Sõnajalgtaimed Millised on sõnajalgtaimed? Sõnajalgtaimedel on lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad kollad, osjad ja sõnajalad. Koldadel: - on hulgaliselt pisikesi lehti. - Eoslad on koondunud varre tippudesse, eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg.
Seened on tähtsad surnud organismide lagundajad. 5. Seente ehitus- Seeneniite nim. hüüfideks. Läbipõimunud hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eostega ehk spooridega. Seeneraku kest sisaldab kitiini. Molekulaarbioloogia andmete põhjal on seentel ja loomadel ühised eellased. 6. Must täpphalik- Ikkeseen, on saprotroof ja esineb tihti toiduainetel nt. Leival. Leiva pinnale tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad ehk sporangiumid. Eoslad on musta värvi ja on palja silmaga näha. 7. Sõnnikuhallik- esineb taimetoidulisel loomal, väljub seedest. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad eoslad tugevasti puhetunud rakkude otsas. Puhetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge kontsentratsiooniga lahust. Vakuooli lõhkedes ''tulistatakse'' eosed paari meetri kaugusele. 8
eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste
Turavs on hea kütteaine, koduloomadele lauta allapanekuks, taimedele kasvuvubstraadiks. Sõnajalgtaimed Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. (paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) Tunnused: *arenenud tugikude *juhtkimbud *kambiumi ja teiskasvu esinemiene Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred *Umbrohuks (põldosi) Sõnajalad: *ei õitse kunagi *varsi pole *juured *suured lehed, lehe alaküljel eoslad *eostega paljunemine *risoom *juured Näiteks: Maarjasõnajalg, laanesõnajalg Kasutamine: dekoratiivne eesmärk, haljastus aedades/pargis, evolutsiooni uurimine
29.Õiekobarad, lehed, koor, puit. 30.Kes ja kuidas tolmeldavad sinilille õisi ja levitavad tema seemneid? 30.Putukad tulevad õietolmu sööma ja tolmeldavad õisi. Sipelgad söövad õlirikka osa viljast ja levitavad seemneid. 31.Miks on maikellukesel valged õied ja laiad lehed? 31.Et putukad õied kergesti leiaksid hämara metsa all. Laiad lehed püüavad hämaras kinni vajaliku hulga valgust. 32.Millega sõnajalad paljunevad? Kus paiknevad laanesõnajala eoslad? 32.Eostega. Eoslad on lehtede alumisel küljel. 33.Mitu lehelinnu liiki pesitseb Eestis? 33.3 liiki. 34.Kes on see reipahäälse lauluga rändlind? 34.Metsvint. 35.Kes on see laksutava lauluga rändlind? 35.Ööbik. 36.Keda sööb karihiir? Kes toituvad karihiirest? 36.Putukaid, tigusid, vihmausse. Mutt, siil , rästik, kakud. 37.Mida sööb metssiga talvel ja mida suvel? 37.Talvel söödakohas kartuleid, viljapuhastusjäätmeid. Suvel taimede juuri ja juurikaid,
Pindselhallik Nutthallik Moodustab koheva valkja Pindselhalliku mütseel koosneb ämblikuvõrgutaolise kirme, sammuti läbipaistvatest millele tekivad väikesed mustad seeneniitidest. täpid. Need on eoslad. Ristvaheseinad jaotatud suureks Kirme koosneb igas suunas hulgaks reastikku asuvateks harunevatest läbipaistvatest rakkudeks. seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa Ristvaheseinad seeneniitides seeneniite pintslitaoliselt, ,puuduvad. harudetippudes moodustavad Kui on küllaldaselt toitu, siis eosed.
-saprotroofid- toituvad surnud orgaanilisest ained ja kogu keha pinnaga, enamus seedimist toimub kehaväliselt (eritavad väliskeskonda ensüüme, millega nad lagundavad väliskeskkonda ja imavad siis toidu tagasi) -biotroofid seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik
si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi. 5 Sõnajalgade tähtsus · Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi. · Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja põldosi). 6 Huvitavaid fakte (1) · Kokku on sõnajalgtaimi ligikaudu 10 000 taimeliiki. · Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki.
(gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht (gametofüüt, n) viljastumine taim karusambla taim (sporofüüt, 2n) eos (n) karusambla eoskuprad anteriididega sõnajala eelleht kolla eoslad sõnajala eoslad pisikeste taimedega Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, seemnetega aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiksist esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil.
ka desorientatsiooni ja teadvushäireid kuni koomani. Õigeaegse ravi puhul on võimalik pääseda suuremate tüsistusteta , kuid parem on vaksineerida enne malaariapiirkonda reisimist. 12) SÕNNIKUHALLIK kuulub ikkesseente hulka. Pärast imetaja seedekulgla läbimist satuvad idanemisvõimelised eosed väliskeskkonda. Sõnnikul arenevad tugevasti paisunud rakkude otsas sporangiumid ehk eoslad. Punetunud rakus asub vakuool, mis sisaldab kõrge konsentratsiooniga lahust. Kui vakuool puruneb, lendab sporangium eostega paari meetri kaugusele kiirusega 50km/h. 13) KASELUUDIK kuulub kottseente hulka. Kaseluudiku elutegevuse tulemusena uinunud pungad kaskedel puhkevad ja hakkavad andma ohtralt uusi võrseid, moodustades nö tuulepesasid. 14) SITIKASEEN kuulub kottseente hulka ning on putuka peal kasvav parasiit.
Maarja-sõnajalg Karolin Eks 8.a Võru Kesklinna Kool 2014 Maarja-sõnajalast • NB - maarja-sõnajala juur on väga mürgine • Mitmeaastane suvehaljas eostaim • Kõrgus kuni 1 m • Lehed on tavaliselt kuni 1 m pikad • Vars esineb maa-aluse risoomina • Levib peamiselt eostega kuid ka vegatiivselt risoomiga Eoslad on suhteliselt suured, neerja looriga, paiknevad lehtede alumisel küljel. Eosed on pruunid, kerajad või neerjad, suured. Valmivad juulist Levik ja kasvukohad • Levinud peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias, Eestis tavaline • Kasvab varjukais niisketes segametsades või võsastikes: laane-, salu-, lammi- ja lodumetsas. Korjamine • Juured on suhteliselt magusa maitsega, mistõttu nii mets- kui kodusead söövad neid ja saavad mürgistuse • Üleskaevatud risoom tuleb puhastada prahist, juurtest ja rohketest vanadest lehetüügastest • Risoom (juur) ...
Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase eospeadena. Põldosi Kevadvõsu kõrgus kuni 20 cm, suvivõsul kuni 40 cm. Eosed valmivad aprillis ja mais. Lehed väikesed, enamasti ühesugulised, maapealsed, rohelised ja harunenud. Põldosi Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Metsosi
lahustuvaid) mineraalaineid. 13. Milles seisneb seene ja vetika kooselu samblikus? Vetikas org. ainet ja seen vett ja min. aineid Selgita, mis on mükoriisa? Mis on ektomükoriisa ja arbuskulaarse mükoriisa peamised erinevused? Mükoriisa on kas vetika ja seen või seene ja taimejuure(puujuure) sümbioosi (vastastik kasu) tulemusel tekiv seenejuur. MÕISTED: metaboliit - vaheprodukt haustor muundunud hüüfid(seeneniidid) sporangium eoslad, leivad pinnal tekivad spetsiaalsed hüüfid, millel arenevad eoseid kandvad eoslad mükotoksiin mõned toiduainetel kasvavd seened võivad eristada inimesele mürgised ühendid ehk mükotoksiine hüüf - seeneniit mütseel - seeneniidistik Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. Nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid väiksemad DNA
SEENED. Kõik seened on eukarüoodid. Enamus on hulkraksed, hulkraksete keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. Seene keha koosneb üksteise otsa paigutatud rakkudest, mis moodustavad seeneinifid. Neid katab kest-kitiin. Noorematel seentel on inifid jagatud osadeks rakuvaheseintega, mille vahel on poorid, et rakutuumad saaksid ühest rakust teise liikuda. Soodsates tingimustes inifid harunevad ja moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seenerakk on kaetud membraaniga ja kitiinist kestaga. Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekiv...
lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Tihe samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele. Osaliselt kõdunenud turbasammaldest moodustub turvas, mida kasutatakse tööstuses ja põllumajanduses. [Sammaltaimed] 10 Sõnajalgtaimed Sõnajalgtaimedel on tõelised lehed, varred ja juured, paljudel esineb risoom. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest
männasjalt harunev. Ka varrele kinnituvad oksad võivad haruneda. Õhulõhed asuvad varrel ja okstel seal toimub fotosüntees. Osjade maa-aluseks osaks on risoom koos lisajuurtega. Võsu tipus areneb eospea. Selle eoslehtede alakülgedel paiknevad mitme kaupa kotikujulised eoslad. Eoseid ümbritsevad 2 lintjat moodustist (elateeri). Niiskuses on need keerdunud ümber eose, kuid kuivades sirutuvad elateerid laiali ja paiskavad eose eoslast välja. Sellega aitavad elateerid eostel tuulega levida. Põldosjal on 2 erineva välisehitusega võsutüüpi. Pruunika kevadvõsu tipus areneb eospea
leiukoht kõige rikkalikum vetika-lagerstätte kogu maailmas [3]. Paladel olevad vetikad on mineraliseerumata osadest koosnevad eluvormid, mis on säilinud vaid erandkorras. Mattumiseks on vaja konserveerivaid tingimusi: kiiret setete alla mattumist, hapnikuvaegust ja teatud keemiliste elementide suurt kontsentratsiooni, mis hoiaks orgaanilise aine lagundajaid eemale. Kalana lagerstätte on lisaks veel eriline selle poolest, et sealt on pärit maailma vanimad kivistunud vetikate eoslad. Kalana-sarnaseid lagerstätte-sid on teada vaid Põhja-Ameerikast, kus eri liike on seal määratud poole vähem kui Kalanas [5]. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Crinoid. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Crinoid (10.10.2014) 2. Crinoids. [WWW] http://www.paleosoc.org/Crinoids.pdf (10.10.2014) 3.Kivist herbaarium. [WWW]http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3101_3078.html (12.10.2014) 4. Crinoidea. [WWW] http://animaldiversity.ummz.umich.edu/accounts/Crinoidea/ (21.10.2014) 5
IV töö - seened · Hüüf- seenerakk · Seente uurimisega tegeleb mükoloogia. · Seeni on ca 1,5milj liiki. · Seened koosnevad seenerakkudest. On olemas hiidrakud ja hulgirakud. · Seenehüüfide kogum moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. · Evolutsiooniliselt vanematel seentel puudub rakuvahesein. Hilisematel seentel on rakuvaheseinad. · Kogu mütseel on üks harunenud paljutuumne seenerakk. · Seeneraku ehitus: õhuke kitiinist kest, membraan, raku organellid nagu loomarakulgi(plastiide pole, võib olla vakuoole- võib leida neilt seentelt, kes kasvavad vees). · Üherakulised- pärmseened ja nutthallik. Seened Taimed Loomad Ei liigu Ei liigu Liiguvad Kest(kitiin) Kest(tselluloos) Puudub(glükogeen) P...
Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: · Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas · Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad · Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline · Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine · Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega hüüf,
Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisrakud tekivad spets. eoslates, spets. hüüfidel ( erinevus vegetatiivsest): A. Rakusese tekkega eoslad (sporangiumid) enamasti ümarad: Eosed viburitega: zoospoorid levivad veekeskkonnas Aplanospoorid levivad tuulega B. Hüüfi tipmise tekkega eoslad Koniidid (lülieosed). Koniidikandjate rühm: pükniid Suguline Haploidsete (sooliselt eristumata/harva eristunud) hüüfirakkude ühinemisele järgneb rakutuumade ühinemine Haploidsete hüüfide ühinemise järel moodustub dikaarüon kakstuumsete rakkudega
• Kui haigus levib, kuivavad kõigepealt võraoksad, seejärel juba puuladvad täielikult. Männi-pigirooste • Esineb noortel kuni 20-30 aastastel mändidel. • Haigus levib hästi vihmase kevade korral, kahjustunud võrsed kõverduvad ja kuivavad. • Vaheperemeestaimeks on haab, millel seene eosed talvituvad. • Haiguse vältimiseks peaks mändide lähedusest haavad välja raiuma. Jalakasurm (jalaka siugsuu) Ophiostioma ulmi • Seene eoslad kasvavad koorealustes üraskikäikudes • Eoseid levitavad maltsaüraskid, kelle vastsed kasutavad seeneniidistikku toiduks. • Kevadsuvel lendavad koorunud mardikad tervete puude noorte okste koort närima. • Seeneniidistik levib koorealustes viimastes aastarõngastes kiiresti • Jalakasurm levib ka juurekontaktide kaudu • Haigestumise tunnuseks on kesksuvel mõnel ladvaharul lehtede kolletumine, longu vajumine ja kokku rullumine, maha aga kohe lehed ei kuku
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud. Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad paarilised, nendega sarnased (homoloogilised) kromosoomid selles rakus.
puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb uus hüüv. 2) Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides. 3) Blastospoorid õrnad punfumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel). 4) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks. Sugutu paljunemine see tähendab seentel tekivad paljunemisrakkud kindlates eoslatres, kindlates seeneniitides. On kahte tüüpi: 1) rakusisese tekkega eoslad (sporangiumid), kus eosed tekivad ühe suure raku sisse. Enamasti ümarad. On kas viburitega eosed zoospoorid või ilma viburita (tuulega levivad) aplanospoorid. 2) Hüüfi tipmise tekkega eoslad, lülieosed ehk kiniinid. Koniidikandjate rühm: pükniid. Sugulisel paljunemisel eristatakse kahte tüüpi: 1) haploidsete rakkude (hüüfide) ühinemisele järgneb kohe rakutuumade ühinemine. 2) haploidsete seeneniitide ühinemisel moodustub dikaarüon kakstuumne seeneniit
taime kinnitumisel pinnasesse. SÕNAJALGTAIMED: Paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sagely kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sagely näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kola-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliseks pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospesadesse või asetsevad lehekaenaldes. Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed
juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega
juurtega. Need on olulised ka taime kinnitumisel pinnasesse. Sõnajalgtaimed: paljunemisorgan- eos ja gametangium. Sõnajalgadel on tavaliselt suured liht- või liitsulgjad lehed. Lehe mõlemal küljel võivad esineda õhulõhed. Leherootsul on sageli kilejad pruunikad sõkalsoomused. Lehe alumisel küljel on sageli näha eoskuhjasid. Need koosnevad eoslatest, mida enamasti katab loor. Eoslate ehitus ja asetus on sõnajalgade olulisteks määramistunnusteks. Kui eosed on valminud, siis loor ja eoslad rebenevad ning eosed paiskuvad hooga eemale. Sõnajalgadel maapealset vart ei ole. Nende võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina. Sellest saavad alguse lisajuured. Sõnajalgtaimedel eristatakse kolme võsutüüpi: kolla-, osja- ja sõnajalatüüp. Koldadel on hulgaliselt pisikesi lehti, eoslad on koondunud varre tippudesse eospeadesse või asetsevad lehekaenaldes.Osjadel on lehed taandarenenud. Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Puidu pinna pehmenemine kaitsevahendeid ja väikeste pindade koordumine Puit tuleb kuivatada Erivärvilised eoslad või Hallitused Seened või kasutada keemilist mütseel puidupinnal kaitset Maltspuit värvunud halliks, mustaks, pruuniks, Puidusinetus Seened Sama mis eelmine
Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (...
tugevad: taimed saavad kasvada pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed) Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda: koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed) Ürgne taimerühm, olid valitsevad karboni ajastul Kuna nende arengutsükkel on sarnane, domineerib sporofüüdifaas (2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku
pungumine ja järelduste tegemine erinevat kübarseent, eneseväljendamisoskuse hallitusseente paberilehed, kilekotid eoslad. Jooniste arendamine, põhjus (1);mikroskoop, tagajärg seoste leidmine tegemine. vahendid preparaadi valmistamiseks, pärmi
Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed sugurakud ühinaved tekib sügoot. Sügoodist areneb sõnajalgtaim ja sellel saab eristada järgmisi osasid: juured, risoom ja lehed. Sõnajalgtaimedel lehe alaosas on eoslad (diploidsed). Eoste eellakud diploidsed spoorne meioos (et ots-otaga kokku saada, tagab ka päriliku muutlikkuse). Eostega paljunevad lisaks veel ka osjad ja kollad. Eostaimedel vaheldub elutsükklis sporofüüdi ja gametofüüdi staadium. Gametofüüdi staadium on haploidne. Sammaltaimdel gametofüüdi staaium: eelniit, sammaltaimed koos sugurakkudega. Sõajalgtaimel gametofüüdi staaiumiks on eelleht kuni sügoodi tekkeni. Sporofüüt on diploidne. Sammaltamedel
puudub või on kevadvõsu. risoom fotosüntees Leht pikk leheroots, leht taanarenenud kitsas väike leht, kus toimub milles toimub fotosüntees fotosüntees Paljunemine paljuneb eostega, mis eosed asuvad eospeades või eostega, eoslad paiknevad peades lehekaenlas asuvad lehe alumisel küljel või eraldi eoste kandelehtedel Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim.
Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed). Aga õpikus väheke teisiti. 8. SÕNAJALGTAIMDE ARENGUTSÜKKEL. SÕNAJALAD KUI ÕISTAIMEDE EELASED Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (1n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja. Soodsates tingimustes kasvab eosest gametofüüt (1n), mis on 2...20 mm suurune eelleht. Erinevalt liigiti kinnitub eelleht risoidide abil maapinda või asub üleni mullas. Viimasel juhul elab eelleht sümbioosis seentega. Eellehe alaküljel asetsevad sugulise paljunemise organid anteriidid ja arhegoonid. Anteriidides moodustub palju viburitega isassugurakke spermatosoide
pikkusesse SOONEOSTAIMED (seemneteta soontaimed)Praegu elavad jaotatakse kahte (nelja) hõimkonda:koldtaimed (pärisraigastaimed) ja lehtsooneostaimed (kl. sõnajalgtaimed, kl.ositaimed (kidataimed), kl. raagraigastaimed) Ürgne taimerühm, olid valitsevad karboni ajastul Kuna nende arengutsükkel on sarnane, domineerib sporofüüdifaas (2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana. Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel. Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isasja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku
Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne leht e) eoslad f) täiskasvanud taim https://www.youtube.com/watch?v=-xF83pHEx6Q Seeme:Suur, Varuained,Niisked ,Viljastatud,Diploidne,Võimeline kasvama kohe uueks taimeks Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub viljastumine -> saab alguse uus taim Mõlemal juhul võib tegemist olla ristviljastumise või sama taime piires viljastumisega Mõlemal juhul võib levis püsida uinunud olekus pika aja vältel sobivate tingimusteni Isend
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
