buroohoone-ja-parkimismaja-ehitusse-18- miljonit-eurot Küberruumi kaitse eri tasanditel: Edgar Savisaar: „Mina Logistikaprofessor: Rail Balticu puhul tuleks Aleksei Lotman: sinivetikas vohab, nõrkused ja reageerimine erakonnakaaslastega sõda ei pea.“ lähtuda mitte Buratinost vaid logistikast reostamine Riigi tase Sõda narkootikumidele – millised on
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku?
(selgroogsetel loomadel). Taimed võivad paljuneda ka kehaosaga. 5. Iseloomusta lühidalt taimede liikumisi! Taimed ei liigu aktiivselt, osa taimede liikumisi on kindla suunaga näiteks avab ta valguse poole oma õied, igal liigutusel pole kindlalt suunda, näiteks reageerib taime õis öö ja päeva vaheldumisel või soojusele, kas siis avab õied või sulgeb. Taim reageerib puudutusele. 7. Kas sinivetikad on vetikad? Miks? Kuidas peaks neid nimetama? Sinivetikas näeb küll välimuselt välja nagu vetikas, kuid tegelikult on ta hoopiski bakterite hõimkond. 8. Nimeta vetikate kasvukohad! Mage- kui ka merevees, niiskel mullal, puutüvedel ja majaseintel isegi kuumaveeallikates ja osa kasvab polaaraladel lumel. 9. Mis on tallus? Tallus – lihtsa ehitusega, organiteks eristumata keha. 10. Kuidas vetikad paljunevad? iseloomusta lühidalt! Vetikad paljunevad suguliseltja mittesuguliselt. Suguta paljunemisel ainuraksed vetikad poolduvad, hulkraksed
· kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest · peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine · taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus)
seeneniidistikust ja selle vahele põimunud vetikarakkudest või tsüanobakteritest. Seeneniidid on võimelised võtma keskkonnast vett, mineraalsooli ja süsihappegaasi. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste (nii-öelda päikesepatareisid). Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. 2)Endosümbioos sinivetika ja rohevetika vahel. Sellel juhul elab sinivetikas rohevetika rakus ning rohevetikas on endosümbiont ehk peremeesrakk. Kui selles sümbioosis sinivetikas hukkub, siis ei juhtu rohevetikaga midagi, kuid kui rohevetikas hukkub, siis hukkub ka sinivetikas. Parasitism Paeluss Hymenolepis diminuta valmikutel on tsirkadiaalne migratsioonmööda soolt vastavuses toidu paiknemisega. Kui peremehe magu on toitu täis asub paelussi pea väga lähedal püloorilisele sfinkterile (kohale, kus toit maost väljub)
kerahallik (toodab aflatoksiin), pintselhallik (pintseliin), mürkel, luudik ja tungaltera. *Kandseened: sakrotroofid, eosed arenevad rakuväliselt eoskandadel. Nt. riisikas (kõik on sümbioosis puudega), servik (surnud puidu lagundaja), sampinjon, tammseen, vamm (lagundab surnud puitu) ja väävlik (tammedel). *Viburseened: eosed viburitega, elavad ja kasvavad vees. SAMBLIKUD. On tegemist endosümbioosiga ehk 2 organismi lahutamatu kooseluga, seen+rohevetikas ja seen+tsüanobakter (sinivetikas). Seen on mükibiont ehk varustab vetikat vee ja mineraalainetega. Vetikas on fotobiont ehk ülesandeks on fotosünteesida ja toota orgaanilist ainet. Kuna samblikul puuduvad organid, nimetatakse seda talluseks. Ülemine koorkiht, vetikakiht, südamikukiht ja alumine koorkiht. Kasvuvormide järgi jaotatakse 4: *Koorik: taluvad suurt saastet, tugevalt kinni. *Leht: tallus meenutab lehte, leidub puhtas ja kerge saastatusega õhus. *Põõsas: jätavad minipõõsa mulje, leidub vaid puhtas õhus.
· kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele varsti enam toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. · erinevad kooselu vormid teiste organismidega - parasitism, mutualism, kommensialism · loomade seedekulglas votive bacteria ova seedimisest · peremeesorganism trite meningitis bakelite elutegevuses reckoned vitamin · timed hurtle leaved bacteria active timed tostada · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut Inimese elus · Antibiootikumide tootmisel (aktinomütseedid, tetratsükliin) · Vitamiinide tootmisel (propioonbakterite abil toodetakse vitamiini B12). · Aminohapete tootmisel (lõhna- ja maitsetugevdaja, toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus)
keemilised, indikaatorid · mikrobioloogilised ja keemilised kujutavad otsest ohtu tervisele · indikaatornäitajad- otsene oht tervisele puudub INDIKAATORNÄITAJAD · radionukliidide sisaldus: · alfa kiirgus · beeta kiirgus JÄRELVALVE · terviseamet: · suplusvesi · joogivesi VEEALLIKAD JA OHUD (ÜLEMISTE JÄRV) · oht atmosfäärist (tuumaavarii), lennujaam järve lähedal, lokaalne reostus · endogeensed ohud: mürgiste ühendite teke : sinivetikas · valgala reostus · julgeolekuohud · suurenevad kulutused madalama kvaliteediga toorvee puhastamiseks · vaujoogiveeallikas (tallinnas männiku maardlapiirkond) · Raku-Männiku järvistu vett saab kasutada 75 000 tonni ööpäevas kuni 90 päeva · hädaolukorra veevarustus kvaliteetse joogivee tagamise hind · kvaliteetse joogivee tagamise hind 575 milj. eur · veevõrkude rekonstrueerimine · tallinna piirkonnale invest aastani 2015 64milj. euri
orgaanilisi aineid ja energiat. a. Fotosünteesijad--kasutavad päikeseenergiat (nt. ,,sinivetikad") b. Teised kasutavad anorgaaniliste ainete lagundamisel vabanevat energiat. 21. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? · paljud elavad saprobiontidena - toituvad surnud orgaanilisest ainest · surnud organismide lagundajad · mulla kujundajad · loomade seedekulglas seedimisest · Sinivetikas on mere toiteainerohkuse indikaator · Põhjustavad veeõitsengut 22. Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid. o Toiduainete hapendamine--hapukurk, juust, jogurt, hapupiim. o Kütused--taimejääkidest tehakse bakterite abiga etanooli, metaani. o Biotõrje--bakterid takistavad kahjulike parasiitide kasvu. Eriti efektiivne on seente vastu. o Metalli tootmine--mitmeid metalle (nt rauda) saab toota bakterite abiga.
76 Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on ribosoomid 77 Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 78 Primaarsete plastiididega on muuhulgas rohevetikad ja maismaataimed 79 Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellides 80 Fükobilisoomid on punavetika varuainete säilitamise paigad kloroplasti pinnal 81 Primaarsete plastiididega vetikatel on plastiid ümbritsetud kahemembraanilise kattega 82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast 85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel 86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid 87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula
87. Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 88. Primaarsete plastiididega on muuhulgas kõik klorofülli c sisaldavad eukarüootsed vetikad ? 89. Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellidena. 90. Fükobolisoomid on struktuurid sinivetikate tülakoidide pinnal, mis sisaldavad fotosünteetilisi antennpigmente. 91. Primaarsete plastiididega vetikatel ===+ 92. Plastiidide eelane on olnud vabalt elav sinivetikas 93. Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomi suurusest 94. Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast. 95. Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel. 96. Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjaste kristadega mitokondrid 97. Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil klorofüll a ja b 98. Eugleniitide rakku katab pellikula 99
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
Peagi saavutab vetikate hulk sellise taseme, et see on nähtav juba vee värvuse muutusena. Üsna sageli kasutatakse ka väljendit "vetikate õitsemine". Seda oleks soovitatav vältida või kirjutada jutumärkidesse, sest vetikatel pole õitega mingisugust seost. Ilmselt on nõnda siiski nii mõnigi kord arvatud. Olgu selle tõestuseks kas või väljavõte aastatetagusest artiklist maakonnalehes: "Kui ka järgmisel suvel peaks sinivetikas õide puhkema, on see kinnitus, et järvega on midagi lahti." Õitsemine on siiski omane vaid õistaimedele, mitte aga vetikatele. Miks veeõitsengud on sagenenud? Vähem või rohkem on see seotud veekogude eutrofeerumisega toitesoolade kogunemisega. Selle käigus muutub nii aineringe kui ka koosluse talitlus. Puhtal kujul jõuavad toitesoolad veekogudesse harva, näiteks hooletu väetamise tagajärjel. See peaks aga praegu möödanik olema, sest väetised
* ainsana seente hulgas esinevad viburseentel liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga (harvem kahe viburiga) varustatud staadiumid (zoospoorid, planogameedid) * hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed).
orgaanilistest ainetest Millised organismid 1. Rohelised taimed, 1. loomad kuuluvad vastavasse rühma? 2. tsüanobakterid 2. seened 3. kemosünteesijad 3. enamus bakterid bakterid 4. enamus protistidest 5 liiki erinevatest Sinivetikas, tulp, kuusk, Põder, kärbseseen, organismirühmadest tsüanobakter ja korünebakter, koer ja piparmünt. kingloom. 18. Millistesse orgaanilistesse ainetesse talletavad oma glükoosivarud a) taimed, b) loomad? A) Glükoosivarud talletuvad tärklisena (risoomis,mugulas,sibulas, juures) B) glükogeenina (maksas või lihastes) 19. Mis on tsitraaditsükli lõpp-produktid? (2) CO2 ja NADH
Energeetika seotud, kahe membraansete rakuorganellidega. Seenerakk- pole tsentrioole. Päristuumne rakk: sümbiogenees. On kujunenud sümbioosi teel- seda kinnitab see et tal on kromosoomid. Mitokonder oli rakku vaja sisesümbiondiks võtta sest vaja energiat sünteesida. Mitokonder oli enne aeroobne bakter. Päristuumne rakk oli targem ja kodustas mitokondri eellase. Aeroobselt saab samast kogusest ainest 20x rohkem energiat kui anaeroobselt. Plastiidi teke analoogne- plastiidi eelane oli sinivetikas. Kromosoomi sisaldavad organellid on kõik millel on vähemalt kaks membraani. (mitokonder, plastiid) Bakteri rakk toitub nagu seen. Seedib raku ümbrust ja võtab valikuliselt raku sisse aineid. On kaitsev rakukest millest suured osad läbi ei saa, pole vajagi. Pole membraanseid organelle.On ribosoomid.On üldjuhul raku kest ja limakapsel. 7.Biomembraanid - Ehitus: lipiidid, valgud. keemiline koostis Ruumiline ehitus: Membraanil lipiidide kaksikkiht. Membraan koosneb kolmest kihist
!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat.
temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0. 3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 - soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld - môiste, füüsikaline ehitus. Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja môjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide
Seetõttu enne kartuli kasvatamist kasvatatakse 1 aasta ristikut. 50 Sojaoa juurenoodulid nt: Lepp – Leppa juurtel asuvad aktinoriissete noodulite kolooniad. Leppa on palju, sest nad on suutelised kasvama väljakurnatud põllumaale. Lepa akroniirsed noodulid nt: Sinivetikas – Sinivetikas Anabaerra azollae on võimega siduma lämmastikku ning ta elab sümbioosis Azolla filiculoides’iga (sõnajalg) . Kui riisipõllud on vee all, katab vee sõnajalg, kellega sümbioosis lehtedes sinivetikas. Kui vesi taandub, siis on lämmastikurikas väetis riisile. 51 3. TARBIMINE (+,-) Üks populatsioon tarbib kas otseselt teist populatsiooni või seda, mida teine populatsioon pakub
temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH = 11 soodajärves elav sinivetikas. 8. Muld mõiste, füüsikaline ehitus. Muld maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate
ning tekitada toitesoolade üleküllastuse, mis tekitavad veeõitsengut. Looduslikult toimub samuti eutrofeerumine, kuid seda väga pika aja jooksul. Arvatakse, et juba mandrijää taandumisel algasid esimesed eutrofeerumise protsessid. Sinivetikad on Eesti järvedes põhilised veeõitsengu põhjustajad. Eestis teada olevatest sinivetikate liigist, mida on umbes sada erinevat liiki, on vohamisega seotud 20 liiki. Ka Undi veehoidla veeproovist selgus, et siingi vohas sinivetikas. Veeõitsengu intensiivsus suureneb järve toitelisuse kasvuga, millega võib õitseng kanduda kõikidesse veekihtidesse. Sinivetikad domineerivad oma elustrateegia pärast. Nende elukooslus ei ole püsiv, vaid muutub kiirelt. Seda mõjutavad temperatuur ja toiteelemendid. Kuna sinivetikaid on nii kiirekasvulisi kui aeglasema kasvuga, siis nad domineerivad eri aegadel. Vetikate vohamise tagajärjeks võib järveökosüsteemis olla teiste liikide surm, nii
Nutthallik on saanud oma nime eoslate järgi, mis asuvad pundardes seeneniidistiku tippudes. 23. Putukate seenhaigused Kle Heli kirjutas nende putukate seenhaiguste kohta nii: munasseente hmk selts vesihallikulaadsed, nt sääse-vesihallik ja siis veel hmk ikkesseened, klass ikkesseened, selts putukhallikulaadsed nt kärbsehallik, lehetäidel ja koiliblikatel elavad tapvad seened 24. Eluvorm kui avatud süsteem. !!! 25. Taime kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. 26. Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. 27. Selgrootute klassid/liigid. Eksamiküss! Taksonoomia: Riik Hõimkond (hmk)- klass (kl) selts sugukond (sgk) perekond (perek) - liik Näide : Riik = loomad Hmk = lülijalgsed KLASS = putukad Selts = liblikaLISED (seltsi lõpus on ALATI liide LISED) Sgk = põualidlikLASED (sugukonna lõpus on ALATI liide LASED)
Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp). Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla-palm Weffia regia +epifüütne sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku. 10-30% fotosünteesi produktidest kasutavad juuremügarad ära. N fikseerivate taimede poolt rikastatud substraadile saavad tulla teised liigid, kes tõrjuvad N fikseerijad konkurentsist välja. Kui koosluses on palju pettureid, siis nad kurnavad N fikseerijaid. Petturiteks on vähem efektiivsed N-fikseerijad või
Ülimadalad temperatuurid puud tekitavad raku sisse väga kange lahuse, mille külmumistemperatuur on kõrgem, seetõttu ei lähe rakud katki. Osmoos. Loomad sõltuvad kas oma külmakaitsest või kohast kus varjuda. Keiserpingviinid, miinus 70 kraadi juures. Kõige soojema ka külmema vahe võib olla üle 100 kraadi. pH ehk happelisus. 7 neutraalne, alla happeline, üle aluseline. pH väiksem 3 ja suurem 9 on toksilised. pH=13 juures elab üks tsüanobakter Plectonema(sinivetikas), elab soodajärvedes. Peamiselt mõjutab see taimede elu. Taimede toitained mullast vesilahusena, keskkonna reaktsioon mõjutab kui hästi soolad vees lahustuvad. Kui ei lahustu, ei saa kätte. Alumiinium(mürgine) on liikuv ainult happelises keskkonnas, selles keskkonnas jäävad ellu vaid need, millel on kaitsemehhanismid. Igas klorofülli molekulis on üks mangaani aatom, seega mangaan on vajalik. Eestis on väga selge mullagradient olemas
kääritatud jookide valmistamiseks. Seened on asendamatud ka meditsiinis. Samuti kasutatakse neid ka teaduses ja laborikatsetes. Parasiitseid seeneliike saab kasutada ka kahjuritõrjeks. Samblikud. 1. Samblikud kui sümbiootilised organismid. Samblik on üks seene ja teise organismi sümbioosi vorm. Samblik on liitorganism, kus elavad vastastikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, s.o ainurakne rohevetikas või sinivetikas ehk tsüanobakter. Samblike ehitus: Sambliku talluse ehk keha moodustavad omavahel tihedalt põimunud seeneniidid, mille vahel asuvad ainuraksed rohevetikad või sinivetikad. Sambliku kuju ja välimus ning see, milline on fotosünteesiv partner, sõltub seeneliigist. Suurema osa samblikust moodustab seen. sambliku läbilõige Seene(samblike) paljunemine: Sambliku seensümbionit moodustab pisikesi liuakujulisi
kestaga(kitiinist) ning seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid- suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud.
Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune
seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud.
seda katab limakapsel.Osa liikidest suutelised siduma õhulämmastikku (fosfori olemasolul)- suurendavad veekogu produktsiooni. Kujult on kerajad, pulkjad, sageli koloniaalsed (niitjad,võib esineda hulkraksuse tunnuseid). Koloonias on kõik rakud võrdsed (kuna bakterid nii lihtsa ehtusega, teevad ühte asja koos), hulkraksuses rakkude funktsioonid erinevad. Kolonnil on ühine limakapsel. Samblik on seene ja sini- või rohevetika sümbioos. Kaks vetikat kuna sinivetikas seob N ja roheline fotosünteesib. Sinivetikas võib mõnedes tingimustes muutuda ohtlikuks nagu kole-ja neelvetikad. Sinivetikad elavad sümbiontidena ka käsnades, korallides. C)Heterotroofsed bakterid- A) aeroobsed B) anaeroobsed-B.1) obligatoorsed-hapniku olemasolu elavad üle spoori näol. B.2) fakulatiivsed-elava nii ja naa- denitrifitseerijad bakterid. Lämmastikku siduvad bakterid-suuteised siduma õhulämmastikku- a) vabalt elavad b) sümbiondid-lepp, astelpaju, mügarikud.
28. Koorikloomamürgid (paralüütiline ja neurotoksiline mürgistus) Koorikloomade toksiinid, mis põhjustavad paralüütilist kooriklooma mürgitust (PSP) on üle 20 struktuurselt sarnase imidasoliin-guanidiiniumalkaloidi, mida toodavad mõningad meres elavad dinoflagellaadid, magevee tsüanobakterid ning dinoflagellaaatidega seotud bakterid, mille koorikloomad on alla neelanud ning akumuleerinud. Tuntumad on saksitoksiinid (sinivetikas Aphanizomenon flos-aquae ja dinoflagellaat Alexandrinum tamartense jt.), neosaksitoksiin, anatoksiin (Anabaena flos-aquae) ja goniautoksiinid). Nimi saksitoksiin molluskist Saxidomus giganteus. Inimese närvisüsteem nende toksiinide suhtes ülitundlik. 1 mg saksitoksiini sissesöömine 1 kuni 5 150 g kaaluva rannakarbi koosseisus võib olla nõrgalt toksilise toimega, 4 mg saksitoksiini söömine aga fataalse lõpuga, kui ei saada kiiret abi.
annaabi.ee 
