hingamiselundite halvatus. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes riikides hukub narkootikumide tarbimise tagajärjel sadu noori. Samuti leidub alkaloide taimedes. Need on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral leidub neid seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus suurem. Nendeks taimedeks on näiteks harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu. Kokkuvõtteks võib öelda, et alkaloidid on inimese tervisele väga ohtlikud. Need kahjustavad inimese närvisüsteemi, vereringet ja hingamiselundeid. Paraku paljude jaoks on alkaloidid mõnu tekitava toimega. Nad jäävad nendest sõltuvusse ja tulemuseks võivad olla halvad haigused ning isegi surm.
Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik. 9) Puud-tamm,vaher,kask ,põõsad-mustsõstar, punasõstar, aroonia , puhmad-pohl, sookail, kanarbik, mustikas ,rohttaimed- salat, võilill, ristik 10) 1-2 aastasi ja püsikuid ? 1-2 aastased taimed: tomat, kurk, porgand, kapsas, Püsikud: ristik, võilill, karikakar 11) Õistaime põhitunnused ? Õied,vili
Suur hulk taimedest on mürgised, et end ärasöömise vastu, aga ka mikroobide ja parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus
SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum)
*enam rohtt *söögit-kartul,tomat, füüsal *umbr/niidt-must maavits, ogaõun *lilled-lilltubakas *mõnuaine-tubakas
Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane Kuidas antud kooslus tekib?
Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised
Eestis on mürktaimede liike kõige enam tulikaliste, sarikaliste ja liilialiste sugukondades. Taimedes sisalduvad mürkainete põhirühmad on alkaloidid, glükosiidid ja eeterlikud õlid. Alkaloidid on kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral sisaldub neid kõigis kõrgemates taimedes eelkõige seemnetes, koores ja juurtes. Mürktaimedes on aga alkaloidide sisaldus märgatavalt kõrgem (harilik maavits, sinine käoking, täpiline surmaputk ja harilik jugapuu). Ka glükosiidid on inimesele küllaltki ohtlikud. Enamasti kahjustavad need südant (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane) või põhjustavad vere erütrotsüütide lagunemist (harilik hobukastan ja seebilill). Eeterlikud õlid annavad taimedele iseloomuliku lõhna, kuid võivad ka ärritada nahka ning tekitada põletikku või ville (harilik jugapuu, koirohi ja sookail)
suurtes kogustes väga (tapvalt) mürgised. Mitmed alkaloidid või nende segud on tuntud narkootikumidena. Narkootiline aine on väga sõltuvust tekitav. Tuntumad on näiteks nikotiin ja kofeiin. Nikotiin Leidumine Nikotiin on üks lihtsama ehitusega alkaloide, mis on leitav maavitsaliste taimede sugukonnast. Sinna sugukonda kuulub näiteks tubaka perekond, mis sisaldab palju nikotiini, kuid vähesel määral leidub ka muude maavitsaliste perekondadest (nt maavits, tomat, ogaõun jne). Nikotiini leidub 0,3 kuni 5% tubakataime kaalust, kus selle biosüntees toimub juurtes ning see koguneb lehtedesse. Piltidel on tubakataimed. Omadused Nikotiini nomenklatuurnimetus on (S)-3-(1-Metüül-2-pürroli-dinüül)püridiin ja keemiline valem on C10H14N2. Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik. Nikotiin lahustub hästi vees, reageerib hapnikuga ning süttib kergesti. Nikotiini füsioloogilised omadused on näiteks tubakasõltuvus,
Fossiilsed kütused, puit ja kütteõli, mida saadakse praegu kasvavtest taimedest. Taimne tooraine on aluseks materjalitööstuses: paberitööstuses-puit, twekstiilitööstuses-puuvill, mööblitööstus, ravimid. Mürktaimed Mürkained- ained, mille kahjustustoime on tugev ja ilmneb juba aine väikeste koguste kasutamise korral. - alkaloidid, glükosiidid ja eeterliud õlid. Alkaloidid: kõige ohtlikumad taimemürgid, mis kahjustavad närvisüsteemi. N: harilik maavits, sinine käoking, harilik jugapuu, täpiline surmaputk. Glükosiidid: kahjustavad südant. N: näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk, võsaülane. Eeterlikud õlid: ärritavad nahka, tekitavad põletikku või ville. N: harilik jugapuu, koirohi, sookail. Bioinvasioon Bioinvasioon- võõrliikide laialdane sissetung mingile alale. See on seotud piiride tähtsuse vähenemise ja suurenenud liiklemisega. Pärismaisteks-ehk looduslikeks liikideks nimetatakse liike, mis on antud alale asunud
Fütokemikaalid, karotenoidid ja polüfenool, mis on vähivastase toimega. Kilohind 14,64 eurot (229 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta:Granadill sisaldab mõõdukalt P, K ja C- vitamiini. › Energia 406 kJ (97 kcal) › Süsivesikud 23,38 g › Suhkrud 11,20 g › Kiudaineid 10,4 g › Rasv 0,70 g › Valk 2,20 g PEPINO Pepino ehk melon-maavits ehk pirnmelon on pärit Peruust. Vili võib olla nii kera- kui ka munakujuline. Õhukese sinisetriibulise koore all on kollane, mahlane ja pehme viljaliha, mis maitseb kui pirni ja meloni segu. Seda sobib segada värsketesse salatitesse ja magustoitudesse. http://www.youtube.com/watch?v=T_QjEs47xr0 Kilohind 13,68 eurot (214 krooni). Vitamiin C , Kaltsium Raud PAPAIA Papaia ehk teisiti öeldes inglite vilja kodumaa on teadmata, kuid
koriander), ravimtaimi (apteegitill). Eluohtlikult mürgised on mürkputk, täpiline surmaputk. SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) Kuuluvad kaheiduleheliste klassi. Maavitsaliste alla kuulub umbes 90 perekonda (üle 200 liigi) troopika, lähistroopika ja parasvöötme kaheidulehelisi roht- ja puittaimi, Nt: karumustikas, kirbik, libliklill, tomat. Ülimürgine on maavitsalistest näiteks koera-pöörirohi, väikeste kogustena kasutatakse seda ravimtaimena. Ka harilik maavits on mürgine. SUGUKOND: kanarbikulised (Ericaceae) Kanarbikulised on peaaegu kogu maakeral kasvavad puittaimed. Nende sugukonda kuulub 100 perekonda (u. 3000/1350 liiki). Eesti metsades kasvavad nt. sellised söödavad kanarbikulised: mustikas, jõhvikas, sinikas, pohl. Kanarbikulised kasvavad üksnes happelistel muldadel. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed. Kanarbikuliste lehed on enamikus nahkjad ja igihaljad
kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi Sugukond maavitsalised - Solanaceae rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult Õiekate: 5-tine, nii kroon kui tupp liitlehine Kroon: liitlehine, aktinomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar h. maavits Solanum dulcamara o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum
Maikelluke mürgised alkaloidid. Ravimina kasutataskeka südamele, kui on rütmist välja siis võib tagasi rütmi lüüa. Pole erilise maitsega. Ussilakk jutte et pole mürgine kuni on väga mügine. Maitselt lääge. Lumimari mürgine ilupõõsas. Tulikalised kõik omavad alkalide ja on kibedad. Marjad võiksid isegi suus põletusi tekitada. Rootsi kukits võib segi ajada pohlaga, mõrgine.Vars 10-20 cm, otsas on kobaraga suuri punaseid marju. Harilik maavits mürgine Must maavits kasvab umbrohuna. Harilik kuslappuu kibedad marjad. Paakspuu ja türnpuu mõlemad tugevad lahtistid. Müüdi isegi türnpuu marju. Muskuslill- Rohekad liitmarjad, kasvab maas. Söödavad seemned Sarapuu kõvakest on selle jaoks, et saaks teda võimalikult kaugele vedada. Pähkli lõhn tuleb läbi kesta ja siis veetakse endaga kaasa. Tammetõrud - pm söödavad aga seal on palju parkaineid. Parkained on aga mürgised.
Luhaniitude säilimiseks tuleb neid pidevalt niita ja hooldada, et pajuvõsa peale ei tungiks. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on luhaniidu taimestik lopsakas, aga liigivaene. Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg,
Hõlmine iminõges Harilik kirburohi Tähkjas Vesihein Erilehine linnurohi kukkehirss Konnatatar Harilik malts Karvane hiirehernes (kuni sügiseni) Neljaseemneline Must maavits hiirehernes Umbrohtude vastupidavus leegitamisele Leegitamine on efektiivne ühekordsel kasutamisel Idulehtede faasis Idulehed kuni 2 Idulehed kuni 4 Rohkem kui 4 pärislehte pärislehte pärislehte Erilehine linnurohi Teekummel Kesalill V. hanemalts Põldsinep Kahar kirburohi Vesihein
sügomorfsed, väga erineva kujuga *kroon ja tupp 4 või 5 tipmega, tolmukaid 5,4,2 *esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised,
*esineb poolparasiite ja parasiite *vili paljaseemneline kupar (har mailane, külmamailane, har härghein, üheksavägine, har käokann, suur robirohi) Maavitsalised: *rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised *lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole *õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine *tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga
Nii alusmets kui ka alustaimestik on mõlemad liikide poolest rikkad. The caracteristic plants in the undergrowth: bird cherry, black currant, mountain currant, alder buckthorn; the plants in the ground vegetation: ferns, meadowsweet, cabbage thistle, water avens, nightshade. Iseloomulikud taimed alusmetsas on: toomingas, mustsõstar, magesõstar, paakspuu; alustaimestiku taimed on: sõnajalad, angervaks, seaohakas, ojamõõl, harilik maavits. HERB- RICH MIXED ON WET GLEY SOILS - SOOVIKUMETSAD This group consists of forests which grow on soils periodically suffering from overmoisture, formed under the influence of carbonate waters and with a peaty humus horizon. See grupp koosneb metsadest, mis kasvavad perioodiliselt liigniiskuse all kannatavatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsete vete mõjul ja turvastunud huumushorisondist. These forests are rich in different herbs. Need metsad on rohttaimederikkad.
sõrmkübar, sealõuarohi, suur robirohi, harilik härghein, harjakas härghein, harilik käokannus, üheksavägine, kuninga-kuuskjalg, soo-kuuskjalg, kollane pärdiklill. Sk. Maavitsalised - rohttaimed, vahel puitunud, sageli mürgised. Lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole. Õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine, tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt. Vili:kuiv kupar v. lihakas mari. N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed. Õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis. Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v
Sugukond teelehelised - Plantaginaceae Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum) - rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne - õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine - tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt vili:kuiv kupar v. lihakas mari tubakas, karumustikas e. belladonna, ogaõun Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid kultuuris: kartul, tomat, paprika, füüsal, petuunia
kännasmailane, ojamailane, külmamailane) · Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg · Sugukond maavitsalised Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela · Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas · Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) · Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine
Kassisaba, sõrmkübar, suur robirohi, perek härghein (harilik härghein, palu-härghein, mets-härghein), käokannus, perek kuuskjalg Sugukond maavitsalised Rohttaimed, sageli mürgised, lehed vahelduvad, liht- või liitlehed, abilehti pole Õis viietine, ratasjas Tolmukapead liituvad koonusetaoliselt üle emakakaela Perek maavits, tomat, kartul, paprika, tubakas Sugukond sarikalised Rohttaimed Vars õõnes, sõlmine Lehed suured, vahelduvad, abilehtedeta Õied viietised, väikesed, õisikud (liitsarikas) Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell
peamiselt suurtest sõnajalgadest ning kõrgetest rohunditest. Tüüpilised liigid: naistesõnajalg (KD), laanesõnajalg (K), laiuv sõnajalg (K), ohtene sõnajalg, harilik mets-soosõnajalg, maarja-sõnajalg, angervaks (K), seaohakas (K), harilik heinputk (K), soo-koeatubakas (K), lepiklill (K) - kevadel, kõrvenõges, ojamõõl, salu- tähthein, püsik-seljarohi, jänesekapsas, jänesesalat, roomav tulikas, harilik maavits, sookastik, saluhein, lodutarn, tupptarn, metstarn, pikk tarn. LAANESÕNAJALG Matteuccia struthiopteris sugukond naistesõnajalalised. Püsik. Kasvukoht: metsades, varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel, ilutaimena parkides, surnuaedades. Taimel on püstine, tugev risoom, millel pikad mustad maa-alused võsundid. Lehed suured, lihtsulgjad, pehmed, suvehaljad, kasvavad korrapärase lehtrina, mille keskel väiksemad talvituvad eospesi kandvad lehed
kibuvitsapõõsaid. Saliinsele vöötmele on iseloomulikud nn avakooslused, kus pind pole taimedega ühtlaselt kaetud, vaid on näha ka paljast maapinda. Meri kannab kaldale sageli pruunvetikaist (adrust) ja teistest meretaimedest koosnevat heidist, mis võib kohati moodustada üsna pikki ribasid. Suure lämmastikusisalduse tõttu arenevad seal lopsakate lämmastikulembeste taimede kooslused. Adruvallidel kasvab näiteks rand- kikkaputk, kõrge raikaerik, palderjan, harilik orashein, harilik maavits, mitmed oblikaliigid jpt. Otsese mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne. Liivarandade saliinses vöötmes leidub ogamaltsa, liiv-merisinepit, merihumurit, kõrgemal kujuneb välja luitetaimkate.
26. SUGUKOND MAAVITSALISED. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27. SUGUKOND VESIHERNELISED: LISATOITUMINE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike umbes 30, väikesed rohttaimed, kasvavad vees, samblas või märjal turbal, tihti juuretud või nõrga juurega. Kaks olulisemat perekonda: perek vesihernes ja perek võipätakas. Eestis 3 vesiherne liiki: harilik vesihernes
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999).
Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili – mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklažaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 61. Sgk. ristõielised. Sinepiõlid Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid – peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul on need vahelduvate, tervete või
Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul
Emakkond tsönokarpne, koosneb kahest viljalehest. Sigimik ülemine, enamasti 2-pesaline, kuid ebavaheseinte tekke või õite kokkukasvamise tõttu võib olla 4-6-pesaline. Vili mari või kupar, harva luuvili. Paljudel liikidel (kartul, baklazaan, tomat, punapipar), on suur majanduslik tähtsus aedviljataimedena, teised sisaldavad alkaloide ja on kasutusel ravimtaimedena. Mõned üheaastased taimed on dekoratiivtaimed. Siia kuuluvad perekond maavits, tubakas, punapipar. 38. Sugukond ristõielised- Cruciferae, Brassicaceae. Ristõielised on levinud maailma kõigil mandritel, kuid peamiselt mõõduka ja külma kliimaga aladel, Arktikani välja. Liikide arv umbes 3000 (350 perekonda). Eluvormid peamiselt rohttaimed, harva põõsad. Nad kõik on nii lähedases suguluses, et vahel ei ole selgeid morfoloogilisi piire mitte üksnes liikide, vaid ka perekondade vahel. Tüüpilisel juhul
h. toomingas, h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. vaarikas, h. pihlakas, h. lodjapuu, h. näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed
annaabi.ee 
