ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC seeme idaneb heades tingimustes 15-20 päeva Keskvalmiv sort külvamisest valmimiseni kulub umbes 80 päeva. Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus Selleri juur sisaldab valku, vitamiine B1, B2, C, PP, eeterlikke õlisid, asparagiini, manniiti, koliini, flavonoide, orgaanilisi happeid
kohta. Hoopis sagedam on mustikal vegetatiivne paljunemine. Emastaimel tekivad mulla sees roomavad võsundid. Need otsivad endale sobiva koha, kasvatavad lisajuured alla ja maapinnale kerkibki uus põõsas. Nii tekkinud taimede eluiga on tavaliselt kuni kümme aastat. Selle aja jooksul annavad nad aga alguse juba hulgale uutele mustikataimedele. 2. Mustikas kui ravimtaim Rahvameditsiinis kasutatakse marjade kõrval ka lehti ja varsi nii õitsemise kui ka kogu suve jooksul. Ilmselt on õigem koguda varsi lehti ikkagi suve algul, kui nad on veel noored ja pehmed. Mida enam sügise poole, seda kuivemaks lehed muutuvad. Mustika lehtedest valmistatud teed tarvitatakse seedehäirete, kõhulahtisuse, alahappesusega gastriidi, neeruvaagnapõletiku, põie ja kuseteede, maksa ja kõhunäärmepõletiku puhul. Suvel võiks väikeste karpidega sügavkülma panna purukshõõrutud
Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad Kuju järgi jakagatkse sablikud kolme rühma 1) Kooriksamblikud on väiksed ja meenutavad puukoort 2) Lehtsamblikud meenutavad lehte, eristatavad alumine ja ülemine ots 3) Põõsassamblikud meenutavad kas väikesi põõsakesi või habemeid Märjana on sambliku värv teist värvi kui kuivana
Pohlad on igihaljad, püstise varrega, lehed on läikivad. Tema lehed elavad kuni neli aastat. Viljaks on punane mari, mis ei ole eriti mahlane ja mitte määriva viljalihaga. Pohl Õied on valged või punakad, enamasti mitmeõielistes kobarates. Pohl õitseb mais-juunis. Pohl Pohlades leidub rikkalikult selliseid happeid, mis teevad marjad hästi säilivateks. Pohlad võivad sageli mitu kuud värsketena seista. Pohl Ravimtaimena kasutadakse varsi ja lehti. Nendest tehakse sageli teed ja keediseid. Lehti kasutadakse reuma- ja neeruhaiguste puhul. Marju tarvitadakse liigesepõletiku korral. Pohl Lehti kogutakse varakevadel või hilissügisel. Marju korjatakse tavaliselt septembris. Pohli pannakse ka eelvalmima.
Harilik vaarikas Vaarikas on kõigile tuntud taim. Põhjuseks on tema maitsvad marjad. Ilmselt ei leidu inimest, kellele need vastumeelsed oleksid. Kuid vaarikamarjad pole vaid hea suutäis, need on ka väga kasulikud. Marjades on leitud palju erinevaid happeid, suhkruid, vitamiine, kauni vaarikapunase värvi annavad kokku mitmed erinevad värvained. Vaarikaid on juba väga ammusest ajast kasutatud ravimina. Kõige kasulikumad on vaarikad kohe värskelt süües, kuid neid saab tarbida kogu aasta jooksul. Selleks tuleb korjatud vaarikad laotada paariks päevaks päikse kätte närbuma. Seejärel kuivatatakse nad 40...45 °C juures. Samuti on ju laialt tuntud vaarikatest valmistatud hoidised. Ka kõigil keedistel, mahladel, kompottidel ja siirupitel on raviv ja tervist tugevdav toime.Kuid ravimina ei kasutata ainult vaarikapõõsa marju. Nii marjadest kui ka vaarika lehtedest ja vartest saab ravimtee. See on muide hea...
Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Sõltumata värvusest, toimub kõigis vetikates fotosüntees. Olgugi, et vetikad sünteesivad nagu taimed (kuigi, vetikatel toimub fotosüntees kogu talluses, taimel vaid lehtedes ja puitumata, rohtses varres) ei kuulu nad tegelikult taimeriiki, kuna neil puuduvad taimedele iseloomulikud organid ja koed (juured, varred, lehed). Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, osad ka vegetatiivselt. Suguline paljunemine: Suguline paljunemine annab elusolenditele suuri eeliseid ja enamus elusolendeid paljunebki suguliselt. Mõned organismid paljunevad küll suurema osa aega mittesuguliselt, kuid neil on siiski olemas ka võimalus suguliseks paljunemiseks.
Eelistab keskmise raskusega vett hästi läbilaskvat toitaineterikast mulda Ei talu happelisi ega sooldunud muldi Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli Õlitootmise jäätmeist tehakse päevalillekooki ja –srotti. Tänapäeval tehakse neist pemiselt segajõusööta Varsi kasutatakse kütteks, nende tuhka potase valmistamiseks ja väetisena Õisiku keelõite alkoholileotist tarvitatakse söögiisu tekitamiseks Õitsemise alguses koristatud päevalillest tehakse silo KASUTATUD ALLIKAD https:// et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4evalill https:// www.aiasober.ee/liigikirjeldused/185 TÄNAME KUULAMAST!
2016. aastal võitis Sildaru 159.33 punktiga Dew Touri juba teist korda. 2016. aasta jaanuaris Aspenis toimunud X-mängudel saavutas Sildaru pargisõidus esimese koha. Kelly Sildarust sai sellega kõigi aegade noorim talviste X-mängude võitja. 2017. Kelly saavutas Big Air võistluses teise koha. Pargisõidus võitis Kelly esikoha, olles selle tulemusega noorim X-Mängude kahekordne võitja. Varem on ta osalenud ka SFR Freestyle Touril, kus võitis 2014 ja 2015 Varsi osavõistluse. 2016. aasta märtsis võitis ta esikoha European Freeski Open võistlusel Šveitsis Laaxis. 2016. aasta märtsi lõpus tõusis ta AFP naiste maailma edetabelis pargisõidu arvestuses esikohale, olles teeninud hooaja jooksul viis võitu. 22-st võistlusest võitnud 20, 2 korda olnud top 3
pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks. Mõned vetikad kinnituvad veekogu põhjale risoididega, kuid vaid selleks, et vesi neid edasi ei kannaks. Tuleta meelde, milleks vajavad maismaataimed juuri ning varsi! Miks saavad veetaimed hakkama ilma juurte ja varteta? ................................................................................ ............................................................................. ............................................................................................................ Punavetikad Punavetikad kasvavad enamasti soojemates piirkondades, meredes
Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele suurtematele loomadele. Algloomad haigus tekitajatena- düsenteeria amööb, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma, hallasääsk. Vetikad- on algelised organismid, kuuluvad protistide hulka. Sisaldavad klorofülli(fotosünteesivad). Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees
juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeosa ümber (haavakoed/uued organid) Kattekude *epiderm koosneb *epiderm katab noori lehti *õistaimedes ühest kihist tihedalt ja varsi (neis paiknevad paiknevatest elusatest õhulõhed gaasivahetus ja rakkudest transpiratsioon) (kloroplastid *korkkude ümbritseb puuduvad) puitunud vart, taime *korkkude vananedes epidermi asemel mitmekihiline (gaasivahetuseks avad e korrapäraste ridadena lõved) paiknev kattekude *korp vanadel kuitunud
Kähara mündi lehed on tugeva vürtsika lõhnaga. Suure kogumina aias kasvades on see taim väga pilkupüüdev. Temast saab väga maitsva joogitee ja toid maitsestamisel saab teda kasutada samamoodi nagu piparmünti. Eriti hea on lehtedest valmistatud teed juua külmetushaiguste korral, samuti on see ka puhitustevastane vahend. Kirbumünt (menthe pulegium) on kena pinnakattetaim. Väikesed ovaalsed lehed katavad ühtlaselt pikki peenikesi, 25-30cm kõrgusi roomavatest võsunditest lähtuvaid varsi. Mõned vormid võivad olla aga väga tihedad ja kasvada vaid 10cm kõrguseks. Lehtedel on piparmündilõhn, kuid maitse on pigem kibe. Teda ei soovitata toidus kasutada raseduse ajal ja suurte kogustena. 4 Hatune münt (mentha villosa) on aedades leviv rohttaim. Kuid ta on ohjeldamatu kasvuga kõrge taim ja maitsetaimlas on teda võimatu kasvatada. Ta on äratuntav suurte rootsuta
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks paljunemiseks vajavad samblad vett, sest viburitega isassugurakud saavad emassugurakkudeni jõuda vaid veekeskkonnas. Tunnused: *puuduvad õied *puuduvad juured *puuduvad juhtsooned *puuduvad tugikoed *tundlikud saastasuse suhtes.
kiirendab närtsimist ja riknemist. Spargelkapsas ehk brokoli Spargelkapsa õisik sarnaneb lillkapsa õisikuga, kuid lillkapsaga võrreldes on tal eeliseid, sisaldab rohkem valku,süsivesikuid ja vitamiine ning sobib paremini konserveerimiseks. Toiduks tarvitatakse õisikut koos lihakate, sparglit meenutavate õievartega. Spargelkapsas närbub kiiresti, sellepärast on soovitatav tarvitada teda võimalikult kiiresti pärast koristamist. Noori varsi ei ole vaja koorida, kuid juba puitunud varsi kooritakse nagu rabarbereid. Parim on kasutada neid värskena, hoida külmikus salati riiulil kilesse mässituna, selleks et vili oma ära ei kuivaks. Sobib ka külmutada. Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit). On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv, väga hea dieettoit
Nõudlik Sõnajalgtaimed - Väga varjutaluv - Okkad suunatud tipu suunas. Ühekaupa Tunnused: padjakeste abil. Okkad pehmed. *Sõnajalg - Sinakasroosad, piklikud, oksal püsti kui küünlad -ei õitse Lehis -Paljunevad eostega - sirge ja hõre võra - Varsi pole - juurestik ulatub sügavale - Risoom ( maa alune võsu) - Muld peab olema niiske ja parajalt viljakas Laanesõnajalg, Maarjasõnajalg - valgusnõudlik *Osjad - Okkad kimpudena, spiraalselt, talvel raagus - Tõeline umbrohi - Püstised käbid *Kollad - Meenutab sammaltaimi - Lehed olemas - eospea varre tipus
Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni
LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse sibulaid ja lehti SIBUL KÜÜSLAUK PORRULAUK MURULAUK VILIKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel süüakse vilju (kogu- vilju) TOMAT KURK KÕRVITS
valmistada. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu ehk sümbioos. Ehitus Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Paljunemine Samblikud paljunevad rakisetükikestega ning rakise pinnalt eralduvate osakeste abil. Iga osake koosneb vetikarakust ja seda ümbritsevatest seeneniitidest. Levimine toimub tuule ja vee abil. Seeneniidid võivad moodustada ka eoseid. Nende tootmine võib toimuda kahte tüüpi
b) Minu vetika ehitus c) Kasvukoht + toitumine d) Levik e) Minu vetikaid mõjutavad tegurid f) minu vetikate kasutamine g) minu vetikate tähtsus loodusele Vetikate iseloomustus: Vetikad on taimed, mis kasvavad vees. Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.) Koppvetikas: Koppvetika iseloomustus Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks nimeks on tal Chlamydomonas. Ehitus kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline
6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? Vars 1. Missugused on varre põhilised ülesanded? Toitainete juhtumine teistesse taime osadesse. Seob tervikuks kõik ülejäänud taimeorganid Ühendab juuri, lehti ja õisi. Toestab taime. 2. Kuidas liiguvad varres erinevad ained? Tõusva ja laskuva vooluga. 3. Kuidas jämenevad mitmeaastaste taimede varred? Kambiumirakkude jagunemise tõttu. 4. Milleks kasutavad inimesed taimede varsi? Paber,mööbel,ehitus,küttepuud,käsitöö Toiduks-nuikapsas,varsseller.
Kõik vetikad sisaldavad klorofülli (rohelist pigmenti), kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on tingitud teistest pigmentidest, mis rohelise klorofülli ära varjavad. Pigmente sisaldavaid rakuosi vetikates nimetatakse kromatofoorideks. Sõltumata värvusest toimub kõigis vetikates fotosüntees. Värvuse alusel jaotataksegi vetikad kolme hõimkonda: rohevetiktaimed, punavetiktaimed ja pruunvetiktaimed. Kuigi mõned vetikad meenutavad välimuselt varsi ja lehti, on see sarnasus väline - vetikatel pole juuri, varsi ega lehti. Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees.
kiiresti vee ja seebiga maha pesta, kaitsta kahjustatud nahka päikesekiirguse eest ja pöörduda edasiseks raviks arsti poole. Kasutamine Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid. Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/taimed/oistaim/skaruputk.ht m https:// et.wikipedia.org/wiki/Sosnovski_karuput k http:// www.keskkonnaamet.ee/public/karuputke voldik_2012.pdf Tänan kuulamast!
Esimene pk muneb heinale, 2 pk aedadesse. Talvitub valmikuna kõdus. Vastsed ja valmikud imevad lehtedest mahla. Sugukond: naksurlased Pikliku kehaga mardikad. Valmikud elavad maapinnal rohurindes, kahjustavad taime maapealseid osi. Arengutsükkel 3-5 aastat. Mitmetoidulised mardikad. Vastne on tõuk, sh. ka traatuss. Esimesed kasvujärgud toituvad huumusest, hiljem hakkavad juuri sööma. Vastsed uuristavad juurtesse ja mugulatesse käike, varred närbuvad. Mardikad kahjustavad lehti, varsi, õisi. Triibuline viljanaksur valmik kahjustab lehti ja õisi. Muneb mulda kuni 200 muna. Võivad kahjustada ainult mugulaid. Tume-viljanaksur muneb mulda või taime juurekaenlasse. Öösiti aktiivne. Nukkuvad mullas nukuhällis. Noormardikad kooruvad suve jooksul, aga jäävad kevadeni mulda. Selts: liblikalised Sugukond: öölased hallikad või pruunikad, lendlevad hämaruses. Munevad taime lehtedele või varrele, munad tiheda kogumikuna. Röövikutel haukamissuised
ning paneb kaane peale. Koorumise järel tõstab vastne kaane üles. Ta ei erine millegi poolest oma emast, on vaid jupp maad emast väiksem. · Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad viljastamata munadest. · Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani. Toitumine: · Sööb enamasti vaarikalehti või tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida troopilistes paikades leidub kõvasti. · Siiski võib öelda, et ta pikalt ei vali: mis ikka ette jääb, see saab söödud ka. Ohustatus ja kaitse: · Katalepsia - omadus säilitada pikema aja jooksul (ohu korral) liikumatu poos ja jääda niimoodi märkamatuks. · Raagritsikad võivad ka ohu korral hakata kõikuma küljelt- küljele, matkides tuule käes värelevat lehekest. · Raagritsikas elavneb siis, kui tema vaenlased - linnud,
Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega. 2. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist.Teda tasub otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt ja seepärast kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti. 3. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. 4. Samuti on ka selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse. Kukerpuu 1. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas. 2. Kukerpuu jääb kindlasti meelde kõigile neile, kes maitsevad ta punaseid marju. Need on mõnusalt hapuka maitsega. Marjad on küll
toov ajalooline romaan on samal ajal kaunis ja peaaegu talumatult lõikav varjatud armastuse lugu, mis andis aimu 17. sajandi Delftist ning tuntud kunstniku Vermeeri elust. ,,Tulbid" Olles inspireeritud Vermeeri loomingust ja Hollandist, mõtlesin välja ülesanne lasteaialastele. Selleks ülesanneks on vaja guassvärve või sõrmevärve, pabereid ja niisutatud salvrätte. Laps paneb pihka värvidesse ja teeb jälge, mis on tulpide õied. Siis ta joonistab sõrmega varsi ja kaunistuseks lisab paela. Enne, kui võtta uut värvi, laps iga kord teeb käsi puhtaks niisutatud salvrätikuga. Selline ülesanne on lastele väga huvitav ja põnev, sest nad naudivad pildi loomise protsessi, mitte tulemust. Lastel areneb fantaasia, peenmotoorika ning laps saab uusi kogemusi ja muljeid. Samuti sellist tehnikat saab kasutada ka väikeste lastega, kes veel ei oska hoida pliiatsit, pintslit ja muud vahendeid käes. Teemad ka võivad olla igasugused
Ning mis on eriti oluline, kõrgharidust saab tasuta. Ma arvan, et haridus on väga hästi toimiv, kindlasti on lünkasid mida veel täita, kuid kõik need, kes soovivad õppida, seda ka teha saavad. Ja need kes seda teha ei taha, ei hakka seda ka kunagi tegema, isegi siis kui haridussüsteem on maailma parimal tasemel. Viimase aspektina tuleks vaadelda tööjõudu. Iga aastaga lahkub Eestist üha rohkem inimesi, et leida töö ja parem palk välismaal. Kõigepealt läheb pereisa ja varsi juba perekond järele. Nii väikese rahvaarvuga riigile nagu Eesti on iga inimene oluline. Sellest aastast muudeti jälle meie maksusüsteemi. Kõrgemat palka teenivad inimesed peavad ka rohkem oma palgast ära andma. See kõik tähendab seda, veel rohkem inimesi mõtleb ära minekule. Meie palgad on väikesed ja elu kallis. Hinnad aina tõusevad ja palganumbrid vähenevad. Tuleviku ühiskonnas peaks meie palgasüsteemid ja pensionisüsteem töötama meie kasuks mitte kahjuks.
Vanad sokud on ettevaatlikumad, jälgivad sageli ümbrust, enne põllule tulekut passivad kaua metsaserval ja iga krabina või võimaliku ohu korral põgenevad. Toitumine . metskitsede põhitoiduks suvel on rohttaimed. Toiduks tarvitavad ka samblikke, seeni, puude ja põõsaste oksi, pungi, lehti, koort. Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma
Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, sest neil on pikad okkad auramise vähendamises ja suur soolatalutavus.Leidub isegi taimi, mis suudavad seal kasvada soola peal.Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti. Viigikaktus kohastumus on see, et ta oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Saguaarokaktused kohastumus on see, et ta varsi katab vahakiht,juured on maapinna lähedal hargnenud ning lehtede asemel on neil astlad. Joonis 4.Viigikaktus Joonis 5.Saguaarkaktus Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandud, palju eri liiki rebaseid, iguaanid, sisalikud, jpt.Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus ja nad suudavad pikalt elada ilma veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude
Mujal maailmas peetakse kartulit enamasti köögiviljaks. Kartul on põhiliselt parasvöötme kultuur, kuid kasvab ka soojemais piirkondades, subtroopika aladel Vahemeremaadel, Ameerika Ühendriikide lõunaosas, Hiinas ja Indias. Kui kartulit kasvatatakse peamiselt Euroopas, kus toodetakse umbes kaks kolmandikku maailma kogusaagist, siis bataadi praeguseks kodumaaks võib nimetada Aasiat eriti Hiinat, kus toodetakse 85% maailmasaagist. Kartulit kasvatatakse vagudes, et suvel saaks varsi mullata, mulda kobestada ja umbrohtu hävitada. . Kartul eelistab kobedat, orgaanilise aine ja õhurikast nõrgalt happelist mulda. Kartulikasvatust häirivad kartulihaigused, sealhulgas viirushaigused. Sordiaretajad töötavad pidevalt, et aretada uusi sorte, mis oleksid haiguskindlamad, saagikamad, tärkliserikkamad maitsvamad, vitamiinirikkamad. Kartuli rohelistes osades ja valguses kasvanud või seisund ning roheliseks läinud mugulais leidub mürgist alkolaidi solaniini
nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite
nendega maitsestati viina;köömnevarsi kasutati kurgisoolamisel. Metsmaasikal kasutati nii õisi, lehti kui ka vilju värskelt ja kuivatatult. Teeks kasutati ka hariliku pärna õisi. Siin meenub mulle väga hästi pärna õite korjamine lapsepõlves. Nostalgia missugune. Nõmmliivateed kasutati peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis, sest mujal seda taime ei leidunud. Lisakas kasutati teeks vesimünti, punet, nurmenuku õisi ja lehti, vaarika varsi, pihlaka õisi, mustika õisi ja lehti, pohla õisi ja lehti, kibuvitsa õisi ja vilju, harilikku käbiheina, pruuni ristikut,valget ristikut, aasristikut, kuldristikut, harilikkassikäppa, ümaralehelist uibulehte, ojamõõlu, harilik angervaksi, harilikku heinputku,rabamurakat, kaske, kurekella, ängelheina, naistepuna, raudrohtu, harilikku vahert, 14 kadakat jne. Õlle maitsestamiseks on kasutatud humalaid ja porssasid, kurkide ja tomatite
paus – heli puudumise vältus generaalpaus – kõigile koorihäältele või orkestriinstrumentidele märgitud paus noodi pikendamiseks punkt, pikendusmärk (fermaat), pidekaar (ligatuur) sidekaar ehk legatuur kui noodi järel kaks punkti, lisandub veel pool esimese punkti väärtusest (nt o.. = 4+2+1), võib ka pauside järel kasutada rütm – vältuste kogum / helivältuste organiseeritud järgnevus 1 vaba ehk rubato-rütm (noodid on, varsi pole) 2 modaalne e mensuraalne rütm (aktsenteerimata, rõhke ega taktijooni pole) 3 meetriline e aktsenteeritud (igapäevane) meetrum – rõhuliste ja rõhutute osade vaheldumine (kaheosaline meetrum on trohheus, kolmeosalin meetrum on daktül) takt – muusikateose osa, mis algab rõhulise osaga ja kestab järgmise rõhuliseni taktijoon – ainult lugemise lihtsustamiseks, rõhulise osa ees taktimõõdu ülemine nr näitab meetrumi osade arvu, alumine nr näitab ühele
pelliikul'iks. 4.Ebasoodsates tingimustesmoodustavad nad tsüste. Vetikate tunnused: 1. Vetikad fotosünteesiva nagu taimed. 2.Vetikate hulkrakset keha nim. talluseks. 3. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. 4.Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. 5. Vetikaid võib olla nii mikroskoopiliseid kui ka makroskoopilisedid. 5. Vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ega juuri, varsi, lehti. Koppvetikas Elupaik: väikesed veekogud, lombid; Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu
väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine? alt üles juurtest teistesse osadesse liiguvad vesi ja selles lahustunud toitained lehtedes fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained liiguvad sealt mujale teistesse taimeosadesse ülevalt alla Milleks kasutab inimene taimede varsi? loomasööt, ehitusmaterjal, küte, mööbel, kartul, sibul, lina, suhkruroog Triin Marandi (TFG)
väänduv pikad painduvad varred kasvavad teistele taimedele vm. toetudes ülespoole roniv pikad varred kinnituvad köitraagudega teistele taimedele Kuidas toimub varres ainete liikumine? alt üles juurtest teistesse osadesse liiguvad vesi ja selles lahustunud toitained lehtedes fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained liiguvad sealt mujale teistesse taimeosadesse ülevalt alla Milleks kasutab inimene taimede varsi? loomasööt, ehitusmaterjal, küte, mööbel, kartul, sibul, lina, suhkruroog Triin Marandi (TFG)
kuumusega kohastunud taimed poolpõõsad ehk pujud paksud juured, sibulad mugultaimedel (näiteks iiris, tulp jne) võimaldab kohe kevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed hangivad vett isegi paari meetri sügavuselt) kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad
vanuserühmale. Keskkonnakasvatuses on tõhusaks õppimismeetoditeks ka matkad. Matkad ümbritsevas kodupiirkonnas tutvustavad lastele ühelt poolt looduskeskkonda, teiselt poolt tehiskeskkonda. Kindlasti on tähtsaim meetod koolieelikute kasvatuses vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kevadisel lillepeenral võib imetleda nii mulda, tõukusid, kui idusid, nii okkaid kui varsi. Võib öelda lihtsalt roheline või lill. Niiviisi toimub bioloogia alaste teadmiste kogumisele lisaks nii looduse visuaalse poole nägemise ja selle piltliku väljenduse, kui emakeele areng. Kasvatusmeetodina osutuvad matkad loodusesse loodusliku keskkonnaga tutvumisel peaaegu kõige olulisemateks. Üldiselt soovitavad loodusõpetajad, et lastele tuleks lähilooduses välja valida n-ö kodukoht, millega lapsed harjuvad, leiavad sealt tuttava ja turvalise loodusliku
Kitsede söötmisalased uuringud Sissejuhatus · Kits on väikemäletsejaline loom ja tema põhisöötadeks on rohusöödad. · Karjamaal eelistavad kitsed süüa karjamaarohu ülemist fronti, samas ei meeldi neil süüa rohu varsi · Kõik kitsetõud ,sõltumata soost ja vanusest vajavad samu toitaineid [http://www.goatworld.com/nutrition/index.shtml] Kitsede söötmine Ida- Aafrikas · Halva kvaliteediga karjamaad · Suurt rolli mängivad ilmastikuolud- kuiv periood · Banaani, puuvilla kook, maisi jäätmed http://www2.luresext.edu/international/NutrConstraints.htm Vesi · On üks kõige olulisem komponent söötmisel.
-kuna eostaimede lopsakatest metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi. IV ISELOOMUSTA 1. bioloogilise evolutsiooni tõendeid: a)kivistisi- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed ehk fossiilid. Kivististe abil saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Peamiselt on säilinud loodame skeletiluid ja kodasid, taimede seemneid ja tolmuterasid, vähem aga varsi. Selliseid säilmeid on leitud maapinna kaevamisel, neid on välja uhtunud vesi või need on paljastunud maakoore liikumise tulemusena. Kui kauges minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, asendusid nende orgaanilised ained miljonite aastate jooksul mineraalainetega ning tekkisid kivistised. b) organismide ehituse võrdlemist- erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi.
ümber kraani ja katlakivikoorikuga kohtade. Lase pool tundi seista, seejärel loputa puhtaks. 10. Keedetud munad Lisa keeduvette sorts soola või äädikat (5%), et muna keetmise ajal koorest välja ei lekkiks. 11. Külmikud Puhasta külmikut seest lahusega, mis on valmistatud võrdsest osast äädikast (5%) ja veest. 12. Lõikelilled Lõikelilled püsivad kauem värsked, kui lisad lillevette 2 tl suhkrut ja 2 sl äädikat (5%). Kärbi varsi ja vaheta vett iga viie päeva tagant. 13. Läppunud hais Läppunud haisu eemaldamiseks küpsisepurgist või võileivakarbist kasta värske leiva viil äädikat (5%) ja lase karbis öö otsa seista. 14. Messing, vask ja tinasulam Tõhusa poleerimisvahendi saamiseks sega 1 tl soola ja 1 tass äädikat (5%), lisades pasta valmistamiseks piisavas koguses jahu. Kata ese pastaga ja lase 15 minutit seista. Pese pasta sooja veega maha ning poleeri pehme kuiva lapiga. 15. Nahk
PUIT OMADUSED, KASUTAMINE puit on kollakas või punakas, see on hinnatud sitkuse, painduvuse ja vastupidavuse tõttu puidu tihedus on 630700 kg/m³ puit on olnud väga hinnatud materjal (tööriistad, pillid), mistõttu täiskasvanud vahtrat on väga raske metsast leida kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks rahvakultuuris valmistati vahtra tugevast, aga libedast puidust reejalaste taldu, höövlipakke, kirveste ja haamrite varsi ning veski hammasrataste hambaid PEAMISED PROBLEEMID Põhja-Ameerikas on vahtral vähe kahjureid, Eestis rohkem jänesed ja metskitsed söövad meelsasti vahtra võrseid lehtedel võib kohata vahtra pigilaiksust pigilaiksus ei tekita suurele puule erilist kahju, see viitab puhtale õhule, sest suures linnas või tööstuspiirkonnas ei suuda see seen elada vahtral elavad jahukastet tekitavad seened, algul tekitavad need lehele valged või
2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub varre sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 19.Epiderm: a) mida ta endast kujutab lehtede kattekoena? mille poolest epidermi rakud erinevad teiste kudede rakkudest? Epiderm on primaarne kattekude ning katab noori lehti ja varsi. Koosneb ühest kihist tihedalt paiknevatest elusatest rakkudest. Rakud on sopilised, et üksteisega paremini sobituda. Epidermis on õhulõhed, mis koosnevad kahest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust. 20.Erituskudede liigid: a) missugused neist on sekretoorsed erituskoed b) missugused neist kuuluvad ekskretoorsete erituskudede hulka? a) sekretoorsed: piimasooned, üksikud eritusrakud, skisogeensed või lüsigeensed mahutud
Mõru maitse, mida saab pehmendada suhkru ja puuviljadega Kasutatakse garneeringuks või sisemisi lehti salatiks Säilitatakse jahedas ja niiskes Mangold ehk lehtpeet Peetide perekonna vanim Maitsvad on noored lehed, vanemad mõrkjad Kasutatakse toorelt või töödeldud (suppides ja püreedes) Rabarber Annab saaki varakevadel Sisaldab rohkelt vitamiini, mineraalaineid, õun- ja oblikhapet Liigsel kasutamisel seob organismis kaltsiumi ja väljutab selle Toiduks kasutatakse varsi Kasutatakse toorelt või töödeldult Hapuoblikas Maitselt hapukas, sisaldab oblikhapet, millega liialdamine liidab kaltsiumi ja ladestab selle siseorganitesse Toorelt soovitatav tarbida koos piimatoodetega, mis vähendavad oblikhappe mõju Soovitatav kupatada, sest sinna ladestub ülearune oblikhape (järelejäänud vesi tuleb ära visata) Kasutatakse salatides ja suppides Spargel - Aspar, asparaagus Söögiks kasutatakse võrseid
Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Maalikunstis iseloomustab juugendit sujuvus ja väljavenitatud figuurid, piirjoonte rõhutamine ning selged ühtlases toonis värvipinnad. Kaunistuste loomisel lähtuti eelkõige taimedest. Kujutati taimede kooldunud varsi, longus kroonlehti- kõik on antud närtsimisseisundis. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugend tekkis ja jäi Eesti mõisaarhitektuuris 20. sajandi algul historitsismi kõrvale. Vahel
ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad, puuk, lutikas, sääsed jpt.). Loomad, kes võivad liikuda nii maal kui ka vees kahepaiksed, neist
Teisel aastal vars viljub ja siis kuivab. Õied meeldivad mesilastele. 1.3 Kasvatamine Hariliku vaarika erinevaid sorte kasvatatakse koduaedades ja ärilistes istandustes marjakultuurina. Vaarikas ja pampel ehk aedmurakas moodustavad muraka perekonnas eraldi alamperekonna. Vaarikas annab kergesti juurevõsusid, mistõttu on ta aias üsna tülikas, levides kiiresti algselt kasvukohalt edasi. 1.4 Kasutamine Vaarikas on väärtuslik põõsas, sest temast saab kasutada kõiki osi: lehti, varsi, õisi ja vilju. Vaarikalehetee alandab paistetust ning sellest tehtud kompress leevendab silmapõletikku. Vaarika viljadel on meeldiv maitse ja aroom, mistõttu neid tarbitakse laialdaselt nii toorelt kui ka töödeldult. Viljad sisaldavad vähesel määral salitsüülhapet, millel on 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Framboise_Margy_3.jpg 5 higistamajav toime. Viljadest valmistatakse toor- ja keedumoosi, zeleed, siirupit, mahla, likööri, veini jms. 1
Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst. Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera
kinnitatud. Kasutusel olid seina külge kinnitatud pingid. Ka magamislavad toetusid ühelt poolt maas olevatele postidele ja teiselt poolt olid kinnitatud seinapalkide vahele. Kõige hinnalisemaks ja kaunimaks varaks oli pulmakommetega seotud riidekirst.Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. 4.Talupere suurus ja nende toidulaud. Talupered olid enamasti suured. Peale peremehe, perenaise ja nende laste elasid talus veel sulased, tüdrukud ja muud abilised ning sugulased. Nii palju inimesi läks tarvis, et jõuda ära teha nii talu- kui mõisatööd. Suur pere vajas palju sööki
meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba, roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest jämedam peajuur. (Rohtla, 2001) Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
