Kordamisteemad kontrolltööks: paljunemine ja areng 1. Organismide paljunemisviisid (3) ja näited loodusest, sugulise ja vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees...
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiu...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
* DNA ja RNA viirused DNA-viirused RNA-viirused 1 DNA molekul- lineaarne, rõngakujuline 1 või mitu RNA molekuli 2) Peremeesraku järgi: *taime-,looma-,putuka-,seene- jne viirused Bakteriofaag- viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 2. V I I R U S E G E N O OM: Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. * Võib esineda geene, mis pole otseselt viiruse paljunemisega seotud, vaid on kaasa tulnud eelmisest peremeesrakust. Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene: 1. STRUKTUURGEENID kindlustavad viirusvalkude sünteesi - enamik neist kuulud kapsiidi või ka ümbrise koostisse 2. REPLIKATSIOONIGEENID kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 3. REGULAATORGEENID mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) - tagab uute viirusosakeste moodustumise 3. P A L J U N E M I N E: 1
Mittesuguline *Uus organism saab alguse ühest vanemast, säilitab tunnused. · Eoseline · Vegetatiivne (taime vegetatiivsete osadega) Suguline *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Tunnused segunevad ja võivad ilmneda uued tunnused. Rakutsükkel jaguneb interfaasiks (periood jagunemiste vahel) ja mitoosiks. Mitoos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv ei muutu. Uus rakk on vana raku koopia. Tekivad identsed rakus. Mitoosi läbivad keharakud. Paljunemisega kaasneb alati uue organismi areng. Kõik organismid koosnevad rakkudest, järelikult peab rakkude arv suurenema. Meioos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatogeneesiks ja ovegeneesiks. Spermatogenees toimub munandites, algab
ORGANISMIDE PALJUNEMISVIISID JA MUUTLIKKUS Vegetatiivsel paljunemisel tekkinud organisme iseloomustab ülivähene pärilik muutlikkus, nende muutlikkus tekib vaid juhul, kui mutatsioon toimub paljunemisüksused (nt mugulas). Vegetatiivne paljunemine on suhtelise kiire paljunemisviis, mis lühikese ajaga loob suurearvulise pärilikkuselt sarnase järglaskonna. Eoselisel paljunemisel on pärilik muutlikkus vegetatiivse paljunemisega võrreldes suurem, sest eoste pärilikkusaines võivad juhuslikke muutusi põhjustada nii mutatsioonid kui ka eoste valmimisel toimub geenide ümber kombineerumine. Vegetatiivne paljunemine- Bioloogiliselt vanim, vaid ühte vanemorganismi vajav mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism moodustub kas lähteraku pooldumisel või hulkrakse organismi osast. Eoseline paljunemine- Mittesuguline paljunemisviis, mis põhineb eoste tekkel ja levikul.
juurtest, sealt liiguvad need läbi varre edasi taime teistesse osadesse ning tänu sellele taim püsib elus ja kasvavad õied, nendest ka hiljem viljad. Selle taime sisendid on süsihappegaas, valgus, soojus, vesi ja toitained, mis kõik on taime eluks olulised. Väljundid on hapnik, vili (ehk maasikad), õietolm, lehed ja uued maasikataimed. Hapnik tekib taimes fotosünteesi käigus, õietolm eraldub taimest tuulega või siis koos putukatega, uued maasikataimed tekivad taime paljunemisega. Kasutatud allikad: https://www.britannica.com/plant/strawberry https://www.responsivedrip.com/crop-responsive-irrigation/
5)44,4,2; 44,4,2; 44+2,2,2-1; 44,4,1. 6)f,d,h,e,a,g,c,b. 7)mitoos-saadakse 2 rakku identsed,keharakkudes,ristsiiret ei toimu. meioos-saadakse 4rakku geneetiliselt erinevad,sugurakkudes,ristsiire toimub.Sarn-tekib rakke juurde,mõlemal pro,meta,ana,telofaas,päristuumsetes rakkudes toimub. 8)A-g;B-h;C-j;D-e. 9)anafaas, eelneb metafaas, kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. 10)Munarakk ja spermatosoid, mõlemad on seotud sugulise paljunemisega, mõlemal on olemas tuum, spermatosoidide moodustumine on pidev protsess, munarakk moodustub tsükkliliselt. 12)Kromosoomide ristsiire, tulemuseks haploidne kromosoomistik,leiab aset meioosi 1 jagunemise profaasis Haploidne kromosoomistik:meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.Mitoos:päristuumse raku jagunemise viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Otsene areng:roomajatel,lindudel,imetajatel esinev areng,mille
Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion)
ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus päikese valgusenergia abil. Stabiilne sisekeskond püsiv keemiline koostis, sabiilne pH. Kõigusoojased, püsisoojased Paljunemine jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks. Sugulises saab uus organism alguse kahe raku ühinemisest, mittesugulises on üks vanemorganism (nt pooldumine ainuraksed bakterid jt) Kasvamine ja areng sugulise paljunemisega algab areng viljastumisega, mittesugulise puhul eraldumisega vanemorganismist. Areng on kas otsene või moondega (konn). Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse
Biuka KT 15.01.2009 Evolutsioon. Väikseim evolutsioonivõimeline rühm on populatsioon. Populatsiooni evolutsioonivõimeline muutumine (mikrorevolutsioon) seisneb tema genofondi ja geneetilise struktuuri kindlasuunalises muutumises, millega kaasnevad tunnuste muutused. Populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine algab isendite geneetilisest muutumisest mutatsioonidest, sugulise paljunemisega kaasnevast genotüüpide kombineerumisest ning populatsioonidevahelisest geenivoolust. Väikestest populatsioonidest võib geneetiline triiv põhjustada ulatuslikke, kuid juhusliku suunaga geneetilise struktuuri muutusi. Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest
närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku edasi hakkab levima. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlemist välismaailmaga. Somaatiline närvisüsteem reguleerib: · Tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib meie liigutusi · Suhteid väliskeskkonnaga Vegetatiivne närvisüsteem: · Juhib tahtele allumatute elundite tegevust. · Reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki: 1) Tingitud refleksid, mis · Omandatakse elu jooksul · Aja jooksul kustuvad, tekivad juurde uued. 2) Tingimatud refleksid, mis · On kaasasündinud · On pärilikud · Toimivad kogu elu Refleksikaar on tee, mida mööda liigub erutus: 1) retseptorid erutust vastuvõtvad närvirakud
Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kehalise e. somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust väliismaailmaga. Som-närvisüsteem reg. eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. See reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Selle talitus on automaatne ja seda me ei teadvusta endale. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel pärilikud, nt. imemisrefleks või neelamisrefleks. Need on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt. valurefleksid, liigutusvilumused. Refleksikaar on teed , mida mööda erutus kulgeb. Refleksikaar koosneb: *erutust vastuvõtvatest
Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi b) krooniline - organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude lisandumine suudab seda kompenseerida teatud aja vältel. Isikud on koguaeg nakkusohtlikud. Nt HIV, hepatiidi need vormid, mis levivad biovedelikuga 2. Lüsogeenne tsükkel - viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomis vaikivas olekus väga pikka aega paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus organismis. Mingi sise- või välismuutuse korral viiruslik nukleiinhape aktiveerub ja viirus läheb lüütilisse tsüklisse. Sellised viirused säilivad organismis elu lõpuni. Nt. herpes (I tüüp- ohatis), papilloomi viirus, avaldub soolatüükana (naistel teatud vormid võivad tekitada emakakaelavähki) Inimese viirushaigused Nakatumine 1. Piisknakkus (köhimine, aevastamine, rääkimine) - gripp, nohu 2
.. a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 3. Rakkude ehitust ja talitlust uurib... a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 4. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on... a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 5. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt ... a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 6. Organismide kasvamine kaasneb nende... a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 7. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema... a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga c) teadusliku teooria loomisega d) järelduste tegemisega 8. Teaduslik teooria üldistab... a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese TÄIDA LÜNGAD 1. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada AINURAKSETEKS ja hulkrakseteks 2. Iga organism SÜNNIB, PALJUNEB ja sureb. 3
Jaapanisse ilutaimena. 4. Millisesse taimeriigi ülemhõimkonda ta kuulub?(1 punkt) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) 5. Milliste muutustega Maa ajaloos võib seletada selle hõimkonna taimede ilmumist Maale?(1 punkt) Need puud on väga vastupidavad ja elujõulised. 6. Kuidas on selle ülemhõimkonna taimed võrreldes eelnevatega paremini kohastunud muutunud keskkonnatingimustega?(4 punkti) Need puud on ülimalt pikaealised, väga aeglase paljunemisega, nähtavalt piirneva kuid tegelikult suurema levikuga, http://en.wikipedia.org/wiki/Ginkgo#Etymology http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5lmikpuu http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel366_347.html
Viirus- osakesed koosnevad valkudest, lipiididest ja nukleiinhapetest. Viiruse genoomi katab viirusosakeses valkudest koosnev kapsiid. Mõnedel viirustel on kapsiid ümbritsetud lipiididest ümbrisega. Viiruse genoomiks on DNA või RNA. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaatorgeenid, replikatsioonigeenid ja struktuur- geenid. Viiruse replikatsioonil toodetakse rakkudes suures koguses viiruse genoomi ja viirusvalke, mis seejärel moodustavad viirusosakesed. Viirusi, mille paljunemisega rakkudes kaasneb peremeesrakkude surm, nim. lüütilisteks viirusteks. Lüsogeensed viirused võivad lülitada oma genoomi raku kromosoomi ja säilida seal peidetud kujul pikka aega. Krooniline viirusnakkus kahjustab rakke vähe ning see võimaldab viiruse ja raku kooseksisteerimist. Loomade ja inimeste organismis tekib viiruse vastu immuunvastus, mis peatab viiruse paljunemise. See on aluseks viirusvastastele vaktsiinidele. Mõisted
valgu või muu rakkude ehitusmaterjali taastootmine katkeb ning rakku tabab surm. Ühe raku surm ei ole veel organismile eriliseks probleemiks, sest teiste samasuguste rakkude paljunemisel see asendatakse. Kuid kui sureb juba suurem hulk rakke, ei pruugi organism olla enam taastumisvõimeline. Võib juhtuda ka nii, et rakk jääb ellu, kuid muutub defektseks. Paljunemisel tekitab ta sel juhul hulganisti samasuguseid defektseid rakke. Defektsete rakkude kiire paljunemisega seotud haigusi nimetatakse vähihaigusteks. Seega võib tuumakiirgus olla üheks vähi põhjustajaks. Kiirguse poolt organismile tekitatud kahjustusi võib üldjoontes jagada kaheks: somaatilised (kehasse puutuvad: kr k sôma keha) ja geneetilised. Somaatiliste kahjustuste puhul on tagajärjeks vähktõbi või kiiritushaigus, mille sümptomid on iiveldus, väsimus, juuste väljalangemine jms; ja suuremate kiirgusdooside korral isegi surm. Geneetilised kahjustused on seotud muutustega
REFLEKSID Närviimpulss on närvirakkudes tomuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus, mis antakse edasi ühelt rakult teisele. Kehalise ehk somaatilise närviüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldeb suhtlustvälismaailmaga.reguleerib meie tahtele alluvate lihaste tööd ja juhib ka tahtlikke liigutusi. Vegetatiivnenärvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne. Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga teine vastupidi lõdvestab ja rahustab. REFLEKS organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast võ organismist pärinevale ärritusele.need väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud, teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, nt ohtudest põhjustatud valurefleksid jm.
a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on:a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt:a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. Organismide kasvamine kaasneb nende:a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema:a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega. Teaduslik teooria üldistab:a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam:a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid.
Põhjused olemasolevate geenide ja alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel, sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel Mittesuguline paljunemine jaguneb: Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Looduses vanim paljunemise viis Võrreldes vegetatiivse paljunemisega on Muutlikkuse aste kõige väiksem s.t muutlikkuse aste suurem, sest järglased peaaegu identsed vanematega olemasolevad geenid ja alleelid kombineeruvad eoste küpsemisel Vegetatiivse paljunemise viisid: Eoseliselt paljunevad: 1. Pooldumine – bakterid, algloomad 1. Sammaltaimed – karusammal, 2. Pungumine – pärmseen, käsnad, palusammal
Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab
Kehaline ehk somaatiline närvisüsteem · Selle moodustavad liikumis- ja meeleelundinärvid · Korraldab suhtlust välismaailmaga · Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi · Selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse · Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud
regulatsiooniga kindlustatakse organismi stabiilne sisekeskkonda pH, vee ja mineraalsoolade kontsentratsioon. Aine- ja energiavahetusest tulenevalt on loomaorganismid püsisoojased (imetajad, linnud) või kõigusoojased (kalad, kahepaiksed, roomajad). Kõik organismid paljunevad. Sugulisel paljunemisel moodustuvad sugurakud e gameedid, uus organism areneb viljastatud munarakust e sügoodist. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele
munarakk ja 3 polotsüüti) Polotsüüdid hukkuvad • Toimub munasarjades • Algab looteeas munasarja algmete kujunemise ja munarakueelrakkude paljunemisega (hiljem juurde ei teki). Looteeal õppus protsessid piirduvad, jätkuvad suguküpsuse saabudes • Lõppeb menopausiga (kiilamks). Eestis 45-55 eluaasta vahel • Munaraku areng etapid kokku võttes 2,5-3 kuud • Menstruatsioonitsükkel (ovulatsioonist ovulatsioonini) 28 päeva (lunaarkuu) • Iga kuu küpseb üks munarakk, üks kuu ühes, teine kuu teises munasarjas • Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks)
korral viib veremürgituseni. Kui saadakse üle ka kolmandast ohust, on loota põletuse paranemist ja haige tervistumist. Esmaabi ülesandeks on esiteks põletuspinnas valuärrituse kiire vähendamine ja kaotamine (tuimastamine). Järgmiseks ülesandeks on kahjustatud kudede vereringe taastamine. See vähendab vereplasma kaotust ja takistab kudede kärbumise jätkumist. Kolmandaks peab esmaabi takistama pisikute edaspidist sattumist põletuspinnale ja peab võitlema seal juba olevate pisikute paljunemisega. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et põletuste esmaabi võrdlemisi tõhus vahend, külm vesi, on igale inimesele kergesti kättesaadav. Põletatud kehaosa asetamine kohe pärast põletust külma vette või külma vee pidev pealevalamine umbes 30-45 minuti vältel muudab tugevasti haiguse käiku. Kergete põletuste korral väheneb valu või koguni kaob ja ville ei teki. Sellega lakkab põletushaigus. Kahjustatud piirkonnas tekib mõne päeva parast ainult kestendamine.
Suguhormoonid:lipiidid, teised hormooni valgud ( v.a aminohapped) Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem-seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju
näol järglastele. 28. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme. Risoomi abil risoomist (hundinui), mugulast (kartul) ja sibula abil (tulbid) ning lehe-või varretükist (ahvi-leivapuu). 29. Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel
kaasneb vererõhu tõus ja muud ebasoovitavad nähud. - Raua vajadus on väike (1 mg ),kuid halva imenduvuse tõttu peaks toit sisaldama meestel 10 ja naistel 18 mg rauda. Raud , olles hemoglobiini koostises, on seotud organismi hapnikuga varustamisega. Tsink aktiveerib ensüüme, ta osaleb valgu sünteesis ja hormoonide /näiteks insuliini/ ning vitamiinide ainevahetuses. Võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. - Jood osaleb kilpnäärme hormoonide sünteesis ja energiavahetuses. - Seleen on tähtis antioksüdant, ta kaitseb rakumembraane. Eesti pinnas on seleeni poolest rikkas. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel on mineraalainete kaod märgatavad. Toidupüramiid: Iga päev peab sööma mõnda toiduainet igast järgnevast rühmast: · Tärkliserikkad toiduained kartul, leib, sai, makaronid, müsli,
a) putukatest b) kaladest c) roomajatest d) imetajatest 11. Rakkude ehitust ja talitlust uurib: a) ökoloogia b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga c) teadusliku teooria loomisega d) järelduste tegemisega 16. Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18
Miks? (М97) 60 ! Näiteks kui soovitakse uurida kindlat koe- või rakuliiki (neuronite või hepatotsüütide spetsiifilisi funktsioone ei saa uurida kartsinoomirakkudel). Või kui uuringus on oluline normaalne karüotüüp. Miks - mutatsioon muudab kogu raku elutegevust nii põhjalikult, et sealt ei saaks mingeid järeldusi teha. Normaalseid protsesse ei saa uurida, kuna ei ole olemas vajalikke geene. Kasvajalises rakukultuuris on enamasti ekspresseerunud paljunemisega seotud geenid ja normaalsed ei toimi. Umbes midagi sellist. ! 12. Mis on, kus ja kuidas tekib Okazaki fragment? (М104) 67 ! Okazaki fragment on DNA replikatsioonis mahajääval ahelal DNA polümeraasi poolt sünteesitud DNA lõik. Kui fragmendi sünteesimine on lõppenud, eemaldatakse RNA praimerid ja ensüüm DNA ligaas seob üksikud Okazaki fragmendid ühtseks DNA ahelaks. ! 13. RNA sünteesi keemilised inhibiitorid loomses rakus. (М128) 80 !
samaaegsuse tõttu relatiivsed. A posteriori tulnukad. Antud seost ei ole võimalik muuta tüüpi komplitseeritud teadmised ilmnevad kehtetuks või paremini kehtivamaks, sest ainult emaliinipidi ja a priori tüüpi teadmised paljunemine on loodusteaduslik fakt. isaliini või kolmanda isiku kaasamisel. Intellekt Teaduslike paljunemise alaste faktide on läbi osalise biheiviorismi seotud vaimu ja kasutamisega kaasneb isikute vaheliste seoste paljunemisega. Seega piisavalt arenenud väljatoomisel induktsiooni probleem 14, mis on intellektiga kaasneb paljunemine ja üldiselt seejärel statistilises seoses osaliselt väliselt seonduv teiste vaimu a priori teadmine. määratava intellikentsusega, viidates tinglikult essee põhiosas mainitud vaimu olemasolule. Vastuargumendid See mõjutab L, E, I ja K iskute seoseid
kergesti mädanema. Kuivades tingumustes aga võib puit püsida sajandeid. Puitu kasutatakse ka kütusena. Kütuse põlemisel toimub kiire oksüdatsioon, eraldub palju soojust ja ka valgust ning tekib põlevate ainete olemasolul leek. Puidu koostises on palju hapnikuühendeid ning selle kütteväärtus on 15MJ/kg. Kütteväärtus näitab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. Kuidas tekib puit ? Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemisega. Puidu kasv algab taimsest algkoest. Tipukasv ehk pikkuskasv on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel. Koore osakaal 2 tervel puutüvel on ainult 5 kuni 15%. Pärast püsiraku viimset pooldumist toimub puiduraku muutumine juhtimis-, tugevdus- või talletusrakuks. Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel
*Lihtsa ehitusega ja vajab paljunemiseks elavaid rakke ( sobiva leidmisel sisestab ta sellesse oma pärilikkusaine) *Rakk hakkab tootma viiruse erinevaid osakesi . *Viirus liigub taimes rakust rakku kas plasmodesmide kaudu ( aeglane) või siseneb floeemi , mis transp. Viiruse koos mahlaga taime juurtesse ja seejärel sealt kogu taime *Levivad levitajate abil( putukad, lestad, nematoodid, protistid , viburitega eoseid omavad seened ) . Samuti meh. Kontakti ja vegetatiivse paljunemisega. *Sümptomid: mosaiiksus, lehesoonte värvumine, lehtede kortsumine, rullumine, ebaloomulik rakkude paljunemine, kääbuskasv, ringid, laigud viljades 6. Kirjeldada kuidas jääb taim haigeks. Tuua näiteid konkreetsetest haigustekitajatest ja nende poolt tekitatud haigustest ja analüüsida kuidas diagnoosida millise haigustekitajaga on tegu ja kuidas neid tõrjuda, arvestades nende levikut ja säilimist. DIAGNOOS Nakkuslik- kasjutatud koe piirilt on võimalik leida mikroorganisme
Viiruste uurimise tagab elektronmikroskoop. Viirusi ümbritseb valguline kat. Viiruste sees on pärilikkusaine. Erinevused haigestumises ja haiguse kulgemises põhjustab viiruste muteerumine. Bakteri elukssobiv temperatuur -50 - +30. Maal elavad bakterid võivad toituda nii olemasolevast kui enda poolt toodetud orgaanilisest ainest. Spoor erineb bakterist, sest tal on kaks rakukesta. Baktereid hävitab temp üle 30C. Bakteritel on aineringes tähtis osa, sest nad on kiire paljunemisega, sümbioosis taimedega, lagundavad surnud orgaanilise aine lihtsamateks ühenditeks.
Munajuhade läbimatus (kitsenenud või sulgunud), munarakkude pärilikkuse kahjustumine - sel puhul aitab doonor Bioloogiline sobimatus Naise tugevad happelised suguteede eritised, immuunsuse kujunemine spermide vastu, naise ja mehe anatoomiline või psühholoogiline sobimatus – kehasisene või kehaväline viljastamine ONTOGENEES ERINEVATEL ORGANIMIDEL Vegetatiivselt paljunevadel organismidel – algab emaorganismist eraldumisega ja lõpeb surmaga Eoselise paljunemisega organismidel – algab eose idanemisega ja lõpeb surmaga Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate
.) Loode on algselt saba ja lõpustega. 7. nädalal hakkavad arenema suguorganid (enne seda ei ole võimalik sugu määrata) tekib esi- ja taguots 9. nädalal taandarenevad lõpusepilud ja saba Ovogeneesi staadiumid: 1) embrüo 2) juveniilne 3) generatiivne 4) seniilne MÕISTED Apoptoos raku surm (teatud raku pooldumiste arvu järel rakk sureb) (kui rakk otsustab mitte surra, tekib temas vähk) Arengubioloogia bioloogia osa, mis tegeleb paljunemisega Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik. Kõik kromosoomid esinevad kromoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis pole kromoloosed. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46) Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil (esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel) Fülogenees evulutsiooniline areng Gameet organismi sugurakk
a) putukatest, b)kaladest, c) roomajatest, d) imetajatest. 26)Rakkude ehitust ja talitust uurib: a) ökoloogia, b) anatoomia, c) tsütoloogia, d) molekulaarbioloogia. 27)Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron, b) aatom, c) biosfäär, d) atmosfäär. 28)Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem, b) teha õiged järeldused, c) teha katseid ja vaatlusi, d) lugeda teaduskirjandust. 29)Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega, b) arenemisega, c) vananemisega, d) surmaga. 30)Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega, b) eksperimentaalgrupi valikuga, c) teadusliku teooria loomisega, d) järelduste tegemisega. 31)Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust, b) teadlaste tegevust, c) teaduslikke fakte, d) teaduslikke hüpoteese. 32)Keemilistest ühenditest on rakkudes kõige enam: a) vett, b) glükoosi, c) kolesterooli, d) nukleiinhappeid.
(joonis 6). Näiteks automaatsed tolmuimemisrobotid säästavad inimeste aega ning päikesepatareil töötav muruniidukrobotid säästavad ka energiat. [11] (joonis 6) Lapsehoidjarobot Wakamaru 9.3. Majapidamisrobotite negatiivsed küljed Roboti käitumine võib olla ebausaldusväärne. Raskeid töid suutvad robotid võivad ohustada inimesi kodus. Robotite ehitus võib olla kallis ning kõik ühiskonna kihid ei saa seda endale lubada. [11] 10. Kokkuvõte Kuigi robotite paljunemisega ühiskonnas kaasneb ka negatiivset, on siiski robotid suureks abiks ja toeks inimkonnale. Tänu robotitele suudetakse teha ja uurida asju, mis hapral inimesel pole võimalik ning pidevalt arenev tehnoloogia muudab robotid varsti kõigile kätte saadavaks. Robotid on tuleviku masinad. Kasutatud materjal 1. Wikipeedia. Robot. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Robot. 19. detsember. 2010 2. Tuuling, M. Tööstusrobot on kõige lojaalsem töötaja. Keskkonnatehnika, 2007, nr.
Sünteesitakse ümber kapsiidid Rakumembraan laguneb Rakk hukkub ja viirused väljuvad Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks · Lüsogeenne elutsükkel Viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi Nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus Viirus paljuneb koos peremeesraku paljunemisega (võib järgneda lüütiline elutsükkel) 9) Heterotroofid ja autotroofid. Näited. · Autotroofid sünteesivad ise eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid kemosünteesil (kasutavad keemilistel reaktsioonidel vabanevat energiat, nt: lämmastikubakterid mullas); fotosünteesiks. NT: enamus rohelised taimed.
Sinna kuuluvad kaks olulist taimeparasiiti: kapsanuuter, kartuli süvakärn. Riik Esiviburlased (stramenofiilid), ühtne evolutsiooniharu. Iseloomulik kaks viburit, teine vibur on n.-ö karvane. Karvane vibur on vajalik vees paremaks edasiliikumiseks. Nad on tavaliselt diploidsed. Seentest kuuluva stramenofiilide hulka munasseened. Munasseeni on umbes sama palju kui limaseeni (alla tuhande liigi). Munasseentele on iseloomulik hulktuumne seeneniit, diploidne. Sugutu paljunemisega, rakusisese tekkega zoospoorid (?), mis on kaheviburiline. Lülieoseid esineb harva, kui nad esinevad, siis on nad enamasti zoosporangumid (?), mis on muutunud väga väikesteks. Munasseente eosed vajavad idanemiseks niiskust, vett. Suguline protsess seisneb sporangiumite (?) ühinemisega. Munasseente hulka kuuluvad vesihallikulaadsete selts, nad on veeorganismide parasiidid, nagu vähikatk. Samuti kuuluvad nende alla sääsevesihallik
Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu. Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude
pinnal olevatele CD4/CCR5 retseptoritele DNA süntees retroviiruse genoomselt RNA-lt on mitmeetapiline protsess HIV evolutsioneerub kiiresti: 1. Pöördtranskriptaas teeb DNA sünteesil palju vigu 2. Viiruse kapsiidi pakitakse 2 koopiat RNA molekuli → DNA sünteesil võib toimuda matriitsi vahetus → Tekib rekombinantne viirus, kui genoomi koopiad ei ole identsed HIV-i geenid, mis on seotud viiruse paljunemisega ja geeniregulatsiooniga gag – kapsiidivalk pol – pöödtranskriptaas ja integraas Need geenid on kõigil retroviirustel env – ümbrise glükoproteiin HIV-i genoomilt sünteesitud DNA molekuli otstes on pikad terminaalsed kordusjärjestused LTR (long terminal repeats), mille vahendusel integreerub viirus raku genoomi Retroviiruse DNA integreerumine raku genoomi Endonukleaasse aktiivsusega integraas tekitab
ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem. Fellogeen ehk korgikambium millest tekib mitmeaastastele kaheidulistele vartele periderm (korgikiht) ja korp. Taime vigastuse ümber tekkib kallus. Kambium- lateraalne meristeem. Koosneb prismaatilistest prosenhüümsetest initsiaalrakkudest ja parenhüümsetest säsikiire initsiaalrakkudest. Prismaatilised
Loomses toidus on heemne raud, mis on organismil kergemini omastatav kui taimedes leiduv mitteheemne raud. Raua omastamist parandab vitamiin C, raua imendumist halvendavad füthape, polüfenoolid ja kaltsium. Raua kõrgeim lubatud päevane annus on 20 mg. Tsink (Zn) on paljude ensüümide koostises, osaledes valgu sünteesis ja hormoonide (näiteks insuliini) ning vitamiinide ainevahetuses. Tsink võtab osa vereloomeprotsessist, on seotud kasvu ja paljunemisega. Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust. Tsingi omastamist vähendab füthape, omastamist parandavad loomsed valgud, vitamiin A ja vask. Taimetoitlastel on vajadus tsingi järele seetõttu 2530% kõrgem. Vask (Cu) on vajalik raua metabolismiks vask osaleb hemoglobiini sünteesis ja soodustab raua omastamist. Vask on oluline komponent ka rakuhingamise võtmeensüümis. Vask
teel. Hulkrakses organismis toimub pidevalt uute rakkude teke, et asendada vananenud ja hukkunud rakke ning et säilitada organismi status quo. Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks, siis inimene sureb lühikese aja jooksul. Raku paljunemisel on mitmeid viise nagu amitoos, meioos, endomitoos, mitoos. Nendest kõige levinum on mitoos. 22) Raku elutsükkel - Rakkude elutsükkel on rakkude eksisteerimise aeg, mis algab raku tekkimisega ja lõppeb kas raku paljunemisega või raku surmaga. Siin saab eristada 2 faasi: · Paljunemine (jagunemisstaadium) · Interfaas (vahestaadium) 23) Mitoosi etapid profaas, metafaas, anafaas, telofaas 24) DNA replikatsioon - 25) Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud. 26) Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon - edasi ei jagune (närvirakud)
(Tõene) naissuguhormoonide poolt takistatud (Tõene) Moorula rakud eristuvad kiiresti Põislootel puudub kobarlootele b kudedeks ja moodustub blastotsüst iseloomulik õõs (Väär, veel ei eristu) (Väär, vastupidi) KÜSIMUS Paljunemine. 12. Millised on vegetatiivse paljunemise eelised ja puudused võrreldes sugulise paljunemisega? Millistel puhkudel peaks inimene kasutama rohkem taimede vegetatiivse-, millistel sugulise paljunemise eeliseid? Kommentaar Paljunemine 12. Vegetatiivsel paljunemisel saadakse lühikese ajaga suur geneetiliselt ühtlik järglaskond. Sugulisel paljunemisel on geneetiline muutlikkus ulatuslikum (lisaks võimalikule mutatsioonilisele muutlikkusele ka kombinatiivne), põlvkondade vaheldumine on tavaliselt aeglane, eeldades sugurakkude küpsemist, viljastumist ning embrüonaalset arengut
Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud. 1. Ellujäämine : Motiiv- enesekaitse (ohu vältimine ja ohu eemaldamine), käitumised – võitlus/põgnemine, emotsioon – hirm,viha. Motiiv – haigus, terivs (mirkoobide või parasiitide vältimine, uute toidu hankimine), käitumised- toidu valik, emotsioon – vastikus,huvi. 2. Paljunemine : Motiiv – partneri leidmine, käitumised – seks, flirt, paaritusrituaalid, emotsioon – iha, armastus, kurbus.
annaabi.ee 
