Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise *(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis. Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom. Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine *kaksiktuumaline rakk, milles toimub *karüogaamia ja millest edaspidi areneb *eoskand. Puhkeeos, resting spore - vt. püsieos. Puhkesporangium, resting sporangium - vt. püsisporangium. Pungrakk e. blastospoor e. blastokoniid, blastospore, blastic conidium - *mittesugulise paljunemise vahend, mis tekib emarakust *pungumise teel (diferentseerub raku osana, eraldumata tekke algfaasis emarakust vaheseinaga) Pungumine - *pungrakkude teke Pärmistaadium, yeast-like - *pungrakkude tekke ja eksisteerimisega seotud staadium teatud seenerühmadel. Püsieos e. puhkeeos, resting spore - *sugulise protsessi tulemusena arenev *diploidne
SEENED. SAMBLIKUD. PUUSEENED SEEN Kasvukoht Maitse Lõhn Mürgisus Muu info Punane Kaasik, kuusik, Nõrgalt Levinuim Eestis kärbseseen männik mürgine, halvab närvisüsteemi Pruun Okasmetsades Eba- Ebameeldiv Mürgine kärbseseen meeldiv Panter Okasmetsades, Ebameeldiv Väga Kasvab septembris kärbseseen männikutes, mürgine, nõmmedel halvab närvi Soopilvik Nõmme-, Mahe Hea söögiseen siirdesoo ja ...
Seentest veel nii palju, et neil puudub emas- ja isassugu, kuid neil on erineva füsioloogia ja erineva paaritumistüübiga hüüfid e. seeneniidid ning suguline paljunemine toimub omavahel ühilduvate hüüfide vahel. Kindlasti vaadake üle seente suguliste eoste joonised. Küsimus võib tulla ka selline, et joonise järgi peab ära tundma, millega tegu on. Kokkuvõtlikult KOTTSEENTE((Ascomycota) PALJUNEMISE kohta: Suguline paljunemine: KOTTEOS- suguline eos EOSKOTT (e. ASKUS, see on ühe või kahe rakuseinaga)- selle sees moodustuvad KOTTOESED. EOSKOTT võib moodustuda otse taime pinnal või sugulises VILJAKEHAS (e. ASKOOM e. ASKOKARP). Viljakehasid on eri tüüpe: 1. PEITEOSLA- suletud askoom, kotteosed vabanevad pärast viljakeha seina lagunemist 2. SULGEOSLA- pirnja kujuga, üleval avaus (OSTIOOL), kust kotteosed välja pääsevad 3. LEHTEREOSLA- avatud, karikjas või ketasjas, eoslava ülaküljel 4. PSEUDOTEETSIUM- sarnane peiteoslaga, kuid õhem sein Mittesu...
Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit. Sitikseen kinnitub putuka kitiinkesta külge ja toitub sellest, kuid ei kahjusta oluliselt peremeesorganismi. Levib putukalt putukale või eostega
seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. Seeneriik Hõimkond: Ikkesseened Hulgatuumne seeneniit haploidne seeneniit. Sugutu paljunemine: rakusisese tekkega eostega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsetel sugurakud --> puhkeeos --> idanemisel tekib sporangium. Klass: Ikkesseened Selts: Nutthallikulaadsed Esindajad: Nutthallik, Täpphallik, Kõduhallikud. Selts: Putujhallikulaadsed Klass: Juusseened Hõimkond: Krohmseened Hõimkond: Kottseened Maailmas 50000 liiki. Eestis 2500 liiki. Seeneniidid haplodsed, rakkudeks jagunenud. Lülieosed väga levinud. Sugulises protsessis eoskott kaheksa eosega. Eoskott areneb sageli viljakehas. (Kolme eritüüpi: peiteosla, sulgeosla, lehtereosla) Neid on kolm klassi: 1. ürgkottseened 2
sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idnedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel. 8 Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest hüüfist, mis noorelt on valge ja peale eoste tekkimist muutub rohelise muru taoliseks või ka sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul
ainet ja seeneniidstik vett ja (seal lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad mükotoksiin mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised ühendid ehk mükotoksiine hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. Nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid väiksemad DNA
Nicole Maria Klais; 11 H Suuline kontrolltöö. Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele. 2. ... eluta loodusele. Elus looduse tunnused: Eluta looduse tunnused: - Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest - Puudub rakuline ehitus - Paljunevad peremees-organismi kaasabil - Puuduvad iseseisvad eluavaldused (aine- ja - - Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, reageerimine) - Evolutsioneeruvad 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruse paljunemise etappe. 1. raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidis...
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Riik teadmata Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed
substraadismütseel. Tüsilikematel aktinomütseetidel on mütseel püsiv. Just nemad on morfoloogiliselt vägagi seente moodi. Tüsilikemate aktinomütseetide koloonia koosneb pinnas hargnevast substraadimütseelist ja selle kohal kõrguvast õhumütseelist. Õhumütseeli moodustavad spoori (koniidi) kandjad hüüfid koos neist nöörduvate spooridega (koniididega). Mõnedel aktinomütseetidel ümbritseb spoore kate esineb sporangium. Mõnede aktinomütseetide spooridel on viburid ja nad saavad vees liikuda. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Streptomyces coelicolor'i elutsükkel Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel. Kui toitainete sisaldus keskkonnas langeb, siis aktiveeruvad signaalirajad, mis algatavad õhumütseeli moodustumise. Õhumütseeli hüüfide tipu fragmenteerudes moodustuvad koniidid
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed
rebenemist. Soodsates tingimustes eosed idanevad, kusjuures igast eosest tekib üks kuni neli pooldumisvõimelist zoospoori ehk rändeost. Zoospoorid kaotavad viburid ja muutuvad miksamööbideks, mis on samuti paljunemisvõimelised. Suguline paljunemine toimub miksamööbide (vahel ka zoospooride) liitumise teel. Tekib diploidne rakk, millest moodustub diploidne plasmoodium. Elutsüklis on ülekaalus diplofaas. Parasiitsetel limaseentel puudub sporangium. Eosed paiknevad vabalt peremeestaime rakus. Limaseentel on ehituse ja eluviisi poolest palju ühist nii amöboidsete algloomadega kui ka plasmoodiumi omavate seentega. Seetõttu ühed teadlased liigitavad limaseened algloomade, teised seente hulka. 12. Hk. Nuuterseened. Liike u. 29. Mütseel nii haploidne kui diploidne plasmoodium. Plasmoodiumil rakukest puudub, eostel sisaldab kitiini. Sugutu paljunemine: haploidsed zoosporangiumid. Suguline paljunemine: Meioosi järel püsieosed
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
varrest. Paks kooreosa on läbitud lehejälgedest. Kambium puudub. Vars ja lehed on kaetud epidermiga, milles paiknevad õhulõhed. Lehelaba on lineaalne, terveservaline, lõpeb pika peenikese karvakesega. Eospead asetsevad püstiste külgharude tippude kahe-, harvem kolme- kuni viiekaupa. Eospea on silindrilise kujuga, koosneb teljest, millel tihedalt paiknevad soomusjad, kolmnurksed, teritunud ja tõusva tipuga sporofüllid. Sporofülli ülapoolel paikneb lühikesel jalal seisev neerukujuline sporangium eostega. Spoorid on ühesuurused, väikesed, tetraeedri kujulised. Eoste kest koosneb kahest kihist, välimisest – eksiinist ja sisemisest – intiinist. Sporangiumid avanevad ristlõhega. Spoorid kukuvad maapinnale ja mõne sentimeetri sügavusel mullas areneb neist aeglaselt, 12-15 aasta jooksul, gametofüüt. Kujult meenutab ta sibulakest, hiljem kasvab kuni 2cm suuruseks ja muutub liuakujuliseks. Gametofüüt on värvusetu, risoididega
pulkbakterid. Batsillid toodavad ka antibiootikume: batsitratsiini, polümüksiini, gramitsidiini, tsirkuliini. 1835. a. kirjeldas Ehrenberg bakteri Vibrio subtilis, mis nimetati 1872. a. ümber Bacillus subtiliseks Cohni poolt. Bacilluse perekonna olulisim omadus on endospooride moodustamine. Esmalt kirjeldatigi spoore B. subtilisel (Ferdinand Cohn), seejärel aga B. anthracisel (Robert Koch). Koch kirjeldas B. anthracisel ka spoor-vegetatiivne rakk-spoor tsüklit. Sporangium spooriga on hästi näha faaskontrastmikroskoobis, sest ta murrab tugevasti valgust. Ka Grami järgi värvimisest piisab, et spoori rakus näha: ta jääb värvusetuks. Kui mulda, vett, muda või ka toiduaineid kuumutada 80oC juures 10-30 min, et tappa veget. rakke, tsüste ja eksospoore ja seejärel välja külvata sobivale söötmele, siis on kindlasti võimalik isoleerida endospoore moodustavaid baktereid. Selektiivsel isoleerimisel saab kombineerida
mikroobimaailmas. Antibiootikum- relv konkurentsis mullas teiste bakterite ja seentega? Patogeensed liigid (tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis ja difteeriatekitaja Corynebacterium diptheriae). Suured genoomid. Paljudel neist on lineaarsed kromosoomid. Mõnedel on lineaarsed plasmiidid. Kolooniad tugevasti söötmes kinni. Õhumütseel ja substraadimütseel (kasvab pinna sisse). Õhumütseel koosneb hüüfidest ja koniitidest. Mõnedel aktinobakteritel ümbritseb spoore kate e. sporangium. Koniid (spoor) idaneb ja sellest kasvab välja hüüf, mis pikeneb otsast. Moodustub substraadimütseel. Kui toitainete sisaldus keskkonnas langeb, siis hakatakse moodustama õhumütseeli. Õhumütseeli hüüfide tipu fragmenteerudes moodustuvad koniidid. Koniidid on säilimis- ja paljunemisvahenditeks. Müksobakterid (myxa- kreeka k. lima) Omapärane elutsükkel- üks osa on makroskoopiline viljakeha. Suur genoom: 2x suurem kui E. coli oma. Gramnegatiivsed, saldedate rakkutega, painduv kest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
