Puu võra- laiuv Lehed- kaherealised või hõlmised; helerohelised 4 Õied- pöörises, valkjad kuni rohekad Viljad- kukkurvili MAHOONIA Mahonia Mullastik- mullaviljakuse suhtes leplikud Niiskus- Valgus- poolvarju või ka päikesepaisteline aga siis peab kaitsma kevadpäikese eest Haljastusväärtus- Puu võra- põõsad või madalad puud Lehed- saagja servaga, paaritusulgjad liitlehed Õied- kollased, püstistes kobarates või pööristes Viljad- kerajad, tumesinised või roosakad valged marjad NÕIAPUU Hamamelis Mullastik- viljakat mulda Niiskus- Valgus- päikesepaistelist, poolvarju Haljastusväärtus- Linnahaljastuses ei oma tähtsust. Muidu on keskmise dekoratiivsusega Puu võra- Lehed- meenutavad sarapuulehti, mõlemalt küljelt tähtkarvased Õied- Kollakad Viljad- Punakad DEUTSIA Deutzia Mullastik- Nõudlikud Niiskus- Valgus- Päikesepaistelises kasvukohas
Lehed hõlmised. Hõlmapaare kuni 4, teravatipulised. Serv ebaühtlaselt peensaagjas. Esineb astlaid. 16) Crataegus submollis karvane viirpuu Lehed munajas kolmnurksed. Alus sirge/ümardunud/nõrgalt südajas. Nõrgalt hõlmine/kahelisaagjas. Alt ja roots karvane. Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt
* Crataegus rhipidophylla - harilik viirpuu - hõlmad teravatipulised - servad ebaühtlaselt teravate hammastega - suured sisselõiked (tumerohelised lehed, nagu väiksed kahtlased munnid) * Crataegus submollis - karvane viirpuu - munajas kolmnurkne leht! - madalate hõlmadega - lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits
otse varrele. Väljalõigetega lehed: · Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest. (sulghõlmine, sõrmhõlmine ) · Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest. · Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed: · Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule. · Sulgjate liitlehtede osa koosneb iseseisvate sulglehelistest, mis kinnituvad paarikaupa lehe keskroole. · Paaritusulgjal liitlehel on tipus üksik tipmine sulgleheke. · Paarissulgjal liitlehel võib olla ka ainult üks sulglehekeste paar. Paaris ja paaritu sulgjad võivad omakorda moodustada kaheli ja kolmeli sulgjaid liitlehti.
· Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks. Glükoos + hapnik > süsihappegaas + vesi + ENERGIA => Hingamine (raku hingamine). LEHT Mis on lehe ülesanne? Lehe ülesanne on orgaaniliste ainete valmistamine. Lehed arenevad pungades olevatest lehealgmetest. · Lehed võivad varrel paikneda mitut moodi: VASTAKULT VAHELDUVALT MÄNNASELISELT. Lehtede rühmad: · LIHTLEHED (Koosneb ühest lehelabast.) · LIITLEHED (Koosneb mitmest osalehest.) Lehe siseehitus: Lehte katab nii alt kui pealt kattekude, mille kaudu toimub vee aurumine ja gaasivahetus. Selleks on kattekoes õhulõhed, mis koosnevad õhupilvest ja kahest sulgrakust.
aasta vanuseid puid. Peamine põhjus, miks taoline hiigelpuu on suutnud karmides tingimustes ellu jääda, on tema vähene kiusisaldus ja väga suur veemahutavus. Iga puu suudab säilitada endas 300 liitrit vett, millega annab pikki põuaaegu üle elada. Ahvileivapuu on pudelpuuna tuntud sukulent. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. Lehed on sõrmjad liitlehed, õied suured, valged ja lõhenevad. Puit on pehme ja veerohke, sellest toituvad põua ajal elevandid. Niin on tugev ja koor sisaldab ravitoimega adansoniini.
Ahvileivapuu Keith Varik Ahvileivapuu Ahvileivapuu ehk baobab on lehtpuude perekond kassinaeriliste sugukonnas. Ahvileivapuudel on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhnavad õied. Puit on pehme ning veerohke. Kuivalperioodil saavad elevandid ahvileivapuust vedelikku. Ahvileivapuude niin on tugev ja nende koor sisaldab ravitoimega adansoniini. Ahvileivapuude vili on piklik kurgitaoline kupar, mille jahune sisu on söödav. See puu kasvab savannides. Kõrgus on umbes 20 meetrit. Ahvileivapuud on maailma üks jämedamaid puid. Nende ümbermõõt võib olla üle 12 meetri. Baobab on ka väga pikaealine, eluiga on umbes 200500
Vaarikas on narmasjuurestiku ning ühe- ja kaheaastaste vartega puitunud poolpõõsas. Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred
· Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus Ovaalne, teritunud tipp lehe serv terve või madalalt saagja servaga Külgrood väga peened ja tihedad Pikk roots · Harilik pirnipuu · Pyrus communis Kitsas elliptiline kuni laielliptiline, karvane (eriti alt küljelt), serv täkilissaagjas · Aedõunapuu · Malus domestica Borkh. Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. · Harilik pihlakas · Sorbus aucuparia Lihtleht Madalate hõlmadega 6-9 Pealt tumerohelised, alt hallikad, viltjalt karvased, lehelaba laikiiljas või ümardunud · Pooppuu · Sorbus intermedia Laielliptiline või äraspidimunajas, peensaagja servaga. Pealt läikiv tumeroheline, alt
talivikki ehk põld-hiirehernest (V. villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS
Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi. Tüübid: - Prosteel - Sifonosteel - Aktinosteel - Plektosteel - Antrosteel - Eusteel - Ataktosteel 18) Leht, lehe osad • Taime vegetatiivne organ • Kasv on ajas ja ruumis piiratud • Ei kanna õisi, aga lisapungad! • Lehe osad – roots, laba, tupp, rood 19) Lehtede tüübid Lehed võivad olla kas liitlehed või lihtlehed. 20) Lihtlehed ja liitlehed Kui rootsule kinnitub üks lehelaba, on tegu lihtlehega (Pärn, vaher). Kui leherootsule kinnitub omakorda eraldi rootsukestega mitu lehelaba ehk lehekest, on tegu liitlehega (Pihlakas). 21) Leheseis. Lehe muudendid. Ala, päris ja kõrglehed Leheseis on liigile omane lehtede asetus: - Vahelduv - Spiraalne - Vastak - Männaseline Lehe muudendid: • Leheastel • Leheväänel • Füllood
pöörisjas õisikus, kollakasrohelised, tumedam väärlülipuit, tugev, kõva, libe, servaga hõlmised kuni jagused lihtlehed Euroopas ja Põhja- valkjaskollase, kollased, harva hästi lõhestatav, tihedus 0,63-0,70 või liitlehed. Sügisel punakad-oranzikad. Aafrikas. punased; meenäärmetega, g/cm3. õitsemisaeg küllalt erinev. Ühekojalised. Õied sümmeetrilised,
liitsulgjad lehed võsu esineb mullas püstise või tõusva risoomina lehe alumisel küljel eoskuhjad Eestis 22 liiki Hariliku soosõnajala välisehitus MAARJASÕNAJALG tumerohelised, ~ 1m pikkused liitlehed asuvad peaaegu korrapärase lehtrina oranzikad eoskuhjad lehtede alumistel külgedel risoomid mürgised rahvameditsiinis kasutatakse ussnugiliste tõrjeks LAANESÕNAJALG lihtsulgjad, ~1,5m pikkused lehed asuvad korrapärase lehtrina eoslad lehtri keskel eraldi pruunidel lehtedel kasutatakse dekoratiivtaimena ja rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur,
Naistesõnajalg on vanarahva hulgas tuntud ka emasõnajala nime. Tema vastandina on nimetatud isasõnajalga. Vastavad on isegi ladinakeelsed liiginimed. Kõik see on tulnud taime välimusest. Nagu ikka, peab mees olema tugev ja naine õrn, nii on ka nende sõnajalgadega: maarja-sõnajalg on suhteliselt tugev ja robustne, naistesõnajalg aga õrn ja kahar. Põhjuseid, miks see meie metsade üks tavalisemaid sõnajalgu hästi õrnana tundub, on mitu. Esiteks on tema liitlehed kuni kolmelisulgjad. Seega on suure lehe külgedel olevad sulglehekestel veel omaette rootsuga sulglehekesi. Viimased on omakorda sügavalt lõhestunud ja see loob eriti kahara vaatepildi. Lehekesed on üpris kitsad ja kokku saamegi naistesõnajala imeilusa lehe. Selle ilu pärast kasutatakse naistesõnajalga sageli koduaedade kaunistamiseks. Selle taime muretsemiseks ei ole vaja teha muud, kui lihtsalt risoom välja kaevata. Naistesõnajalal on
Kroonleht on kollane, alahuulel oranzikate laikudega, peenikese putkeosaga, ripsmelise servaga, kuni 2.1 cm pikk, välisküljelt karvane. Õitseb maist juulini. Koldnõges on putuktolmleja. Vili Äraspidimunajad Kolmekandilised Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad,
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld
Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed. tunnused Lehekesi 3-7, südaja alusega, alusega, hõlmaga 5-10 Keskmine hõlm (joonista ebasümmeetrilise jämesaagja jämesaagja x 3-7 cm, pikk, alumised
Õied valged, 10-15cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, parkiv. Puit kollakaspruun, suhteliselt pehme, kuid sitke. Puitu kasutatakse tisleritöödes. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, vili, puit 45. Perekond läätspuu ja suur läätspuu Perekond läätspuu: Perekonda kuuluvad suvehaljad ühekojalised põõsad, harva puud. Lehed paarissulgjad, terveservalised liitlehed ja astlataolised abilehed. Lehekesi 2-10 paari. Õied kollased, harvem valged kuni roosad, üksikult või väikeste kogumikena. Viljad kitsad, veidi lapikud kaunad, siledakestalised seemned varisevad sügisel. Puit kollakasvalge. Liike 70 (suur, väike). Levinud Euroopast Aasiani. Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud
hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga Tüvekoor sile, hallikas. Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Võrse ja punga iseloomustus
Harilik saar Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda
Kibuvitsa vili on tõrsik (koguvili), milles osapähklikesed asetsevad õõnsas lihakaks muutunud õiepõhjas. Värvuselt harilikult punane, harvem kuni must. Pähklikesed üheseemnelised. Tõrsiku sisemus sageli karvane. Valminult on viljaliha pehme, lihakas, hapu, söödav, sisaldab rohkesti erinevaid vitamiine. Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil.
Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine.
Sellega vähendatakse sünnitusvalusid. Kasvukoht: Hõreda taimkattega teeservad, jäätmaad. Mürkputk Kirjeldus: Püstpüsik mugulalt paksenenud õõnsa, kambrilise juurekaelaga, mis läheb üle peajuureks. Kahelisulgjad liitlehed, mille lehekeste laius kesk. 0,5 cm ja serv saagjas. Õied on valged ja liitsarikais. Vili on ümmargune. Keskajal väga levinud "kasutusega" oma väga tugeva mürgisuse tõttu. On üks meie mürgisemaid taimi. Kõige mürgisemad on risoom ja juured, eriti kevadel. Värsked taimeosad on selleri lõhnaga ja risoom magusa maitsega (sarnane pastinaagile), mistõttu läheb kergesti nimetatutega segamini. Väga mürgine ka kuivatatult. Mürgistusnähtudeks on esmalt
Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline
võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu? V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. 12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga. V: Taimedel on tugevasti põimunud juurestik. Sajuperioodil kõik mulda imbunud niiskuse kasutab taim ära. 13
Prunus padus harilik toomingas (lehed on eliptilise kujuga , nõrgalt südaja alusega , peensaagja servaga, lehe roots on tavaliselt violettne) Liblikõielised Leguminosae (Fabaceae) Kuni 500 liiki, valgusnõudlikud, kiire kasvulised, paljunevad kiirelt, viljaks kaun, kahepoolmega , erineva kujuga seemned. Robinia pseudoacacia harilik robiinia(paaritussulgjad, viljad on lamedad kaunad, sulgjad liitlehed, lehti kokku 9-19tk, väikesed abilehekesed lehtede kinnituskoha juures(nagu okkad)) Caragana arborescens suur läätspuu(paarissulgjad lehed, 8-12 lehte, ovaalselt või eliptilised) Caragana frutex väike läätspuu( liitleht, sõrmjas, neljatine väike leht, äraspidi munajad, paljad) Pärnalised Tiliaceae Viljaks pähkel Tilia cordata harilik pärn (südajas leht, lehe serv on kahelisaagjas, karvad asuvad allküljel roo
) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets- E kibuvits, kurdlehine roos jt.) R E Maran K Mitmeaastased rohttaimed. Õied väikesed, korrapärased, viietised. O Varred peened, sageli roomavad. Lehed enamasti liitlehed (hanijalg, N tedremaran, roomav maran jt.) D Maasikas Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised,
Pyrus communis – harilik pirnipuu Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk. Malus domestica– aedõunapuu Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised, mõlemalt, eriti aga altküljelt karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane. Sorbus aucuparia – harilik pihlakas Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased. Sorbus intermedia – pooppuu Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt hallviltjad, 7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad. Aronia melanocarpa var. grandifolia– must aroonia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on
Metskits on üks tavalisemaid ulukeid, keda võib metsas, metsaservades ja põldudel kohata. Ta on üldiselt paigatruu loom. Metskitsede populatsioon Eestis on stabiilne Metskitsede arvukust määravad kiskjalised. Metsmaasikas Metsmaasikas (Fragaria vesca) Välimus Õied asuvad väheseõielises kännases. Õieraod on pikad, lidus karvadega. Vili valminult helepunane, meeldivalt lõhnav ja maitsev. Taimel on kolmetised liitlehed. Lehed on hambulise serva ja lidus karvadega, pealt tumerohelised, alt sinakad. Ülemised varrelehed harilikult hambulised lihtlehed. Vars püstine või tõusev. Risoom on lühike, horisontaalne või viltune, tihedalt kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. Rohkete lisajuurtega. Koht ökosüsteemis Metsmaasikas kasvab sega- ja lehtmetsades, raiesmikel, rohtunud nõlvadel, põõsastikes,
15.Mis on lehe roodumine? Juhtsoonte paiknemine lehelabas 16.Missugusesse kolme põhirühma taimelehed jaotatakse? Missugused neist kaotavad aja jooksul fotosünteesivõime? Alalehed, pärislehed, kõrglehed. Fotosünteesivõime kaotavad alalehed 17.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtleht - üks suuremal või vähemal määral lõhestunud lehelaba. Lehed varisevad sügisel, rohttaimedel sureb koos varrega. Liitlehed -koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle
Valge mänd Pinus strobus Valge mänd Pinus strobus Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum AREAAL Balkani poolsaar SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes.
Lupiin e. Hundiuba Lupinus, hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus üle 250 liigi, kasutatakse ka haljastuses sõrmjalt viietised kuni seitsmetised Õites on 10 tolmukaniiti kokku kasvanud Paaritusulgjate liitlehtedega liblikõielised Hundihammas Astragalus, magus hundihammas Astragalus glycyphyllos, aas hundihammas Astragalus danicus, Esparseti Onobrychis, linnujalg e. Seradell Ornithobus, põld-linnujalg Ornithobus sativus 1600 liigist Eestis leidub 3 liiki paaritusulgjad liitlehed õied koondunud kobaratesse Paaritusulgjate liitlehtede, kõitraoga liblikõielised perekond hernes Pisum, põlduba Faba bona, lääts Lens culinaris, seahernes Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred
2) Pärislehed - tüüpilised tehed 3) Kõrglehed - kandelehed, katised, asuvad õievartel. Põhimassi moodustavad pärislehed 17.Mis on heterofüllia? Millistel taimede seda esineb? Ühel võsul morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel. 18.Milles seisneb lihtlehtede ja liitlehtede erinevus? Lihtlehed - üks suuremal või vähemalt määral lõhestunud lehelaba. Puittaimedel varisevad sügisel, rohttaimedel surevad koos varrega. Liitlehed - koosnevad mitmest lehekesest, mis on lühikeste rootsukestega liigestunud ühise pearootsu külge. Variseb osadena - algul lehekesed, hiljem roots. 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liht- või liitlehega? ... 20.Missugused on lehtede asetuse e. leheseisu variandid? (s.t kuidas lehed varrel asetuvad? Esitage variantide nimetused ja andke lühike selgitus või joonis).
ning erivevaks, hoolimata geneetilisest sarnasusest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Liiliatel on 3 tupplehte ja 3 kroonlehte, Enamik ruudilisi on puud või mis näevad ühesugused välja, 6 põõsad, aga leidub ka üksikuid tolmukat ja 1 emakas. Liilialised on värvunud rohttaimi. õiekattelehtedega üheidulehelised, mille Tavaliselt on neil liitlehed ilma esindajatel on õiekate tupeks ja abilehtedeta, vahel leidub krooniks eristumata. astlaid. Leheseis on kõige Valdav enamik on kaar või sagedamini vastak. Lehtedel rööproodsete lehtedega, sibulate, mugulate või risoomidega püsikud. leidub läbipaistvaid näärmeid, Õiekate on kolmetine, viljaks on kupar mis sisaldavad õli ja annavad
kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea 4. A
Nimetus: Suur läätspuu Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised, hõimkonda õistaimed Juur: hästi arenenud, plastiline Vars: hallikaspruun, võrsed soonelised, noorelt helerohelised, hiljem pruunikasrohelised, tüve läbimõõt kuni 20 cm Leht: vahelduvad paarissulgjad liitlehed, lehekesi 8-14, kuni 2,5 cm pikad, ovaalsed, terveservalised, lühikese ogaja tipuga, ererohelised, noorelt karvased http://www.neevaaed.ee/ wp- content/uploads/wpsc/pro duct_images/suur_l Õis: kollased, kuni 2 cm pikad, üksikult või kuni 4 kaupa kimbus lehtede hõlmas Vili: kitsas, silinderjas kaun, kuni 3,5 cm pikk, pruun Paljunemisviis: seemnetega
..5 (6) kileja äärisega lehekesest, need on alusel laienenud ja omavahel kokku kasvanud. Õitseb juuni teisest poolest augustini. Putuktolmleja. Kaksikseemnis on peaaegu kerajas, külgedelt Vili pisut lapik, osaseemnis viie kõhretaolise lainja ribiga, paljas, pikkus üle 3 mm. Paljad pehmed kolmelisulgjad liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Alumised õõnsatel rootsudel, ülemised peaaegu rootsutud. Alumised lehed suured: pikkus 30...60 cm, laius kuni 40 cm, Leht viimase järgu sulglehekesed sügavalt lõhestunud, teritunud tipuga, vahel valkja ogatipuga. Ülemised lehed väiksemad, vähem jagunenud, lühikese
köögis. Estragon 1m kõrgune vars,sirge.Lehed Õied väikesed,ümarad Kala- ja mereanniakstmete kitsad, lineaalsed,pisut karvased. valkjaskollased või maitsestamiseks. kollakasrohelised. Aed-haraputk Vars on 30-60 cm kõrge, püstine ja Helerohelised lehed Kasutatatakse salatite, harunev.Kolmnurksed liitlehed, hautiste ja köögiviljasuppide maitsestamiseks. pisut karvased. LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Aedkoriander Peen vars 20-60 cm kõrgune Kollakaspruunid seemned, Kasutatakse mereandide,
Bergeenia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=262. 04.08.2013. Seemnemaailm. Kaheleheline bergeenia Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633. 04.08.2013. 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) (joon. 13, joon.14) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis-augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks. Joonis 13
äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis- augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, lõikelilleks. Kasutatud kirjandus:
põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega. Õied on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt
*Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 50. Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 51. Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl. ühe- ja
*Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed nagu datlipalmidel (palmlehikud) *Okaspuudel on enamasti vaigukäigud *Okaspuudest enamus on männiliste ja küpressiliste sugukonnast, jugapuulised, sooküpressilised (mammutipuu, ranniksekvoia, metasekvoia) ja araukaarialised (,,toakuusk") on vähemarvukad *Eesti okaspuudest on mänd kõige levinum metsapuu. Kuusk on 2-3 kohal. 22.Paljasseemnetaimede ja katteseemnetaimede võrdlus. Vastust sisaldab 49. ja 53 23.Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus, kl
paiknevad teravnurga all. Suhkruvahtra mahl on umbes 3 % suhkrusisaldusega. Talub linnade gaase, tahma ja muud saastet üsna halvasti, tänu tugevale peajuurele on tuule- ja põuakindel, noorelt aeglasekasvuline. On varjutaluvamaid liike vahtrate hulgas. Mandzuuria vaher (Acer mandschuricum) meil enamasti kõrgem püstine põõsas, milline kasvab looduslikult Venemaa Kaug-Idas, Korea poolsaare põhjaosas ja Kirde-Hiinas. Võrsed punakaspruunid, paljad, pungad teravad. Lehed kolmetised liitlehed, lehekesed lantsetjad, pikalt teritunud tippudega, tömpsaagja leheservaga, pealt paljad, alt noorelt roodudelt pikkade karvadega, sügisvärvus punane. Kaksiktiibviljad 3...3,5 cm pikad, kinnituvad nürinurga all kuni horisontaalselt, tihti kohtab ka kolmetiivulisi vilju. Haljastuses väärib kasutamist, ilus lehtede sügisvärv ja külmakindel liik, kahjustudes vahel hiliskülmade läbi, karmidel talvedel kannatavad ka viimase aasta võrsed. Väärtuslik
väikseleheline sirel, pehmekarvane sirel, Meyeri sirel. 3. sektsioon Syringa lehed paljad. Pöörised arenevad eelmise aasta võrsete külgpungadest. Ladvapung enamasti puudub. Pööriste telg paljas või karvane. Õite läbimõõt 6-10 mm kuni 8-12 mm , tugevasti lõhnavad. Tolukad kollased. Siia kuuluvad: laialehine sirel, Wardi sirel, bulgaaria sirel, harilik sirel, lõhislehine sirel. 4. sektsioon Pinnatifoliae Lehed paaritusulgjad liitlehed. Siia kuulub ainsa liigina sulgjalehine sirel. 4 II alamperekond. Ligustriinid Ligustrina. Sellel alamperekonnal on nii sireli kui ka ligustri perekonna tunnused: kupar sarnaneb sireli kupraga, lühike lehterjas kroon aga ligustri õiega. Tolmukad ulatuvad õieneelust välja. Õied väikesed, kreemikasvalged kuni valged, lõhnata või nõrga lõhnaga. Pöörised
Kasvuviisid: püstised, tõusvad, lamavad, roomavad, ronivad PUNGAD Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates. Risoom maa-alune vars Sibul maa-alune lühivõrse Kladood lehetaolised lehe funktsioonidega varred (nt aaloel) LEHT On taime vegetatiivne organ, kasv piiratud, ei kanna teisi organeid. Ülesanded: fotosüntees ja hingamine. Võivad olla lihtlehed või liitlehed. Generatiivsed organid õied Vegetatiivsed organid lehed, pungad Füllood ilma labata, lamenenud lehekujulise rootsuga leht Kserofüüt männi okas Mesofüüt meie kliima taimed Vanus lehtedel: heitlehelistel üks veg. periood, männil 2-3a, kuusel 3-5, loorberil 4a PALJUNEMINE Sugutu paljunemine: vegetatiivne, eoseline, apomiktne. Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim. Pungumine ja pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne
välimisteks rohelisteks tupplehtedeks ja sisemisteks, tavaliselt värvunud kroonlehtedeks (v.a. kõrreliselaadsed) ja tärkliserikas endosperm (v.a.palmilaadsed). Rakuseintes leidub UV-s fluorestseeruv feerulahape ja kumariinhape. Tavaline õistaimede endosperm on õlirikas. Selts Arecales - palmilaadsed Lehed: tihedalt vahelduvad, suured, noorelt volditud (kurrutud), sulg- või kaarroodsed sõrmjad või sulgjad liitlehed Õied: hüpogüünsed, arvukalt suurtedes liitõisikutes Õiekate: kolmetine, tavaliselt diferentseerunud 3 välimiseks tuppleheks ja 3 sisemiseks kroonleheks Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad o Cocos nucifera Kookospalm Õisik - isasõied + emasõied
sugukond: Sarikalised (õis on sarikas) vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas
Hernes on üks tähtsamaid liblikõieliste sugukonna esindajaid. Kasutatakse nii inim kui loomatoiduna, sisaldades keskmisena: · mineraalaineid 2,5 ....3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte. Poollehetutel sortidel on lehekesed muutunud tugevateks köitraagudeks, säilinud on abilehed. Lehetutel sortidel need puuduvad. Nii suureneb taimede omavaheline kokkuhaakumine köitraagude abil, mis parandab taimiku seisukindlust. Sobivaim eelvili hernele on teraviljad, olles ka ise heaks eelviljaks, kuna katkestab teraviljade haigustsüklid, aktiviseerib mulda ja rikastab seda lämmastikuga.
lehetipp leheserv lehelaba lehrood leheroots Lehtede roodumine rööproodne kaarroodne sulgroodne sõrmroodne Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained