gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja elavad selle arvel; viljastamine ei ole seotud veega; sporofüüdi alge, mis toitub küll gametofüüdi arvel, paikneb seemnes ja on kindlalt kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Paljasseemnetaimede seemne iseärasuseks on tema kahesugune päritolu: toitekude (endosperm) kuulub gametofüüdile (n), idu on uue sporofüüdi alge (2n), seemnekest ja nutsell moodustavad emasporofüüdi (2n) kudedest. Süstemaatika: (Ploompuu järgi) Jaotatakse viide klassi: palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud, ebaokaspuud. Edasi on õpikust, seega mitte Ploompuu süstemaatika! Klass palmlehikud- Cycadopsida. Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel (tüvel) on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda
MLB 6001 Üldbioloogia 1 Ettevalmistus üldbioloogia eksamiks Aine kood: MLB 6001 Ainepunkte: 3 AP Õppejõud: lekt Tõnu Ploompuu Eksam: 25.01.2005 Kell: 11.00 Aud: ? 1. Mitmekesine ja ühtlane elu Bioloogia teadus, mis tegeleb eluga. Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekul ained, mis väljaspool organismi ei moodustu, nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhaooed, vitamiinid jt. On keerilise ehitusega. Elusorganismi tunnused:
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele. --> tekib puhkeeos --> idanemisel tekib...
Tatar keskajal alles Hirss eesti kohta palju ei teata Naeris I Kapsas Porgand- keskaeg olnud juba olemas Rõigas I Peet keskajalolemas juba Pastinaak keskajal olemas Kartul - 19saj kolmandla veerandil ,kogu eestis üldlevinuks. Kaalikas naeri ja kapsa hübriid, vara keskajal Põlduba ja hernes I Petersell all olevad maitseaiend kaasa arvtud, kehvasti kasvnud . Umbes 100a olnud. Seller Aedtill Pirnipuu läänest ja kagust Har. Ploompuu ja kreegipuu kakssisse tueku teed. Kreek on lihtsalt väikesema viljaga. Vahe on kadunud. Haraline ploompuu e. Alõtsa moositaim. Kirsipuu keskajast läänestja kagust. Magus kirsipuu oli kasvuhoone taim. Mirell hapu kirsid. Aroonia loodud liik,kasvataist alustatsi 50. Ja läheb metsa. Sõstrad 19. Saj asi. Punane sõstar Ebaküdoonia algselt ilutaim Pampel Kõrge maasikas aedmaasiaka eelkäia Aedmaasikas tekkis 1860 hübriidina. Eestis ka metsas
septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse. Peagi leiavad poisid endid veriselt ja jõhkralt sõjarindelt. Esimene Eesti Vabariik – (4.-9.osa) ilus elu, palju armusuhteid. Peamiselt näeme Toomas Roo ja Indrek Kallaste elukulgu. Näeme kuidas inimesed vanusega muutuvad. Nõukogude okupatsioon – (10.-11.osa) kommunismi peale tulek. Küüditamine. Seriaal muutub tõsiseks ja kurvaks. Inimesed on samuti kurvad ja lootust kaotamas. Indrek Kallaste
Most needed profession in Estonia in 21st century Nowadays, it's very difficult to say, which job is most important. There is very much jobs, in Estonia. It is very individual, and every people emphasize different jobs. I think, importand and eventful is medico profession. People who are saving peoples lifes, they need respect. I can only suppose what kind of hard work it really is. Maybe healty people dont value this job, but people who have been sick or take part in some accident, they know how needed occupation it is. Secondly it would be policeman profession. There is very much criminals, in Estonia, and in all world. But policemans trying take care of people safety. I think, if there is no policemans, in world, then it would be disaster. Third would be teacher occupation. We need smart peoples, for saving lifes in world. It is important to teach childs and give them education. Then we are growing up people, who cou...
2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005) • HUNDISSAARE RÜHMA JUHT ("SIGADE REVOLUTSIOON" 2004) • KARL PLOOMPUU ("TUULEPEALNE MAA" 2008, 2013) RAAMAT • 2006 AASTA • RÜNNO SAAREMÄE • KÄPIPUU VENNASKOND • SEIKLUSJUTT • METS VIDEO • HTTPS:// WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=U7TZA9UNRLK KASUTATUD MATERJALID • HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/%C3%9CLLAR_SAAREM%C3%A4E • HTTP://WWW.RAKVERETEATER.EE/TEATER/INIMESED/ULLAR-SAAREMAE/ • HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/STREPTOCOCCUS_PYOGENES • HTTP://KES-KUS.EE/PUNK-LAULUPIDU-TULEB-11-JUUNIL-KUSIB-NOOR-PUNKA
Mina ja stress Stress- pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Mida aga tähendab stress minu jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja lai...
Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist Mary Drower Tiiu Ploompuu , koloratuursopran Donald Fraser Ivar Mikk Kase , bariton Megan Barnard Marii Kirss , sopran Franklin Clarke Jüri Lään , bass Thora Grey Liina Tamm , alt Alexander Bonaparte Cust Leo Filov , bass I Vaatus I Pilt Tegevus algab 30ndate aastate Londonis, Poirot üürikorteris. Hastings on just saabunud Inglismaale ning astub vana sõbra juurest läbi. Nad räägivad juttu ning Porot näitab Hastingsile imelikku kirja , mis viitab sellele, et
Kaubamaja Astrid Reinla Kell kaheksa, kui kõik töötajad olid oma töö lõpetanud, sulges kaubamaja uksed. Tunni aja pärast ronis C-korpuse müügisalongis auto alt välja Hugo. Ta sirutas end ning suundus edasi B-korpusesse, kus oli hommikumantlite taga peidus tema sõbranna Kai. Kai ja Hugo olid ennast kaubamajja ära peitnud sellepärast, et nad tahtsid ühe öö poes veeta. Nad tahtsid proovida selga kõiki neid kauneid riideid mis ostmist ootasid. Kai ja Hugo arvates oli põnev, kui nad said kordki elus kanda kalleid ehteid, istuda luksusauto roolis ja mõelda, et üheks ööks on kõik asjad nende omad. Peale mitut tundi erinevate osakondade vahel seigeldes, tahtis Kai vaadata, mis on viiendal korrusel. Mõeldud, tehtud- Hugo ja Kai sammusidki viimasele kaubamaja korrusele. Sel korrusel olid enamus uksed lukustatud, vaid üksainus väike uks, mis viis pööningule, oli avatud. Ka...
Chicago jazz Merilin anijärv Richard Ploompuu 9B TTG juhendaja: Merle Adelman 2014 Tekkelugu Tekkis 1920 a algul Chicagos. 1920. aastate alguses pärast, kui USA astus I maailmasõtta, New Orleansi meelelahuts- asutused Storyville‘is suleti, Seal jätkasid tegevust-New Orleansi jazz’ i dixieland’i
KENTAUR "Taevas on looming, mida inimene ei suuda ette kujutada, maa seevastu looming, mida ta suudab ette kujutada. Inimene ise on loodu taeva ja maa vahelisel piiril." Karl Barth- raamatu eessõna. On huvitav tõstatada küsimus, kuidas sai kirjanik põimuda omavahel Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid tunneb isa pärast vahel piinlikust, ning mõtleb tihti ka isa surmast. Surmamõtted on tulenenud ta isa arusaamudest, kes räägib pidevalt surmast. Caldwell ...
Raamatut lugedes tekkis silme ette kogu söekaevurite tegevus. Tekkis tunne nagu oleksin kogu sündmustiku koos nendega läbi elanud- streik, nälg, vägivallaakt, lõpplahendus jne. Kurvaks võib pidada tõsiasja, et niikaua kuni elu planeedil Maa eksisteerib, siis ei kao ka ebavõrdus. Maailm muutub, inimesed muutuvad, kuid miski mis rõhub inimesi ammustest aegadest peale, see jääb kestma. Teele Ploompuu 11. klass
Millised põhjused võisid Neitsitorni nimekuju muutumisel olla? Esimese Eesti Vabariigi kestmisel pöörati 1920ndate lõpust järjest rohkem tähelepanu kõigele rahvuslikule, muuhulgas rahvuslikule folkloorile. Mõisad, kindlustused ja tornid olid tolleaegsete eestlaste arvates sakslaste kultuuripärand, mida ei seostatud eestlaste kultuuripärandi ja ajaloolise mäluga. Sellegipoolest on Eesti folkloorist teada ,,kuldse neitsi" 6 ,, . " 1895. 7 Tallinna juht. J. Ploompuu kirjastus. 1910, Tallinn. 8 ,, " 1915. 9 Prümmel, Joosep. Tallinna juht: Teatrite ning linna plaaniga ja paljude joonistustega 1921. 10 Fotod. Leo Promm rännuteedel kaugemas ümbruses, karstialadel ja teistes paikades 1930. TLA. 1478.1.33. Risto Sulu muistend. Seega polnud neitsi mõiste eestlastele kauge ja seda peeti pigem ,,omaks". Lisaks
2005: 172-173). Ainuüksi elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuste juures kiita. Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli olukord Kirde- Eestis lausa terviseohtlik ja on haigestunud ka paljud taimekooslused (sealhulgas peamiselt rabad). Õhust sadestunud lendtuhk on kandnud rabadele nii palju leelist ja toitaineid (nagu näiteks K ja N) (Kaasik, Ploompuu 2005). Lähiajal tehtud mõõtmised on näidanud ühe olulise toitaine ( ) sissekande vähenemist. Ida-Virumaal tehtud mõõtmised näitavad, et ajavahemikus 1999–2004 ei ole Ida-Virumaal kalendriaasta keskmine kontsentratsioon ületanud ühelgi aastal inimese tervise kaitseks kehtestatud aasta keskmist piirväärtust (40 μg/ ) ja ainult ühel aastal (2000. a Narvas) ületati vähesel määral ökosüsteemide kaitseks kehtestatud piirväärtust (30 μg/ ).
Aja jooksul käib nende väljavahetamine, käibelt äravütmine ja uuendamine. Kõige tihedamini uuendatakse 100 ja 500 rahasid. Sente ja münte valmistab Eesti Panga tellimusel Tallinna Juveelitehas, Soomes ning Lõuna-Aafrika Vabariigis. Rahatähed on trükitud USA's, Suurbritannias ja Saksamaal. Ringluses olevas sularaha kogusummas mood rahatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V. Taigeri kavandi järgi, vaid 2-kroonised on tehtud U. ploompuu kavandi järgi. Nimetud "kroon" on tulnud sellest, ei sõlaeelne Eesti raha oli samuti kroon. 6. Pangasüsteem Kommertspangaks nim tavaliselt sellist panka, mis pakub laia teenuste, toodete valikut, nagu annab laenu, võtab hoiuseid, pakub arveid ja teenuseid ja muid kontokasutamise võimalusi. Ajalooliselt on maailmas eksisteerinud ka teistsuguseid krediidiasutusi. Nt hoiupangad, kes ainult hoiustavad ja teevad ülekandeid, laenu ei anna
VARAKRISTLIK KUNST I- IV SAJAND I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See Lähis-Idas alanud usuline liikumine levis esialgu Rooma riigi idaosas, kus orjandusliku korra ja ideoloogia kriis oli kõige teravam, ning seejärel kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus konflikti Rooma võimudega. Tagakiusamise tõttu ei saanud kristlased koguneda avalikult, vaid pidid end varjama eramajades või kokku tulema looduses. Oma surnuid matsid nad katakombidesse, maa-alustesse labürintidesse. Suured katakombid asusid Rooma linna lähedal, kus pehmesse tuffi raiuti mitmesaja kilomeetri pikkune käikude rägastik, mis kohati laienes suuremateks hauakambriteks. Surnud maeti seintesse uuristatud tühimikesse, mis suleti marmorplaadiga. Katakombid olid ka esimeste kristlaste salajased kogunemiskohad ja varjupaigad. Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist.Kuna katakombid o...
Johan Pitka tuli mõttele hakata koostama improviseeritud soomusronge, millest hiljem kujunes Vabadussõja üks olulisemaid faktoreid. Ülemjuhataja Johan Laidoner pani maksma karmi - isegi väga karmi - korra ja asus ette valmistama vastupealetungi, sest enamlaste kahuritule sähvatused paistsid Harjumäele juba ära. Õppursõdurid, kes polnud veel rindele jõudnud, ootasid kärsitult lahingusse minekut, mis peagi juhtuski. Sageli olid nende ohvitserideks endised õpetajad nagu siin loos Ploompuu. Õpetaja oli elukutse poolest ka Julius Kuperjanov. Aastavahetuse paiku toimunud murdelahinguis punased peatati ja tõrjuti lühikese ajaga Eesti piiridest välja. Näib, et alles nüüd taipas punaväe juhtkond, et nad on endale vastase saanud ja alustas märtsis Lõuna-Eestis jõulist vastupealetungi, mille tõrjumiseks pidi Eesti rahvavägi välja panema viimsegi jõu. Kusagil Võru kandis peavad veriseid võitlusi ka Indrek, Toomas ja nende koolivennad. Nad
siis on neid tellitud Ameerikast firmalt United States Banknote Company, Suurbritannia firmalt Thomas De La Rue & Company Ltd. ja Saksa ettevõttelt Bundesdruckeri GmbH. Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustavad pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Koguseliselt on kõige rohkem ringluses 100-krooniseid pangatähti. 5-, 10-, 25-, 100- ja 500-kroonised rahatähed tehakse Vladimir Taigeri ja 2-kroonised Urmas Ploompuu kavandite järgi (9: 169). 3. EESTI KROONI TURVAELEMENDID Raha peab olema turvaline ja seettõttu kasutatakse selle valmistamiseks haruldasi materjale ja unikaalset tehnoloogiat. Turvalisuse saavutamiseks kasutatakse erineva kombinisatsioone, mide ei oleks võimalik jäljendada. Rahadel kasutatakse erineva keerukuse ja turvalisuse astmega turvaelemente. Erinevate sihtgruppide jaoks on mõeldud erinevad elemendid, mida võib jagada kolme rühma
Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit "Kõrboja peremehe" tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu. Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen. Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kus kasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine. 1936. Aastal, kaks nädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis Kõrvemaal Eesti korvpallikoondis. Kuni 1953. aastani oli seal pioneerilaager. Nõukogude võimu algusaastatel
Suomen Rahapaja OY (aastatel 97 ja 98), ning LõunaAafrika firma SouthAfrican Mint Company (Pty) Ltd (samuti 9798). Rahatähed on trükitud Ameerikas United States Banknote Company, Suurbritannias Thomas De La Rue & Company Ltd. ja Saksamaal Bundesdruckerei GmbH. Ringluses olevast sularaha kogusummast moodustasid pangatähed 99,2%, käibemündid 0,7% ja meenemündid 0,1%. Rahatähed on trükitud V.Taigeri kavandi järgi, vaid 2kroonised on U. Ploompuu kavandi järgi. Nimetus ,,kroon" on tulnud sellest, et sõjaeelne eesti raha oli samuti kroon. Inflatsioon Inflatsioon on üks raskemini lahendatavaid probleeme, mis tsentraliseeritud turult vabaturule üle mineva ühiskonna ees seisab. Ometi on see väljakutse, mis tuleb vastu võtta, kui tahetakse kasutada materiaalseid hüvesid, mida turumajandus pakub. Mis siis inflatsioon õieti on? See on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega
elavad selle arvel; viljastamine ei ole seotud veega; sporofüüdi alge, mis toitub küll gametofüüdi arvel, paikneb seemnes ja on kindlalt kaitstud ebasoodsate tingimuste eest. Paljasseemnetaimede seemne iseärasuseks on tema kahesugune päritolu: toitekude (endosperm) kuulub gametofüüdile (n), idu on uue sporofüüdi alge (2n), seemnekest ja nutsell moodustavad emasporofüüdi (2n) kudedest. Süstemaatika: (Ploompuu järgi) Jaotatakse viide klassi: palmlehikud, hõlmikpuud, okaspuud, ebaokaspuud. Edasi on õpikust, seega mitte Ploompuu süstemaatika! Klass palmlehikud- Cycadopsida. Lehed on suured, sulgjad, harvem terved, lineaalsed. Varrel (tüvel) on paks säsi ja koor ning suhteliselt õhuke puit. Seemnealgmed paiknevad lehekujuliselt või enam või vähem muundunud megasporofüllidel, mis asetsevad üksikult või on koondunud käbideks. Kujutavad endast suurelehelist arengusuunda
tee 3-237 620 4126 Terje Vingisaar Akad.tee 3-134 620 3949 Tiia Püss Akad.tee 3-377 620 4032 Tiia Sarv Akad.tee 3-488 620 4050 Tiit Randla Akad.tee 3-248 620 4041 Tõnn Talpsepp Akad.tee 3-476 620 4065 Toomas Piliste Akad.tee 3-372 620 3948 Toomas Varrak Akad.tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grušninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parašin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969
Tatjana Unt Akad.tee 3-237 620 4126 Terje Vingisaar Akad.tee 3-134 620 3949 Tiia Püss Akad.tee 3-377 620 4032 Tiia Sarv Akad.tee 3-488 620 4050 Tiit Randla Akad.tee 3-248 620 4041 Tõnn Talpsepp Akad.tee 3-476 620 4065 Toomas Piliste Akad.tee 3-372 620 3948 Toomas Varrak Akad.tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grusninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parasin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969
annaabi.ee 
