Siiski on veel mõned erinevused. Soo-osjal ei ole kunagi sellist pikka oksteta varretippu nagu põldosjal. Kevadel on hea soo-osja teistest eristada selle järgi, et tema eospäid kandvad ja mittekandvad võrsed on täpselt ühesugused. Sel ajal võib ta segi minna vaid konna-osjaga, kuid temal oli ju palju rohkem hambaid. Nii et nüüd peaks igaüks meie mürgiseima osjaliigi ära tundma. Aasosi (Equisetum pratense) heinamaa kuusk, kaseosi, nurmekuusk Aasosi kasvab enamasti niiskematel ja varjukamatel kasvukohtadel, harvem päris valges. Nii võib aasosja kohata nii heinamaadel kui metsaservades ja isegi võsastikes
Osjad 8.Klass Mõniste Kool Sisukord. Osi Osjad liikide kaupa Põldosi Metsosi Aasosi Konnaosi Raudosi Liivosi Info allikad Osi Muutke teksti laade Teine tase Varred lülilised, õõnsate Kolmas tase sõlmevahedega. Neljas tase Lehed taandarenenud. Eoslad varretippudes Viies tase
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
(vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24) 16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru, juusvetikas, helvik, harilik karusammal, turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94), kollane võhumõõk (lk 95), harilik kerahein (lk 95).
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik LIMASEENED Pabula-sõnnikuhallik Sõnnikuhallik Sõnnikuhallikulised Nutthallikulaadsed Limakud Limakud Protistid PRUUNVETIKAD Põisadru Fucus Fucaceae Fucales Pruunvetikad Heterokondid Protistid PUNAVETIKAD Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Punavetikad Punavetiktaimed Protistid ROHEVETIKAD Vesijuus (ulothrix) Ulotrichaceae Ulotrichales Ulotrichales Ulvophyceae Rohevetiktaimed Protistid IKKESSEENED Must täpphallik Täpphallik Nutthallikulised Nutthallikulaadsed Ikkeesseened Seened Rhizopus stolonifer Rhizopus Mucoraceae Mucorales Mucoromycotin...
surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46. Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46.Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2) Osjad (32, Eestis 8) Keerdlehikud
astelsõnajalg), Sk. soosõnajalalised (harilik soosõnajalg, mets-soosõnajalg). Hk. Ositaimed - Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis. Üks sugukond ühe perekonnaga. Sugukond osjalised, perekond osi. Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki. Rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad. Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Oksad männasjalt. Epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes. Eosed eospeades. Eelleht maapealne. N: konnaosi, raudosi, metsosi, aasosi, põldosi. Hk. Paljasseemnetaimed - Erinevalt eostaimedest on siin olemas SEEMNEALGMED, mis paiknevad megasporofüllidel, s.t. käbides soomuste peal. Tolmuterad kanduvad tuulega vahetult seemnealgmele, kus arenevad tolmutoruks, tungivad munarakuni ja viivad sinna isassugurakud, toimub viljastamine. Valitseb sporofüüdifaas, diploidne kromosoomiarv redutseerub vaid eostes. Paljasseemnetaimedel toimub kogu viljastamisprotsess kuni embrüo kujunemiseni seemnealgmes, millel ei kao seos emataimega
· Iseloomustus o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. · Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi · Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki · Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. · Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. · Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad
o Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karbonis. Praegu üks sugukond ühe perekonnaga. Esindajad o Sugukond osjalised Perekond osi Eestis 11 liiki, maailmas 32 liiki Rohttaimed, lülilised varred, sõlmevahed pikad. Lehed väga väikesed või puuduvad; oksad männasjalt. Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad
paakspuu, harilik vaarikas, lodjapuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu. Puhmarinne: puudub või on katkendlik: mustikas, pohl. Rohurinne: madal, suurema ohtrusega esineb: jänesekapsas (K), metskastik, maasikas, lillakas, leseleht, laanelill, jänesesalat, külmamailane, võsaülane, sinilill, sõrmtarn, koldnõges, kuldvits, karvane piiphein, harilik kolmissõnajalg, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, aasosi. JÄNESEKAPSAS Oxalis acetosella, nimi on tuletatud sõnadest oxys hapu, hals sool (kr.k.). acetosella hapukas (lad.k.). Sugukond jänesekapsalised. Kasvukoht: varjukates metsades; aru männi-, kuuse- ja lehtmetsade karaktertaim. Leiame ka lammi ja lodumetsadest. Eelistab keskmiselt viljakat ja niisket mulda. Mitmeaastane. Taime risoomil on lihakad soomused, kuhu ladestatakse toitevaru kevadeks. Juurestik on pindmine, mükoriisaga
kasutataud astma ja külmetushaiguste raviks. Veterinaarias: põldosi - haavapulbrina Toiduks: põldosi - tärkliserikkad mugulad; laanesõnajalg ja naistesõnajalg - Kaug- Idas kasutatakse toiduks noorte lehtede roodusid, mis eelnevalt kupatatkse ja mitmeid kordi läbi pestakse; kilpjalg - tärlkiserikast risoomi kasutatakse mitmetes maades toiduks. Loomasöödaks: põlddosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; aasosi, metsosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; laanesõnajalg - juurikaid on kasutatud veistesöödana; naistesõnajalg - on kasutatud söödaks kitsedele, teistele loomadele on mürgine. Mitmed sõnajalad sisaldavad mürgiseid aineid, mis võivad põhjustada neid söönud loomade haigestumist. näit. sooosi, kilpjalg, maarjasõnajalg, ungrukold. Dekoratiivtaimena: laanesõnajalg,maarjasõnajalg - kaunid lehtrikujuliselt asetunud
sanglepikule eriti ei mõju. Alusmets liigirikas kuid hõre - h. toomingas, h. lodjapuu, h. paakspuu, pajuliigid, h. näsiniin, mage sõstar jt. Alustaimestikus kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), kanarbik, h. varsakabi(Caltha palustris), soovõhk (Calla palustris),ubaleht (Menyanthes trifoliata), kastikud, tarnad (lodu-, pikk- (Carex elongata) ja mätastarn), soosõnajalg, metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) jne. Esineb veel h. angervaks, h. metsvits, aasosi, ohtene-, naiste- ja ahtalehine sõnajalg, ojamõõl, luht-kastevars, Mätastel kasvab püsik-seljarohi, h. ussilakk, koldnõges, lillakas jt. liigid. Samblarinne katkendlik, kasvavad tähtsamblad, tüviksammal, teravtipp ja turbasamblad. Mätastel leidub laanikut, raunikut, palusammalt ja teisi tavalisi metsasamblaid. Raiestikud on lopsaka taimekasvuga, ohtramalt kohtab kõrrelisi. LU toimub peamiselt vegetatiivselt sanglepa ja sookase kännuvõsude abil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
