse väärtus, millest väiksemaid liikmeid variatsioonireas on 25%ÜLEMINE KVARTIIL-tunnuse väärtus, millest suuremaid liikmeid on variatsioonireas 25%DETSIILID-nende abil jaotatakse variatsioonirida kümneks osaks DISPERSIOON- juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub STANDARDHÄLVE-ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuse hajuvustVARIATSIOONIKORDAJA-standardhälbe ja keskväärtuse suhe
11. Mis omadused on normaaljaotusel? 1) normaaljaotus on sümmeetriline keskväärtuse µ suhtes: tema keskväärtus, mood ja mediaan võrduvad parameetriga µ 2) normaaljaotuse tihedusfunktsioonil on kaks käänupunkti, mis asuvad mõlemal pool keskväärtust kaugusel 3) normaaljaotuse asümmeetriakordaja ja ekstsess on nullid (A=0, E=0). 12. Missugused on juhusliku suuruse hajuvuse karakteristikud (nimeta vähemalt 4). Definitsioonid. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Mõõdetava suuruse standardhälbe ühikuks on selle sama mõõdetava suuruse ühik. Variatsioonikordaja on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes. Variatsioonikordaja on ühikuta suurus ja ta esitatakse tavaliselt protsentides.
aegreaga ja selle tasandamise juures Eksponentkeskmise leidmisel: valitakse tasandusparameeter vastavalt analüüsija soovile erinevaid ajaperioode tähtsustada Aritmeetilise keskmine +-1 standardhälvet hõlmab normaaljaotuse kõvera alusest pindalast.. 68,27% Aritmeetiline keskmine t=3 standardhälvet hõlmab normaaljaotuse kõverat... 99,7% Aritmeetiline keskmine +-2 keskmist lineaarhälvet hõlmab normaaljaotuse kõvera alusest 95,45% Väärtuste varieeruvuse hindamisel (varieeruvuse hindamisel): Ei leita variatsioonikordajat standardhälbe jagamisel koguni geomeetrilise keskmisega Võib kasutada dispersiooni- ja standardhälvet Standardhälbe on varieeruvas kogumis alati keskmisest lineaarhälbest suurem ei pea mediaan ja mood olema võrdsed, aritm keskm võib olla samuti neist erinev Dispersioonanalüüsi korral: hinnatakse faktori mõju olulisust kasutatakse dispersioonide liitmise lauset Dispersiooni arvutamise juures:
Variatsioonrea ulatus maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, milles suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Dispersioon ja standardhälve Variatsioonrida: x1; x2; x3....xn Variatsioonreas oleva arvu ja keskväärtuse vahet nimetatakse selle arvu hälbeks. Dispersioon - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. Variatsioonkordaja Kui uuritavate tunnuste mõõtühikud on erinevad, ei saa nende hajuvust hinnata standardhälbega. Sellisel juhul kasutatakse variatsioonkordajat.
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
..Toote parameetrid -tootele on lubatud suuremad või väiksemad mõõtetolerantsid. Kui on nõutud väiksed tolerantsid, siis seda rohkem vajab toode ka töötlemist ning valmistamise täpsust. 2. Seadmete arvu järgi -pingipark, mida rohkem on erinevaid masinaid pingipargis, seda rohkem võimalusi on toota, teostada ning arendada erinevaid detaile/tooteid. 3. Automatiseerituse taseme järgi - Automatiseeritud on tootmine tagab suurema on tootmismahu. 4. Toodete varieeruvuse järgi -mida suurem on erinevate toodete maht, seda vähem saab iga toote üksikasjadele tähelepanu pöörata 5. Süsteemi asendi järgi -mida efektiivsemalt on tootmine planeeritud ning paika pandud, seda parem on. Näiteks kui tootmine on väga efektiivselt paigutatud, aitab see kaasa tootmise arenemisele ja aja kokkuhoiule, mis omakorda tagab suurema tootlikuse ja suurema kasumi. Süsteemi parem asendi paigutamine aitab kaasa tootlikuse
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13
Hajuvusmõõdud:* min/max element*variatsioonrea ulatus*alumine/ülemine kvartiil*disepersioon/standarhälve*variatsioonikordaja. Variatsioonirea ulatus=Xmax-Xmin. Alumine kvartiil - tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonreas 25% Kv . Ülemine kvartiil - tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsoonnreas 25% Kv . Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida kümneks osaks. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus ( ) . Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. = ( ) = ( ) n k n 2 2 2 xi -x f i xi - x xi - x
Looduslik valik ja muutlikus Natural selection and variation • Millised on loodusliku valiku toimimiseks tarvilikud tingimused? • Millised on loodusliku valiku eri vormid? • Uus varieeruvus tekib läbi rekombinatsiooni ning mutatsiooni ning on oma kohasuse suunas juhuslik Looduslik valik (LV), et toimida, nõuab: 1) Reproduktiivsust 2) Pärilikkust (järglaskond peab sarnanema vanematega) 3) Varieeruvust indiviiditi üldiselt 4) Varieeruvust kohasuses (fitness) kitsamalt (seotuna varieeruvusega mõnes muus tunnuses) Kui need tingimused on täidetud toimib LV automaatselt (Ja kui mõni ei ole siis LV ei toimi) LV seletab nii adaptatsiooni (kohasuse tõusu) kui evolutsiooni (muutumist) LV võib põhjustada nii muutumist kui ühetaolisena püsimist. Kui keskkond muutub soosib valik uusi vorme, mis on paremini kohanenud. Kui keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohanenud vorme ei teki, hoiab valik pop...
21-30 8 31-40 15 41-50 24 51-60 12 61-70 8 Iseloomustage selle seltskonna keskmist vanust aritmeetilise keskmise, moodi ja mediaani abil. 14. Kass püüdis hiiri mitmel erineval kuul järgmiselt: 5, 12, 11, 4, 10, 8, 6, 2, 3, 7, 9. Arvutage hiirte arvu varieeruvuse iseloomustamiseks keskmine lineaarhälve, dispersioon, standardhälve. Vastused: 1. Verivorst: 3.50, mandariinid 1.00 ja glögi 0.80 eurot. 2. 28 viinamarja 3. 1) 6237,32 eurot; 2) 7809,33 eurot; 3) 10953,34 eurot. 4. -6 -8 --6 -1 15 4 21 11 6 5. 6 6. C(q)=12000 + 6q 7. R(q)=15q 8. P(q)=-7q2 + 379q - 4000 9. 1600 10. Aritmeetiline keskmine=96,71 kr 11. Aritmeetiline keskmine=15,875; Mo=15, Me=16. 12. Harm. keskmine=9,25 kr 13
Öeldaksegi, et difraktsioon toimub siin paralleelsetest kiirtes . 4.valem Teades, et väikeste nurkade korral tan sin Dispersioon lainejuhis 1. dispersioon Füüsikas on dispersioon valguse lahtumine spketriks. Disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest.Aine murdumisnäitaja on seda suurem,mida väiksem on valguse lainepikkus. Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Dispersioon on tingitud keskkonna parameetrite sõltuvusest sagedusest. 2. dispersiooni mõju signaalile Sel juhul polükromaatilise signaali erinevatele sageduspotentsiaalidele vastavad ruumis erinevad faasitasapinnad, mis levivad erinevate kiirustega
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
.................................................................................. 4 3.2Formuleerida hii-ruut-testi nullhüpotees. Teha otsustus näite põhjal. (Lisatingimusi pole vaja arvestada)....................................................................................................................... 4 4Keskmiste võrdlus.................................................................................................................... 5 4.1F-test. Hüpoteeside formuleerimine varieeruvuse kohta. Otsustuse tegemine..................5 4.2t-test. Hüpoteeside formuleerimine keskmiste kohta. Otsustuse tegemine (vaata kas leidub f-testist sõltuv t-testi tulemus)...................................................................................... 5 4.3Kahe tunnuse (ühe rühma) keskmiste võrdlus. Hüpoteeside formuleerimine keskmiste kohta. Otsustuse tegemine..................................................................................................... 5 5Korrelatsioon
Nad kaitsevad lehtede nukleiinhappeid ja valke UV-kiirguse eest. Vigastuse või nakkuse korral kutsuvad nad esile fenoolsete ühendite biosünteesi, mis aitavad kaasa haigustele vastupanumehhanismidele taimes. Ka käituvad nad rakuseina tugimaterjalidena. Flavonoidühenditel on oluline mõju taime võimele kasvada karmides tingimustes, kuna nad aitavad likvideerida stressiga tekkinud vabu radikaale. (On leitud, et antotsüanidiinide hulk õies võib olla mõjutatd keskkonnamõjude varieeruvuse ja stressi taluvuse poolt. Need taimed, mille õied olid pigmentatsiooniga, kasvasid edukamalt veepuuduses. Pigmendita õitega taimed kasvasid värviliste õitega taimedest paremini keskmise niiskusega pinnasel. Selle nähtuse täpne mehhanism on teadmata, kuid arvatakse, et antotsüanidiini süntees võib olla märk muude flavonoidühendite sünteesist. Need ühendid aitavad vähendada stressiga tekkinud vabu rasikaale, mistõttu on neil oluline mõju taime võimele kasvada karmides tingimustes
c) confidence intervals – regressioonikordajate usalduspiirid d) ANOVA tabel (Excelis teostatud regressiooni väljundtabeli keskmine tabel (hajuvused, R2, F)) 5. Multikollineaarsuse testimine OLSi menüü Tests –> Collinearity 6. Heteroskedastiivsuse kontrollimine Heteroskedastiivsuse kontrollimiseks kasutada OLS-i menüüd Tests ja avanevast rippmenüüst valida White’s test või muu huvipakkuv test ja anda hinnang regressioonijääkide varieeruvuse konstantuse kohta (kas esineb heteroskedastiivsus või ei esine, vaata labortunni tööd otsuse tegemiseks). 7. Erikujuliste regressioonimudelite konstrueerimine Erikujulisis (logaritmitud muutujaid) saab konstrueerida põhimenüüst valides Add –> Logs of Selected Variables. Valida muudetav (aktiveerida) muutuja ja minna Add –> Logs of Selected Variables ning valitud muutuja on logaritmilisel kujul.
1 - Ülevaade digitaalsidesüsteemidest. Edastuskanalite - - - , . 2- , , , tüübid. . 2- .. .: inf.source and input . , . ( , transducer -> source encoder -> shannel encoder ()-, . ) 0 ->digi.modulator -> channel -> digi.demodul. -> channel -Eg=(-,)g^2(t)dt. - 255 decoder -> sourc...
olemasolevat infot, hinnad investeeritava summaga, või muutuvad vaid pärast uusi on sellest suurem uudiseid Hinnad kõiguvad ümber 8.Üks nimetatud teatud keskväärtuse vastusevariantidest ei ole õige: Tegemist on ootamatute Vali üks vastus. hinnamuutustega, mis on Investeerijad hindavad riski tingitud investorite oodatud tulude varieeruvuse ootamatust käitumisest põhjal finantsturgudel Investeerimisotsuste Hinnad peegeldavad langetamisel lähtuvad investorite teatavaid investorid üksnes erimeelsusi turul valitseva oodatavast tulust ja riskist olukorra kohta
Maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe. 21. Mis on alumine kvartiil ja ülemine kvartiil? Mis on detsiilid? Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonreas 25%. Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) liikmeid on variatsioonras 25%. Detsiilide abil jaotatakse variatsioonrida 10-ks osaks. 22. Mis on dispersioon, mis standardhälve? Dispersioon juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. Standardhälve ruutjuur dispersioonist. 23. Kuidas leitakse standardhälve a) Variatsioonreast? b) Sagedustabelist? 24. Mis on variatsioonkordaja? Milleks läheb seda vaja? - Standardhälbe ja keskväärtuse suhe: V=sh/ksv.
liikidel .Saarte teooria : Bioloogiline mitmekesisus on :positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Mosaiigi teooria-Tähtsamad faktorid, mis mõjutavad bioloogilist mitmekesisust on:1)elupaiga varieeruvus (pindalaühiku kohta tulev biotoopide arv)2)elupaiga heterogeensus (elupaiga lappide arv ja ökotonide pikkus.Saarte ja mosaiigi teooria võrdlus: Mõlemad teooriad väidavad, et elupaiga varieeruvuse suurenedes (suureneb erinevate biotoopide arv) suureneb ka bioloogiline mitmekesisus, s.t. mida rohkem erinevaid elupaiku, seda suurem on bioloogiline mitmekesisus.1)Vastavalt mosaiigi teooriale suureneb BM koos elupaiga lappide arvu, s.t. mosaiiksuse suurenemisega (kuigi biotoopide arv jääb samaks). 2)Saarte teooria alusel peaks niisugusel puhul BM vähenema, sest mida väiksem on "saar", seda väiksem ka BM. Massiefekti (servaefekti) seadus BM on suurem
*Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE
latentseid faktoreid; kõige levinum ja kõige enam kasutatud ka seminaritöödes o Kinnitav faktoranalüüs (confirmatory FA) – tahame teada, kas hüpoteetiline mudel on parem kui mõni alternatiivne mudel o Peakomponentide analüüs (principal components analysis) – eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Nimetatakse ka andmete taandamiseks. Faktoranalüüs proovib seletada ühist osa varieeruvusest ning peakomponentide analüüs proovib seletada kogu variatiivsust. Nii uuriv faktoranalüüs kui ka kinnitav faktoranalüüs põhinevad mõlemad nn ühisfaktori mudelil (common factor model). Joonisel 1 On kujutatud ühisfaktori mudel: kõik mõõdetud muutujad (Muutuja 1-
Statistika eksamiküsimused Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: ei ole mitte 1 keskmine väärtus, vaid rea tasandamine, rea silumise meetod keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades – VALE keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed - VALE, kronoloogilist keskmist kasutaks keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed - VALE, tavalist aritmeetilist keskmist kasutaks aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures - VALE, standardhälve leidmisel kasutatakse aritmeetilist keskmist aegreaga ja selle tasandamise juures – ÕIGE Tugeva samasuunalise lineaarse seose y=a+bx korral regressioonikordaja on alati vahemikus 0 kuni +1 - kindlalt vale, võib olla mis iganes (nii neg kui üle ühe), näitab x ühikulist mõju y-le lineaarse kor.kordaja ja regr.funktsiooni parameetri a märgid langevad kokku regr.kordaja peab olema eranditult positiivne - õige, (muidu võib olla ...
kor. kohta. Kui sisuliselt oluliste sõltumatute muutujate reg.k. varieeruvus on väga suur, siis viitab see peaaegu täieliku multikollineaarsusele. 3)Sõltumatud muutujad on omavahel korrel. sõltuvuses, mis tingib mitmeste reg.mudelite kasut-se. Statistikaameti poolt kogutud ja avaldatud arvandmete korral on sõltumatud muutujad tavaliselt mingil määral alati omavahel korrel. sõltuvuses ning enamikel juhtudel ei ole see probleemiks. 7. Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele. Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele. Sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus ei võimalda avada kogu arvandmetes sisalduvat infot ning seeläbi vähendavad regressioonmudelite kasutamise efektiivsust ja usaldusväärsust. Sõltumatute muutujate varieeruvus vähenemine, vähendab ka arvandmetes olevat info hulka. Seega sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus vähendab regressioonkordajate
kasvav tööhõive ning tööjõu liikuvuse tõus. · Muutunud tööturg.Töösuhete lühenemine ning nende muutunud iseloom (projektitöö, kaugtöö, freelancerlus jne). Töötuse kasv. Ebakindluse kasv töövõtja jaoks, mis tekitas vajaduse olla pidevalt konkurentsivõimeline, et mitte välja kukkuda. · Elukutsete muutumine.Uute tööde tekkimine, mis nõudsid uusi oskusi ja teistmoodi suhtumist. Sama ameti töö sisu varieeruvuse suurenemine, mis takistas adekvaatsete töökirjelduste või üldistust võimaldavate töö nõudmiste standardiseerimist. Töö nõudmiste kiire muutumine, mis tekitas vajaduse elukestva õppe järele. · Muutunud organisatsioonid.Hierarhilisuse ja püsivate struktuuride kadumine, paindlikkus. Muutunud töösuhted (erinevad lepingud lisaks traditsioonilistele tähtajatutele töölepingutele). Töögruppide tähtsuse kasv, rahvusvahelised tiimid.
•minimaalsed muutused tootmistingimustes •erinevused töölise korduvates liigutustes •Süstemaatilised/kontrollitavad põhjused “assignable causes” on ajas muutuvad, ei ole loomulik osa protsessist ning vähemalt teoreetiliselt kõrvaldatavad: •masina reguleerimatus •uus toorainepartii •erinev töötlemismeetod •erinevused tööliste vahel •keskkonna tsüklilised muutused (valguse, temperatuuri ja niiskuse ööpäevaringsed kõikumised) •Selliseid varieeruvuse allikaid nimetatakse erimõjuriteks •Erimõjurid tuleb välja selgitada ja kõrvaldada •Erimõjurite toime avastamiseks töötas W.Shewart välja ohjekaardid ehk kontrollkaardid, mis on statistilise protsessiohje peamised tööriistad. •Statistilised meetodid aitavad mõõta, kirjeldada, analüüsida, interpreteerida ja modelleerida varieeruvust isegi suhteliselt piiratud andmehulga korral. •Selliste andmete statistiline analüüs aitab paremini mõista varieeruvuse
·International code of virus classification and nomenclature Vienna Code eessõna: "Unambiguous names of organisms are essential for effective scientific communication: names can only be unambiguous if there are internationally accepted rules governing their formation and use." Taksonite tunnused Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analüüsimine ja kirjeldamine on süstemaatiku üks olulisemaid töövaldkondi. Veelgi olulisem ja aeganõudvam on tunnuste varieeruvuse uurimine eksemplari, populatsiooni, liigi või ka kõrgema taksoni piires. Selle uurimistöö käigus uuritakse reeglina tuhandeid eksemplare, mille tulemusena tekivad mahukad andmebaasid. Milleks see vajalik on? Kõigepealt muidugi taksonite eristamiseks ja kirjeldamiseks. Korrektsed kirjeldused omakorda võimaldavad teistel teadlastel neid taksoneid edukalt määrata või määrata nende tunnuste abil taksonite vahelist sugulust. Mis on molekulaar- ja morfoloogiline süstemaatika?
33. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel selle väärtus, kui m = -0,5 ( 3m - 2)( 2 + 3m ) - 3m( 3m - 2) + ( m - 2) 2 34. Õpilaste üldfüüsilisel uuringul mõõdeti ka noormeeste õlgade laiust. Mõõtmise järjekorras saadi ühe klassi tulemusteks sentimeetrites: 42, 45, 39, 42, 46, 46, 41, 37, 42, 48, 38, 41, 46, 41, 48, 46. 1) korrasta arvandmed variatsioonritta ja sagedustabelina. Mitu noormeest mõõdeti? 2) Leia või arvuta õlgade laiuse x arvkarakteristikud: varieeruvuse ulatus, mood mediaan, keskmine ja keskmine hälve. 3) esita andmed tulpdiagrammina; 4) mitu protsenti väärtustest paikneb väärtuste x - d ja x + d vahel? 35. Täringut veeretatakse üks kord. Leia tõenäosus, et 1) tuleb 5 silma; 2) tuleb vähemalt 3 silma; 3) tuleb ülimalt 2 silma; 4) tuleb paarisarvuline silmade arv. 36. Karbis on 15 roosat, 25 valget ja 10 kollast helkurit. Leia tõenäosus, et karbist juhuslikult võetud helkur 1) on valge
s tekst ,328 Extraction Method: Maximum Likelihood. Rotation Method: Oblimin with Kaiser Normalization. a. Rotation converged in 4 iterations. Peakomponentide analüüs Peakomponentide analüüsi eesmärk on välja selgitada väiksem hulk komponente, mis vastutavad esialgsete muutujate varieeruvuse eest. Faktoranalüüs ja peakomponentide analüüs on matemaatilises mõttes erinevad. Faktoranalüüsi käigus eeldatakse, et mõõdetud muutujate varieeruvuse eest vastutavad tekkivad ühisfaktorid ja unikaalsed faktorid. Peakomponentide analüüsi käigus tekitatakse uued muutujad lihtsalt kui lineaarkombinatsioonid mõõdetud muutujatest (vaadake loengu konspektist jooniseid).
mitmekesisus • gamma (γ)-mitmekesisus – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus • beeta (β)-mitmekesisus – iseloomustab koosluste erinevust (suur β- mitmekesisus näitab seda, et liikudes mingi vahemaa jooksul ühelt alalt teisele, vahetub elustik suhteliselt kiiresti; β= γ/ά) Põhilised seoste tüübid ökoloogias –korrelatsioon, regressioon ja dispersioon • Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. • Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või funktsiooni seost. Korrelatsioon ei pruugi olla kausaalne.
väärtused. Väke andmemahu muutus põhjustab parameetri hinnangute standardvigade olulisi muutusi. MULTIKOLLINEAARSUSE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED: tugevalt korreleeruvate sõltumatute muutujate eemaldamine mudelist. Andmete täpsustamine ja teisendamine. Valimi muutmine. Peamiste komponentide meetodi eelnev kasutamine. Kantregressiooni eelnev kasutmine. Uus mudelipüstitus. 12. Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonanalüüsi tulemustele (labortöö). · Kui regressioonikordajate varieeruvus on väga suur, siis regressioonikordaja parameetri standardvea (Sa1) arvutusvalemist järeldub, et juhul kui sõltumatute muutujate X1i ja X2i vahelise sõltuvuse korrelatsioonikordaja r1,2 läheneb 1-le, siis murru nimetaja väheneb ning Sa1 suureneb. Seega parameetrite hinnangud a1 ja a2 muutuvad ebatäpsemateks.
elupaigad Organismide mitmekesisus: Riigid (looma, taimeriik)>Hõimkond>Klass>Selts>Sugukond> Perekond> Liik>Asurkond… Geneetiline mitemekesisus: Asurkonnad, indiviidid, Kromosoomid, Geenid jne 3. Millised protsessid tekitavad geneetilist mitmekesisust? - Geneetiline mitmekesisus suureneb •Mutatsioonide toimel •Sugulise paljunemise käigus rekombineerumise teel - Põhiline varieeruvuse allikas – mutatsioonid - Rekombineerumine – suurendab siiski märkimisväärselt mitmekesisust 4. Millisest kahest komponendist koosneb liigi geneetiline mitmekesisus? Liigi geneetiline mitmekesisus = asurkonna sisene +asurkondade vaheline varieeruvus 5. Missuguseid liigi definitsioone sa tead? Bioloogiline definitsioon – see on grupp tegelikult või potentsiaalselt omavahel ristuvaid isendeid, mis on sigimise mõttes eraldatud teistest samalaadsetest gruppidest.
Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast. Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud. Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et
regressioonikordajate kohta.Võib tekkida olukord, kus determinatsioonikordaja R2 on suur ning regressioonivõrrandi kui terviku olulisust kontrolliv F-test loeb võrrandi täiesti usaldusväärseks, kuid ükski regressioonikordaja t-testi järgi ei ole usaldusväärne. Arvandmetest multikollineaarsust kõrvaldada ei õnnestu. Probleemist ülesaamise peamiseks teeks on paremate (täiendavate) arvandmete hankimine.Oluliste argumentide varieeruvuse mõju regressioonianalüüsi tulemustele(lab. tööde järeldused). Sõltumatute muutujate mitteküllaldane varieeruvus on arvandmete ----------------;nõrkuseks----------------;,mis ei võimaldada avada kogu arvandmetes sisalduvat infot ning seeläbi vähendavad regressioonimudelite kasutamise efektiivsust ja usaldusväärsust. Kui sõltumatute muutujate varieeruvus väheneb, siis ka arvandmetes olev info hulk väheneb,sest me saame mudeli parameetrite väärtusi
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
Näiteks kõigusoojaste arengukiirus oleneb temperatuurist ja sellest sõltub ka kliima. pH mõjutab ainete transporti taimejuurtesse. Näiteks, väga happelise pinnase puhul sisaldab pinnas sellised ioone, mis on taimedele toksilised. pHst oleneb ka ainete lahustuvus ja taimedele kättesaadavus. Kõige parem ainete kättesaadavus on siiski neutraalse pH juures. 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; Fenotüübiline plastilisus keskkonna võime toetada erinevaid fenotüüpe sõltuvalt keskkonna tingimustest Fenotüübilise varieeruvuse komponendid on varieeruvus, mida kujundab folügenees, ontogenees, keskkonnafaktorid jne 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad organismide jäänuste muundumise saadused.
66 LÕIVSUHE - Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel piiratud ressursi tingimustes - Seos, mis tuleneb lõpliku hulga ressurside ümber paigutamisest erinevate ressursside vahel Kuidas toimub lõivsuhe? Allomeetrilised seosed – Positiivne seos, nt kaal ja käte pikkus. Lõivsuhe pole paratamatu, väike ploomipuu – vähe lapsi. Varieeruvus lookuses A tekitav varieeruvuse Lõivsuhe ja allomeetriline ressursihõlvamise seos. ja viib allomeetsilise seose edukuses Varieeruvus tekkimisele lookuses A tekitab (kollased täpid all graafikul). -Paremini
liik, mida kasutatakse mingi sündmuse esinemise suhtelise sageduse Standarditud haigestumuskordajaid saab omavahel võrrelda: · SRR: valimis 75%. Kvartiilid jagavad järjestatud valimi 4 võrdseks osaks. väljendamiseks rahvastikus või selle rühmas teatud ajavahemiku, SIR (A) / SIR(B). Suurte erinditega valimis kasutatakse varieeruvuse iseloomustamiseks tavaliselt aasta jooksul. Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on tihti kvartiilide vahet (ingl. interquartile range, IQR). Kvartiilidel suhtarv, millega mõõdetakse mingi territooriumi ja seal elava 5. Diagnostiline test - meetod, mille eesmärgiks on teha kindlaks, põhineb üks tuntud graafik valimi jaotuse iseloomustamiseks
suhtes. Korrelatsioon nähtuste vastastikune statistiline sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses. Positiivne korrelatsioon ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. Korrelatsioonikordaja r - kahe tunnuse vahelise seose tugevust iseloomustav arv. Dispersioon 2 - juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Standardhälve - ruutjuur dispersioonist, iseloomustab tunnuste hajuvust. VALEMID x1 + ... + x n x= ARITMEETILINE KESKMINE: n (
Hüpteeside kontroll – teaduslikus töös nimetatakse hüpteesiks tõestamata oletust või arvamust. Nende kontrollimise meetodeid nimetatakse statistlistesk testideks. Statistiline olulisus, olulisustõenäosus, p – mõõdab tõenäosust saad anii suure erinevusega või nii tugeva seosega valim juhul, kui ülskogumis seda seost või erinevust ei oleks. Statistlise olulisus sõltub: 1) Seose tugevusest – st sõltub sllest aga ei mõõda seda. 2) Juhusliku varieeruvuse hulgast. 3) Valimi suurusest. Statistika valdamine rakendustasemel tähendabki oskust valida olukorrale vastav test (neid on väga plaju erinevaid) ja selle tulemusi õigesti interpreteerida. Seletav tunnus ehk kirjeldav tunnus ehk argumenttunnus ehk sõltumatu tunnus. Prognoositav tunnus ehk funktsioontunnus ehk sõltuv tunnus. Sõltuv tunnus sõltub sõltumatust. Vabadusastmete arv (degree og freedom, df) – sõltumatute muutujate arv. SAGEDUS- JA JAOTUSTABELID Keskmised –
helilised. Üldine assimilatsioonijuhtum on ka assibilatsioon. Sellised väljalangemis- ja assimileerumistendentsid on näitedt loomulikest foneetilistest protsessidest, universaalsetest hääldamistendentsidest, mis esinevad väga paljudes keeltes. Nende olemasolu seletatakse universaalse püüdega toota kõnet võimalikult loomulikult, koguni mugavalt. Üks suulise suhtluse olulisemaid jooni on selle varieeruvuse talumise võime. Kõnesignaal võib redutseruda suures ulatuses, samal ajal, kui sõnumi sisu on endiselt arusaadav. See on vajalik selleks, et loomulik keel oleks efektiivne suhtlusvahend. FONOLOOGIA Fonoloogia uurimisobjektiks on keelte häälikusüsteemid. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erievuste analüüs. Olulisim mõiste on foneem ehk häälikupere. Foneemide järjestuse analüüsi nimetatakse fonotaktikaks
343. Statistiline analüüs: kvantitatiivsete tunnuste kirjeldamine kvantitatiivsete üksiktunnustena on paljudel juhtudel võimatu, seetõttu võetakse mingi juhuslik osa ja nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused kogu populatsiooni kohta; korrelatsioonikoeefitsent mõõdab erinevate tunnuste seost, regressioonijoon näitab aga kahe varieeruvusrea suhet 344. Laiatähenduslik päritavus: näitab geneetilise varieeruvuse osa suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse varieeruvusse 345. Kitsatähenduslik päritavus: näitab geenide aditiivset (summaarsest) toimest tuleneva geneetilise muutlikuse suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse muutlikusse 346. Adaptsioon: organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega 347. Keskkondlikkus: ühine keskkonnatingimuste proportsioon, eraldielavad ühemunakaksikud on küll geneetiliselt identsed,
Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veereziimi reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid) Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Geneetiliste ressursside säilitamine, Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine, Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks
Pinnase erosiooni vältimine, Puhta vee varude säilitamine, Veerežiimi reguleerimine, Eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid) Bioloogilise regulatsiooni väärtus - Geneetiliste ressursside säilitamine, Liikide kaitse, Ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine, Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset, Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Puhkemajanduslik väärtus – Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine Psühho-sotsiaalne väärtus - Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks
Üliõpilasel on antud ülesanne leida seos kahe valimi vahel. Mida ta peab tegema? 1. kahe valimi vahel ei saa seost leida 2. kahe valmi vahel saab seost leida.. 3. korrelatsioonisuhte, ülddispersiooni leidma Üliõpilane sai ülesandeks hinnata kahe erineva kogumi konkreetsete tunnuste väärtuste vahel esineva seose tugevust. Selleks tuleb tal: 1. Viia läbi dispersioonianalüüs (dispersioonianalüüsi eesmärk on faktori mõju kontrollimine (mitte varieeruvuse hindamine, varieeruvus on töövahend)) 2. Leida korrelatsiooni- või regressioonikordaja ning vaadata nende märki (märk ei näita tugevust, vaid suunda) 3. Kahte erinevat kogumit ei saagi võrrelda ning nende vahel seost leida (võrrelda saab kõike, kui leida õige töövahend) 4. Leida variatsioonikordajad ja neid võrrelda (sellega ei saa seose tugevuse kohta mingit infot, vaid näitab, kas kogumit on ühtlased või ebaühtlased) 5
retsessiivsete mutatsioonide populatsiooni introduktsiooni sagedus. 149. Mutatsioooni ja geenitriivi tasakaal. Heterosügootide tasakaal saavutatakse tasemel, kus geenitriiviga elimineeritakse tekkivad mutatsioonid. 150. Molekulaarne evolutsioon. Rakuliste molekulide (nagu DNA; RNA; valgud pikkade ajavahemike jooksul) kompositsioonide järjestuse muutus. Jälgitakse kas valkude aminohappelise järjestuse varieeruvuse alusel, või veel parem - otseselt DNA järjestuse alusel. 151. Evolutsioonipuud. Nelja populatsiooni esindajate ühe ja sama geeni järjestuste määramise alusel saab koostada fülogeneesipuu. Juurtega ja juurteta fülogeneesipuud, hominoidide fülogeneesipuu, selgroogrete evolutsiooni fülogeneesipuu (konstureeritud kivististe andmete põhjal). 152. Valkude evolutsioon. Molekulaarsed fülogeneesipuud näitavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
