Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäe...
Claude Monet Claude Monet´i maalimisstiil Claude Monet oli prantsuse maalikunstnik. Tema maalimisstiiliks oli impressionism, mille rajajaks ta oma maali "Impression, soleil levant" ´ga on. Sellele kunstistiilile on iseloomulikud muuhulgas ka nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele. Claude Monet on loonud ligikaudu 2500 maali. Ta armastas maalida valguse peegeldamist vee pealt, tihtipeale maalides sama objekti mitmeid kordi erinevatel kellaaegadel, et saavutada erinevaid valgusefekte. “Impression, soleil levant” ("Impressioon. Tõusev päike")- 1872 Õpingud Claude Monet sündis 14. november 1840 aastal Pariisis. 1845. aastal kolis ta oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Kuid hiljem hakkas ta huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule...
Claude Monet Johann Köler Vares Claude Monet Kummardus Kummardus publikule Riietatud maja publikule Edgar Degas Francisco Goya Edgar Degas Vesiroosid Claude Monet Ketraja e Vesiroosid Katkenud lõng Claude Monet Ilja Repin Alasti maja Francisco Goya 14-aastane 14-aastane tantsijanna Gabrielle
Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
Gustav Suits ( 1883 1956) Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab saj...
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abie...
kujundanud mandrijää ja meri. · Paetasandikul kasvavad kadastikud. · Jõed laskuvad peaastangult jugadena. Neist võimsaim on Nõmmeveski Valgejõel. · Lahemaa süda on kõige kivisem. Seal asuvad rikaste suvilad (Ossu oma :-* ) · Lahemaal on 14 järve rannajärved ja jääjärved mis tekkisid mandrijää taandumisel. · Lahemaal pesitsevad hõbekajakad, teder, hahk, luiged ja haned ning pardid. · Taimedest esineb siin mets-kuukress, kaunis- kuldking, Balti käpp, karulauk ja vesiroosid. · Üle saja liigi sablaid ja 250 liigi samblikke ning ligi 150 kübarseene liiki. · Loomadest elavad siin põhjapõder,ilves, karu ja lendorav. · Sood katavad ligi 5% pargi pindalast. · Laukasoo raba on loodusreservaat üks suurimaid. Tänan tähelepanu eest!
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid...
Gustav Suits(1883-1956) Kalev Seilmaa Raul Pinta Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti SotsialistideRevolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Elulugu Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud Eesti Töövabariigile ja tegevusele 1918. aasta jaanuarikuus. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Pilte Gustav Suitsust Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Ekspressionism Mari Tamm 11. klass TEKE ● Moderne liikumine, mis sai alguse 20. sajandil Saksamaal ● Kirjanduses: 1910ndatel saksa luules ● Kõrgpunkt I maailmasõja lõpul ja sõja järel ● Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga KUIDAS VÄLJENDUB? ● Kujundirikas väljendamine ● Väljendamise ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale ● Esiplaanil: inimese sisemaailm ○ Tunded ○ Tõekspidamised ● Traagiline elutunnetus ● Sünged ja võikad kujundid ● Rohke epiteetite kasutamine KUS VÄLJENDUB? ● Kunstis - kasutati palju erinevaid värve ja vorme, et luua dramaatiline pilt ○ tuntumad kunstnikud: Vincent van Gogh, Edward Munch ● Arhitektuuris - pehmem ja dünaamilisem ○ tuntuim arhitekt Erich Mendelsohn VÄLISMAA EKSPRESSIONISMI VILELEJAD ● Franz Kafka novell ,,Metamorfoos’’ (1915) ● Knut Hamsun romaan ,,August’’ (1930) ● Max Brod romaan ,,Jüdinnen’’ (1911) Franz Kafka (1883- 19...
OscarClaude Monet 14.11.1840 05.12.1926 Lapsepõlv ja noorus Sündis 14.11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega ...
Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (1901 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juh...
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg sea...
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gu...
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning t...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
Test Testi teemad: · NoorEesti · G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet. c. August Gailiti luulet. 5. Mis olid Gustav Suitsu tähtsateks teejuhtideks? a. Vene kirjaniku Lev Tolstoi töö...
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
Ekspressionism Sander ja Rait Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis, kirjanduses, muusikas. Eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Levis peamiselt Saksamaal. Ekspressionism sündis vastukaaluks impressionismile. Impressionistid vahendasid väliseid muljeid ja hetkemeeleolusid, ekspressionistid võitlesid aga uue inimese ja parema maailma eest. Iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus on surma- ja enesetapumotiivid, paatoslik ja jõuline luulekeel. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Be...
Üheks kergemini hooldatavaks aiabasseiniks on vähemalt 1,5 m sügavune veekogu, mille kaldad (seinad) on kindlustatud kividega või valatud betoonist, põhjaks on aga looduslik pinnas.Sellisel juhul ei pääse kallastel umbrohuna vohama nn. kaldataimed ja põhja moodustub ajapikku paksenev aktiivmuda kiht.Viimane on küll äärmiselt määrivalt must, kuid temas leiduvad lugematud mikroorganismid puhastavad usinasti vett. Tiik on puhtaveeline, kuid põhjatuna näivalt mustapõhjaline. Vesiroosid tunnevad end sellises veekogus koduselt. Vett ei maksa väga loksutada, siis tõuseb muda hõljuma. See vajub küll varsti taas põhja tagasi, kuid osa jääb pidama veetaimede lehtedele takistades nende elutegevust. Kui mudakiht ajapikku liiga rohkete tiiki sattuvate orgaaniliste jäätmete abil ülemäära pakseneb, tuleb toimida nagu kangasmaterjalist tiigi korral - vesi välja pumbata ja muda välja ammutada. Liiga puhtaks ei maksa põhja püüdagi teha
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Viitna järved ja oosid Kauni Viitna maastikku hoidmiseks on Viitna järvede ümbrus kaitse alla võetud. Esialgu kuulus ala 1971. Aastal loodud Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku t...
Nii sai impr. just Monet maali järgi nimetuse. Monet eesmärgiks oli tabada valguse mõju: nt on ta maalinud mitmeid seeriaid ühest objektist eri päevaaegadel (hommikul, keskpäeval, õhtul), et näidata, kuidas objekti värv ja vari muutuvad valguse mõjul. Monet'l oli imeilusa aiaga majake, mis inspireeris teda mitmete maalide loomisel. Maalid: Naised aias (1867), Eine rohelises (1866), Saint-Lazare`i jaam (1877), Kaks heinakuhja (1891), Roueni katedraal (1894), seeria Vesiroosid jt. Auguste Renoir (1841-1919) Tema maalides on palju valgust ja õhulisust. Renoir näeb inimesi osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on eriti soe, südamlik, sensuaalne ja imetlev. Kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku, pühapäevaseid väljasõite. Maalid: Monet oma aias töötamas (1873), Tants Le Moulin de la Galette'is (1876), Madame Charpentier lastega (1878), Aerutajate eine (1881), Terrassil (1881), Suplejad (1918) jt.
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani...
Monet oli üks Prantsusmaa tuntumaid maalikuntsnikke. Alguses oli karikaturist. Tahtis maalida pilte, mis suudaksid jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Monet sai algul mõjutusi G. Couret'i ja hiljem E. Manet'i loomingust. figuraalkompositsioon ja maastikumaal. on jäädvustanud maastikku vabas looduses erinevatel päeva ja aastajadel. Kandis puhtad ja heledad värvid sidumata pintslitõmmetega lõuendile ning saavutas sellega säreleva valguse mulje. on loonud mitmeid tuntuid kunstivõtteid. Maalis lõpuni välja. "Eine vabas looduses" ,,Tõusev päike" ,,Moonipõld" ,,Udu Londonis" "Vesiroosid" Renoir lõpetas kloostrikooli.Tagasihoidlik, ei armastanud kelkida. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali. Kui teised kunstnikud loobusid musta värvi kasutamisest, siis Renoir ei loobunud. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tas...
Minu väljamõeldud maailm Mul on päris oma saar, kodu, kus ma saan käia taastumas. See saa asub ühel soojamaa mere rannikul. Sinna saan vaid sukeldudes kaljunukkide alt, läbi salajase koopasuu. Selleks on mul oma võlupaat. See laevuke on teistele nähtamatu ja ta läheb iga kord ise tagasi koju, kui mina sealt lahkun. Kui tahan tagasi sinna saarele, siis minu hääletu kutse peale ilmub ta taas. Iga kord kui paadike siseneb koopasuust, siis avaneb minu ees uskumatu maailm imeilusad , värvikirevad ja kõik puha inimesele kasulikud taimed , mitmekesine ja ääretult huvitav loodus mäed, orud, kosed, ojakesed, konnatiigikesed, milles huvitavad neoonvärvides ja öösiti helendavad vesiroosid. Seal on palju ilu, mida on raske sõnadesse panna. Aga mis veel eriti huvitav sellel saarel, kui nii võib nimetada, on päris oma päikesesüsteem. Päike on selline nagu ikka, aga palju pisem, sest taevas on seal väga madalal. Taevas on ikka sinine,...
CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis.Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda ...
,,Kübarategija imekaunis naine" kortsus vana naine, väsinud ja alasti, kunagi oli ilus; ,,Calais kodanikud" grupp, näljas inimesed, emotsioonid, nöörid kaelas. ,,Mõtleja" küürakas mees, väga tõetruu. Manet- ,,Eine murul" 2M+N; 1n vees, 2n esiplaanil paljalt (oli kuulus prostituut, slp olid inimesed vihased), taust impressionistlik. Monet- heledad värvid,väikesed pintslitõmbed,emotsioon,valgus,varjud värvilised (nt lilla); stiil: JPN kunst, fotograafia, juhuslikkus, vesiroosid, kaardus sillad. Renoir- läbi lehtede langev valgus, kõrtsid, tantsud, aiapeod. Valadon- täpid. Degas- vanniskäijad, baleriinid. NEOIMPR.: Senrat- hall; Signac- värviline, segatoonid. Maalisid pisikeste punktidena; raamiks lihtne puiduliist, mis värviti ka täpitades. VAN GOGH: hull; 8a maalis; segased suhted naistega; rõõsik; prostituudid; kirjutas ja joonistas vennale; vend proovis teda müüa,
Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas. Näiteks troopikas on suhteliselt palju fanerofüüte, sealhulgas nii puid, epifüüte kui liaane. Tundras valitsevad kamefüüdid, sest praktiliselt alati on maapind
ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre sooviks kahte tütart ja poega (või vastupidi). Just seda tahaks, et mul oleks esiklasteks pojad (poeg)
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
PRANTSUSE MUUSIKA Marc-Antoine Charpentier (1643 - 1704) Baroki vaimuliku muusika helilooja. Kuula: Te Deum in D Major originaallugu: http://www.youtube.com/watch? v=JkpWyOKbyK8 Eurovisiooni tunnusmuusika: http://www.youtube.com/watch? v=ejJvlA-8nXY RÄNDLAULIKUD Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, mil ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud ehk rüütlilaulikud: Põhja-Prantsusmaalt Bretagne`ist sai alguse trubaduuride muusikakultuur, Lõuna-Prantsusmaalt Provence`ist truvääride muusikakultuur. Lauldi armastuslüürikat ja ballaade. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Prantsusmaa oli Euroopa varase ...
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsio...
5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW Kollane vesikupp 2.4. Veesisesed taimed • Kasvavad üleni vees. • Osal taimedelõied veest väljas. • Näiteks vesikatk, vesikuusk ja penikeel. VESIKUUSK Vesikatk Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida. Penikeel ja lemmel Ülesanded • http://lemill.net/content/exercises/ja rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html
Fourth level Fifth level Laudade paigutus 2 1 7 5 3 8 6 9 34 Lilled, ruumi ja lauakaunistused Sisenemisel treppidel vaasides roosiõied, teeküünlad Valged linad laudadel, tumepunase ja valge salvrätikuga vesiroosid Kasutatakse eluslilli: Iga laual valged linad, keskel tumepunastest roosidest tehtud madalad kompositsioonid, teeküünal igal laual Tervitusjoogi (vahuveini), tordi, kohvilaudadel valged seelikud, linad, kaunistused roosidest kompositsioonid Valgustus, teenindajate riietus, muusika Reguleeritavad rippvalgustid Teenindajatel seljas: mustad viigipüksid, valge poolpikkade käistega triisärgid Muusika: viieliikmeline bänd (mängib 1824) , mängib samas saalis,
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
Gustav Suits Gustav Suits (30. (18.) november 1883 Tartumaa 23. mai 1956 Stockholm) oli eesti luuletaja ja Gustav Suits kirjandusteadlane Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium (Tartu Elulugu Kubermangugümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja...
Auguste Renoir kunst armastab elu, ülistab ilu ja värvide harmooniat. Renoir sattus kunstimaailma 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. 13aastane vaene rätsepapoeg sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore kunstnikuna üüris Renoir ühise ateljee hiljem samuti kuulsuse saavutanud Alfred Sisley, Frederic Bazille´i ja Claude Monet ´ga. Kirglike kunstike hulgas küpseski uus stiilisuund: impressionism, mis loobus mineviku maalikunsti väärtusest. Uus suund küpses valguse ja puhaste värvide läbi. Kunstnikud jäädvustasid päikeselisi nägemusi.:Renoir keskendus ajatutele teemadele.Ta maalis natüürmorte, lapsi, maastikke ja portreesid, mis enamasti paljastasid modellide võõrandumist ümbritsevast maailmast. Renoir inimtüüpidest võib hoomata inimeseks olemise ebakindlust kui tema poolt väga hinnatud. Kaunid naised oli Renoir kirg. Teda ...
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
vabaõhumaali. Pööras suurt tähelepanu õhule ja valgusele. 1. Eine vabas looduses 2. Balkon e. Rõdul 3. Olympia Claude Monet (1840 1926) Impressionismi peaesindaja. Nooremas eas maalis ta põhiliselt figuraalkompositsiooni, vanemaks saades eelistab aga maastikumaali. (Vaata impressionismi üldiseloomustust.) 1. Eine vabas roheluses 5. Roueni katedraal 2. Naised aias 6. Vesiroosid (Jaapani sild) 3. Impressioon. Tõusev päike. 7. Vares (Harakas) 4. Daam aias 8. Autoportree August Renoir (1841 1919) 2 Prantsuse impressionistlik maalikunstnik, impressionistide seas suuremaid figuuri, akti ja portree maalijaid. Tema maalide peategelasteks on naised, tööde meeleolu on rõõmus ja helge. 1
Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit
Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael. 4) Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 5) Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu-Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).
abivahendiga kokku korjata ja vett sagedamini vahetada. Vette sattuv orgaaniline materjal hakkab sooja käes aja jooksul lagunema ja mürgist metaani eraldama. Sellises vees ei suuda elada taimed ega loomad. Vihmaveega lisanduvad vette ka mulda ja mineraalsooli. Tekib toiteaineterikas keskkond, kus armastavad elutseda bakterid, vetikad ja veeumbrohud. Spetsiaalsete keemiliste ühendite lisamine muudab vee koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist. Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid, peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad, mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö
sõrmkäpp, tõmmu käpp, valge ja punane tolmpea. II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud. III kategooria kaitsealused on 43 taime, 6 seene ja 230 loomaliiki. Siia kuuluvad taimed on üldiselt laia levikuga, kuid kaitse alla võtmine tuleneb vajadusest ennetada nende hääbumist. Eriti suurde ohtu on sattunud ilu või ravimtaimena kasutatavad liigid kaunis kuldking, hall käpp, käokeeled, neiuvaibad, vesiroosid, kollad jt. Kaitse all on ka metsõunapuud, metspirnipuud ja künnapuud. Läänesõrmkäpp Kasutatud allikad Ränduri Aabits; Juhan Aare; Tallinn; Riigimetsa Majandamise Keskus; 2001 http://www.zone.ee/matkaleht/igayheoigus.html Bioloogia Põhikoolile III; Mati Martin; Tallinn; Avita; 2002
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas ...
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav S...
Noor-Eesti "Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus Eestis. Esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika...
kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofse toitelisusega (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. http://lepo.it.da.ut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
