Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ·harilik kukehari, ·valge kukehari, ·harilik koldrohi, ·lubikas, · lamba-aruhein, · punane aruhein,
· Sobib toitaineterikas ja huumusküllane parasniiske muld. · Kasutatakse peenardel, kiviktaimlas, veekogu kallastel. Harilik karukell Pulsatilla vulgaris Harilik karukell Pulsatilla vulgaris · Mõned sordid: 'Pinwheel Blue Violet`, `Pinwheel Dark Red`, 'Pinwheel White' · Kõrgus 10-25 cm. · Õitseb aprill-mai. Õievärvus oleneb sordist. Peale õitsemist on õied pikkade karvaste seemnetuttidega. · Kuivem muld. · Ei talu liigniiskust. Harilik kukehari Sedum acre Harilik kukehari Sedum acre · Kõrgus 5-10 cm. · Kollased õied. Õitseb juuni kuni juuli. · Kuivem aiamuld või liivmuld. · Ei talu liigniiskust ja varju! Sobib haljastuseks liivastele aladele ja katuseaedadele. Harilik kukesaba Lythrum salicaria Harilik kukesaba Lythrum salicaria · Kõrgus 30-60 cm. · Õitseb juulis ja augustis. Püstised punakas- roosad õisikud. · Varred ja lehed karvased.
omavahelist sobivust, kõrgust ja kasvukuju, lehestiku dekoratiivsust. Paljude mägitaimede värviküllus oleneb just lehestikust, mis sageli on igihaljas. Lehtede vahelduvad värvilaigud mõjuvad meeleolukalt ka siis, kui sügisel on vähe õisi või need puuduvad hoopis. Kevadised sibullilled annavad rikkalikult värvi ja võtavad vähe ruumi, arvestada tuleb aga teiste samal ajal õitsevate taimede värviga. Taimed: o harilik kassikäpp Antennaria dioica o harilik kukehari Sedum acre o harilik käokuld Helichrysum arenarium o harilik merikann Armeria maritima o küpress-piimalill Euphorbia cyparissias o nõmm-liivatee Thymus serpyllum o nõmmnelk Dianthus arenarius o palu-karukell Pulsatilla patens o sile tondipea Dracocephalum ryschiana o ümaralehine kellukas Campanula rotundifolia o valge kukehari Sedum album o alpi aster Aster alpinus o alpi hanerohi Arabis alpina o armeenia mailane Veronica armena
line Harilik karukell Pulsatilla vulgaris 20-30 cm aprill-mai Valge, violetne, Kuivem muld Päikseline, punane poolvarju- line Harilik kukehari Sedum acre `Yellow Queen' 5 cm Juuli-sept. kollane Kuivem päikseline muld, liimuld Harilik leviisia Lewisia cotyledon `Regenbogen' 15 cm juuni-august Roosad, valged, Happeline, Päikseline, kollased, puna- toitaineterikas poolvarju-
Iluatimede kasutamine Ülesanne 7 Aktsenttaimed • Roosbegoonia • Ilukapsas • Madal mätashari • Harilik kosmos • Fuksia • Heliotroop • Lemmalts • Eriline lobeelia • Aed-pärdiklill • Lilltubakas • Viirpelargoon • Petuunia • Suvifloks • Karvane päevakübar • Salvei Täitetaimed • Alatiõitsev begoonia • Mugulbegoonia • Padipõõsas • Täpplehik • Vilt-ristrohi Pinnakatjad • Feerulalehine ruse • Kivikilbik • Sanvitaalia Lehtdekoratiivsed taimed • Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park ...
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline
(takistavad vee aurumist). Rinded PUURINNE- on väga liigivaene koosnedes peamiselt harlikust männist, vähem harilikust kuusest, arukasest, harilikust haavast. PÕÕSARINNE- peaaegu puudub. Harva kasvab põõsastest harilik kadakas. PUHMARINNE- on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas, kanarbik ja aruhein. ROHURINNE- paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest näiteks lamba- aruhein, kukehari ja valge ristik. SAMBLARINNE- on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Kaksikhammas Palusammal Loomad Nõmme metsas RÄHN ORAV HALLRÄSTAS Putukad Nõmme metsas MÄNNIKÄRSAKAS MÄNNIVAABLA SIPELGAS NE Toiduahelad Männi okkad Männivaablane Rähn - Raudkull Männi koor Männikärsakas Hallrästas Kodukakk
Fleurs roos/roosa la rose nartsiss- la narcisse võilill - le pissenlit liilia- la lily nelk le gousse võõrasema la belle-mère sinilill la hepatica ülane le anémone krookus le crocus tulp le Tulipe orhidee la orchidée märtsikelluke le flocon de neige maikelluke - la Lily-de-la-vallée gladiool le gladieul jõulutäht le Noël päevalill le tournesol rukkilill - le bleuet iiris la iris astrid le aster hüatsint Le jacinthe/ hyacinthe krüsanteeme Le chrysanthème alpikann Le cyclamen priimula Le primevères kukehari Le orpin Aednelk Le jardin verveine raudürt Le Sage begoonia -La bégonia Fuksia - La fuchsia Absint- Le absinthe. Mignonette -Le mignonnette Kellukas le Campanule Nurmenukk le Primevère officinale Saialill la calendula Petuunia la pétunia Õisik - inflorescence Õis fleur Lillekasvatus floriculture Lillesibul - bulbe Muld sol Aednik - Le jardini...
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas
3. ...ja veel üks kord esimese kihi alla 4. Keerake ¼ külgedest tagasi MAJAKAS 1. Voltige salvräti alumine nurk kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Voltige pealmistest kihtidest allapoole väikesed kolmnurgad 3. Keerake servd tagasi üksteise sisse TIIB 1. Avage salvrätik ruudukujuliselt ja voltige akordionitaoliseks 2. Voltige akordion nagu joonisel näidatud 3. Pöörake pikem osa lühema osa peale KUKEHARI 1. Voltige salvrätik kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Keerake alumised nurgad keskele 3. Keerake alumised tiivad tagasi ja üles 4. Poolitage ja tõstke kihid ükshaaval üles nagu joonisel näidatud Teemant 1. Murra salvrätik kolmeks. 2. Keera keskkohast diagonaalselt nurk alla ja keera salvrätikul esimene pool taha (keera ringi). 3. Voldi nurgad üles. 4. Keera nurk üles, nii et tekib nelinurk. 5
siberi lehis, siberi ja palsaminulg, harilik elupuu, ebatsuuga jne. Tavaliselt kahjustavad võõrpuuliikide järelkasvu parkides hilissügisesed- ja kevadised külmad, talvised sulad, mets- ja koduloomad, seenhaigused ja putukkahjurid ning inimtegevus. Kui rääkida rohttaimede kooslustest, siis võib öelda, et domineerivateks on aruniidu kooslused, mis kasvavad viljakatel muldadel. Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne. Üheks suuremaks hirmuks on tänapäeval parkide võsastumine. Niipea, kui lakkab inimese hool siis hakkab hakkab park võsastuma, kuni lõpuks metsistub. Siis võib
Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Enamik neist niitudest pool-looduslikud, kujunenud metsadest raiete või põlengute tagajärjel. Enamik aruniite on metsastunud või põllumaaks üles haritud. Tüüpilised aruniite võib näha vaid looduskaitsealadel nagu Matsalus või Viidumäel. Iseloomulikud harilik mänd, arukask, harilik kadakas, kibuvitsad, valge kukehari, punane aruhein, muulukas, kähar sulgsammal, niidukäharik. Lamminiidud: Nimetatakse ka luhaniitudeks. Leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel. Kujunenud enamasti lammimetsadest. Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari) ääres. Enamasti on need niidud lagedad, harva esineb üksikuid puid ja põõsaid. Kui lamminiite ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvavad need kiiresti kinni.
põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal. Lamminiidud
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
ka sammalt ja samblike Toiduahel Aruniidud ● Aruniidud levivad kuivadel või parasniisketel aladel ● Sealsed mullad on harilikult liivsavised ja mineraalaineterikkad ● Aruniitude taimkatte kujunemisel on oluline osa heinaniitmisel ja karjatamisel ● Puurinne enamasti puudub, kui aga esineb, siis nimetatakse kooslust puisniiduks Harilik kadakas Sarapuu Kibuvits Harilik kukehari Pihlakas Harilik mänd Loomakooslus 1)Pruunselg-põõsaslind- putuktoiduline, kevadel ja suvel toitub peamiselt putukatest, sügisel sööb ka mitmesuguseid marju 2)Uruhiir- taimtoiduline valdavalt, toitub taimede rohelistest osadest ja ka puude seemnetest Loomakooslus 3)Mutt- sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid 4)Nastik- toitub konnadest, väikestest lindudest
Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
kääbuspalm Chanaerops humilis harilik viigipuu Ficus carica puhev pudelpalm Mascarena verschaffeltii võipätakas Pinguicula esseriana huulheina liik Drosera capensis Laose datlipalm Phoenix roebelenii o'brien kanaari datlipalm Phoenix canariensis lüüra-viigipuu Ficus lyrata kuld-nõelköis Epipremnum aureum kalanhoe Kalanchoe Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis kaunis punahuul Aeschynanthus specious harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea mattpunane kliivia Clivia miniata roomav viigipuu Ficus pumila söödav ingauba Inga edulis tähtviljapuu Averrhoa carambola papagoihelikoonia Heliconia psittacorum
.................................................... 19 9.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.......................................................19 9.3 Valgusnõuded.............................................................................................. 19 9.4 Paljundamine............................................................................................... 19 9.5 Ohustavad haigused ja kahjurid..................................................................19 10. KUKEHARI....................................................................................................... 20 10.1 Üldiseloomustus........................................................................................ 20 10.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes.....................................................20 10.3 Valgusnõuded............................................................................................ 20 10.4 Ümberistutamine.......................................
Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et.wikipeedia.org/wiki/hiiumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tahkuna_poolsaar http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5pu_poolsaar
Eesti Maaülikool Referaat Meetaimed Autor: xxx Juhendaja: Priit Pihlik 2011 Sissejuhatus Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Mesilaspere aastane õietolmuvajadus on 17-25 kg. Meetaimed on taimed, millest mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt. Meetaimede kasvukohta nimetatakse korjemaaks. Mee kvaliteet ja kogus sõltub korjemaa meetaimede mitmekesisusest ja korjemaa kaugusest tarust. Mesilaste korjemaa peab asuma tarust umbes 2 kilomeetri raadiuses. Meetaimede jaotus Meetaimed võib jaotada: 1. Õitsemise aja järgi: a) kevadised meetaimed (õitsevad märtsist juunini); b) suvised meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valg...
3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17. Nimeta 4 Eesti looduses kasvavat söödavat taime: 1. Harilik sarapuu 2. Harilik jänesekapsas 3. Harilik pihlakas 4. Harilik jõhvikas 18. Miks just turvas on hea mineviku taimkatte uurimise materjal? Kuna turbakiht kasvab umbes 1 mm aastas, siis taimejäänused ei suuda liigniiskes keskkonnas täielikult laguneda, uus taimekiht kasvab peale ning alumisi taimi uurides saab teada vanust. 19
toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud
härivad linde kige vähem, hobused söövad ära kastevarre jt. kvad krrelised, lambad takistavad vsa levikut. (http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks. Joonis 3 Näide aruniidust Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Väikestel nõmmeniitudel võib kidura heinakasvu tõttu veistel või hobustel sööki väheseks jääda.
Kodujuustu-kirsitort, Kodujuustu-vaarikatort, Ahjuõunatort. Leivad: Meie Eesti Teraleib, Meie Eesti Peenleib, Meie Eesti Rukkileib, Teraleib, Tartu Peenleib, Rüütli leib, Rukkileib, Pärnu leib, Peenleib, Must leib, Lihtne rukkileib, Kroovleib. Saiad: Meie Eesti Sai, Meie Eesti Sepik, Pagari sai, Pagari sepik, Juuli sai, Pärnu sai, Kaisa sai. Saiakesed: 2 Seesamisarv, Kukehari, Keerusai kreemiga 2 tk, Juusturull, Lihapirukas. Kringlid: Vaniljestritsel, Kaneelipärg, Õuna-iirisekringel (karbis), Pidupäeva kringel kiles, Delikatess kringel singiga, Bossi kringel (ettetellimisel). Kondiitritooded: Teekook (kiles), Nauding kirssidega, Kodujuustu-vaarika plaadikook, Draama plaadikook, Küpsetatud kohupiimakook, Rummimaitseline, Vaarika-kohupiima, Maasika-kohupiima, Beseeküpsis Vikerkaar, Küpsis Valeri, Kodujuustu-vaarikakook, Toorjuustu-vaarikakook. Muu tooded:
* vili moodustub kaheks viljalehest Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae) Paksulehelised- on õistaimede sugukond kivirikulaadsete seltsist. Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt. turdleht, soomuslehik ja kalanhoe. Harilik kukehari Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kivirikulaadsed SUGUKOND: vesiroosilised (Nymphaeaceae) Vesiroosilised- on tugevasti kinnitunud veepõhja ja nende suured ujulehed laiuvad veepinnal. Leherootsud on pikad, tupplehti on 4...6, kroonlehti palju rohkem.Sugukonda arvatakse 8 perekonda
Hosta (Hosta) Helmikpööris (Heuchera) Rodgersia (Rodgersia) Hostad on ühed efektsemad ja lihtsamini kasvatatavad varjutaimed. Nad pakuvad ka väga suurt valikut lehtede värvuse ja taime kõrguse osas, alates miniatuursetest kuni 180 cm kõrguseid variatsioone. Lehtede värv varieerub rohelise, sinise valge ja kuldse vahel. Mõned hostad lõhnavad. Sobib istutada murtudsüdame kõrvale. Fotod 5-6. Valik roosakate õitega varjutaimi Kukehari (Sedum) Risoomikas kurereha (Geranium macrorrhizum) Risoomikas kurereha on üks vastupidavamaid varjutaimi. See taim paneb kevade särama oma roosade või valgete õitega. Kasvab 40 cm kõrguseks. Lehed lõhnavad aromaatselt. Taim sobib hästi naabriks astilbele, brunnerale ja mitmetele teistele. Foto 7. Brunnera (Brunnera macrophylla) Kevadel särab varjuaed taevasiniselt- see ongi õitsev brunnera
varjulistel niiskematel huumusrikastel muldadel. Kõige sagedamini kasvatatakse neid kiviktaimlas. Sobivad ka püsilillepeenra eesäärele, kalmistule ja aiavaasidesse. Ilusad koos pisikelluka, mägisibulate, aubrieetade, halli nelgi ja hariliku müürilillega. Varjutaluvamad liigid sobivad hoonete ja hekkide põhjaküljel asuvatesse peenardesse koos kopsurohu, bergeeniate, lõhnava kannikese, väikese igihalja ja priimulatega. 13. Kukehari Kukeharja perekonnas on üle 500 liigi, mis kasvavad looduslikult peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes, lõunapoolkeral leidub ainult üksikuid liike. Kukeharjad on enamasti madalad, murujad kuni poolkõrged püsikud või poolpõõsad, harvem ühe- või kaheaastased. Varred lamanduvad, tõusvad või püstised. Lehed lihakad, õied kollased, valged, roosad, punased või lillad. Kukeharjad on pikaealised vähenõudlikud püsikud, mida võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest
Selts Saxifragales kivirikulaadsed viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt. Jakuutias kasutatakse teda laialdaselt haljastuses. Apteekidest saab osta pojengi tinktuuri.
Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid) Sempervivum sp mägisibul (mitmed liigid ja sordid) L Silene acaulis varretu põisrohi Silene schafta Schafti põisrohi Thymus sp liivatee (mitmed liigid ja sordid) L Trillium sp kolmiklill (mitmed liigid) Waldsteinia ternata siberi valdsteinia V
9 10 Mägitaimede mõiste alla kuuluvad ka: 1. Paljud külmakindlad kääbustaimed · nõmmedelt (harilik kukehari, nõmm-liivatee) · männimetsadest (kassikäpad, karukellad, mägisibulad, kellukad) alpi hanerohi Arendsi kivirik · loopealsetelt ( harilik angerpist, metsülased,
15) Kohupiimatort kaaluga 1,3kg 16) Tort paradiis 17) Nostalgia tort kaaluga 970g 18) Sidrunitort kaaluga 0,85kg 19) Tort Valli kaaluga 500g Plaadikoogid- 1) Nauding kirssidega kaaluga 1,8kg 2) Kodujuustu-vaarika plaadikook kaaluga 1,72kg 3) Rummi maitseline plaadikook kaaluga 2,65kg ja 300g karbis 4) Küpsetatud kohupiimakook kaaluga 100g tk 8 Saiakesed- 1) Seesamisarv kaaluga 60g tk 2) Kukehari kaaluga 60g ja pakis 2tk 3) Keerusai kreemiga pakis 2tk 4) Juusturull kaaluga 60g ja pakis 2tk Küpsised- 1) Besee küpsis Vikerkaar kaaluga 80g plastkarbis 2) Küpsis Valeri lahtine kaaluga 200g plastkarbis Väikekoogid- 1) Teekook kiles kaaluga 300g 2) Südameke kaaluga 24g 3) Kirsike kaaluga 22g 4) Kirjukoer kaaluga 400g 5) Napoleoni kook kaaluga 400g , 1kg Kringlid- 1) Vaniljestritselkaaluga 300g 2) Kaneelipärg kaaluga 500g
Õitseb juuni kuni külmadeni, õied valged, kollased või punakad, tavaliselt viietised, mis on koondunud ebasarikaisse või kännastesse. Lehed lihakad, lamedad või ruljad. Paljundamine jagamise teel või pistikutega. Vaasi toodud taimedele tulevad juured alla. Istutada peenrale, kivitaimlasse, kivimüüridele, võib ka gruppidena Madalamad on head mee- ja pinnakattetaimed (nt haljaskatused), kõrgemad annavad värvi kuni sügiseni Sorte ,,Brilliant", ,,Carmen", ,,Iceberg", verev kukehari https://www.pinterest.com/pin/77898268534193972/?lp=true ,,Matrona" Liivatee (Thymus spp) Pärit Vahemere maadest, kuid tuntud ka Egiptuses. Hästi lõhnav maitse- ja ravimtaim. Puhmik, pinda kattev, madal 5-30 cm. Kasvukoht .päikeseline Pinnas kuiv, liivane, vett hästi läbilaskev Õitseb juuni-juuli, õied väikesed, asetsevad tihedas tähkõisikus. Värvus tumepunasest valgeni, lehed väikesed, ovaalsed, igihaljad. Paljundamine pistikutest või puhmiku jagamise
. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil. · veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis.
ümbes 800 liiki.Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne ligikaudu 600 liigiga.Eestis kasvab looduslikult ainult 4 paljasseemnetaime,kuid lisaks neile võib siin kohata ka mitmeid sissetoodud liike.Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu. 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas nii põhja kui lõunapoolkeral Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, Harilik kukehari kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi. 1.4 Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal
GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti ...
Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann. Pärandkoosluste väärtus/// Puisniitude uurimise ja kaitse peamised põhjused. 1. Liigiline mitmekesisus. 2. Ohustatud ja kaitstavate liikide suur osakaal, kõrge liigirikkus. 3. Oluline komponent maastikulises mitmekesisuses. 4. Kultuuriline väärtus. 5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda,
serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli). Umbmulk (foramen caecum). ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas) Ülalõualuukeha (corpus maxillae) sees on ülalõuaurge (sinus maxillaris). Eesmisel pinnal (facies anterior) eraldab ninamisest pinnast ninamine sälk (incisura nasalis), silmakoobasmisest pinnast silmakoopaalune serv (margo infraorbitalis), millest allpool on silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse
toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
elutegevust ning mis toovad esile mürgistuse sümtomid. Raske mürgistuse korral inimene sureb. Mürgid satuvad põhiliselt organismi suu, naha, hingamiselundite ning haavade kaudu. Eristatakse looduslikke, taimseid, loomseid, mikroobseid ning mineraalseid mürke, millele on lisandunud sünteetiliselt saadud mürgid. Kõik ained on suurte kogustena mürgid, seetõttu iseloomustabki mürke surmav annus. Eestis on ohtlikumateks mürktaimedeks mürk- surmaputk, kukehari, näsiniin, sügislill, käoking, koera-pöörirohi, ning jugapuu oksa ja seemned. Seega peab väga täpselt teadma mida ja millega koos kasutada kui üldse kasutada. 3 Üldisemat mürkidest Eelmisel sajandil peeti tähtsamate mürkidena vesiniktsüniidhapet ehk sinihapet ja arseeniühendit. Nüüdisajal peetakse tugevaimaks mürgiks heterotsüklilist ja väga püsivat
· Põõsarinne on väga liigirikas. · Rohurinne on vähese saagikusega kuid väga liigirikas · Arupuisniitudelt pärineb rohurinde liigirikkuse rekord Eestis- 74 liiki soontaimi ühel m2 · Puurinne: harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp · Põõsarinne: harilik kadakas, harilik kukerpuu, harilik kuslapuu, verev kontpuu, kibuvits, paakspuu, põõsasmaran · Rohurinne: harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba aruhein, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, aasristik, mägiristik · Enamik aruniitudest on poollooduslikud- inimtekkesed. · Kui inimmõju- niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks Lamminiidud: · Lamminiitusid nimetatakse ka luhaniitudeks. · Jõeorgudes, üleujutuste mõjuajal ( lammil) paiknevad niidud.
• Korvõisikud: keelõied kollased, laiuvad; putkõied • rohekaspruunid; õisikud paiknevad varrel üksikult • Korvõisiku läbimõõt: kuni 10 cm • Õitsemise aeg: august – september • Lehed: sulgjalt lõhestunud, tumerohelised, suured, • rootsuga; alumised 5-7-hõlmised, ülemised 3-5- • hõlmised, enamasti paljad • Kasvukuju: puhmikjas, püstine • Valgus: päikeseline, poolvarjuline • Muld: huumusrikas, parasniiske, tavaline aiamuld HARILIK KUKEHARI - SEDUM ACRE • Peenest juurest kasvab välja palju harunevaid varsi, mis on kaetud ruljate tipust ahenevate lihakate lehtedega. Kollased õied on peaaegu raota, moodustades tiheda õisiku. • Eelistab kasvada kuivadel hõreda taimestikuga päikeselistel, liivastel või kivistel kohtadel, kus vahel üldse muu taimestik puudub. Ta on võimeline kasvama väga kehvadel pinnastel ja kasvõi müüripragudes, kuid ta ei talu varju ja veepuudust. KAUNIS KUKEHARI - S
SISSEJUHATUS Oktoober võib juba kõledat ja vihmast palet näidata, kuid vapramad sügislilled sellest ei hooli. Tuntumatest taimedest on vihmale, õhuniiskusele ja öisele jahedusele vastupidavad kaunis kukehari, paljud sügisel õitsevad astrid, kuldvitsad, päevakübarad ja mitmed suvelilled. Suvelilledest on sügisel kaua õierohked suuterad, tiiviklilled, laiuv salvei, karvane päevakübar, hall salvei, kosmos, päevalill, lutiklill, mungalill jt. Sügislilled pakuvad silmailu lumeni! Lasteaialaps võiks ära tunda lille erinevad osad juur, vars, leht ja õis. Minu arvates võiks laps sügislilledest tunda ära astrid, gladioolid, saialilled, lõvilõua ja krüsanteemi. Oma
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
rakud on tihedalt üksteise vastas Epibleemi omadused: karvad , omane juurtele, ühe rakukihi paksune Epidermi ja peribleemi moodustised · Taimekarvad papillid, katte, kõrve ja näärekarvad · Õhulõhed · Juurekarvad · Kutiikula epidermi kattev vahakiht, ei esine kõikide taimeliikide lehtedel Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas · Anisotsüütne kolm kaasrakku, üks märgatavalt väiksem: nt kukehari · Paratsüütne kaasrakud sulgrakkudega paralleelselt: nt kõrrelised · Diatsüütne kaks kaasrakku, asuvad sulgrakkudega risti: nt nelgid · Aktinotsüütne radiaalselt asuvad sulgrakud Erituskoed: · Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid
, karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e Lõuna Malusi
Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil (Asparagus), kohvipuul (Coffea arabica), diospüüril (Diospyros) või datlipalmil (Phoenix dactylifera). Sel juhul kasutab arenev idu rakukestades leiduvat hemitselluloosi. Veesäilituskude esineb sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised (Euphorbiaceae), kaktuselised (Cactaceae); perekondades agaav (Agave), kukehari (Sedum), soolarohi (Salicornia). Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. Aerenhüüm (õhukude) sisaldab suuri rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Idioblastidena võib esineda tugikoerakke. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis.
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
tõusnud morgensternlik absurdilüürika. (Pruul 2000) Gümnaasiumi lõpus hoidis Villu oma välimuse tagasihoidlikuma ning pidas end pigem 16 punkfilosoofiks. See ajajärk möödus tal aga ruttu ning pärast kooli hakkas Villu jooma. "Tahtsin rohkem silma paista. Arvasin,et muidu ei panda mind piisavalt tähele." Sel ajal noppisid ka miilitsad Villu käest kilode viisi metallist kette jm. Need ja vägev kukehari olid tema mooduseks silma paista. Villu ise arvab, et ilma pungita oleks võinud temast saada kunstnik või kirjanik. (Blackplait & Boomfield 2009:32) Pilt 2 Villu Tamme (http://punk.bumpclub.ee/) [24.04.2011] 5.2 Tõnu Trubetsky Tõnu Trubetsky on sündinud 1963.aasta 24.aprillil Tallinnas. Peamiselt on Tema luuletekstid sündinud samuti laulutekstidest. Need on koondatud kogumikesse ,,Pogo", mis ilmus aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
