docstxt/1313475834129285.txt
Bioloogia Kontrolltöö A N Organell Ehitus Funktsioon r 1 Rakukest Koosneb enamasti Annab rakule tselluloosist ja tugevuse ja kindla kitiinist. kuju. 3 Mitokonder Koosneb siledast Annab taimele välismembraanist omase jäiga ja kurrulisest kesta, toimub sisemembraanist. rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti. 5 Golgi kompleks Koosneb Seal toimub lõplik membraanidest. valkude töötlemine.
Flavonoidid Koostajad: Flavonoidid on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid moodustavad suure polüfenoolsete ühendite rühma, mida esineb rikkalikult köögiviljades, puuviljades ja marjades, tees, aga ka veinis. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Nad põhjustavad lõhna ja maitset. Flavonoidid on suhteliselt kuumutamiskindlad, nt ei kao mustsõstramoosi keetes mustsõstardele iseloomulik värv. Jaotus 6-ks: 1) Antotsüaniinid 2) Flavoonid 3) Flavonoolid 4) Flavonoonid
kaudu omastab, kasutatakse ära tema elutegevuses või jääb taimesse. Peaaegu kogu taime sisenenud vesi aurub välisõhku (põhiliselt lehtedes). Vee füsioloogiliselt reguleeritud aurumist taimest nim transpiratsiooniks. Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1
ainult mitte alla -15'C. kuid aeglaselt). Alates -15 C kuused ja männid lõpetavad sünteesi.kõrged temperatuurid ei sobi fotosünteesiks 25-35 max. kiiruse saavutab(parasv) aga troopikas 45'C 2. valgus- kui valgust vähe, siis kiirus sõltub lineaarselt valgustugevusest, teatud valgustugevuseni kasvab, kuid fotosüntees enam ei kiirene. Liiga tugev valgus võib osutuda taimele kahjulikult, mis läheb klorofülli. Kaitsekohastumus tekkinud vaid mõnele taimele, punane pigment on kaitseks tugeva valguse eest. 3. süsihappegaasi hulk- hulk on piiratud, 0,3% süsihappegaasi õhus on norm, kuid taime jaoks on sellest vähe, seetõttu oleneb pimefaasist palju, üheks lähteaineks pimefaasi jaoks 4.niiskus- takistavaks on liiga vähene mulla ja õhu ja liiga suur mulla niiskushulk(aurumist mõjutab) vähene: 1. lähteainet vähe,vajab vett 2. kui saab vett vähe paneb taim oma õhulõhed kinni ja siis ei saa ta süsihappegaasi(seega pimefaasi ei toimu)
Geneetiliselt muundatud organismid Geneetiliselt muundatud organismid ehk GMO-d on kuntslikult geneetilise muundamise teel loodud taimesortide, ka loomatõugude, üldnimetus. Üldiselt peetakse GMO-de all silmas transgeneesi abil saadud organisme. See tähendab, et organismi genoomi on lisatud sellist DNA materjali, mis on saadud teiselt, looduslikult mitteristuvalt liigilt (näiteks loomset või bakteriaalset päritolu geenide ülekanne taimele või ka taimset päritolu geenide ülekanne looduslikult mitteristuvale taimele). Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust
tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3 %, nendest kõige rohkem on estreid. Veel on lavendlis märkimisväärselt saponiine, park- ja mõruaineid. 4. KASVATAMINE Lavendel on meie oludes suhteliselt külmakindel, eriti kui leida talle oma aias ideaalselt sobiv koht. Soovitatav on siiski talveks katta kuuseokstega, sest nii koguneb talvel taimele rohkem lund ja kevadel on oksad kaitseks päikese eest. Lavendlit võib kasvatada ka üheaastasena, kuid sel juhul on saak väga väike ja jääb ära selle taime ilusate õite nägemine. Meie tingimustes ei jõua taim esimesel aastal õitseda. Lavendlile peaks otsima kuiva, päikesepaistelise ja tuulte eest varjatud kasvukoha. Muld peab olema lubjarikas ja kerge. Väetamise suhtes ei ole ta nõudlik, on teise või isegi kolmanda põllu taim. Taimele meeldib meie kliimas kivine põld.
Valgel kärbseseenel on tupp, mis puudub arusampinjonil. Valge kärbeseene rõngas on vähenähtav ja selle eoslehekesed on valged. Küll aga arusampinjonil on roosad kuni pruunid eoslehekesed. 8. Roosteseen Kasvab teraviljade kõrtel ja kukerpuu lehtedel. Taimed jäävad kiduraks ja teraviljasaak väheneb. Nõgisseen Teraviljadel. Rikub teriste sisu või hävitab õisiku. Jahukasteseened Tavalistel taimedel ja ka kultuuritaimedel. Tekitavad taimele jahuka kirme ja rikuvad saagi. 9. Jalaseen - Mitte olla paksute jalatsitega koguaeg nii, et jalgadel on väga soe. Sinna tekib jalaseen. 10. Sümbioos seente ja taimede vahel tähendab seda, et mütseel põimub ümber taimejuure ja siis annab taimele vett ja mineraal aineid. Taim annab vastu orgaanilist ainet. See on vajalik mõlema ellujäämiseks ja mõlemad saavad sellest kasu. Näiteks mänd ja männiriisikas ja kuusk ning kuuseriisikas. 11. Seened on looduses väga tähtsad
Paljasseemnetaimedel on idulehti ühest kaheksateistkümneni . Seemne üheks oluliseks funktsiooniks on areneva idu varustamine toitainetega. Seemne esinemine loob seemnetaimedele olulise eelise sõnajalgtaimede ees: seemned sisaldavad varuaineid, eosed aga mitte. Seega on eoste kasvamaminek ja noore taime ellujäämine sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoine. Seemnete varuained võivad paikneda: Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel.
rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees.
Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6. Tipmine e. aplikaalne meristeem. a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke? a) tagab elundite pikkuskasvu kas elundite tippudest või sõlmedest vahekasvu teel b) Elundi tipus asub väike rühm parenhüümseid rakke, mis poolduvad kiiresti. Neist allpool on rakud, mis jagunevad harvemini ja veelgi allpool on 3 rakkude rühma, millest eristuvad taime keha moodustavad koed. 7
sipelgad ja lehetäid 2. Kommersalism - Üks saab kasu, teine mitte midagi, näiteks haikala külge kinnitub imikala, samblik ja puu, linnupesa ja koid 3. Kisklus - Saaklooma ja röövlooma vaheline toitumissuhe, saakloom saab kahju (surm) ja röövloom saab kasu, näiteks kärbes ja ämblik, lehetäi ja lepatriinu 4. Taimtoidulisus - Taime ja (taim)toidulise looma toitumissuhe, on taimele kahjulik (kasvab hästi tagasi) , loomale kasulik - võib taimele ka kasulik olla, näiteks võivad linnud aidata laiali levitada taimede seemneid, mis soodustab viimaste paljunemist - taimedele ei meeldi, et neid ära süüakse (kohastumused: okkad, mürk, näiteks jugapuu) 5. Parasitism - Eri liikide vaheline suhe, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik, kasu saaja on parasiit, kahju saab peremees, näiteks paeluss ja kodusiga,
5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse glükoosi. Annavad taimele iseloomuliku rohelise värvuse. Võivad ka muunduda kromoplastideks. 7. Oskad kirjeldada erinevaid transpordiviise läbi rakumembraani, tunned need ära joonisel. (aktiivne, passiivne transport) Aktiivne- selleks tuleb kasutada energiavarusid. Passiivne-rakk ei kuluta energiat. 8. Kuidas on seotud histoonid ja kromosoomid? Peamised kromosoomivalgud on histoonid. Need kaitsevad DNA’d ja aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida.
ülesanne on lagundada vanu ja mittevajalikke rakuosi ja molekule. Lüsosoom sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme. Mõlemal rakul on mitokondrid, mis on ümbritsetud kahe membraaniga, millest sisemine moodustab harjakesi. Nende harjakeste vahele jääb mitokondri tsütoplasma. Mitokondrid viivad läbi rakus hingamist ja varustavad seda energiaga, mille käigus nad toodavad ATP-d (Adenosiintrifosfaat). Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis annab oma jäikusega taimele tugeva teose ja kaitseb seda. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta moodustamisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse
Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi on kuldkinga veidi raskem ära tunda. Need on sarnased maikellukese ehk piibelehe omadega, kuid leherood on tugevamad ning lehed on servast ja roodude kohalt madaltihedalt karvased. Ka vars on
kuid samas peaks muld olema pidevalt niiske. Samuti tuleb kasuks lehtedele vee piserdamine. Väetada tuleks taime iga kastmiskorra ajal. Tumereohelised lehed koguvad väga hästi tolmu ja peale piserdamist jäävad nad laiguliseks, seepärast on soovitav aeg-ajalt niiske lapiga lehti pesta. Kummi-viigipuu talub ka pimedamaid kasvukohti, kuid eelistab siiski valget kohta. Temperatuur peaks olema pigem jahe, 13-20 kraadi on taimele ideaalne. Kummi-viigipuu nagu paljud viigipuud ei kannata tõmbetuult. Kummi- Viigipuu Jaapani fatsia Nagu taime nimi juba ütleb, on see põõsastaim pärit Jaapanist. Fatsiat leidub ka Korea subtroopilistes metsades. Looduses võib taim kasvada kuni viie meetri kõrguseks, toa tingimustes jääb taime kasv kuni kahe meetri kõrguseks. Fatsial on väikesed valged õied. Looduses valmivad fatsiale ka marjad. Jaapanis on fatsia väga populaarne aiataim,
Tärklis: (C6H10O5)n Jaguneb: Amüloos ja Amülopektiin On glükoosi jääkide polümeer K;omadused: 1)Reageerib J : amüloosiga=sinine;Amülopektiin=violetne 2)kuumutamisel: (C6H10O5)n=t´=(C6H10O5)x Dekstiin(saia koorik) 3)mineraalhapete või ensüümide toimel hüdrolüüsub: (C6H10O5)n+nH2O=nC6H12O6 4)Seedekulglas: (C6H10O5)n=glükoos=a)verre b)maksa c)rasvaks Tselluloos(C6H10O5)n: Looduses kõige levimum aine 1)rakukestada 2)annab taimele mehaanilise tugevuse 3)tugifunktsioon Sisaldavus:puuvill(vatt)=99% okaspuud=55% Kasutatakse:riided;paber;vatt K;koostis: On glükoosi jääkida polümeer (C6H10O5)n kus n=10.000 Kuna koostises on 3 OH rühma (C6H10O5)n=((C6H7O2(OH3))n F;omadused: 1)Tahke 2)värvuseta 3)vees ei lahustu 4)ei lahustu OH lahusdes; 5)lahustub:lahuses: Cu(OH)2+ 4NH3*H2O=(CuOH3)4(OH)2=4H2O K;omadused: 1)(C6H10O5)n +nH2O=nC6H12O6(glükoos) OH rühmade tõttu reag hapetega estreid
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad
Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti kindlustab raku siserõhu ehk turgori vakuooli kogunevad ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mid on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised Rakukest: moodustab taimele tugeva toese annab taimele kuju osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite Plastiidid: annavad taimede eri osadele erineva värvuse Eristatakse rohelisi kloroplaste, kollaseid kromoplaste või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastis toimub fotosüntees – suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Neis sisaldub rohelist pigmenti klorofülli
· Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad taimel paljuneda nt seemnetega. · Konkurents- -/-, mõlemale poolele kahjulik. 2. Mis on ökoloogilne amplituud ja milliseid vahemikke saab sellel eristada? Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda.
Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja ülesanded Kloroplastides toimub fotosüntees, mille tulemusena annavad kloroplastid taimele värvuse. Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees
6. Sümbioos 7. Eestis elavad vetikad 8. Vetikate õitsemine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud allikad Ehitus 1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunvetikaid umbes 1500 liiki 3. Punavetikaid umbes 4000 liiki. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org 2. http://bio.edu.ee 3. http://www.miksike.ee 4
3 NADPH2 6 4 NADP 5 ATP 1 2 6 ADP 3 7 H2O 8 CO2 4 9 O2 10 TÄRKLIS 11 GLÜKOOS 9 1112 VALGUSENERGIA 3.Kirjelda fotosünteesi etappe. VALGUSSTAADIUM Taimele langeb valgus- ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron Veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine ATP süntees elektronide energia arvel Vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga- moodustub NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM Kui valgust on vähe, on fotosüntees aeglane.
Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tselluloosi, 3.8% tuhka, 2.8% kofeiini. Punaseid seemneid kasutatakse toidu värvimiseks. Koolapähklite ja lehti kasutatakse jookide valmistamisel- näiteks Coca- Cola. Puit on väga hea küttepuu
ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Sellise kehaehituse juures ei suuda nad taimed pikemalt seisvat liigvett. See pärast teeb läbikuivamistega kohanemine orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavaima toataime. 1.3. Orhidee nõudmised asukohaks, kasvatamiseks, istutamiseks ja kärpimiseks Orhidee edukaks kasvatamiseks oleks vajalik teada, millises keskkonnas taim kõige paremini kasvab, milline on parim asukoht taimele. Samuti on oluline õigeaegne kastmine ja väetamine, teada millal oleks vaja taime ümberistudada või kärpida. Orhideele sobiv asukoht: (Kuidas kasvatada... 2001) · kasvata orhideed sellises soojuses, mis sobib sullegi elamiseks; · vali valgusküllane aken, kuid väldi otsest päikesepaistet. Sobilik on läbi kardina paistev päike; 6 · orhideed ei pea kasvatama ilmtingimata klaasist kasvunõus, sest kui juured
- aprill) Selle faasi põhjustajaks, meie tingimustes kasvavatel taimedel, on liialt madal temperatuur. Sundpuhkuse ajal on pungad võimelised puhkema, kuid seda takistavad madalad temperatuurid. Plusstemperatuurid detsembris, jaanuaris võivad aga esile kutsuda pungade puhkemise. Kui sellele järgnevad madalad miinustemperatuurid (alla - 7 ºC ) veebruaris, märtsis, võib see põhjustada suurt kahju avanenud pungadele ning kogu taimele. c. Seemnepuhkus on nähtus, kus idu ehk embrüo kasv (idanemine) ebaõnnestub. Puhkeperiood esineb nii ühe-, kahe- kui ka mitmeaastastel taimedel. Paljudel taimeliikidel võivad seemned vältida idanemist aastaid, mõned aga võivad mulla seemnepanka jääda mitmekümneks aastaks. Seemnepuhkus võib olla tingitud mitmetest põhjustest. Seemnepuhkuse põhjus Seemnepuhkuse põhjuse kunstlik kõrvaldamine Füsioloogilised piirangud Embrüo mittetäielik areng –
Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma
Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST Varuainete talletamine,nt.tärklis koguneb amüpolastidesse Värvuseta Asuvad taime maaalustes osades KLOROPLASTID Põhi ülesanne fotosüntees Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles DNA ja RNA rõngasmolekuleja ribosoome. Neil on enda oma
Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes 1. Mitu protsent jõuab maapinnale silmaga nähtavast kiirgusest? Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais.
Kui taim alustab kasvamist, hakake rohkem kastma ja alustage väetamist. Kasutage kaktuste ja sukulentide väetist. Jõulukaktus vajab valget kasvukohta, mis kevad-suvisel ajal peaks otsese tugeva päikese eest kaitstud olema. Päikesepõletuse tunnuseks on punakaks värvunud lehed. Sobiv kasvutemperatuur on 15-20°. Augustis vajab taim teist puhkeperioodi - vähem kastmist ja jahedamat temperatuuri. Septembris hakake rohkem kastma, sest just sel ajal hakkavad taimele tekkima õiepungad. Nüüd pole enam hea taime liigutada. Kastmiseks kasutage pehmet toasooja vett. Soojemas ruumis piserdage taimi õhuniiskuse säilitamiseks toasooja veega.
Fotosüntees 1. Kui valgus langeb taimele, ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron. Kust võtavad klorofülli pigmendid tagasi kaotatud elektroni ehk millist molekuli on kõigepealt vaja? Kõigepealt on vaja vee molekuli. 2. Mis selle tulemusena eraldub? Eralduvad elektronid ja H+-ioonid. 3. Mis juhtub hapnikuga? Hapnik eraldub väliskeskkonda. 4. Kus kasutatakse ära eraldunud elektronid? Elektrone kasutatakse NADPH2 molekulide moodustamisel. 5. Mis molekuli on selleks vaja
valgulisest filamendist. liikumissüsteem. Annab kuju. Tsentrosoom Koosneb kahest üksteise Vajalik raku suhtes risti paiknevast jagunemiseks. silindrilisest tsentrioolist. Vakuool Suur membraaniga Vee talletaja. ümbritsetud põieke. Rakukest Koosneb tselluloosist. Seob teiste rakkudega ja annab taimele kuju. Kloroplast Topeltmembraaniga Seal toimub fotosüntees. ümbritsetud, rõngas kromosoom, sisaldab klorofülli. Kromoplast Membraanidest koosnev Ainevahetuslik taimeraku organell, mis funktsioon. Ligimeelitav. sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplastid Värvusetu. Talletab varuaineid.
glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis kaitsevad taime patogeenide vastu ja, mis mõjutavad taime kasvu ja arengut. Rakukest kaitseb rakku siserõhu ehk turgoni eest. Koostöö teiste organitega
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb. Sest looma süstitakse surmav mürk. Hüdra sigib pungumise teel
· Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). · Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID
Köömned Looduslikult levivaid ja laialdase kasutusalaga maitsetaimi on meie kliimaoludes üsna vähe. Üks eranditest oh harilik köömen, mis on tuntud joogi- ja toidulisand ning ka ravimtaim. Köömnel on väga ulatuslik leviala ja me same teda leida Euroopas, Aasias ja hiljem jõudis ta ka Ameerikasse. Euroopas kasvab köömen juba kiviajast alates ja juba siis on temaga toitu maitsestatud. Eestlasetele on köömen oluline sellepärast, et ta kasvab päris hästi siinses kliimas, tal on ulatuslik levik ja ka sellepärsta, et teisi maitsetaimi on Eseti vähe. Eestlased on andnud sellele taimele palju nimetusi, näiteks keemled, köemlid, kömmlid, köömred, küümlid jm. Aravatavasti kõik need nimetused on taim saanud saksakeelsest sõnast Kümmel. Tänapäeval puutume köömnetega kokku tavalist leiba süües, kuid vanasti kasutati seda palju rohkemates toitudes maitseainena. Eestis hakati köömneid kasutama rukkipüülijah...
identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis naise emakasse. IMETAJATE KLOONIMINE:1)Embrüonaalkloonimine-on loomuliku protsessi tehnoloogiline teisend. Mitu isendit tehakse embrüost
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest
Seemne istutamiseks peab pinnas olema piisava niiskusega, soe ja sõmer. Seemne istutamine Emamugula alla peab jääma pehme sõmer muld. Õige vao moodustamine (optimaalselt lai, trapetsikujuline, mitte liiga kõrge ja mitte liiga madal). Väga oluline on, et emamugulad asetseksid täpselt vao keskel õige istutusvahega. Kartuli kasvatamine Väetamine Tuleb jälgida lämmastiku, kaaliumi ning magneesiumi kättesaadavust taimele. Lämmastiku ülemäärane Kaaliumi ja Magneesiumi Fosfori suurendamine suurendamine suurendamine Paraneb vee ärakasutamine Kuivainesisaldus väheneb Paraneb taime areng taimes Saak suureneb Väheneb kuivainesisaldus Paraneb suhkrute sidumine Säilivus väheneb Meh
ümbritsevast keskkonnast. Läbi selle toimub aine- ja energiavahetus. Samuti on rakumembraanil kaitsefunktsioon, tänu membraanile suudab rakk säilitada oma koostise ja ehituse. Rakud on väikesed, kuna suured rakud vajavad rohkem toitaineid ja eritavad rohkem toitaineid. Raku kasvades suureneb tema ruumala rohkem, kui pindala. Kloroplastides toimub fotosüntees. Need on läätsekujulised taimedele iseloomulikud organellid. Neid võib rakus olla mitukümmend ja nad annavadki taimele rohelise värvuse. Kloroplastile annab rohelise värvuse pigment klorofüll, lisaks sisaldavad kloroplastid karotinoide kollaseid, harvem oranzpunaseid värvaineid (lehtedes). Kromoplastid on karotinoide sisaldavad plastiidid. Erinevalt kloroplastidest võivad nad olla nurgelise kujuga, mida põhjustavad kristallidena ladestunud värvained. Nad võivad anda õitele, viljadele ja juurtele kollase või oranzpunase värvuse
HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega.Laiad tiivad,kaetud soomustega,mis aitavad liblikal paremini lennata.Keha paljas.Pevaliblikad&hmarikuliblikad.Toitub imilondiga ienektarist.Areneb tismoondega.Munevad munad taimele,millest toituvad nende rvikud.Nukk on liblika liikumatu ajajrk.muna-vastne-nukk-valmik MEELEELUNDID Arengut,kus muna-,vastse- ja valmikujrgu krval esineb ka nukujrk nimetatakse tismoondeks. maitse-jalgadel maitsmiselundid lhn-pikad tundlad neb hsti ________________________________________________________________________________ ______________________________ MARDIKAD Keha kaitsevad tugevad kattetiivad
3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise keskkonna tõttu lagunevad nad osaliselt ja muuutuvad ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele
ümbertöötlemine ja pakkimine ribosoom Valkudest ja RNA-molekulist koosev organell, kus toimub valgusüntees lüsosoom membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldav põieke, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. tsentrosoom Rakutsenter, ta osaleb loomaraku kudedes ja ka osades seenerakkudes 2) taimeraku iseäralikke tunnuseid; plastiidid- ainult taimedes a)kloroplastid -toimub fontosüntees ja kloroplastid on taime rohelistes osades b)kromoplastid- annab värvuse taimele, sisaldavad pigmente c) leukoplastid- sisaldavad varuaineid, tärklise, valkude ja lipiidide säilitamine. KLOROPLAST->KROMOPLAST viljade valmimisel enne lehtede langemist KROMOPLAST ->KLOROPLAST porgandi sälitusjuur muutub roheliseks KLOROPLAST->LEUKOPLAST kui roheline taim satub pimedusse vakuool- membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid rakukest- tugev tselluloosist ümbris rakumembraani peal 3) seeneraku ehituslkke eripärasid;
6 Rakukest Rakukest asub rakumembraaanist väljaspool, ning ta kaitseb rakku. Rakukest esineb peaaegu kõkidel rakkudel seene- ja taimerakkudel. Loomarakkudel paraku aga rakukest puudub. Rakukest koosneb enamasti tselluloosist või kitiinist. Väga paksud rakukestad on näiteks pähklitel ja kirsi seemnetel. Rakukest loob tugeva toese taimele. Golgi kompleks aitab kaasa rakukesta moodustamisele. Läbi rakukesta ained neelduvad ja väljuvad rakust. Rakukestadel on võimalik venida elastselt ja plastiliselt raku siserõhu tõtttu. Kui rakk vananeb, siis rakukest korgistub või puitub. Rakukest aitab rakul säilitada oma kuju. Rakukesta ülessanded: 1) Kaitseb rakku välismõjude eest. 2) Annab rakule kuju ja tugevuse. 3) Kaitse siserõhu eest.
lõigake terved lehed tagasi 15 cm peale. Istutage risoomi tükid mulda tagasi nii, et narmasjuured oleksid mullaga kaetud ja risoom poolest saadik mullapinnal. Kastke korralikult, et muld taime ümber tiheneks. Võsunditega taimede jagamine Võsundid on horisontaalsed võrsed, mis sirutuvad mulla pinnal emataimest eemale ja moodustavad uusi taimi, mis mullaga kokku puutudes juurduvad ja alustavad iseseisvat elu. Levivad ka mulla sees. Uued taimed eraldada emataime küljest ja istuta eraldi. Taimele alles jätta 2-3 cm pikkune jupp võsundist, ülejäänu ära lõigata. (piparmünt) Külgvõsunditega taimede jagamine - Külgvõsu on sisuliselt uus taim, mis kasvab välja emataime aluselt. Niipea kui uus taim on piisavalt suur ise hakkama saamiseks, siis võib selle emataime küljest eraldada ja omaette istutada. Kui jätta külgvõsud eraldamata, surevad need lõpuks välja. Pistikud- Võib võtta pea-aegu igast taimeosast va õied . Pistikute tüüp basaal,-haljas,-
Totipotentsed rakud? Mis, kus on? Rakud, mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks, nendest võib areneda terve organism. Totipotentsed rakud moodust algkoe. Taimedel asuvad totip rakud kõikide pungade kasvupuhikutes, juure tipu kasvupuhikutes, kambiumis(koore ja tüve vahel), kalluses (haava kude) Meristeempaljusus? - Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. Piimavalk kaseiin Biotõrje taimekahjurite hävitamine, paljunemise ja leviku pidurdamine Mis on tüvirakud? eristumata jagunemisvõimselised rakud, mis võivad areneda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid
külge ja jõuab sel moel teiste taimede õiteni. Lehed on taimedel toidu valmistamiseks. See tähendab, et taimede lehtedes tehakse veest ja mullast saadud toitainetest suhkrut. Seejuures kasutatakse päikeseenergiat. Kuid taimed ei saa olla oma toodetud suhkru ainsad tarbijad, sest nende ümber on arvukalt mitmesuguseid loomi, kellest osa peavad elus püsimiseks taimi sööma. Nii ei ole ka koldnõgese lehtedest kasu ainult sellele taimele endale, vaid peale inimese iluaia kõlbavad need ka loomade kõhtu. Kokkuvõttes pole koldrohust inimesele just kuigi palju abi, aga ühtteist siiski.
Draakonipuu Draakonipuu on draakonipuuliste sugukonda kuuluv taim. Looduslikke draakonipuu liike on 62, mis kasvavad Aafika savannides ja vihmametsades. Looduses kasvab draakonipuu 25 meetri kõrguseks. Meie poodides müüakse palju erinevat sorti draakonipuid, taimedel on erinev kuju ja kõrgus. Draakonipuid on suurema ja tugeva lehestikuga ning on ka kitsama lehega kirjulehelisi sorte. Liigid ääris- draakonipuu (D. marginata) lõhnav draakonipuu (D. fragrans) käänd-draakonipuu (D. reflexa) harilik draakonipuu (D. draco) Sanderi draakonipuu (D. sanderiana) Dereema draakonipuu (D. Deremensis) Toataimena on Eestis levinud ääris- draakonipuu , lõhnav draakonipuu ja käänd-draakonipuu. draakonipuu on väga populaarne ja armastatud toataim sest, tema järel on lihtne hoolitseda. Ääris-draakonipuu pärineb Madagaskarilt. Ta võib kasvada 25 m kõrguseks, kuid kasv on aeglane. Kodustes tingimustes kasvab umbes 1,5...
seda teaduslikult uurima hakata. Inimesed on aastatuhandeid püüdnud õnnele definitsiooni leida. Kõige lihtsam on seda defineerida, kui inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks on suurimaks õnneks armastus. Kolmandad arvavad, et neid teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus ja tervis. Kuid üks on kindel, igal inimesel on ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik. Õnne üks tähtsaimaid aluseid on rahulolu iseendaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
