Katarina PUNAVETIKAD Veltri ja Ruth Mary Onga MIKS VALISIME? Me ei olnud punavetikatest varem midagi kuulnud Need tundusid huvitavad taimed Kõik ülejäänud huvitavad teemad olid ära võetud KOOSTIS JA ELUVIIS Vetikad fotosünteesivad Need moodustavad taimse hõljumi või on kinnitatud veekogu põhja Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente Neis on ka klorofülli, ksantofülle, pigmente jne MIS ON MEILE KASU PUNAVETIKATEST? Punavetikatest saadud ainega tehakse näiteks marmelaadi Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske Ka vitamiine tehakse neist ELAMISTINGIMUSED Nad elavad Läänemere põhjaosas Nad saavad elada ainult soolases vees Kasvavad sügavamal, kui 5 m Nende vahel on alati rohkesti rannakarpe Nad on harjunud vähese valgusega HUVITAVAD FAKTID Ta võib kasvada kuni 15cm pikuseks Kasvades jaguneb iga haru...
Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks.
Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
Vetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 4000 liiki. Nende nimetus tuleneb vetikate iseloomulikust talluse värvusest. Enamik punavetikaid on hulkraksed makroskoopilised organismid. Punavetikad sisaldavad lisaks klorofüllile, ksantofüllidele ja karotiinidele ka ainuomaseid pigmente: fükoerütriin ja fükotsüaan. Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu suudavad nad elada meredes ja ookeanites maksimaalselt 200 meetri sügavusel. Optimaalne kasuvala on 40- 60 meetrit. Enamikule punavetiktaimede kasvuks on vaja suhteliselt ühtlast aastast temperatuuri. Punavetiktaimede pikkus ulatub mõnest millimeetrist kuni paari meetrini. Suur hulk punavetikaliike elab troopilistes meredes. Paljunemine: Punavetiktaimed paljunevad nii suguliselt kui suguta. Viimase puhul toimub see aplanospooridega
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas ...
2. Elupaik · Mered · Mageveekogud · Kuumaveeallikad 3. Ehitus · Üherakuline sarnane taimega 4. Paljunemine · Suguline-moodustuvad sugurakud, mille ühinemise tulemusena aeneb uus vetikas. · Mittesuguline-ainuraksed vetikad tavaliselt poolduvad, hulkraksed vetikad moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist. · Võivad põhjustada loomadel mürgitusi ja inimestel allergiat.
jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi.
Maailmameres on nad laialt levinud polaar-, paras- ja troopikavöötme meredes. Enamik punavetikaid asustab meres võrdlemisi sügavaid piirkondi. Nad on varjutaimed ja sageli ainsad liigid taimestiku leviku alumisel piiril. Samas leidub ka liike, kes kasvavad madalas rannavees intensiivses valguses või isegi veepiirist kõrgemal. Eestis elab rannikuvetes liike perekonnast Ceramium. (Trei, 1991) KOHASTUMISED Veekogu põhjas elavad punavetikad peavad olema kohastunud kehvade valgustingimustega. Fotosünteesiks vajaliku valguse saavad nad tänu fükobiliinide olemasolule. Need võimaldavad neelata lühilainelist valguskiirgust ja kanda seda üle klorofüllile, muutes klorofülli sel viisil aktiivseks. (Trei, 1991) Madalas rannavees kasvavatel punavetiktaimeliikidel on erilised valgust murdvad valguterad. Nende ülesanne on hajutada ja peegeldada liiga intensiivset valguskiirgust. Madalas rannavees
Erinevast pigmentide sisaldusest tulenev valdav värvus on olnud aluseks vetikate suurrühmade nimetamisel:rohevetikad,punavetikad ja pruunvetikad, aga ka varasem nimetus sinivetikad (sinikud ehk tsünabakterid). Elupaik Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim ja merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bendose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel
organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkamist. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Paljud pruunvetikad meenutavad välimuselt taimi või nende lehti. Nad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. Eestis on neist kõige sagedasem põisadru. Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks. Fotosünteesides rikastavad vetikad vett hapnikuga, mida vees elavad organismid hingamiseks vajavad. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on toitumis-, sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele
Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal. Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad: · Majaseintel · Kuumaveeallikates · Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka.
peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. 8 · Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas: ta võib kasvada kuni kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9 · Põisadruvalle kasutavad ka inimesed. · Rannarahva paeklibustele põldudele on põisadru heaks väetiseks. · Põisadru põldudele vedades tuleb sellest iseloomulikku põisadru lõhna. 10 · Punavetikad kasvavad meredes sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Punavetikate pigmendid on hoopis teised kui rohe- ja pruunvetikatel. Need pigmendid neelavad lühilainelist valguskiirgust ja kannavad selle üle klorofüllile nii toimub fotosüntees ka nõrgas valguses. 11 · Kõige sagedamini on punavetika tallus põõsakujuline. · See võib olla kuni paari meetri pikkune. 13
elustikus. Merevetikad 0n merel00madele asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes valmistuvad f0t0sünteesi käigus 0rgaanilist ainet. R0hevetikad. R0hevetikad leidub merepõhja kõige madalamates 0sades. Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või tumesinised ,
liikmena (Javaux et al., 2003). · Excavata · Rhizaria · Kromalveolaadid (eriviburvetikad: 1000 Ma) · Plantae (punavetikad: 1200 Ma) · Amoebozoa (750 Ma) · Opisthokonta (loomad: ~600 Ma) Taimed, seened ning loomad tekkisid erinevatest ainuraksete eukarüootide rühmadest eelkambriumis (>542 miljonit aastat tagasi). Hulkraksed loomad ja seened kuuluvad tagaviburiliste (Opisthokonta) hulka. Hulkraksed maismaataimed kuuluvad rühma Plantae (kuhu kuuluvad veel punavetikad, rohevetikad ja liitvetikad). Kõiki eukarüoote, kes ei ole taimed, loomad ega seened, nimetatakse protistideks.
........................................................................................6 6. Rohevetikad...............................................................................................................7 7. Mändvetikad..............................................................................................................7 8. Pruunvetikad..............................................................................................................8 9. Punavetikad................................................................................................................9 10. Kõrgemad taimed.....................................................................................................9 11. Põhjaloomastik.......................................................................................................10 12. Läänemere kalastik.................................................................................................12 13
paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3
Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulisemad kalade ja lõuatute rühmad, kuid valdasid eeskätt lõuatud. Hilis-Devonis toimus
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
(Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad. Ülejäänud vetikaid (näiteks pruunvetikad, ränivetikad) tänapäeval taimede hulka enam ei arvata. Kuigi varasemad süsteemid on taimede hulka arvanud ka bakterid (Schizomycetes) ja seened, järgitakse käesolevas artiklis fülogeneetilist süsteemi, mis rühmitab taimi nende päritolu ja evolutsiooni järgi. Taimede hulka kuuluvad selles süsteemis nii rohevetikad kui ka kõik maismaataimed. Kõik need organismid sisaldavad klorofülli a ja b ning säilitavad fotosünteesi
alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa veealustest aasadest. Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun ja punavetikad esinevad 100200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Levik Ja Majanduslik Tähtsus Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos bakteritega satuvad viljatutele pindadele, on nende asustamise pioneerideks
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed
Kuna ühtlases veekeskkonnas pole vetikatel organeid tarvis. 7. Miks on vetikad looduses väga tähtsal kohal? Kuidas vetikad on kasulikud inimesele? (too mõlemile vähemalt 1 näide) Nad toodavad 90% planeet Maa hapnikust, inimene kasutab nt toidu valmistamiseks(marmelaad), sellest toodetakse joodi ja kaaliumit. 8. Jaota vetikaid erinevate tunnuste alusel (värvus, kasvukoht, eluviis, rakkude hulk). Värvus-rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad Kasvukoht-rohevetikad elavad magedas madalvees, kuid neid leidub ka meredes. Pruun-ja punavetikad elavad merevees, kellest suurem osa sügavas vees. Eluviis-ühed hõljuvad vabalt vees, teised kinnituvad veekogu põhja, kividele vms. Rakkude hulk-üherakulised, mida me palja silmaga ei näe ning hulkraksed mis võivad koosneda erisuguse ehitusega ja ülesandega rakkudest 9. Millised organismid kuuluvad vetikate hulka (kuidas nad erinevad üksteisest, kuidas
Näiteks sümboliseerib granaatõuna oma punase värvi tõttu päikest, elu ja verd. Moonid sümboliseerivad aga surmaund. Rahvapärimuse kohaselt olevat Waterloo lahingus hukkunute verest võrsunud tuhandeid punaseid moone. Punane roos on ilu ja armastuse sümbol. Kristliku traditsiooni järgi tärkas punane roos Kristuse verest. Punane roos oli ka Lancasteri suguvõsa sümbol Rooside sõja (14551485) ajal. Punavetikad Punavetiktaimed ehk punavetikad (Rhodophyta) on umbes 4000 liigiga vetikate hõimkond. Nende nimetus tuleneb vetikatele iseloomulikust talluse värvusest, mille tingib neile vetikatele ainuomaste pigmentide sisaldus (lisaks klorofüllile (klorofüll a ja d), ksantofüllidele ja karotiinidele sisaldavad punavetiktaimed fükoerütriini ja fükotsüaani). Nende kahe pigmendi tõttu saavad punavetikad oma elutegevuseks kasutada väga nõrka valgust, mille tõttu nad suudavad elada meredes ja ookeanides maksimaalselt 200 meetri
1. 1.Punavetikate vibur 2. 2.Punavetikad esinevad tüüpiliselt 4. mere rannikualadel. 3. 3.Punavetikad on tüüpiliselt 4. Krüptomonaadidele on iseloomulik nukleomorfi olemasolu 5. Krüptomonaade on teada all 300 liigi 6. Stramenopiilide sünapomorf on kolmeosaliste karvakestega kaetud viburi olemasolu 7. Stramenopiilide hulka kuuluvad muu hulgas ka pruunvetikad ja ränivetikad 8. Fototroofsetele stramenopiilidele on iseloomulik 9. Stramenopiilid on monofüleetiline rühm 10. Stramenopiilide rühmal puuduvad tüüpiliselt 11. Krüsofüüdid on peamiselt levinud peamiselt magevees 12. Krüsofüütidele on iseloomulikud 13. Enamik krüsofüüte on üherakulised või koloniaalsed 14. Krüsofüütide viburid on apikaalsed 15. Krüsofüütidel puudub kinetoplast 16. Krüsofüüdi silmtäpp on plastiidi sees paiknev pigmendi kogum 17. Krüsofüüdi silmtäpp paikneb plastiidikatte sise ja välismembraanivahel 18. Stratospoorid on krüsofüütiddle iseloomulikud puhketsüstid 19. Krü...
· Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal. Turism · Rahvuspargiga tutvumine: Jalgsi Jalgrattaga Matsalu lahel paadiga · Linnuvaatlejate tarbeks vaatetornid: Haeska Keemu Kloostri
Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik- eestis esinev punavetikas
Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria · Rohevetikad (Chlorophyceae) o Enteromorpha, Monostroma Milleks vetikaid kasutatakse? · Söögiks (Jaapan, Hiina, Korea) (sushi, "merikapsas") · Toiduainete tööstuses (agar, alginaadid, karrageenid) jäätis, marmelaad (estagar Furcellaria ´st) · Loomasöödaks (rannikualadel) söödalisandid (min. ained, vitamiinid) · Kalasöödaks sööt, alginaadid parandavad toidukonsistentsi
Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi algust tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast 570 miljoni aasta vanustest kihtidest. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3
LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotina Zygomycota Fungi
Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel,
10. Kuidas vetikad paljunevad? iseloomusta lühidalt! Vetikad paljunevad suguliseltja mittesuguliselt. Suguta paljunemisel ainuraksed vetikad poolduvad, hulkraksed moodustavad eoseid, millest arenevad uued vetikad. Sugulisel paljunemisel moodustavad sugurakud, mille ühinemise tulemusena areneb uus vetikas. 11. Millised vetikad kasvavad madalamas, millised sügavamas vees? Miks? Too näited! Kõige valgusevaesemates paikades ja sügaval kasvavad punavetikad ja pruunvetikad,sest nende värvus võimaldab neil ka vee sügavusest valgust neelata, madalamas vees ja seal, kus on rohkem valgust, aga rohevetikad. 12. Milles seisneb vetikate tähtsus looduses? Vetikate tähtsus looduses seisneb aineringes, nad on esimene lüli veekogu toiduahelas. Vetikad varustavad teisi organisme hapnikuga. 13. Kuidas ja milleks kasutab vetikaid inimene? Inimene kasutab vetikaid toidus ja toidulisandite valmistamisel ning kosmeetikatoodete valmistamisel. Põisadrust
aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel,
Protistid -on kunstlik rühmitus.Siia kuuluvad väga erineva päritoluga organismi rühmad.Nad on päristuumsed,kes pole taimed,seened ega loomad.Põhiliselt on nad ainuraksed ja lihtsa ehitusega organismid.Siin esineb nii auto-kui heterotroofe.Protiste leidub praktiliset kõigis ökosüsteemides.Ökoloogiliselt kõige olulistemaks võib pidada vees elavaid fotosünteesivaid vetikaid,kes moodustavad merede ja mageveekogude fütoplanktoni ehk taimse hõljumi.Protiside hulgas on ka loomi ja taimede parasiite. Vetikad Teadusharu,mis uurib vetikaid on algoloogia.Neid on üle 8000 liigi.Põhiliselt elavad magevetes,aga ka mullas,puutüvedel ja lumel.Siin esineb ühe-ja hulrakseid,samuti koloonialisi vorme.Mõned neist sümbioosis algloomadega.Kui vetikad elavad sümbioosis seentega,moodustuvad samblikud.Avavetes,meredes,järvedes on vetikad põhilisteks autotroofideks(fotosünteesijateks).Vetikad on nii plantilised(hõljuvad) kui ka bentilised(põhja kinnituvad).Vetik...
Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi kirjeldamisel. Vetikad on kõige lihtsaimaid taimeriigi esindajaid, neid leidub kõikides veekogudes ja ka mõnedes niisketes paikades kuival maal. Veekogu pinna lähedal, kuhu jõuab palju valgust, kasvavad rohevetikad, sügavamal punavetikad ja veel halvemates valgustingimustes pruunvetikad. Vetikad elavad põhiliselt vees. Nad kasvavad nii mage-, riim- kui ka merevees. Vetikad võivad hõljuda vabalt ja moodustades taimse hõljumi ehk fütoplanktoni või kinnituda veekogu põhja ja kuuludes bentose elustikku või kinnituda kõigele vees elavale ja olevale. Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel,
Samuti sisaldavad nad rohkem joodi kui ükski teine looduslik aine. Vetikatel on ka suurepärased tervistavad omadused nad aitavad vältida vähi ja südamehaiguste tekkimist. Vetikates sisalduvat joodi on inimesel vaja kilpnäärme jaoks, et toota vastavat hormooni, mis ergutab meie närvisüsteemi, mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes, reguleerib seedimist ja aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. Enimtuntud vetikad on rohevetikad, pruunvetikad ja punavetikad. 3. Vetikad toiduks Erinevates kohtades maailmas kasutatakse vetikaid ka toiduks. Näiteks kasutatakse vetikaid sushi valmistamiseks. Sushit katab külgedelt nori, mida valmistatakse mererohust ning sammuti kasutatakse ka kuivatatud vetikaid ja merikapsast. Lehtadru kuulub ka mõningate suppide ja salatite koosseisu. Vetikad on leidnud kasutust ka maitsetaimedena, selline on näiteks pruunvetikas kombu. Vetikatest valmistatakse ka agarit
Evolutsioon Evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keeustumine. Bioevolutsioon- seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk- järgult keerukamate eluvormide tekkes. Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ja lihtsamatest orgaanilistest ja anorgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite teke. Fosiil- organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- teadusharu, mis uurib möödunud aegadel elanud organisme. Uurib kivistisi e. fosiile. Homoloogilised elundid- ehitusplaani poolest sarnased organid Mandunud elundid-elundid, mis on kaotanud oma algupärase ülesande. Analoogilised elundid- elundid, mis täidavad ühesugust ülesannet, aga ei ole sarnase ehituse ja päritoluga. G.Cuvier- arvas, et eri maakihtides on eri loomade kivistised, mida sügavamale, seda erinevad on need tänapäe...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
Kontrolltöö 12.Klass Makroevolutsioon 1) Mis on makroevlolutsioon ning milles see seisneb? Makroevolutsioon on liigist kõrgemate taksontide teke ja areng, mis seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutioneerumises. 2) Mis tüüpi protsesse makroevolutsioonis eristatakse? Mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. 3) Nimeta eukarüootide neli riiki ning too vähemalt 2 näidet iga riigi kohta. Protistid juurviburprotistid,punavetikad ; Taimed sammaltaimed,sõnajalgtaimed Seened kottseened, kandseened ; Loomad lameussid,lülijalgsed,keelikloomad 4) Mida nimetatakse evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks? Evolutsiooniliseks progressiks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. 5) Kust saavad alguse suured evolutsioonilised ...
Taime- ja loomarakud 1.Oskab nimetada 4 erinevust taimede ja loomade vahel. 1)Toitumine: Taimed fotosünteesivad, loomad aga toituvad valmis orgaanilisest ainest. 2)Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad. 3)Taimerakk erineb loomarakust. 4) Taimeorganid on lihtsama ehitusega kui loomadel. 2.Oskab nimetada 2 erinevat viisi, kuidas taimed saavad liikuda. 1)Osa taimede liikumisi on kindla suunaga. Nt aknast eemale paigutatud taim kasvab alati valguse suunas, ülespoole. 2)Osa taimi reageerib puudutusele, see on seotud füüsikalise ärritusega. 3.Teab, missugused organismid kuuluvad vetikate hulka(kolm). 1)Rohevetikad 2)Pruunvetikad 3)Punavetikad 4.Teab, mille poolest erinevad vetikad taimedest (2 konkreetset erinevust). 1) 2) 5.Teab, mis põhjusel ja mis otstarbel kasutatakse vetikaid. Enamik vetikaid sisaldab mitmesuguseid kasulikke mineraalaineid, suhkruid, vitamiine jm, mistõttu neid kasutatakse toiduks ja ka toidulisandite ning kosmeeti...
Eeeldused: 1. Dna kaitstud 3. Tekkis mitoos 4. Endotsütoosi võime teke fagotsütoos (eelis toitumises) Taimse ja loomse raku teke Tekkisid endosümbioosi teel Bakterid kohastusid elama eluks päristuumses rakus Päristuumne rakk + aeroobsed B. loomne rakk mitokondritega Päristuumne rakk + aeroobsed B taimne rakk mitok. Ja kolorplastidega Tõstab: 1. Ümbritsetud kahe membraaniga Oma ribosoomid ja seal toimub oma enda rakusüntees IV Hulkraksuse teke ~ 1 miljrd aastat tagasi I FS punavetikad, hiljem pruun-ja rohevetikad ~ 700 miljonit aastat tagasi I pehmete kestadega selgrootud loomad
Silicoflagallatae Prasinophyta Kõikjal maalimameres Cryptophyta Rannikumeri Cyanobacteria ehk Rannikumeri tsüanobakterid Makrofüüdid, Pruunvetikad Rannikumeres makrovetikad Punavetikad Rannikumeres Rohevetikad Rannikumeres Kõrgemad taimed Zosteracea nt Rannikumeres merihein Mikrofütobentos Bacillariophyceae Rannikumeres Cyanophyceae Kemosünteesivad Anaeroobse ja aeroobse veekeskkonna piirialal. bakterid Rannikumere primaarprodutsendid: mikrofütobentos
bioloogia ja biosemiootika. Elusolendite tähtsamad rühmad Viirused · Viirused Viiruste loend · Prioonid, Viroidid Bakterid · Bakterid Bakterite loend Arhed ehk arhebakterid · Arhed Arhede loend Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid Eukarüoodid Protistid · Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad) Taimed · Taimed, Taimede loend · Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad) · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ehk katteseemnetaimed. Seened · Seened (Seigseened, kottseened, kandseened) Seente loend · Samblikud Loomad · Käsnad · Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed
- Loomne rakutüüp - mitokondritega - Taimne rakutüüp - mitokondritega, kloroplastidega - Tõestab: - DNA olemasolu - 2 membraani (välis ja sise) - Ribosoomide olemasolu (valgussünteesimine) 3. Hulkraksuse teke - Toimus väga kiire mitmekesistumine, kujunesid välja kõik peamised ehitustüübid - Esimesed taimsed hulkraksed - punavetikad → pruun- ja rohevetikad → maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik:
Teised, tsiliaadid, bodoniidid, foraminifeerid, etc. on olulised herbi- ja bakterivoorid maailmamere või mageveekogude ökosüsteemides. Kolmandad -- osad kinetoplastiidsed, apikompleksa, põhjustavad raskelt ravitavaid haigusi inimesel (malaaria, unitõbi). Eestis on protiste umbes 3000. rohevetikad– 690 mändvetikad– 27 ikkesvetikad– 680 silmviburvetikad– 160 eriviburvetikad– 12 ränivetikad – 940 punavetikad – 26 ruskvetikad – 58 pruunvetikad – 33 ainuraksed – 347 Rohevetiktaimed (Chlorophyta) Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga
Lilian Vehk Läänemere loomastik ja taimestik Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 Sisukord Läänemeri ......................................................4lk Läänemere taimestik.......................................5lk Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üh...
Protistid.Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole kokku lepitud, kas neid käsitleda taimede või bakteritena. Paljud, kellel on heterotsüstid (paksu sinaga värvuseta rakud), mis sisaldavad ensüüm nitrogenaasi, suudavad eluks vajalikku lämmastikku omastada õhust. Toksilised liigid esinevad meil suvel veidi reostatuma vee korral. Mürke eritab 40 liiki. Meie järvedes on levinud neist...
spermaatsiumiks. Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja liitub munarakuga. Sugutu paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või nelja tetraspoori. Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks. Ei leia mitte ühtegi näidis taime!!!!- Porphyra- tehakse Norit sellest, sushi vetikas. Pruunvetikad näidis liik Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
