Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"rakutu" - 17 õppematerjali

thumbnail
4
odt

Käsnad, ussid, ainuõõsed

Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule, peab muna sattuma vette, seal koorub munast vastne, kinnitub mõne...

Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkus

Teine DNA RNA koodoni koosseisu. tRNA mahub ka A U T A · Univers.- vastavus koodonite, amonohap. Vahel G C kehtib kogu eluslooduses C G koos oma aminoh. ribosoomi. · Lõp. Stoppkoodoniga VIIRUSED On rakutu moodustis. Obligatoorne rakusisene parasiit. Tema koostises vähemalt genoom(nulk.hape-DNA,RNA), kapsiid(valgud). Nendele võib lisanduda ümbris(koosn. Lipiididest, valkudest), mille viirus rakust väljudes kaasa võtab. Bakteriofaag-viirus, kui peremeesrakuks bakter Replikatsioonig.- kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, s.t DNA 2x Regulaatorg.-tagab uute viirusosakeste paljunemise. Korraldavad ümber peremeesraku ainev. Struktuurg...

Keemia
26 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid (autotroofseid) ja värvusetuid (heterotroofseid) organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised ­ loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine. Enamik vetikaid sisaldab klorofülli ja toitub autotroofselt, kuid sageli on roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus. Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest ­ niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ussid

16. segavad mulda, väöjaheited rikastavad, tassivad teistele toitu maa alla, õhk pääseb paremini, vesi liigub paremini, kaane kasutatakse vere parandamiseks 18.vihmaussid hingavad läbi naha-niiskus-muld niikse-hea hingata 19. iminapp, suu, täppsilmad taga. 20.apteegikaan-selgroogsete veri. 21. hobukaan, aptegikaan, lamekaan, kalakaan, ahaskaan 22. toituvad vetikatest, pikad harjased, on rööveleluviisidega , elavad ka vees. 23.vees kui ka maismaal.vabalt elavad 24. a) rakutu kest mis kaitseb imiussi keha b) epiteel ja lihased moodustavad nahklihasmõigu c)...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vetikad Kaugidas esitlus

Nende hulgas leidub klorofülli sisaldavaid ja värvusetuid organisme. Esimesed on lähemal taimedele, teised ­ loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine Enamik vetikaid sisaldab klorofülli ja toitub autotroofselt, kuid sageli on roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest ­ niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on mitmesugune:...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bioloogi kontrolltöö 8. klassile - Ussid

Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid pai...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ussid - Bioloogia KT

Kuidas vältida nakatumist? Pesta alati enne sööki käsi, puuvilju, juurvilju. LAMEUSSID KEHAKUJU: Väga lame lülistumata keha. Suurus võib ulatuda mõnest mm ­ 10 m. Elavad enamasti parasiitidena teise loomade e. peremeesloomade sees. Maksakaan, imiuss, IMIUSS Kuni 3cm pikkused. Maksakaan elab veiste, kitsede, lammaste jt rohusööjate loomade maksas parasiidina. Tema keha kaitseb paks rakutu kest e kutiikula. KINNITUMINE: Maksakaanil on tal kinnitumiseks kaks iminappa. SISEEHITUS: Arenenud on ainult seede-, eritud-, sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringeelundkond ja hingamiselundkond puudub täielikult. Hingamiseks kasutavad nad varuainetest saadavat hapnikku. TOITUMINE: Toitub peremeeslooma maksast. Tema suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel ja umbselt lõppev sool. Jätkete kaudu toimub seeditud toidu jaotamine. Pärakut tal ei ole. Tahked...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Selgroogsed, selgrootud, käsnad, peajalgsed, ussid, limused, karbid, ainuõõssed, usside mitmekesisus

Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssetel loomadel reageerida ärritusele (toidule ja ohuallikale) liikumise või keha kuju muutmisega. Toit seeditakse kehaõõnes ja eritatakse suuava kaudu Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Esimesed on lähemal taimedele, teised ­ loomadele. Paljud süstemaatikud vaatlevad viburloomi kui lähterühma, mis seob taim- ja loomorganisme. Toitumine. Enamik vetikaid sisaldab klorofülli ja toitub autotroofselt, kuid sageli on roheline värvus maskeeritud teiste pigmentidega. Ehitus. Tallus võib olla üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, sõltuvalt rakkude asetusest ­ niitjas või plaatjas. Talluse vegetatiivsed rakud on kaetud tugeva kestaga, mis koosneb tselluloosist ja pektiinainetest. Rakukest on tihti väljastpoolt kaetud või inkrusteeritud ränidioksiidiga. Tsütoplasma täidab kogu rakku või paikneb seinmiselt. Esineb üks suur või mitu väikest vakuooli rakumahlaga. Rakus on üks või mitu tuuma ja pigmente sisaldavaid kromatofoore. Kromatofooride kuju on...

Inglise teaduskeel
46 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Üldbioloogia eksami konspekt

Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest. Klorofülli sisaldavad autotroofsed taimelaadsed ja värvusetud heterotroofsed loomalaadsed organismid. Vetikate toitumine: Enamik sisaldab klorofülli (roheline, kuid võib ka punaseid pigmente olla) ja toitub autotroofselt. Vetikate ehitus: Tallus üherakuline, koloonialine, rakutu või paljurakuline, niitjas või plaatjas. Vegetatiivsed rakud kaetud tugeva tselluloosist ja pektiinainetest kestaga. Rakukest on tihti kaetud ränidioksiidiga. Vetikate paljunemine: Vegetatiivne (raku või koloonia jagunemisel, talluse tükkide või spetsiaalsete elundite abil). Sugutu (üherakuliste (zoo)spooride abil mis heidavad viburid ära). Suguline (iso-, hetero- või oogaamia tulemusel sügoot millest tulevad zoospoorid). Vetikate tähtsus:...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Nende kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad lihaskiude) ning nende vahele jääv sültjas rakutu mass. Kehaseinas ja suuõõnt ümbritsevatel kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmiseks ja enesekaitseks. Seedimine: toimub kehaõõnes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Meeleelundid: polüüpidel puuduvad, meduusidel täppsilmad. Neil on koed olemas, kui organid ei ole eristunud. Ainuõõssed sigivad pungudes või suguliselt. Ainuõõssetel on neli suuremat rühma: hüdrad, meduusid, meriroosid ja korallid...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ussid ja limused

nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda, kere ja kotikujulised, e. kutiikula, keha, pea pisike, kutiikula ainult valgust), jalg, pole maitsmine, 2 ininappa, puudub, pea ja ajlg, pead, nägemine, lülistumata harjased, kühtjalgsed, 2 kompimine, suured silmad, keha...

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobiva...

immunoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Morfoloogia eksami vastused

Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada igemepealset ja välist osa hambakrooni, hambakaela ja hambajuurt. Hambakael eraldab hambajuurest hambakrooni. Dentiin, tsement ja email on kaltsifitseerunud koed. Dentiin on tugev, hammaste põhimaterjal ja moodustab hambaseina peamise koostisosa. Email on piimvalge, läikiv, rakutu ja katab hambakrooni. Tsement ümbritseb juurt. Hambasäsi ülesandeks on dentiini moodustamine ja hamba toitmine. Juureümbrisel on kinnitumisfunktsioon ja osaleb hamba toitmisel. Madalakroonilised hambad – Neil on emailiga kaetud madal kroon, avar õõs ja hästiarenenud juur. Sageli nimetatakse ka juurtega hammasteks. Kasvavad kiiresti ja juur moodustub varakult. Katab email. Kõrgekroonilised hambad – Neil on kõrge igemest väljaulatuv osa. Samas...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...

Aiandus
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mis on vaktsineerimine ja milleks on see vajalik?

Elusvaktsiinid on näiteks tuberkuloosivaktsiin ja leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin. Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud haigustekitajaid. Inaktiveeritud vaktsiiniks on näiteks süstitav lastehalvatusevaktsiin. Komponentvaktsiinides on üksikud täpselt valitud antigeenid, mis on vajalikud tõhusa immuunsuse tekkeks. Komponentvaktsiinideks on näiteks atsellulaarne ehk rakutu läkaköhavaktsiin, mis sisaldab kolme erinevat antigeeni, b-tüübi hemofiilusnakkuse vaktsiin, mis sisaldab kahte erinevat antigeeni ja B-hepatiidi vaktsiin, mis sisaldab üht antigeeni. Difteeria- ja teetanusevaktsiinid sisaldavad mõlemad samuti üht antigeeni, milleks on kahjutud toksoidid. Miks on vaja pidevalt uusi vaktsiine välja töötada? Uusi vaktsiine töötatakse välja pidevalt, sest bakterid ja viirused muutuvad kiiresti. Näiteks...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

ÕISLOOMAD

ÕISLOOMAD Õisloomad kuuluvad ainuõõsete klassi.Õisloomad elavad troopikameredes.Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed....

Aerodünaamika
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun