Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks
Õis ja vili Mõlemasugulisel õiel on emakas ja tolmukad ühel ja samal õiel. Isasõiel on ainulttolmukad. Emasõiel on ainult emakas. Emasõie osad: · kroonleht · tolmukad · tuppleht · emakas · õiepõhi · õieraag Emaka osad: · emakasuue · emakakael · sigimik Tolmnemine: 1. isetolmnemine 2. võõrtolmlemine a) loomtolmnemine b) tuultolmnemine Isetolmnemise korral on õietolm saadud samalt õielt. Tuultolmnemine toimub tuule abil erinevate õite vahel. Loomtolmnemisel kanduvad õietolmu terad edasi loomade kaasabil. Viljad: 1. Lihakviljad (tomat, banaan, kurk) 2. Kuivviljad a) aedviljad (kaun) b) sulgviljad (pähkel,tammetõru)
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune. Kasutatakse rahvaravimina kuse ja erituse soodustamiseks. Nõrgalt mürgine kuna sisaldab saponiini. Nimi: Eestis on mitmeid rahva nimesid. Kuna mari tekitab joobumistunnet siis nimetatakse seda taime ka viinalilleks.
mine metafaas anafaas raku jagunemine telofaas meioos esimene DNA kordistumine ja jagunemine rekombineerumine esimene raku jagumenine teine jagunemine teine raku jagunemine ÕIS 3 + 4 = tolmukas emakasuue tolmukapea tolmukaniit kroonleht emakakael sigimik seemnealgmed tuppleht õiepõhi õieraag 5 + 6 + 7 = emakas 1 + 2 = õiekate Õieosad Õievalem * K5 C5 A G õiediagramm K -- tupplehed C -- kroonlehed A -- tolmukad (kõlutolmukad, nektaariumid) G emakad * kiirjas K(5) tupplehed on kokku kasvanud
selliseid viljatuid tolmukaid Vahel omandavad kroonlehtede kuju Emakkond ehk güneetsium On ühe õie emakate kogum Emakas moodustav nn viljalehtedest Ühest viljalehest moodustunud emakkond üheosaline Mitmest viljalehest moodustunud mitmeosaline Lahkviljalehine - apokarpne Liitviljalehine tsönokarpne Emakas Suletud elund milles arenevad seemnealgmed Emaka osad on: Sigimik, millest arenevad seemnealgmed Emakakael Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldavad epidermis Emaka asend teiste õieosade suhtes võib olla nn. Ülemine või alumine Sigimik Sõltuvalt asendist teiste õieosade suhtes on sigimik Ülemine- on tekkinud ainult viljalehtedest, asetseb vabalt õiepõhjal Alumine- moodustunud tupp- ja kroonlehtede ning tolmukate aluse kokkukasvamisest kõvasti õiepõhjal kinni Keskmine alumne pool on teiste õieosadega kokku kasvanud
4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku. *Sigimik Toimub viljastumine. *Kroonlehed meelitavad putukaid ligi. *Tolmukapea tänu sellele arenevad tolmuterad. *Tupplehed Kaitsevad sisemisi õieosi. 6.Mis sõnajalgtaimede rühma kuuluvad joonisel olevad taimed ? Nimeta 2 igale taimerühmale iseloomulikku tunnust. 9p A B C A Kollad. Sellel on väikesed lehed, on igihaljad. B Osjad
nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu. kuuluvus Eluvorm Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5...8 m. Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud Õis punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Vili Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3...5 a. järel.
omadused iseseisvaks eluks. 10. Millisel arenguperioodil on loode eriti tundlik, miks? Esimestel kuudel, sest lapse elundid ja elundkonnad arenevad. 11. Kuidas toimub ema ja loote vaheline ainevahetus, milliseid aineid vahetatakse? Ema lootele- hapnik,very,toitained,antikehad,hormoonid, mürgid,ravimid Loode emale-süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid. 12. Kuidas toimub sünnitus? 1)algab emakaseina kokkutõmmetega2)emakasuue laieneb ja looteveed voolavad ära3)laps sünnib pea ees4)abandon lõigatakse läbi5)laps hakkab iseseisvalt hingama6)väljutatakse platsenta 13. Milliseid viljastamise vältimise võimalusi tead? Iseeneselik abort(raseduse katkemine)meditsiiniline abort(sama) kasutada spiraali,hormoontablette, kondoomi 14. Iseloomusta levinumaid suguhaigusi (põhjustaja, tunnused, vältimine). 15. Selgita mõisted: sperm-isassugurakud sperma- meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega,
harva 3, ja üldiselt pole nad kokku Sibul koosneb rohkeist kasvanud. üksteist katusekivitaoliselt katvaist soomustest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed. tsitrustel palju. Tavaliselt on 1 emakasuue ja 25 Süstjad, harilikult rootsuta kokkukasvanud viljalehte. Mõnikord lehed paigutuvad vahelduvalt on sigimikud eraldi, aga või männastena püstisel emakakaelad kokku kasvanud. varrel. Ruuduliste viljad on väga erinevad. Liiliate vars ei kasva Marjad, luuviljad, pomerantsviljad,
emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint tärkliserohked ehk tähtis toiduallikas. Peamine valguallikas. Suure õlisisaldusega, puuviljad ja juurviljad on meile toiduks. Jookide valmistamiseks. Toidu maitsestamiseks, ravimina, kangaste valmistamiseks, vatt, ilutaimed, kasutatakse parfürmeeriatööstuses.
rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue. 4) Õievalem ja diagramm • Tupplehed – K; Ca; T; roheline • Kroonlehed – C; Co; K; punane • Tolmukad – A; kollane • Viljalehed – G; sinine • Lihtne õiekate – A • Kõlutolmukad – must • Õiekandeleht - roheline 5) Kaheliviljastumine Ainult õistaimedele omane. Viljastamisel osaleb 2 spermiumi. Üks nendest viljastab lootekotis oleva teistuuma, millest kujuneb triploidne endosperm ja teine spermium viljastab
EMAKAS * õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed moodustavad ühe või mitu emakat. *Emaka puhul saab harilikult eristada sigimikku, emakakaela ja -suuet . *Emaka alumine osa on sigimik, milles arenevad seemnealged *Sigimikule järgneb peenem osa, emakakael, mis lõpeb mitmesuguse kujuga emakasuudmega. *Emakasuue, mida katab magusat vedelikku eraldav näämekas epiderm on kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Seal luuakse neile soodsad tingimused ka ,,idanemiseks" * Kui õie iga emakas koosneb ühest viljalehest, nimetatakse emakkonda lahkviljalehiseks e apokarpseks.
On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1. (1) Mis on endosperm? toitainerikas kude seemnes areneva idu jaoks, moodustab sageli suurema osa seemnest 2. (4) Nimetage õieosad väljast sissepoole Tuppleht, kroonleht, õiepõhi, õieraag, tolmukapea, tolmukaniit, emakakael, emakasuue, sigimik, seemnealgmed. 3. (2) Mis tähendab avavili? Näide on vili mis valmimisel avaneb ja seemned laiali pillab. Kupar, kõder, kaunvili, kukkurvili. 4. (3)Mille poolest erinevad epiderm ja epibleem? Epibleem on juurekarvadega kattekude, epiderm aga katab kõiki noori taimeosi. Tavaliselt on ühekihiline ja rakuvaheruumi pole ja klorofülli on väga vähe. 5. Joonistage kollateraalne avatud juhtkimp (nimetused juurde) Kus esineb? 1. (2) Mis on korp? Kus esineb?
Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis). Seda läbib emakakaelakanal (canalis cervicis uteri), millel on sisemine ja välimine emakasuue (ostium uteri: internal et externum). Emakakaelakanal on tavaliselt suletub limakorgiga, avatud on innaajal ja sünnituse vältel. Siseehitus: Serooskest (perimeetrium), selle alla jääb subserooskest. Lihaskest (müomeetrium) Limaskest (endomeetrium) veresoonterikas, paks, esinevad longitudinaalkurrud, seal paiknevad emakanäärmed. Asend ja kinnitumine: Emakakeha ja –sarved paiknevad sooleosade vahel, emakakael ulatub vaagnaõõneossa
................................................................. 10 Günekoloogiline uuring...................................................................................................... 10 Kõht................................................................................................................................... 11 Välised suguelundid.......................................................................................................... 11 Emakasuue........................................................................................................................ 12 Sisemised suguelundid ..................................................................................................... 12 Munasarjad ja munajuhad................................................................................................. 12 Emakas.............................................................................................................
Õied on kahesugulised, lõhnavad, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Üks või mitu pööriste paari moodustavad pööriste kimbu. Õietupp kellukjas, korrapäratult 4- tipmeline, kuni 2 mm pikk, kokkukasvanud. Õiekroon kokkukasvanud, lehterjas, alumises osas toruja putkega ja 4 tipmega , punakasvioletne või valge. Tipmed on 4-5 mm pikad. Tolmukaid on 2, nad paiknevad putke ülaosas. Sigimik ülemine. Emakakael ei ole väga pikk ja emakasuue kahe tihedalt teineteise vastu liibunud hõlmaga.Õite värvus võib olla valge, kreem, kollane, sinine, violetne, violetjassinine, violetjas(hele)punane, purpurjas, helepurpurpunane, purpurvioletne, kuni tumevioletjassinine. Õied võivad olla lõhnatud või lõhnavad. Neil on iseloomulik lõhn. Õitseb mais juunis olenevalt sordist. VILJAD Sireli vili on piklik, nahkja kestaga kahepesaline kupar, kummaski pesas kaks kileja tiivaga seemet
Sugulisel paljunemisel hakkavad uued taimed kasvama seemnest. Õied jagunevad: 1. mõlemasugulised õied (on nii tolmukad kui ka emakas) 2. ühesugulised e. lahksugulised (on kas ainult emakas või ainult tolmukad). Ühesugulised õied jagunevad: 1. ühekojalised (samal taimel paiknevad nii tomukat kui emakat sisaldavad õied) 2. kahekojalised (emas ja isas õied paiknevad erinevatel taimedel). Õistaimede sugulise paljunemise organid on emakas ja olmukas. Emakas koosneb: emakasuue, emakaksel, sigimik. Tolmukal saab eristada tolmukapead ja tolmukaniiti. Osadel taimedel sulguvad vihmaajaks õied, sest siis ei saa õie sisemus märjaks. Võilille korvikud onöösel suletud, sest nad õitsevad ainult päikese käes. Õisikudon palju õisi, mis puhkevad eri aegadel ja seega tolmlevad rohkem. Tolmlemine Tolmlemiseks nimetatakse õietolmu kandmist tolmukailt emakasuudmele. Isetolmlemine emakasuudmele langeb tolm sama taime tolmukailt
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. ·Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS ·Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) ·Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm
protsessita. Partenogenees viljastamata munarakust areneb organism. Isetolmlemine: juhuslik, häda-, obligatoorne. Isesteriilsus Juhuslik (enamasti) kas sama õie või sama taime piires. Õie ehituses on peidus viise, kuidas vältida isetolmlemist sama õie piires (erikaelalisus, eelemasus/-isasus). Füsioloogiline isetolmlemise vältimine isesteriilsus väga laialt levinud. (nt. mitmetel viljapuude sortidel). Hädatolmlemine õitsemise lõpus pöörab emakasuue tolmukate poole juhul, kui pole viimasel päeval saanud viljastuda. Oblikatoorne ,,iseendaga abielus". Välisjõududega: Vesi- Osadel veetaimedel, kel õied vee sees. Õie ehitus sarnaselt tuultolmeldatavate taimedega lihtsustunud (näkirohi, hanehein , heinmuda). Tuul- Tuultolmlevate taimede õied on vähemärgatavad, lõhnatud ei sisalda nektarit hästi liikuvad õied või pikad rippuvad tolmukaniidid, pikad rippuvad õieraod ja pikad tudisevad varred. Isassugurakke kandvate
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes on valgel vesiroosil 2n = 84, väiksel vesiroosil 2n = 160). Valge vesiroos erineb väikesest vesiroosist suurema õie poolest, samuti selle poolest, et valgel vesiroosil on leheroots kinnituskohal lehelabale laienenud. Erinevalt väikesest vesiroosist on valgel vesiroosil emakasuue sigimiku laiune ning peaaegu lame (väikesel vesiroosil selgelt nõgus), emakasuudmed kollased (väikesel vesiroosil punased) ning sisemiste tolmukate niidid ei ole tolmukapeast laiemad. Erinevalt väikesest vesiroosist avaneb valgel vesiroosil õis täielikult. Kroonlehed on vähemalt sama pikad kui tupplehed (väikesel vesiroosil lühemad). Õiepõhi on ümar (väikesel vesiroosil enam-vähem neljakandiline). Samuti on valge vesiroosi lehtedel laiem lõhe
Vesiroosid kasvavad peamiselt seisva veega veekogudes, aga vahel ka aeglase vooluga jõesoppides. Neid iseloomustavad lapikud suured veepinnal ujuvad lehed ja kaunid valged õied. Väiksel ja valgel vesiroosil pole vahet teha kuigi kerge isegi botaanikutel. Õied ja lehed on väiksel vesiroosil ainult veidi valge vesiroosi omadest väiksemad. Tema vili, kupar, on mõnevõrra lapikum ja kitsama emakasuudmeplaadiga. Õitsemise ajal on neid liike veidi lihtsam määrata. Väikse vesiroosi emakasuue on tumekollakas, valge vesiroosil hele. Heaks tunnuseks on tolmukaniidid. Valge vesiroosi tolmukad on pika peene niidi otsas, nii nagu enamike taimede omad. Kuid väikse vesiroosi tolmukaniidid on huvitavalt paksenenud. Nad on kuni kolm korda tolmukatest jämedamad. Vesiroos on ujulehtedega taim, selliseid pole Eestis just palju. Kuid ta kinnitub siiski veekogu põhja. Veekogu põhjas on tal mitme sentimeetri jämedune risoom, millest lähtuvad suured juurtekimbud
1 Puu võra- Lehed- vahelduvad lihtlehed, teravsaagja servaga Õied- üheksuguline Viljad- vilju palju, asuvad üksteise lähedal, meenutavad humala õit SARAPUU Corylus Mullastik- lubjarikast mulda Niiskus- Valgus- poolvarjus Haljastusväärtus- perekonna esindajaid kasutatakse palju haljastuses Puu võra- Lehed- vahelduvad, lihtlehed Õied- ühesugulised, õites näha vaid väike punane emakasuue Viljad- pähkel, TAMM Quercus Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse laialdaselt Puu võra- Lehed- heitlehised, ühekojalised Õied- ühesugulised Viljad- tõru, kaetud õhukese pruuni kestaga, milles asuvad suure idulehed Ameerika dendroloogid jaotavad tammed kolmeks alamperekonnask: mustad e punased, valged ja kastandtammed PÖÖK Fagus Mullastik- happelist viljakat mulda Niiskus- Valgus- varjutaluvad
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. · Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS · Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) · Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K tupplehed > K (5) tupplehed on kokku kasvanud C kroonlehed > C 5+5 kroonlehed asuvad kahel ringil A tolmukad G emakad > G5 (kriips all) ülemine emakas Õiediagramm
viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. Kaheliviljastumine taimedel: munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele (tolmlemine). Tekib sügoot ja endosperm. Sügoot: isas- ja emassuguraku ühinemisel tekkiv viljastatud munarakk, millest kujuneb uus organism. ÕIS Õie osad, nende paigutus Kroonlehed (1), tupplehed (2) > moodustavad õiekatte. Tolmukaniit (3), tolmukapea (4) > moodustavad tolmuka. Emakasuue (5), emakakael (6), sigimik (7) > moodustavad emaka. Seemnealgmed (8) Õiepõhi (9) Õieraag (10) Õiediagramm, õievalem Õievalem: näitab ära seaduspärasused õieosade arvus ja paigutuses K5C5AooGoo K – tupplehed > K (5) – tupplehed on kokku kasvanud C – kroonlehed > C 5+5 – kroonlehed asuvad kahel ringil A – tolmukad
*üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid *heteroosiefekti ärakasutamine 75. Introgressioon- üxikute kasulike geenide ülekanne metsikutelt eelastelt kultuurtaimedele transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad
*üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid *heteroosiefekti ärakasutamine 75. Introgressioon- üxikute kasulike geenide ülekanne metsikutelt eelastelt kultuurtaimedele transgeensed liinid 76. Meetodid ristamatuse barjääri ületamisex *immonusupressantide kasutamine immuunsuse mahavõtmine, mis takistab ristamist *emakakael ja emakasuue lõigataxe läbi e eemaldataxe *läbilõigatud emakakael poogitaxe isastaimega *töötlemine kasvuainetega *retsiprookne ristamine *embrüokultuur *füsioloogiliselt aktiivsete ainete kasutamine *vaheliikide kasutamine *vegetatiivne lähendamine *tolmendamine tolmuseguga *ploidsuse võrdsustamine *mitmekordne tolmendamine 77. Somaatiline hübridiseerimine- paraseksuaalne protsess, kus omavahel liituvad keharakud. Paraseksuaalne- rakud pole indutseeritavad. Eelised:*liituvad tsütoplasmad
Taime välislaadi kirjeldus: ovaalne Lehed: Lehed laimunajad, südaja alusega, lühidalt teritunud tipuga, tömpsaagja kuni nõrgalt hõlmise leheservaga, pealt tumerohelised, läikivad, noorelt karvased, alt roodudelt karvased Õied või õisikud: Emasõied rohekaskollased Õitsemine: Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist Liigi eritunnused: aeglasekasvuline, peab vastu linnasaastele, varjutaluv, ei anna juurevõsu, põuakindel, suhteliselt haigustevaba, laisk viljuja Kasvukoha nõuded: Mulla suhtes nõudlik, eelistades kasvada viljakatel aluselistel muldadel. Kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus Kasutamine haljastuses: alleedes, sobivad koduaeda, haljasalale või parki üksiku efektipõõsana Joonis 90
aeglaselt; eoseline eoste ehk spooride abil; apomiktne ehk neitsisigimine, toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel; suguline sugurakkude abil; sügoot tekib isas- ja emassuguraku ühinemisel Õis, õieosad kroonleht, tuppleht, tolmukaniit, tolmukapea, emakasuue, emakakael, sigimik, seemnealgmed, õiepõhi, õieraag; õievalem - liigi, perekonna või sugukonna õie ehituse kompaktne esitus sümbolite, tähtede ja numbrite abil. Perigoon - Lihtne õiekate - ainult üks ring õiekattelehti (värvilised). Kaheli õiekate - olemas tupp- ja kroonlehed. Hermafrodiitne õis - e. kahesooline - õies emakad ja tolmukad Diöötsiline ja monoöötsiline taim -
Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld.
Õied aktinomorfsed, mõlemasugulised, õiekate kaheli. Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina
pimendipuu – Pimenta dioica vili on vürtspipar Sugukond kukesabalised – Lythraceae - henna Lawsonia inermis - granaatõunapuu õieosi kuni 16 õied kiirjad vili: kupar õied kolmesugulised esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised - Onagraceae Perekonnad pajulill (Epilobium) kuningakepp (Oenothera) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine Vili: kupar, avaneb neljaks Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed - Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Peamiselt troopiline ja subtroopiline sugukond, 800 liiki Rohttaimed, mõned põõsad, ladestavad oksalaate Lehed sõrmjad või sulgjad liitlehed, vahelduvad Õiekate viietine, lahklehine Õied üksikult või ebasarikjas õisikus Seemnetel lihakas väliskest, mis valmides tõmbab kokku ja paiskab seemned eemale
Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld.
Vilja arenemine õiest. Viljade ja seemnete levimise viisid (koos näidetega). EHITUS. Õie tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Harilikult leiab ühest õiest nii tolmukaid kui ka emakaid. Need paiknevad õie keskel. ÕISIKUD. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud õisikutesse. TOLMLEMISVIISID. TOLMLEMISVIISI SEOS ÕIE EHITUSEGA. Putuktolmlejad – 1) Tolmukad ja emakad paiknevad õie sisemuses; 2) Emakasuue on kleepuv; 3) Tolmukatel valmivad suuremad kleepuvad tolmuterad, mis putuka külge kergesti kinni jäävad; 4) Õies on magusat nektarit tootvad meenäärmed; 5) Kroonlehed on suured, sageli eredalt värvunud; 6) Õied tavaliselt lõhnavad Tuultolmlejad - 1) Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja 2) Emakas on sulgjas, et püüda õhus hõljuvaid tolmuteri 3) Tolmukates valmib palju väikeseid kergeid tolmuteri, mis
Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili – kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad – lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. Naerishein on kuni 1 m kõrgune üheaastane taim, kasvab tihti umbrohuna, harva kasvatatake õlikultuurina
2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad toitained. 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda. 17 18 Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine. Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised Idulehtede arv seemnes kaks üks
Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti
Õied aktinomorfsed, mõlemasugulised, õiekate kaheli. Lahklehine tupp neljast tuppelehest, mis paiknevad kahes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Kroon samuti lahkleheline ja neljast kroonlehest, kuid ühes ringis. Tolmukaid kuus, neist 4 pikemat tolmukat siseringis, 2 märgatavalt lühemat välisringis. Emakkond tsönokarpne, kahest viljalehest. Sigimik ülemine, ebavaheseinaga kaheks pesaks jaotatud. Emakakael kaheharulise suudmega, vahel on emakasuue peajas. Nektaariumid hästi arenenud, paiknevad lühikeste tolmukate alusel mügarate või pideva rõngana. Vili kõder, vahel lühem kõdrake, avaneb kaheks poolmeks, mis eralduvad teineteisest piki vaheseina, alt üles. Mõnedel liikidel on ühe- või hulgaseemnelised suguviljad lüli- või tiibviljad. Seemned endospermita. Siia kuulub perekond kapsarohi. 30
seemnealgmest seeme, emakast ja teistest õie osadest vili. (Botaanika, lk 266) * Võrreldes eelmiste taimerühmadega, on oluliseks anatoomiliseks erinevuseks täiuslike juhtsoonte - trahheede arenemine. * Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine. * Erinevalt paljasseemnetaimedest asetsevad siin seemnealgmed viljalehest (-lehtedest) tekkinud pesas. * Mikrospoorid, mida nim ka tolmuteradeks, satuvad esmalt viljalehtede ülemisest osast tekkinud suudmele (emakasuue) ja alles hiljem jõuavad spermid tolmutoru abil seemnealgmes areneva munarakuni. (Botaanika II, lk 455) * Viljade väga suur mitmekesisus on tingitud katteseemnetaimede süstemaatiliste rühmade tohutust mitmekesisusest ja viljade kohastumisest nende levitajatele. * Katteseemnetaimedel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre ja lehe osade või nende muudendite risoomide, mugulate, sibulate ja sigipungade abil. (Botaanika, lk 157)
kujulise lehega, ta juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas keskmiselt 10 cm edasi. Nii vahetab taim kasvukohta (vegetatiivne liikuvus). Taime vars on 9-25 cm kõrgune, õisik 10-30-õieline hõre kobar, asub varre tipus. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, esineb eel-emasus s.t. esmalt avaneb 22 emakasuue ja alles hiljem tolmukapead. Õitseb mai lõpust juulini. Viljad punased marjad valmivad augustis või septembris. Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasutamine: nii marjad kui kogu taim on mürgised, kuna sisaldavad südamele mõjuvaid glükosiide. Mürgitus on samasugune kui maikellukese puhul: iiveldus, oksendamine, peapööritus, kõhulahtisus, kiirenenud ebakorrapärane pulss, raskematel juhtudel lõpeb teadvuse kaotuse ja surmaga
Vili on mari või kupar troopiline sugukond, ka Austraalias ja LõunaAafrikas Sugukond kukesabalised – Lythraceae henna Lawsonia inermis granaatõunapuu õieosi kuni 16, õied kiirjad, vili: kupar, õied kolmesugulised, esineb heterostüülia Sugukond pajulillelised Onagraceae Perekonnad pajulill ( Epilobium ), kuningakepp ( Oenothera ) Rohttaimed, parasvöötmes, peamiselt Uues Maailmas Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine, Vili: kupar, avaneb neljaks, Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Sugukond linalised – Linaceae Sugukond pajulised – Salicaceae Sugukond kannikeselised – Violaceae Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae
Perekonnas on ühekojalised, ühesuguliste õitega ja suvehaljaste vahelduvate lihtlehtedega kõrgemad põõsad, harvem kuni 40 m. (C. chinensis) kõrgused hallika sileda kuni rõmelise tüvekoorega puud. Lehed tihti ebasümmeetrilised, kahelisaagja servaga kuni nõrgalt hõlmised ja üsna suured, abilehed väikesed, varisevad varakult. Isasõied moodustuvad juba sügisel rippuvate urbadena, emasõied tipmistes või külgmistes pungataolistes õisikutes, õitsedes on nähtav vaid väike punane emakasuue, õitsevad varakult enne lehtimist. Vili on pähkel, milline on kas osaliselt või täielikult ümbritsetud lehetaolise, kaussja või toruja moodustisega (kuupulaga). Pähkel peidab eneses lihakate idulehtedega seemet, milline on rasvarikas (60-70 %), samuti sisaldavad valke (ca 10 %) ja suhkruid (ca 5 %). Pähklid on väärtuslikuks toiduainetööstuse tooraineks. Looduslikest liikidest on aretatud rohkesti õhemakoorelisi ja suurema
2 cm paksust pirnikujulist õõneslihast, mis asub vaagnapõhja lihastiku kohal. Emakas koosneb mitmest osast: emakakeha (corpus uteri); kuplikujuline ülaosa (fundus uteri), millesse kahelt poolt tulevad munajuhad; peen alaosa, mida nimetatakse emakakaelaks (collum või cervix uteri). Viimane ulatub ülalt tupesse (portio uteri). Emakakaela kanalit piiravad sisene ja väline emakasuue. Hormoonide mõjul pakseneb emakasisene limaskest, millele kinnitub viljastunud munarakk. Kui viljastamist ei toimu, oli see meede asjatu ja vastne kude heidetakse koos mõõduka verejooksuga läbi tupe välja (menstruatsioon), kusjuures fermendid takistavad vere hüübimist. Raseduse korral muutub emaka limaskest tunduvalt tugevamaks ja emakakontraktsioonide (tuhude) tõttu toimub raseduse lõpul sünnitus. Joonis 3.28. Naise suguelundid 91
annaabi.ee 
